Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Õiglus kui ausameelsus ". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
rawls, õiglus, rawlsi, ausa, ausameelsus, filosoof, orjapidaja, utilitarism, kontseptsioon, orjad, printsiipi, kontseptsiooni, orjus, 2018, moraal, arvutivõrgus, ratsionaalne, sealjuures, rass, ausas, ausat, nauding, printsiibid, seisukohast, ennekõike, koostama, pärand, teistega, ideest, sisuks, konstitutsiooni, anded, eetika, tulumaks, ühiskonnalÕiglus kui ausameelsus John Rawls John Rawls John Rawls (21. veebruar 1921 24. november 2002) oli USA filosoof, poliitilise filosoofia professor Harvardi Ülikoolis ning raamatute A Theory of Justice (1971), Political Liberalism, Justice as Fairness: A Restatement ja The Law of Peoples autor. Teda peetakse üheks olulisemaks 20. sajandi ingliskeelseist poliitilistest filosoofidest ja mõjukaimaks liberalismi pooldajaks pärast John Stuart Milli. Rawls on arvanud, et erinevused sotsiaalses staatuses, võimus, rikkuses ja intelligentsuses annavad privilegeeritud ühiskonnaliikmetele ebavõrdse positsiooni ka moraalireeglite suhtes. Rawls konstrueerib hüpoteetilise olukorra, kus inimesed saavad ise kehtestada ühiskonnaelu reeglid, eelnevalt teadmata oma tulevast positsiooni või seda, millisesse ühiskonnakihti ta kuulub ja mil määral peab ise hakkama saama. Oht olla vaene, võimuta ja allasurutud paneks Rawlsi
John Rawls- Õiglus kui ausameelsus John Rawls oli USA filosoof ja poliitilise filosoofia professor Harvardi Ülikoolis. Teda peetakse üheks olulisemaks 20.sajandi poliitilistest filosoofidest. Käesolevas essees käsitlen John Rawlsi artiklit "Õiglus kui ausameelsus", mis ilmus kogumikus "Kaasaegne poliitiline filosoofia. Valik esseesid". Käsitlusele võtan teema Rawlsi nimetatud õigluse printsiipidest. Kuidas Rawls käsitleb õiglust ja põhjendab väidet "õiglus kui ausameelsus"? Inimese loomusest, ebavõrdsusest ja ausast mängust kuni klassikalise utilitarismini. John Rawls on öelnud, et esmapilgul võib tunduda nagu tähendaksid õiglus ja ausameelsus sama asja ning, et pole mingit põhjust neid eristada. See mulje on autori meelest ekslik ja ma nõustun siinkohal tema arvamusega. Sest ühiskond üldse on kõike muud, kui õiglane. Tekstis käsitletakse õiglust osana
Õiglus kui ausameelsus John Rawls seletab õiglust nö algsituatsiooni kaudu, mis eksisteeris tema arvates kujuteldavalt enne kogu ühiskonna loomist. Inimene ei tea, mis sotsiaalses rollis ta hakkab ühiskonnas olema, see teeb ta võrdseks teistega ning ei omanda talle algul mingit klassi ega positsiooni. Rawls jagab õigluse printsiibid kaheks- esimene printsiip eeldab, et oluline on eristada võrdsuse seda tähendust, mis on osa õigluse mõistest, võrdsuse sellest tähendusest, mis kuulub ühiskonna kui terviku ideaali alla
John Rawls ,,Õiglus kui ausameelsus" John Rawls oli USA filosoof ning Ameerika Ühendriikide Harvardi Ülikooli poliitilise filosoofia professor, keda peetakse üheks 20. sajandi olulisemaks poliitfilosoofiks ja üheks mõjukamaiks liberalismi pooldajaks. Oma kirjutises ,,Õiglus kui ausameelsus" arutleb ta õigluse, vabaduse ja võrdsuse suhte üle ning esitab kriitikat ultilitaristliku õigluse printsiipide tõlgenduse kohta. Õigluse mõistet on käsitletud kahe printsiibina. Esimene neist on seotud vabadusega
Jaotav õiglus tegeleb sellega, kuidas mistahes hüvesid jaotada, korraldav õiglus aga uurib vahetus-suhet, st. kui palju peaks miski väärt olema, õiget proportsiooni. Näiteks: kui palju kaupa tuleks mingi summa raha eest vastu anda, mis peaks olema kuritöö ja karistuse vahekord. 4. Formuleerige vähemalt 3 õiglase jaotamise printsiipi! * vaba kapitalism * sotsialism * heaoluliberalism - ümber jagada rikastelt neile, kellel on halvemini vedanud 5. Kirjeldage Rawlsi hüpoteetilist algolukorda! Kujuteldav olukord, kus inimestel lasub nn. teadmatuse loor, nad ei tea midagi oma võimetest, annetest, kohast ühiskonnas (klassipositsioon, rahvus, sugu), mis on ,,hüve" ja mida ihaldatakse (kuigi on teada, mida eelistatakse rohkem). Inimesed oleksid võimelised tegema erapooletuid otsuseid ja ratsionaalselt valiksid a) võrdsed põhivabadused (kuna pole arukas kedagi diskrimineerida, kui ei teata, kus ise paiknetakse)
Distributiivne õiglus Üheks kahju vormiks on omandi kahjustamine, kas siis otsese või pettuse läbi. Nii arvas Mill, kes kaldus oma vaadetelt utilitarismile ning kes pooldas laissez-faire süsteemi. Distributiivse õigluse küsimus on just selles kuidas jagada riigis hüvesid ja ressursse. J. Rawls arutles selle üle kuidas jaotada sotsiaalseid hüvesid ja kuidas teha seda võimalikult õiglaselt. Kuid kui ebavõrdne jaotus oleks rohkem kasu toov, siis peaks olema eelistatum hoopis see. Ta ei pooldanud utilitaristide enamuse heaolu teooriat vaid uskus, et õiglus tuleneb igaühe sisemusest õiglusest. Robert Nozick oli aga Rawlsi teooriate suhtes kriitiline. Eelkõige oli Nozick arvamusel, et riigi sekkumine ühiskonna ellu on vale, väljaarvatud
P- vabadus, sest ,,keskendub nö isandale, mitte sekkumisele." Kuidas kritiseerida vabariiklikku vabaduskäsitust? ,,tõenäosuse etteheide, liberalismi väärtõlgendamine, sekkumisvõime?" Kas ämma võimalik küllatulek piirab vabadust? Lähtuksin vastamisel MacCallumist Selgitage jaotava ja korraldava õigluse erinevust. Jaotav: Mida saab ja tuleks jagada? kelle/mille vahel jagada? mille alusel jagada? kui tähtis on jagada? Korraldav: küsimus vahetus-suhtest (õiglane kauplemine) Mis on Rawlsi hüpoteetiline algolukord ja mis on selle konstrueerimise mõte? Milliste printsiipide alusel tuleks sotsiaalsetes praktikates elu korraldada, et olukorda võiks pidada õiglaseks? Vastus: Printsiipide, mis valitaks nn "hüpoteetilises algolukorras"! Algolukord: inimesed on nn teadmatuse loori taga, ega tea oma kohta ühiskonnas (sotsiaalset staatust, rahvust, sugu jms), andeid, võimed, mis on "hüve" ja mida ihaldatakse (teatakse, et eelistatakse rohkem)
pole veel tekkinud. Ning olles kujutluses algpositsioonis, koostame lepingu, et mis me teeks, kui peaks nii juhtuma nagu juhtus (aga samas peame ära unustama selleks hetkeks, et tegelikult nii juhtuski, sest see mõjutaks ju meie otsust lepingu tegemisel). Rawls väitis, et ühiskonna heaolu määrab tema kõige kehvemate kihtide heaolu, ehk teisiti öeldes need sotsiaalsed garantiid, mida see ühiskond suudab tagada oma kõige viletsamas seisus liikmetele. Rawlsi kontseptsiooni kohaselt ei ole ühiskonnas eri gruppide vahel toimuvad heaoluvahetused ekvivalentsed ning jõukate kihtide heaolu kasv ei mõjuta selliselt defineerituna vaeste kihtide heaolu kasvu. Feminism on ideoloogia, mille keskmes on küsimused naise rollist ja staatusest ühiskonnas, poliitikas, äris, teaduses ja kultuuris. Positiivne ja negatiivne vabadus Negatiivne vabadus on määratletud läbi kõigi või mõnede teatud piirangute negatsiooni, st
Skeptitsism on kahtlemise filosoofia. Agnostitsism on õpetus, mis mingitesse eelnevalt mõõdetud usupügalatesse; tema eeskuju suunas eitab teadmiste võimalikkust. Epistemoloogia on filosoofia osa, mis tegeleb teadmise inimesi iseenda kaudu uurima ja taotlema tarkust, tõde ja hüve, kirglikult, probleemidega. kustutamatult tõde janunema. Sokrates oli filosoof, kes armastas tarkuse 2.Mida heidab feminism ette traditsioonilisele epistemoloogiale? otsimist, mitte õpetaja, kellel see tarkus juba käes."EsaSaarinen(2004: 20) Feministid on väitnud, et epistemoloogia jätab teadmise subjekti (tema soo, ühiskondliku 10.Selgitage oma näitega, milles seisneb tarvilike ja piisavate staatuse jne.) õigustamatult tahaplaanile (varjatult on teadja valgenahaline keskealine mees)
Iga normaalne lojaalne kodanik tahaks tunda, et valitsejad tagavad riigi julgeoleku. Eestis on viimastel aastatel julgeolekutunde asemel sisendatud sõjahüsteeriat, aga enesekaitseks sõjaohu korral soovitatakse inimestele: minge häire korral kõik linnast maale. Ja kõik! Liberalismi humaanne poliitiline süsteem SLAID 3 Võlgnen selle essee (õigusolukorra analüüsi tavainimese seisukohalt) pealkirja esimese poole Ameerika poliitilise filosoofia guru John Rawlsi raamatule: "Õiglus kui ausameelsus. Taasesitus" (tõlkinud Tanel Vallimäe. Avatud Eesti raamat. Valgus, Tallinn 2015. 326 lk), mida märkasin tänu Märt Väljataga raamatututvustusele Sirbis ("Kui meil oleksid tiivad." Sirp 29. 04. 2016). Sellest üsna puise keelega (pole tõlkija süü) raamatust on vahepeal Aro Velmet teinud põhjalikuma ülevaate ("Me peame rääkima liberalismist." Vikerkaar, juuli 2016) ja põiminud raamatu ideede
argimõtte, tava-arusaamade ja eelarvamuste suhtes ..teiste filosoofide mõtete, teooriate, argumentide ja järelduste suhtes ..oma enese eelduste suhtes. 5. Iseloomustage filosoofiat Sokratese ja Jeesuse erinevusele tuginedes. Võrreldes Jeesusega, Sokrates: .. ei andnud õpilastele dogmasid ega õpetussüsteeme .. ei andnud lunastust ega pääsemist .. ei nõudnud usku usupügalatesse .. suunas inimesi iseenda kaudu uurima ja taotlema tarkust, tõde ja hüve. .. oli filosoof, kes armastas tarkuse otsimist ..ei ole õpetaja, kel see tarkus on juba käes. Niisiis, filosoofia on tarkuse otsimine, iseenda kaudu uurimine ja taotlemine, mis ei anna dogmasid ja õpetussüsteeme ega nõua usku ükskõik millesse. 6. Mida õpetab filosoofia Russelli arvates? Konstrueerige näide. Filosoofia on omamoodi vahelüli teaduse ja teoloogia vahel. Filosoofia on eikellegimaa.
Sel ajal ei seostatud õiglust inimese (või ühiskonna) heaoluga. Õiglus kujutas endast eelkõige negatiivset väärtust, mis ei lubanud ligimesele kurja teha s.o. "tema osa" ehk tema sotsiaalsest staatusest tulenevaid õigusi keelata. Selle üle, kas need staatused ja õigused ka ise õiglased on, ei vaieldud aga pea kunagi, see jaotus oli lihtsalt "antud". Õigusfilosoofias ja poliitilises filosoofias määratletakse pöördemomendina siiski 1971. aastat, mil John Rawls avaldas oma "Õigluse teooria" (A Theory of Justice) esitades süsteemse õiglusteooria. Nimelt võib tema arvates õigluse jälile jõuda küsides, millised printsiibid valiksid sotsiaalse elu juhtimiseks inimesed täieliku erapooletuse tingimustes. J. Rawls seadis omale eesmärgiks luua süsteemne alternatiiv utilitarismile ja teistele teleoloogilistele teooriatele, mis allutavad "õige" (right) mõiste "hea" (good) mõistele, kusjuures viimane võrdsustatakse "hea
Filosoofia on reeglina kriitiline kolmes suhtes: 1. Argimõtted, tava-arusaamad, käibetõed, iseenesestmõistetavused, eelarvamused, loomulikkused. 2. Teiste filosoofide mõtete, teooriate, argumentide, varjatud eelduste, järelduskäikude jms suhtes 3. Oma enese eelduste suhtes. Filosoofia argumenteerib Kriitikas esitatakse põhjendusi, kaalutlusi, konstrueeritakse argumente. Filosoof ia argumenteerib, mitte ei jutlusta. Asi ei piirdu ainult vastuargumentidega. Esitatakse oma positiivne teooria/ seisukoht/kaalutlused. Filosoofia abstraheerib – üldistab, lihtsustab, abstraktseid mõisteid looma, nähtuse mõnda tunnust mõtteliselt esile tooma. Filosoofia analüüsib (mõisteid: tõde, õiglus ja vabadus)- teiste arvamuste analüüs.
“ (Matteuse 7,12) kategooriline imperatiiv - „Käitu nii, et su tahte juhtmõte võiks olla üldise seadusandluse põhimõtteks.“ (I.Kant) erapooletu menetluse põhimõtted Igaühele tema teenete järgi, Igaühele tema vajaduste järgi, igaühele tema sotsiaalse rolli järgi, igaühele tema eelduste järgi Neoliberaalsed ideed õiguses ja eetikas John Rawls 1921 – 2002 Sõnastab sotsiaal-liberalismi põhimõtted Seab eesmärgiks luua alternatiiv utilitarismile ja teistele teleoloogilistele teooriatele. Teleoloogilised teooriad eiravad inimese puutumatust, mida ka kogu ühiskonna heaolu ei saa üles kaaluda. Riigi ülesandeks ei saa olla ühiskonna kui terviku maksimaalne kasu. Õiglus ei saa piirduda enamuse heaoluga Ühiskonna põhiprintsiibid, et olla õiglane
Neil on pragamaatiline suhtumine sellistesse institutsioonidesse nagu eraomand, turg või maksustamine. Ükski koordinatsioonimehhanism või omandivorm ei ole iseenesest parem; ühe või teise paremuse määrab olukord. Sotsiaalse liberalismi pikima traditsiooniga mõttevool on utilitarism. Selle põhiprintsiibi kohaselt on soovitav selline hüviste jaotus, mis maksimeerib ühiskonna liikmete koguheaolu. Ümberjaotamine võib olla õigustatud. 8. John Rawls sotsiaalsest õiglusest. Tema argumentatsioon on üdini ratsionaalne. Õiglane saab olla vaid hüviste jaotusprintsiip, millega kõik nõustuvad ehk milles on ühiskondlikult e sotsiaalselt kokku lepitud. Teiseks, kui Rawls paneb oma mõtteeksperimendis indiviide läbi rääkima majandusliku ja sotsiaalse organiseerituse printsiipe eeldab ta, et tegemist on ainult ning ainult oma huve jälgivate ratsionaalsete agentidega, kes on läbirääkimisel täielikult vabad
5. Iseloomustage filosoofiat Sokratese ja Jeesuse erinevusele tuginedes! Erinevus: filosoofia ei paku valmiskujul tõdesid, mida kahtluse alla ei seata. Sokrates ei andnud oma õpilastele edasi püsivaid õpetuslauseid, ei lunastust ega pääsemist. Sokrates ei nõudnud oma järgijatelt usku mingitesse eelnevalt mõõdetud usupügalatesse; tema eeskuju suunas inimesi iseenda kaudu uurima ja taotlema tarkust, tõde ja hüve, kirglikult, kustutamatult tõde janunema. Sokrates oli filosoof, kes armastas tarkuse otsimist, mitte õpetaja, kellel see tarkus juba käes. 6. Mida õpetab filosoofia Russelli (loogilise analüüsi filosoofia rajaja) arvates? Konstrueerige näide! (VT ABSTRAKTSUSE NÄIDE) 7. Selgitage milles seisneb tarvilike ja piisavate tingimuste meetod? Konstrueerige näide! Millised on printsessiks olemise tarvilikud ja piisavad tingimused? •“naissus” on printsessiks olemiseks tarvilik, ent mitte piisav tingimus – leidub naisi, kes pole printsessid
järgi ei ole? Miks? Selline olukord võib esineda, näiteks, rahalaenamise juhus. Kui laenaja teab, et ta ei suuda laenu tagasi maksta, kuid laenu saamiseks peab ta lubama, et ta suudab seda teha, siis on see lubadus vale, sest seda ei saa muuta kategooriliseks imperatiiviks. Valetamine on loomult halb tegu kui kõik valetaksid, kaoks usaldus ja sellega võimalus valetada. 13. Milles seisneb John Rawlsi õigluseteooria esimene printsiip? Rawlsi õiglusteooria esimene printsiip: Suurim võimalik võrdne vabadus! Selle järgi peaks igal inimesel olema võrdne õigus põhiõiguste ja vabaduste süsteemile Vabadus ei saa olla täiesti absoluutne, peab olema võimalikult võrdne Vabadust võib piirata vaid, kui väiksema vabadusega inimene on ise sellega nõus või on eesmärk tagada avalikku korda. Vabaduse piiramine peab olema alati põhjendatud. 14
määramisega (mida, kellele) . Korraldava õigluse puhul on küsimus vahetussuhtes ehk kui palju (kuritöö ja karistuse vahekord, teenuste eest tasumine). Õiglane tähendab korraldavas õigluses „õiget“ propotsiooni. 3. 3 õiglase jaotamise printsiipi: hüvede (nt sissetuleku) määramine: igaleühele vastavalt tema väärtusele, vajadusele, staatusele, panusele või kõigile võrdselt 4. Kirjeldage John Rawlsi hüpoteetilist algolukorda: Kujutleme olukorda, kus inimesed on nn „teadmatuse loori“ taga – kus keegi ei tea oma kohta ühiskonnas, andeid, võimeid, mis on „hea“ ja mida ihaldatakse; teatakse, et eelistatakse rohkem või vähem hüve, aga ei teata, mis see hüve on. Millised printsiibid valitakse, tingimusel, et nende printsiipide järgi tuleb korraldada pärast teadmatuse loori eemaldamist? 5
või saavutada seda, et olla armastatud. 12. Kas saab esineda sellist olukorda, et austuse printsiibi järgi on tegu eetiline, aga laiendatavuse printsiibi järgi ei ole? Miks? Ei. Sellist olukorda ei eksisteeri, sest tegemist on Kanti deontoloogilise printsiibiga ning mõlema puhul alused jäävad samaks, seega ei ole võimalik, et austuse või laiendatavuse printsiibi alusel oleksid eetilised. 13. Milles seisneb John Rawlsi õigluseteooria esimene printsiip? Rawlsi õiglusteooria esimene printsiip: Suurim võimalik võrdne vabadus! Selle järgi peaks igal inimesel olema võrdne õigus põhiõiguste ja vabaduste süsteemile Vabadus ei saa olla täiesti absoluutne, peab olema võimalikult võrdne Vabadust võib piirata vaid, kui väiksema vabadusega inimene on ise sellega nõus või on eesmärk tagada avalikku korda. Vabaduse piiramine peab olema alati põhjendatud. 14
käibetõdede jne suhtes. 2. Teiste filosoofide mõtete, teooriate, argumentide jms suhtes. 9. Iseloomustage filosoofiat Sokratese ja Jeesuse erinevusele tuginedes? "Sokrates ei andnud oma õpilastele edasi dogmasid ega õpetussüsteeme, ei lunastust ega pääsemist. Sokrates ei nõudnud oma järgijatelt usku mingitesse eelnevalt mõõdetud usupügalatesse; tema eeskuju suunas inimesi iseenda kaudu uurima ja taotlema tarkust, tõde ja hüve, kirglikult, kustutamatult tõde janunema. Sokrates oli filosoof, kes armastas tarkuse otsimist, mitte õpetaja, kellel see tarkus juba käes."EsaSaarinen(2004: 20) 10. Mida õpetab filosoofia Russelli arvates? Tooge näide! Bertrand Russell on öelnud, et "filosoofia" definitsioon varieerub vastavalt sellele, mis filosoofiat me omaks võtame; kõik, mida me võime alustuseks öelda, on see et eksisteerivad teatud probleemid, mis teatud inimesi huvitavad, ja mis vähemasti praegu, ei kuulu ühelegi eriteadusele. 11
süvenev konflikt ühiskonnas. Olukord, kus juriidiline korrektsus triumfeerib inimeste õiglustunde üle, tõukab meid vihma käest räästa alla. (Enn Soosaar Postimees 06.03.2009) Kasutatud kirjandus: 1. https://www.riigiteataja.ee/akt/127042011002, Eesti Vabariigi põhiseadus, 1992. 2. https://www.riigiteataja.ee/akt/105072013010, Karistusseadustik, 2002. 3. http://filosoofiakirjutamine.weebly.com/uploads/5/5/1/2/5512308/rawls.pdf, ,,Õiglus kui ausameelsus", John Rawls. 4. http://www.stat.ee/37855, STAT, Turvalisuse uuring, 2009. 5. https://www.eesti.ee/est/teemad/kodanik/oigusabi, Õigusabi. 6. http://arvamus.postimees.ee/90613/enn-soosaar-vajame-oiglust-oiguse-korvale, Enn Soosaar, ,,Enn Soosaar: vajame õiglust õiguse kõrvale", Postimees, 2009. 7. http://www.postimees.ee/print/2501859/rait-maruste-mul-on-sugavalt-habi, ,,Rait Maruste: mul on sügavalt häbi". 3
Selleks, et vastuseni jõuda, püüan välja selgitada mis on õigus ning õiglus. Õigus on üldise iseloomuga käitumisnormide kogum, mis peab kõiki indiviide haarama. Käitumiseeskirjad on adresseeritud kõigile ühiskonna liikmetele. Õigus peab arvestama inimeste vajadustega ja loomulikke õigustega ning ka vastama inimeste õigustundele. Nüüdisajal õigus väljendub seaduses. Tuntud ameerika poliitiline filosoof John Bordley Rawls sõnastab oma põhjapanevas töös ,,Õigluse teooria" (A Theory of Justice;1971) 2 õigluse printsiibi. Esiteks, iga inimene peab omama samaväärseid õigusi kõige laiema põhivabaduste spektri suhtes, mis on ühendatav samalaadsete vabadustega ka teiste jaoks. Teiseks, sotsiaalsed ning majanduslikud erinevused peavad olema niiviisi ehitatud: et suurimaid hüvesid saaksid kõige vähem priveleegeritud ühiskonnaliikmed vastavalt järeltulevate põlvkondade ees
- Filosoofia ei paku taevalikke ilmutusi, valmiskujul tõdesid, mida kahtluse alla ei seata. - “Sokrates ei andnud oma õpilastele edasi dogmasid ega õpetussüsteeme, ei lunastust ega pääsemist. Sokrates ei nõudnud oma järgijatelt usku mingitesse eelnevalt mõõdetud usupügalatesse; tema eeskuju suunas inimesi iseenda kaudu uurima ja taotlema tarkust, tõde ja hüve, kirglikult, kustutamatult tõde janunema. Sokrates oli filosoof, kes armastas tarkuse otsimist, mitte õpetaja, kellel see tarkus juba käes.” 5. Mida õpetab filosoofia Russelli arvates? Konstrueerige näide. “Üks kasulik võte, mida õpetab filosoofia, seisneb kõikide probleemide teisendamises konkreetsest vormist abstraktsesse.” Bertrand Russell (1994) -“kui me … konkreetsed probleemid asendame ühe abstraktse probleemiga, milles nende rahvaste või kogukondade
Seega naissugu, kuninglik päritolu eraldivõetuna on tarvilikud, aga ainult koos on nad piisavad. Ehk miski on printsess siis ja ainult siis kui ta on naine ja kuningliku päritolu. 13. Selgitage filosoofiliste probleemide iseloomu I. Berlini järgi! Filosoofilised küsimused ei ole kogemustel põhinevad Nt ''Kas Peetril on prillid ees? Ega formaalsed (vormist lähtuvad) Palju on 3+3? Samuti ei tea filosoof ette, kuidas ta peaks küsimusi esitama. 14. Miks võiks varakeskaegset astronoomiat pidada filosoofiliseks distsipliiniks? Kuna fookuses olid pigem filosoofilis-teoloogilised kosmoloogiaalased arutlused kui konkreetselt vaadeldud taevasündmused. Nt Põhjalikult arutati erinevaid taevasfääride mudeleid, mis leidusid näiteks Aristotelese ja Ptolemaiose taasavastatud teostes. Kõne
Kohlberg? kolm põhiastet, igaüks veel kaheks alamasteks 1)Pre-konventsionaalne: reeglite järgimine omakasu poolest a)karistus ja kuuletamine: Käitumine, mis ei too karistust b)instrumentaalne relativism: kasu hetkel ja tulevikus 2)Konventsionaalne: rühmamoraal on individuaalsest olulisem a)perekonna lojaalsus: väike rühm b)rahvuse lojaalsus: suur rühm 3)Post-konventsionaalne: universaalsed eetilised standardid a)õiglane, kui isik toob kasu kogu ühiskonnale b)universaalne õiglus, hoolimata kasust-kahjust 3.Millised on utilitarismi põhilised eelised? -"optimaalne lahend" -ratsionaalne, kvantitatiivsed tulemused -orientatsioon eesmärgile -kõiki huvilisi arvestamine (keskkond) -selged hüve-valu mõisted -tootmise efektiivse tõusu toetamine 4.Millised on utilitarismi põhipuudused? -ei märgata pikaajalisi tagajärgi -"enamuse türannia" (vähemuse kannatamine) -kõigi huviliste arvestamine võtab aega ja raha, kuid ei pruugi olla efektiivne
peab olema selge, ühetähenduslik ja täpne. Ühe ja sama mõtte edasiandmisel välditakse eri väljendite kasutamist. Sünonüümide kasutamine ei ole lubatud. 55. Mis olid riigikontrolli aruandes välja toodud soovitused õigusloome parandamiseks? · Õiguspoliitika arengusuundade rakendamine · Osapoolte kaasamine õigusloomesse · Õigusaktide mõju analüüsimise kvaliteedi tõstmine 56. Mida tead John Rawlsist ja tema teooriatest/teostest? · Ta oli USA filosoof, kirjanik (A Theory of Justice) ja professor Harvardis. Teda peetakse üheks olulisemaks 20. sajandi poliitilistest filosoofidest ja mõjukaimaks liberalismi pooldajaks. Rawls on arvanud, et erinevused sotsiaalses staatuses, võimus, rikkuses ja intelligentsuses annavad privilegeeritud ühiskonnaliikmetele ebavõrdse positsiooni ka moraalireeglite suhtes. Rawls konstrueerib hüpoteetilise olukorra, kus inimesed saavad ise kehtestada ühiskonnaelu reeglid,
Ühe ja sama mõtte edasiandmisel välditakse eri väljendite kasutamist. Sünonüümide kasutamine ei ole lubatud. 55. Mis olid riigikontrolli aruandes välja toodud soovitused õigusloome parandamiseks? • Õiguspoliitika arengusuundade rakendamine • Osapoolte kaasamine õigusloomesse • Õigusaktide mõju analüüsimise kvaliteedi tõstmine 56. Mida tead John Rawlsist ja tema teooriatest/teostest? • Ta oli USA filosoof, kirjanik (A Theory of Justice) ja professor Harvardis. Teda peetakse üheks olulisemaks 20. sajandi poliitilistest filosoofidest ja mõjukaimaks liberalismi pooldajaks. Rawls on arvanud, et erinevused sotsiaalses staatuses, võimus, rikkuses ja intelligentsuses annavad privilegeeritud ühiskonnaliikmetele ebavõrdse positsiooni ka moraalireeglite suhtes. Rawls konstrueerib hüpoteetilise olukorra, kus inimesed saavad ise kehtestada ühiskonnaelu reeglid,
Kas on olemas kõige oleva algpõhjus? need on religioonifilosoofia küsimused); arvud (Kas arvud eksisteerivad iseseisvalt, sõltumatult? Arvud leiutati - kaob inimene, kaob arv); propositsioonid (asjad võivad olla või mitte olla nii nagu väidetud). On metafüüsika haru. 5. Nimetage praktilise filosoofia valdkondi! Praktilise filosoofia alla käivad: 1. esteetika (iluõpetus, haakub kunstifilosoofiaga) Mis on ilu? 2. eetika (moraaliõpe) Mida inimene peab tegema? Mida ei tohi teha? Mis on õiglus? mis on inimese kohustused? Millised peaksid olema inimese eesmärgid? Millised on tõelised väärtused? Kas tappa tohib või ei tohi? 3. poliitfilosoofia (põimub eetika küsimustega) Mis on riik? Milline riik peaks olema? Milline on indiviidi vabaduse ja riigivõimu optimaalne vahekord? Kes peaks valitsema? 4. relativism (õpetus, mille järgi kõik asjad on suhtelised) 5. esteetikaline relativism (ükski asi pole iseenesest ilus või inetu) Kas ilu siis on või ei ole suhteline? 6
ja õiglusele. Eriti pidas seda tähtsaks kommunistlik reziim. Praegune kapitalistlik ühiskond püüab minu arust rohkem lähtuda liberaalsest maailmavaatest, kus iga indiviid vastutab iseenda eest. Meie riigis elavatel inimestel, kes on algselt elanud kommunistlikus ühiskonnas ja seejärel sattunud kapitalistlikku ühiskond, on raske harjuda sellega, et nüüd saab loota ainult iseendale ja oma perekonnale. Nõukogude ENEst leiab õiguse kohta sellise ütluse: ,,Sotsiaalne õiglus loodi koos Nõukogude riigiga ning ta on varasemaist õigustüüpidest kvalitatiivselt erinev, kõrgemat tüüpi õigus. Seoses NSV Liidu kujunemisega üldrahvalikuks sotsialistlikuks riigiks on nõukogude sotsialistlik õigus saanud kogu nõukogude rahva tahet väljendavaks õiguseks." Inimesed lootsid rohkem riigi peale, uskusid et nõukogude kohus on kõige humaansem kohus. Praegu võib selle üle naerda ja kritiseerida, et tegelikult seda keegi ei uskunud, kuid ma arvan
* Näo ilmumises on vastandikkus: siin on käsklus ,,Sa ei tohi tappa!" siin on vaesus (palve) nägu palub end teenida * Nägu tähendab lõpmatust. Teiste suhtes ei olda kunagi vaba. Inimene ja maailm * Mina kui subjekt ma olen mina ainult sel määral, mil ma olen vastutav. Ma võin asendada kõiki, aga keegi ei saa asendada mind. * Kui Ise on Teise jaoks, siis ilmneb lõpmatuse ausära. * Mina on alati vastutav ja kannab universumit, milline ka poleks ajaloo kulg. John Rawls (sünd. 1921) 1958.a. ,,Justice as Fairness" 1971.a. ,,A Theory of Justice" J.R. püüab luua deontoloogilist teooriat, mis tunnustaks tagajärgede tähtsust. Õiglus ei saa piirduda enamuse heaoluga, olulised on inimeste sisemised arusaamad õiglusest. Õigluse teooria peab saavutama peegel-tasakaalu õigluse printsiipide ja inimeste intuitiivsete sisehoiakute vahel. J.R. formuleerib kaks õigluse printsiipi, millele peab toetuma õiglase ühiskonna
oleks tarvis arvestada erapooletu lahenduse saavutamiseks." (Kas riigil A on õigus rünnata enesekaitseks riiki B?) 12. Kriitiline filosoofia /argumentatiivsus Filosoofilise probleemi püstitamine ja selle lahendamine algab kahtluse ja kriitikaga. Seepärast võime filosoofiat nimetada kriitiliseks. Erinevalt religioonist ei paku filosoofia meile taevalikke ilmutusi ega valmiskujul tõdesid, mis tuleb lihtsalt omaks võtta. Üldjuhul filosoof argumenteerib, mitte ei jutlusta. Filosoofia on kriitiline reeglina kahes mõttes: - Argimõtte, nn ,,tavaarusaamade", iseenesestmõistetavuse suhtes - Teiste filosoofide mõtete, teooriate, argumentide jms suhtes. 13. Mõistete selgitamine /analüüsimine Erinevalt nt loodusteadustest ei ole filosoofias võimalik põhimõisteid niimoodi defineerida , et need definitsioonid oleksid üldaktsepteeritud. Kuid ka filosoofias saab mõisteid selgitada/analüüsida
2.loeng IV Vaidlus filosoofia otstarbe üle Thales olevat tähti vaadates kaevu kukkunud. Filosoofia ainsat, ainuõiget otstarvet pole. Läbi ajaloo on omistatud selliseid otstarbeid nagu teadmise kasulikkus, maailma parandamine, õnnelikuks tegemine jne. Teadmise kasulikkus Platoni järgi pääseb filosoofia ligi sellele, mis muutumatult ja päriselt on. Meeltega tunnetatav ainult näib, seda, mis on, saab tunnetada mõistusega. Filosoof, kes seda tunnetab, teab kuidas inimesed elama peaksid. Seega on filosoofia praktiline. Uskus, et ideaalses riigis peavad valitsema filosoofid. Marksismi ja pragmatismi ülesanne on „teha ühiskonna elu paremaks“. Paljud „praktilised“ filosoofid usuvad, et õigluse, vabaduse jt mõistete selgitamine on kasulik ühiskonnale. Maailma parandamine Rousseau ideed õhutasid prantsuse revolutsiooni, Kant mõjutas iganenud looduskäsitlust.
kõrgekvaliteedilist hüve võib üles kaaluda suure koguse et ainult vaba konkurentsi tingimustes, kus ükski müüja ega on tegemist aktsiaseltsidega, on omanike ring lai ja kõigi kaebuse tarbijakaitseametile, kes on kohustatud asja uurima. madalamat. Siit järelduvalt on vale ja vägivald nii kõrge ostja ei ole piisavalt suur turuhinna mõjutamiseks, saab omanike kõigist riskidest teavitamine võiks aktsiaseltsi teistpidi Ausa reklaami kaks põhimõtet1.ta peab sisaldama piisavalt kvaliteediga pahed, et need kaaluvad üles hea, mis neist võib tekkida hinnatase, mis oleks maa, töö ja kapitaliga õiglases "põhja" viia st aktsionäridele tunduks ettevõte liiga ebastabiilne informatsiooni, mille järgi tarbija saab teha kaalutletud saada. suhtes ning ühiskonnale optimaalseim. ja nad hakkaksid aktsiaid müüma
annaabi.ee 
