1. kaasus-kohtuasi 2. advokaat-kohtualuse ametlik esindaja, kaitsja ja eestkõneleja kohtuprotsessil 3. apellatsioonikaebus-I astme kohtu otsuse edasikaebamine II astme kohtusse, et asi uuesti läbi arutataks 4. kassatsioonikaebus-II astme kohtu otsuse edasikaebamine Riigikohtusse, et asi seal läbi vaadataks 5. politsei-riigi täidesaatev organ, mis peab tagama avaliku korra ja võitlema kuritegevusega 6. kaitsepolitsei-riiklikku järelevalet teostav ja riiklikku sundi kohaldav valitsusasutus, kes tegeleb põhiseadusliku korra ja riigisaladuste kaitse ning terrorismi- ja korruptsioonivastase võitlusega 7. kohtuvõim-seadusandliku ja täidesaatva võimu kõrval kolmas võim, mille ülesanne on õigusemõistmine; selleks peab kohtuvõim olema teistest võimudest sõltumatu 8. mida reguleerib avalik õigus?reguleerib avalikest huvidest tulenevaid suhteid. 9. mida reguleerib eraõigus?reguleerib isikute erahuvidest lähtuvaid suhteid. 10
Küsitleda või lasta küsitleda süüdistuse tunnistajaid. KURITEOS SÜÜDISTATAVAL ISIKUL ON ÕIGUS (2): Kutsuda ise tunnistajaid ja neid küsitleda. Kasutada vajaduse korral tõlgi abi. TUNNISTAJA (1): Füüsiline isik, kes võib teada kuriteo toimepanemise asjaolusid. Kohustatud andma tõeseid ütlusi. Ei tohi keelduda ütluste andmisest. TUNNISTAJA (2): Ütluste andmisest võib keelduda vaid juhul, kui kahtlustatav või süüdistatav on tunnistajaks kutsutud isiku lähisugulane või tunnistajaks kutsutud isiku ütlused võivad süüdistada teda ennast või tema lähedasi isikuid. TUNNISTAJA (3): Tunnistajana võib ütluste andmisest keelduda kutsetegevuses teatavaks saanud asjaolude kohta isik, kellele on seadusega pandud ameti või kutsesaladuse hoidmise kohustus. Kriminaalasjas ei või tunnistajana osaleda samas asjas kahtlustatav või süüdistatav isik, samuti
essee osa. RIIK Riik – universaalne eraldiseisev poliitiline üksus, millele on iseloomulik järgnev: toimivad kokkulepitud reegleid jälgides, on iseseisvad, neil on õigus luua seadusi ja jõudu oma tahet teostada. nt Eesti. Riigi põhitunnused: 1)Territoorium – maa-ala, ka maapõud, õhk, territoriaalvesi 2)Rahvas – riigi territooriumil elavad kodanikud, välismaalased, kodakondsuseta isikud. 3)Avalik võim - seadusandlik, täidesaatev ning kohtuvõim. Diktatuuris avalik võim puudub, on lihtsalt iseseisev võim. Funktsioonid: riik võib anda välja seadusi, kujundada rahva ühtekuuluvustunnet, kogub makse jne. Rahvus – inimeste ajalooliselt kujunenud ühtekuuluvusvorm, mis põhineb ühtsel keelel, territooriumil, ajalool ja tavadel. Nt eestlane. VALITSEMISVORMID 1) Monarhia – võim on päritav a) Absoluutne monarhia – kogu võim valitseja käes
RIIK Riik universaalne eraldiseisev poliitiline üksus, millele on iseloomulik järgnev: toimivad kokkulepitud reegleid jälgides, on iseseisvad, neil on õigus luua seadusi ja jõudu oma tahet teostada. nt Eesti. Riigi põhitunnused: 1)Territoorium maa-ala, ka maapõud, õhk, territoriaalvesi 2)Rahvas riigi territooriumil elavad kodanikud, välismaalased, kodakondsuseta isikud. 3)Avalik võim - seadusandlik, täidesaatev ning kohtuvõim. Diktatuuris avalik võim puudub, on lihtsalt iseseisev võim. Funktsioonid: riik võib anda välja seadusi, kujundada rahva ühtekuuluvustunnet, kogub makse jne. Rahvus inimeste ajalooliselt kujunenud ühtekuuluvusvorm, mis põhineb ühtsel keelel, territooriumil, ajalool ja tavadel. Nt eestlane. VALITSEMISVORMID 1) Monarhia võim on päritav a) Absoluutne monarhia kogu võim valitseja käes
jõustumiseni. Aegumine on menetlustakistus, mille ilmnemisel ükskõik millises kriminaalmenetluse staadiumis tuleb menetlus lõpetada. Aegunud kuritegu saab edasi menetleda, kui seda taotleb kahtlustatav või süüdistatav; 3) amnestiakt välistab karistuse kohaldamise – amnestia korral ei ole otstarbekas kriminaalasja lõpuni arutada ja selle tulemusena teha õigeksmõistev otsus; 4) kahtlustatav või süüdistatav on surnud või juriidilisest isikust kahtlustatav või süüdistatav on lõppenud; 5) samas süüdistuses on isiku suhtes jõustunud kohtulahend või kriminaalmenetluse lõppemise määrus kriminaalmenetlust välistava asjaolu ilmnemise tõttu; 6) kahtlustatav või süüdistatav on parandamatult haigestunud ja ei ole seetõttu võimeline kriminaalmenetluses osalema ega karistust kandma; 7) isik loovutab vabatahtlikult enda ebaseaduslikus valduses oleva tulirelva, lõhkeseadeldise või selle olulise osa, laskemoona või lõhkeaine;
tehtud otsuse või toimingu peale. Pooled on kaebaja ja vastustaja. (vt Halduskohtumenetluse seadustik) Tsiviilkohtumenetlus – üks isik nõuab kohtu kaudu teise isiku poolt oma tsiviilõiguste respekteerimist. Hageja esitab kohtusse hagiavalduse, teine pool on kostja. (vt Tsiviilkohtumenetluse seadustik) Kriminaalmenetlus – riik süüdistab isikut süüteo toimepanemises, süüdistaja/prokurör esitab kohtule süüdistusakti, teine pool on süüdistatav, teda esindab kaitsja.(vt Kriminaalmenetluse seadustik) *Käesolevas käsitluses on termini „pooled“ all mõeldud kõikide vaidluste põhilisi osalisi koos nende esindajatega. Poolte võrdsuse printsiip leiab kõige järjekindlamat järgimist tsiviilasjade puhul. Kriminaalasjade puhul on poolte võrdsusest oluliselt taganetud sellega, et tõendamise koormus on täielikult pandud süüdistuse poolele. Selline ebavõrdsus on õigustatud, sest
Õigus olla oma kohtuasja arutamise juures tähendab, et üksikisikut kui õigussubjekti tuleb võtta tõsiselt. Õigus olla oma kohtuasja arutamise juures hõlmab ka õigust võtta kohtuistungist osa koos advokaadiga. Keeld sundida ütluste andmisele enda ja oma lähedaste vastu PS § 22 lg 3 Kedagi ei tohi sundida tunnistama iseenda või oma lähedase vastu. Norm keelab üheselt igasuguse, nii psüühilise kui ka füüsilise sunni tunnistuse andmiseks iseenda või oma lähedase vastu. Vahetut sundi ei ole lubatud kohaldada ütluse, arvamuse või seletuse saamiseks. Põhimõte on, et inimväärikust tuleb austada, menetlus ei tohi tekitada inimeses teravat kõlbelist konflikti ja sundida teda valima iseenda ning oma lähedaste hoidmise ja kaitsmise ning sellega vastuollu mineva õigusliku kohustuse vahel. Erapooletuse, sõltumatuse ja kompetentsuse printsiip Kohtute sõltumatus on sätestatud PS §-s 146
seaduste vastuvõtmine ja täiendamine/muutmine. Täidesaatva võimu organiks on valitsus, mis koosneb ministritest. Valitsuse ülesanne on viia ellu poliitilisi otsuseid. Kohtuvõimu organiteks on mitmesugused kohtud ja õiguskantsler, kes seisavad hea selle eest, et igaühe õigused ja vabadused oleksid seaduste kohaselt tagatud. Mõnes mõttes on termin võimude lahusus eksitav, sest seadusandlik, täidesaatev ja kohtuvõim pole üksteisest sugugi isoleeritud. Selles mõttes räägitaksegi võimude tasakaalustatusest. Seadusandlik võim kuulub parlamendile, kuid president võib jäte parlamendis vastu võetud seaduse välja kuulutamata, kui see on vastuolus põhiseadusega. President määrab peaministrikandidaadi ning teeb ettepaneku õiguskantsleri ametisse nimetamiseks, kuid Riigikogu peab need algatused heaks kiitma. Kohtunikud nimetab samuti president, tuginedes aga seejuures Riigikohtu ettepanekule
tagandatakse ametist üksnes tahtlikult toimepandud kuriteo eest süüdimõistva kohtuotsuse jõustumise päevast. Samuti tagandatakse õiguskantsler ettevaatamatuse tõttu toimepandud kuriteo eest, mille puhul on seadusega ette nähtud vabaduskaotuslik karistus, süüdimõistva kohtuotsuse jõustumise päevast. Õiguskantsleri sõltumatuse tagab ka keeld olla mõne teise riigi, kohaliku omavalitsuse või avalikõigusliku juriidilise isiku ametis, osaleda erakonna tegevuses, kuuluda äriühingu juhatusse, nõukogusse või järelvalveorganisse ja osaleda ettevõtluses. Õiguskantsler on oma tegevuses teistest riigivõimukandjatest sõltumatu. Järelevalve teostamine Õiguskantsleril on asja menetlemise käigus vaba juurdepääs järelevalvealuste asutuste ning lepitusmenetluse poolte valduses olevatele dokumentidele ja muule materjalile ning kohtadele. Asutus või isik peab võimaldama õiguskantsleril tingimusteta ja viivitamata saada asutuse või isiku
tohi olla isiklikult huvitatud õigusliku vaidluse resultaadist ja ei tohi tekkida kahtlusi nende erapooletuses. Ei piisa sellest, et antud asutused sisuliselt ei ole erapoolikud. Tähtis on see, et nad ei tohi tekitada isegi kahtlust erapoolikuses. Selleks ongi ette nähtud näiteks kohtunike taandamise obligatoorsed alused - kriminaalasjades ei tohi kohtu koosseisu kuuluda isikud, kes on või olid antud kriminaalasjas menetlusosalisteks või on mõne menetlusosalisega suguluses, s. o. vanemad, lapsed, lapsendajad, lapsendatud, vennad ja õed, vanavanemad, lapselapsed, samuti abikaasa ning samuti kes antud kriminaalasjast võtsid osa prokurörina, uurijana, juurdlejana, eksperdina, spetsialistina, tõlgina, tunnistajana või manukana (KMK § 26 lg 1 p 2,3). Tsiviilasjades on analoogiline piirang mõnevõrra erinev.
Page 1 of 24 EESTI VABARIIGI ÕIGUSKAITSESÜSTEEM 1.2. Erinevad õigussüsteemid LÜHIKONSPEKT 1.2.1. Kontinentaalne õigussüsteem 1. Sissejuhatus ainesse Ajalooliseks eelduseks süsteemi tekkimisele oli: Õiguskaitse õppeaine hõlmab järgmist: - ilmaliku õiguse eraldumine kanoonilisest ehk kiriklikust õigusest 1. Sissejuhatus - ning ühiskonna areng feodaalkorrast rahvusriikide tekkele absoluutse monarhia 2. Õiguskaitsesüsteemi funktsioonid ning funktsioneerimise ja vormis. organisatsiooni printsiibid 3. Eesti Vabariigi kohtute organisatsioon ja justiitsministeerium
Page 1 of 24 EESTI VABARIIGI ÕIGUSKAITSESÜSTEEM 1.2. Erinevad õigussüsteemid LÜHIKONSPEKT 1.2.1. Kontinentaalne õigussüsteem 1. Sissejuhatus ainesse Ajalooliseks eelduseks süsteemi tekkimisele oli: Õiguskaitse õppeaine hõlmab järgmist: - ilmaliku õiguse eraldumine kanoonilisest ehk kiriklikust õigusest 1. Sissejuhatus - ning ühiskonna areng feodaalkorrast rahvusriikide tekkele absoluutse monarhia 2. Õiguskaitsesüsteemi funktsioonid ning funktsioneerimise ja vormis. organisatsiooni printsiibid 3. Eesti Vabariigi kohtute organisatsioon ja justiitsministeerium
alles süüteokoosseisu täidetuse tuvastamisel analüüsida õigusvastasuse ning süüga seonduvat. Nt kui kriminaalmenetluse mingil etapil ilmneb, et puuduvad kuriteo tunnused (kriminaalmenetluse alus), st ilmneb lünk deliktistruktuuris, siis on tegemist kriminaalmenetlust välistava asjaoluga ( § 199 lg 1 p 1 mõttes) ja krm tuleb jätta alustamata, lõpetada või mõista süüdistatav õigeks. Mitte alati ei sõltu krm-e alustamine ja kulgemine kuriteotunnuste olemasolust. § 199 lg-s 1 on ka teisi krm-st välistavad alused lisaks krm- e aluse puudumisele. Lähtudes PS § 22 lg 1 sätestatud süütuse presumptsioonist ei ole lubatud kuriteos kahtlustatavat kohelda mingi huvipakkuva objektina, mille uurimisel võiks pühendada abinõu
kaitstud. 3) Üksnes kodanikule kuuluvad õigused. Õigus sünnijärgselt anda oma kodakondsus lapsele edasi, õigus osutada vägivallale vastupanu, õigus valida tegevusala, elukutse ja töökoht, õigus valimistel osaleda, õigus saada kaitset välismaal olles, õigus luua ühinguid ja liite. 5. Leia alljärgnevast EV PS-le tuginevast loetelust 5 inimõigust ja 5 kodanikuõigust Kodanikuõigus - õigus kuuluda erakonda - § 48 Inimõigus - õigus riigi ja seaduse kaitsele - § 13 Kodanikuõigus - õigus luua poliitilisi parteisid - §31 Kodanikuõigus - õigus kandideerida kohalikesse omavalitsusorganitesse - § 60 Inimõigus - sõjaväeteenistuskohustus - § Inimõigus - õigus vabale eneseteostusele - § 19 Inimõigus - õigus tervise kaitsele - §28 Kodanikuõigus - õigus riigi kaitsele välisriikides olles - § 13
PEAMINISTRI KANDIDAAT Kui presidendi kandidaat läbi kukub on presidendil 7 päeva aega valida uus kandidaat. Kui teine kandidaat ka läbi kukub, siis kolmanda kandidaadi esitab riigikogu ise. Kui see ka ebaõnnestub siis president peab saatma kolme päeva jooksul laiali selle riigikogu ja tulevad erakorralised valimised. Taas iseseisvunud Eestis sellist nalja pole olnud. Valitsuse liige ei tohi olla mitte üheski teises riigiametis. Tulundusettevõtete nõukogusse ei tohi ka kuuluda. Neile on antud ka isikupuutumatus. Teda saab vastutusele võtta kriminaal korras ainult õiguskantsleri ettevõtetel ja riigikogu enamuse loal(51). Kui tuleb kokku uus koosseis, siis vana valitsuse volitused lõpevad. Peaministri surm toob kogu valitsuse tagasi astumise. Kui riigikogu avaldab umbusaldust kas peaministrile või kogu valitsuse koosseisule. Umbusalduse protsetuuri võib algatada 1/5 riigikogust (21) ja läbiminekuks on vaja koosseisulist häälteenamust (51)
tööpiirkonnas asuvate ettevõtjate kohta ning mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrit maakohtu tööpiirkonnas asuvate mittetulundusühingute ja sihtasutuste kohta. Kannete tegemise nendesse registritesse otsustab maakohtu esimees või tema määratud kohtunik. Maakohtutes asuvad ka kriminaalhooldusosakonnad (kriminaalhoolduse käigus valvab kriminaalhooldaja, et tingimisi karistatu või tingimisi karistusest enne tähtaega vabastatud süüdimõistetu täidab talle kohtuotsuses pandud kohustusi, ning püüab soodustada tema sotsiaalset kohanemist). Halduskohtud. Halduskohtureformi viis lõpule 1. jaanuarist 2001 jõustunud uus “Halduskohtumenetluse seadustik”. Reformi eesmärgiks oli halduskohtunike kvalifikatsiooni tõstmine, mille saavutamiseks peeti sobivaks abinõuks halduskohtunike selget spetsialiseerumist haldusasjade lahendamisele. Selleks muudeti halduskohtute funktsionaalset alluvust ja nähti ette
tööpiirkonnas asuvate ettevõtjate kohta ning mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrit maakohtu tööpiirkonnas asuvate mittetulundusühingute ja sihtasutuste kohta. Kannete tegemise nendesse registritesse otsustab maakohtu esimees või tema määratud kohtunik. Maakohtutes asuvad ka kriminaalhooldusosakonnad (kriminaalhoolduse käigus valvab kriminaalhooldaja, et tingimisi karistatu või tingimisi karistusest enne tähtaega vabastatud süüdimõistetu täidab talle kohtuotsuses pandud kohustusi, ning püüab soodustada tema sotsiaalset kohanemist). Halduskohtud. Halduskohtureformi viis lõpule 1. jaanuarist 2001 jõustunud uus "Halduskohtumenetluse seadustik". Reformi eesmärgiks oli halduskohtunike kvalifikatsiooni tõstmine, mille saavutamiseks peeti sobivaks abinõuks halduskohtunike selget spetsialiseerumist haldusasjade lahendamisele. Selleks muudeti halduskohtute funktsionaalset alluvust ja nähti ette
Maakohtute juures veel rahvakohtunikud kohtunikuga täpselt samad õigused. Saavad osa võtta tööprotsessist. Otsuse tegemisel samad õigused. Kes saavad rahvakohtunikuks: 1) valitakse neljaks aastaks, mitte üle 2 ametiaja 2) 25-75 aasta vanused isikud 3) teovõimeline Eesti kodanik 4) antud piirkonnas elamist vähemalt 1 aasta 5) sobivad kõlbelised omadused Kes ei saa olla rahvakohtunik: 1) isik, kes on süüdi mõistetud kuriteos 2) isik, kes on pankrotivõlgnik 3) kes töötab parajasti kohtu, prokuratuuri, politsei koosseisus 4) notar, advokaat Rahvakohtunik saab tasu iga õiguse määramise osavõtmise päeva eest. Halduskohtutes arutatakse haldusasju igasuguste ametiisikute ja ametiasutuste peale kaebuste lahendamine. Halduskohust juhib oma kohtu kohtunike seast valitud esimees. Valitakse viieks aastaks ja
-Personaalne võimude lahusus- eeldab, et ühe võimuharu esindajad ei kuuluks teise võimuharu juurde. •Võimude tasakaalustatus tähendab, et riigi funktsioone täitvad organid kontrollivad ja mõjutavad üksteist vastastikku Võimude lahususe abil püütakse vältida võimutäiuse kontsentreerumist, sest ainult nii on võimalik riigivõimu seaduse piirides hoida. Võimude lahususena on võimalik tagada efektiivne tööjaotus. Seadusandlik, täidesaatev ja kohtuvõim on lahutatud, kontrollides ja tasakaalsutades üksteist. Võimude lahususe olemuslik osa on erinevate võimuharude õigus otsustada tema pädevusse kuuluvate küsimuste üle iseseisvalt. 2.18 Sotsiaalriikluse põhimõte •Riigi ülesanne on toimida sotsiaalselt ning hoolitseda sotsiaalse õigluse eest •Riik on kohustatud tagama kõigile ühiskonnaliikmetele vähemalt inimväärseks eluks vajalik miinimum
Seadus võib sätestada selle õiguse kasutamise tingimused ja korra. Kui seadus ei sätesta teisiti, siis on see õigus võrdselt Eesti kodanikuga ka Eestis viibival välisriigi kodanikul ja kodakondsuseta isikul. Kedagi ei tohi sundida tema vaba tahte vastaselt tööle ega teenistusse, välja arvatud kaitseväeteenistus või selle asendusteenistus, tööd nakkushaiguse leviku tõkestamisel, loodusõnnetuse ja katastroofi korral ning töö, mida seaduse alusel ja korras peab tegema süüdimõistetu. Riik korraldab kutseõpet ja abistab tööotsijaid töö leidmisel. Töötingimused on riigi kontrolli all. Töötajate ja tööandjate ühingutesse ja liitudesse kuulumine on vaba. Töötajate ja tööandjate ühingud ja liidud võivad oma õiguste ja seaduslike huvide eest seista vahenditega, mida seadus ei keela. Streigiõiguse kasutamise tingimused ja korra sätestab seadus. Töövaidluste lahendamise korra sätestab seadus. § 30
Õigusõpetus Õppejõud Reet Nurmla peamajas ruum 126 6. seminari, mis algavad kuskil 9. oktoobri kanti. 14 loengut. Arvestusega lõppeb. Seminarides lahendatakse ülesandeid. 04.09. (L) EV TÖÖLEPINGUSEADUS (TLS) 1992 Tööleping on kokkulepe töötaja ja tööandja vahel. Lepitakse kokku järgmistes punktides: 1) tehtav töö 2) töö tasu 3) tingimused Töötaja füüsiline isik, kes on saanud 18-aastaseks. 15-17 aastased (kaasa arvatud 17) isikud saavad töötada, kui on vanemate kirjalik nõusolek. Töö ei tohi mõjuda alaealise tervisele ega segada kooli. Lisaks vanemate nõusolekule on vaja ka tööinspektori luba. Meie riigiametnikud on teenistusse nimetatud ja neile kehtib Avaliku teenistuse seadus. Kaitseväeteenistuses töötavatel isikutel on ka oma seadus. Tegutsedes volituse alusel ei tehta ka töölepingut (N: advokaadiga). Näite
(mitte nimeliselt) PA oli Eesti Vabariigi uue põhiseaduse koostamiseks loodud esinduskogu. Alusas tööd 13. Septembril 1991. Sinna kuulus 30 Eesti Vabariigi Ülemnõukogu ja 30 Eesti Kongressi poolt valitud saadikut. 5. Mitu korda ja mis asjus on 1992. a PS muudetud? Muudetud 4. korral: 25.02.2003 (jõust 17.10.2005) KOV volikogu valimiseks neljaks aastaks 05.10.2003 (jõust 06.01.2004) § 1. Eesti võib kuuluda Euroopa Liitu, lähtudes EV PSi aluspõhimõtetest. § 2. Eesti kuulumisel Euroopa Liitu kohaldatakse Eesti Vabariigi põhiseadust, arvestades liitumislepingust tulenevaid õigusi ja kohustusi. § 3. Käesolevat seadust saab muuta ainult rahvahääletusega. 12.04.2007 (jõust 21.07.2007) preambul muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: «Kõikumatus usus ja vankumatus tahtes kindlustada ja arendada riiki,
2. Kes ja kuidas teeb selgeks, kas seadus on põhiseadusega kooskõlas? Valitsus austab põhiseadusega talle pandud piiranguid ja tagab, et seadusandjad koostavad põhiseadusega kooskõlas olevaid seadusi ning et kohtuvõim on iseseisev ja erapooletu. Õiguskantsler on sõltumatu ametiisik, kes valvab selle järele, et õigusaktid vastaksid põhiseadusele ja teistele seadustele + kontrollib kodanike põhiseaduslike õiguste tagamist 3. Põhiseaduse täiendamise seaduse eesmärk ja sisu. Pärast põhiseaduse täiendamist koosneb Eesti põhiseadus kolmest dokumendist: põhiseadusest, põhiseaduse rakendamise seadusest ja põhiseaduse täiendamise seadusest. Viimane reguleerib Eesti kuulumist ELi.
tegevust. Vangistusõigus moodustab omakorda olulise osa kriminaaltäitevõigusest, lisaks vangistusõigusele kuuluvad sinna ka täitemenetlusõigus ja kriminaalhooldusõigus. Täitemenetlusõigus reguleerib võlgniku, sissenõudja ja kohtutäituri õigusi ja kohustusi, seega rahalise karistuse ja rahatrahvide täideviimist. Kriminaalhooldusõiguse regulatsiooni alla kuulub järelevalve üldkasulikule tööle mõistetu, tingimisi süüdimõistetu ja karistuse kandmisest tingimisi vabastatu üle. Koos kriminaalhooldusõiguse ja täitemenetlusõigusega moodustab vangistusõigus formaalse karistusõiguse täitmismenetlust reguleeriva haru.17 13 Kolk, T., Maruste, R. Kommentaarid §-le 20. Eesti Vabariigi põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Juura, 2012. § 20 komm 12.2. 14 RKÜKo 21.06.2011, nr 3-4-1-16-10. 15 Põllumäe, S. Lühikonspekt. Vangistusõigus. Kättesaadav arvutivõrgus: http://www.google.com/url?
(EKS § 1) · Erakonna eesmärkide saavutamise vahendid on: erakonna kandidaatide esitamine ning valimiskampaania läbiviimine Riigikogu, Euroopa Parlamendi ja kohaliku omavalitsuse volikogude valimistel; · Erakonna liikmeks võib olla vähemalt 18-aastane teovõimeline Eesti kodanik. Erakonna liikmeks võib olla ka vähemalt 18-aastane teovõimeline Euroopa Liidu kodanik, kes ei ole Eesti kodanik, kuid kes elab püsivalt Eestis. Uheaegselt võib kuuluda ainult ühte Eestis registreeritud erakonda. · Erakonna liikmeks ei või olla: 1) õiguskantsler ja tema nõunikud; 2) riigikontrolor ja Riigikontrolli peakontrolor; 3) kohtunik; 4) prokuror; 5) politseiametnik; 6) tegevteenistuses olev kaitseväelane. · Vabariigi President peatab ametisoleku ajaks oma erakondliku kuuluvuse. · Erakonnal ei või olla kollektiivliikmeid · Erakond registreeritakse, kui tal on vähemalt 500 liiget Erakonnal on põhikiri ja programm
kuupäev ja mis siis saab, kui trahvi ei tasuta. Täitementlus. Trahvimaksmine osadena. Kui trahvi ei ole võimalik maksta, siis on võimalik taotleda kohtu poolt, et trahv asendataks arestiga. 10 trahviühikut = 1 ööpäev aresti. KRIMINAALMENETLUSE SEADUSTIK Menetlejaks on kohus, prokuratuur, uurimisasutus. Prokuratuur juhib, suunab, kontrollib, riiklik süüdistaja. Menetlusosalised: kahtlustatav, süüdistatav ja nende kaitsja, kannatanud, tsiviilkostja. Kahtlustatav, süüdistatav- tegemist on nende puhul ühe ja sama isikuga. Kui asi jõuab kohtusse, siis nim seda isikut kohtualuseks ja lisaks süüdimõistmisel süüdimõistetavaks. ÕIGUSED: õigus avaldada taandusi, esitada taotlusi, kaebusi, õigus asuda enda vahistamise otsustamisel. Vahistada võib 6. kuuks Kahtlustatavana kinnipidamine 48 h. Kinnipidamise dokumendil peab olema kirjas täpne kellaaeg.
nimetatakse föderaalriikideks. Neid riike , kus kohaliku elu määrab põhijoontes keskvalitsuse poliitika , tuntakse kui unitaarriike. Eesti on riiklikult korralduselt ühtne riik, ka unitaarriik. Põhiseaduse ja seaduste järgimist kontrollib õiguskantsler. Riigi majandustegevust ja riigivaraga ümberkäimist kontrollib riigikontroll. Riigi julgeolekut ja põhiseaduslikust korrast kinnipidamist jälgib kaitsepolitsei. Eestis väljenduvad õigusriigi ja esindusdemokraatia ideed : · Kontrollorganid on teistest valitsusasutustest sõltumatud · Riigikontrolöri ning õiguskantsleri nimetab ametisse ja vabastab ametist parlament · Kontrollorganite töökorralduse sätestab vastav seadus · Riigikontrolör ja õiguskantsler annavad parlamendile oma ametkonna tööst aru Põhiseadus ja teised õigusaktid.
Võim ühiskonnas - inimeste või grupi suutlikkus mõjutada teiste tegevust ning saavutada sel viisil teadmised ja kogemused. Kui võim on autoriteetne, siis inimesed alluvad, sest võimu nõudmised on nende jaoks õigustatud ja targad. Sunni puhul alluvad inimesed, sest nad kardavad võimu vägivalda ja karistusi. Tänapäeval ei domineeri kumbki meetod, kasutusel on nii üks kui ka teine. Võimu teostamise meetodid Põhimõtteliselt eristatakse kahte tüüpi meetodeid autoriteeti ja sundi. Sunni korral kuuletuvad inimesed võimule hirmust vägivalla või karistuse ees. Teatud mõttes väljendavad ka seadused õiguslikku sundi, sest nende mittetäitmine toob kaasa karistuse trahvi, ametist vallandamise, vabaduse võtmise. Kui võim on autoriteetne, kuuletuvad inimesed mitte hirmust, vaid veendumusest, et võimu nõudmised on õigustatud ja targad. Kuningavõimule alluti vanasti tihti traditsioonide jõul. Dünastia, kes maad juba sajandeid oli
- Seadusandlik võim (§65 Riigikogu funktsioonid põhifunktsioonid (1) ja (16) vt põhiseadus ,,rahvas" viitab parlamentarismi põhimõttele; §3 Riigikogu ülesandeks on legitimeerida riigivõimu teostamist) - Täidesaatev võim (§87 Valitsuse funktsioonid põhifunktsioonid (1), (3), (6)) - Kohtuvõim (§146 + §15 (2)) - Institutsionaalne võimude lahusus võimude teostamist ei saa eraldada nt ajaliselt (kindlasti peab looma erinevad institutsioonid Riigikogu (§59), Vabariigi Valitsus (§86), Kohtuvõim (§146, täpsustavad §148, §149)), lisaks: Vabariigi President (§77) - Personaalne võimude lahusus ükski isik ei tohi täita korraga mitme võimuharu funktsioone, nt §63
· Arendada teede- ja sidevõrke · Kujundada rahvas ühtekuuluvustunnet · Esindada riiki rahvusvahelises suhtemises Võimu korraldamise viis väljendub riigivormis, mis hõlmab nii riigivalitsemise vormi (monarhia, vabariik) kui ka riigi korraldamise vormi (unitaarriik, föderatsioon, konföderatsioon). Demokraatlikus riigis kehtib võimude lahususe ehk tasakaalustatuse põhimõte: · seadusandlik võim parlament · täidesaatev võim valitsus · kohtuvõim - kohus EESTI RIIK on demokraatlik ühtse keskvõimuga (unitaarne) parlamentaarne vabariik, kus kõrgeima riigivõimu kandja on rahvas, kes teostab võimu valimistega ja rahvahääletustega. o Õigusriik Õigusriigis mõistab õigust ainult riigivõimust sõltumatu kohus, kõik on seaduse ees võrsed ja õigust mõistetakse ainult seaduse alusel, seadused on avalikud ja kõigile kättesaadavad. Õigus on mingis ühiskonnas kehtivate ettekirjutuste ja käitumisnormide kogum.
Euroopa Liidu asutuste poolt kujundatud õiguse üldpõhimõtetega 7. Milline õiguslik tähendus on Eesti põhiseaduse aluspõhimõtetel? Millise õigusaktiga ja millega seoses toodi Eesti õiguskorda põhiseaduse aluspõhimõtete mõiste. Alates PS-se täiendamise seaduse (rahvahääletusel v/v 14.09.2003 rahvahääletusel) vastuvõtmisest on vaja eristada põhiseaduse printsiipide kõrval põhiseaduse aluspõhimõtteid. Nimelt sätestab PS-e täiendamise seaduse § 1, et Eesti võib kuuluda Euroopa Liitu lähtudes EV põhiseaduse aluspõhimõtetest. Olukorras, kus PS-e täiendamise seadus selgelt kasutas mõistet põhiseaduse aluspõhimõtted ja omistab sellele õigusliku tähenduse, on hädavajalik püüda määratleda ps aluspõhimõtted. Põhiseaduse aluspõhimõtetes võib eristada vähemalt kolme aluspõhimõtte juriidilist tähendust, mis otseselt on tuletatud põhiseaduse täiendamise seaduse paragrahvist 1: 1
Töölepingu mõiste Töölepingu seadus (TLS) https://www.riigiteataja.ee/akt/13198475 Tööõigus on eraõiguse eriharu, millel on mõningad avaliku õiguse tunnused. Järelvalvet tööseaduste täitmise üle teostab Tööinspektsioon. Tööinspektioon sotsiaalministeeriumi valitsemisalas tegutsev riiklik valitsusasutus, mis teostab riiklikku järelvalvet töö tervishoiu, töö ohutuse ja töösuhteid reguleerivate õigusaktide nõuete täitmise üle töökeskkonnas ja rakendab riiklikku sundi. Tööinspektsioon on institutsioon, mis vahendab individuaalseid töövaidlusi. Asub Tallinnas, kuid tal on maakondades kohalikud inspektsioonid. Tegutseb põhimääruse alusel (leiab Internetist). Kehtiva TLS koostamisel rakendatakse turvalise paindlikkuse põhimõtet (flexicurity) töösuhete regulatsiooni alusel on võimalik poolte vahel välja kujundada töösuhe, mis arvestab mõlema lepingupoole vajadusi ja huve. Rohkem võimalusi kasutada kaugtööd, osalise tööajaga jne.
o Ainuõigus kasutada vägivalda o Otsused on kohustuslikud o Omab õigust ja kohustust korraldada riigi igapäevaelu ning esindada riiki rahvusvahelises suhtlemises o Riigivõimul on selge võimasutuste hierarhia Võimude lahususe printsiip isikliku huvi konflikti vähendamine ning vähendada altkäemaksu pakkumist, ebaõiglast kohtlemist, kallutatust - korruptsiooni - 4 võimu (seadusandlik, täidesaatev ja kohtuvõim, meedia) o Horisontaalne kõik võimud on eraldi, lahusus Seadusandlik võim Täidesaatev võim Kohtuvõim o Vertikaalne Keskvõim - Kohalikvõim kohalik omavalitsus Seadusandlik seaduste vastuvõtmisõigus esindaja on riigikogu. Täidesaatev e täidavad norme, reegleid, mida riigikogu vastu võtab esindaja valitsus (kollektiivorgan) ja Vabariigi president.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
