50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 2 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2013-04-17
Kuupäev, millal dokument üles laeti
47 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
laurakas
Õppematerjali autor
kolida, et rahulikult kirjutada. Ta saabub Ramsdale' i linna, kus rendib toakese Charlotte Haze'i ja tema tütre Dolores Haze'i juures. Charlotte on lesk, pigem naiivne ja unistajatüüp. Ta nõuab Lolitalt rangust, kuid ei näita ise head eeskuju. Tundub, et Charlotte kasvatab Lolitat hellitavalt - ta pakub talle asju, mis asendaksid armastust. Charlotte küll hoolib sügavalt oma tütrest, aga ta on liiga hõivatud, et oma tundeid välja näidata või tütrega tegeleda. Humberti jaoks on Lolita kõik, mida hing ihaldab. Tüdruku noorus, välimus, käitumine ja seksapiilsus tekitavad Humbertis tunded, mida ta tõenäoliselt Annabeliga koges. Humbert mängib Charlotte'i majas Lolita mängu, lastes tüdrukul end petta ja hellitada. Kui proua Haze seab Humberti valiku ette kas temaga abielu või majast lahkumine otsustab Humbert esimese kasuks, sest määrav faktor on Lolita lähedus. Paraku leiab Charlotte Humberti sahtlisse
tavaline laps. Kuid juba loo alguses tuleb välja, et see kiindumus polnud ainult ühepoolne, ka Dolorest huvitas Humbert ning ta flirtis temaga. Oli ju Humbertil kõik omadused, mis laste seksuaalhuvisid uurinud psühholoogide arvates tütarlapsi kütkestavad: tahtejõuline lõug, lihaselised käed, sügav, kõlav hääl ja laiad õlad. Samuti oli talle öeldud, et ta sarnaneb ühe tuntud džässilaulja või näitlejaga, ning Lolita pidi olema nende järgi hull. Kui Proua Haze saadab Lolita suvel laagrisse, abiellub Humbert proua Haze'iga, leides, et sellega on tal suurem võimalus olla oma Lolitale võimalikult lähedal. Humberti unistuseks on ainult olla kahekesi Lolitaga ning on isegi oma peas korduvalt mõelnud Charlotte tapmisele erinevates olukordades. Ta pole seda siiski suutnud, kartes et see jääb teda eluks ajaks painama. Kui aga Charlotte ühel päeval leiab Humberti päeviku ning avastab, et Humbert teda vihkab, kuid on armunud tema tütresse, astub ta talle vastu
" Ilmselt ei tea keegi ja ka mitte Humbert Humbert ise, kas Annabeliga mitte kohtumine oleks midagi muutnud. Kui juhuslikult oleks see lapsepõlvearmastus lõppenud millegi muu ja mitte tüdruku surmaga, kui noor Humbert oleks saanud kõik oma ihad selle noore tüdruku peal välja elatud, siis kas oleks tekkinud kunagi see neetud põhjapanev ja meeletu kirg noorte tüdrukute vastu? Humbert ise väidab, et poleks olnud seda üht suve lapsepõlves, oleks võinud ka Lolita vabalt olemata olla, kuid ilmselt on see miski, mis jääb igale ühele ise arvata. Oli Annabel, oli ka Lolita ning sellest kirjutab Humbert olles trellide taga. ,,Lolita, mu elu valgus, mu niuete lõõm. Mu patt, mu hing. Lo-lii-ta: keeleots laskub suulaest kolm astet allapoole, et kolmandal korral puudutada hambaid. Lo. Lii. Ta." Nii algab lugu Humbertist ja tema Lolitast, kellesse ta armus esimesel silmapilgul ning
lapsepõlves, kes aga suri ning ta ei saanud sellest üle. Igal pool kus ta ka ei käinud ja väikesi lapsi nägi imetles ta neid, ta vaatas ainult aga ta ei teinud neile kunagi midagi. Humbert Humbert oli vahepeal ka abielus naisega Valeria, kes pettis teda vene immigrandiga. Humbert lahkus ta juurest ja läks Ramsdale linna, kus ta tahab kirjutada. Ta läheb vaatama tuba lese Charlotte Haze juurde, kuhu ta algul ei soovi jääda kuni ta näeb ta tütart Dolorest. Lolita päevitab just õues. Ja Humbert on lummatud. Ta on nõus üürima väikese toa seal. Ta jälgib Lolitat igapäev ja nad saavad omavahel hästi läbi. Aga Charlotte otsustab viia Doloresi suvelaagrisse ja sel ajal kui ta teda viima läks tegi ta ülestunnistuse Humbertile. Ta jättis talle kirja kus ta tegi ultimaatumi, et ta armastab Humbertit ja kui ta teda ei armasta siis lahkugu kohe ja kui ta otsustab jääda siis see tähendab seda, et ta tahab temaga abielluda ja armastab teda
Eesti proosa Rahvajutud Proosa on saanud mõjutust rahvajuttudest ja luulest. Rahvaluule tugineb traditsioonidele on muutlik kuna liigub suust-suhu vastavab kindlatele reeglitele ja on kindlad keerdkäigud, mis jutud peavad olema anonüümne, väljamõtlejat ei tea väljendab pärimusrühma maailmavaadet Müüt Muistend Muinasjutt Faktiline. Kaugest Faktiline. Lähiminevikust. Väljamõeldis. Ajatu. Kohta minevikust. Toimumis Inimeste ja vaimolendite ei saa määrata. Ei ole paigaks varasem või teine abil seletatakse, miks meil seatud kindla rahvaga. maailm. Jumalate ja maailmas midagi on ja vägilaste maailm. kuidas tekkis. Kindla kohaga seotud. Friedrich Robert Faehlmann (1798 1850) "Müütilised muistendid" Eestlane, vaba, talupoja peres. Isa mõisniku usaldusalune ja peale vanemate surma võeti mõisnike hole alla. Sai hea hariduse. A
Mees, kes teadis ussisõnu – märkmed *minategelane = mt. = Leemet 1. - mets on vaikseks jäänud, vaevu kohtab kedagi, kui minna allikale vett tooma - minategelane oskab ussisõnu ehk loomadekeelt, uued loomad on kartlikud ja pelgavad teda tema oskuse pärast, eelistaksid põgeneda, kuid ussisõnad ei luba - mt. sisistas neid nimme korduvalt, et loomi enda juurde kutsuda ja nendega vanadele kommetele vastavalt rääkida, ussisõnu aga uued loomad ei teadnud ning see vihastas mt.-d nii, et ta sõnu veelgi tugevamini sisistas ja loomad pingest lõhki läksid, ta polnud oma teo üle uhke - ühel korral oli aga teisiti, kui allikalt tulles mt. põtra nägi ja teda ussisõnadega kutsus, reageeriski loom sellele ja tuli aupaklikult mt. juurde nagu vanadel headel aegadel, mil niiviisi perele toitu hangiti – kutsudes sõnadega looma alistunult enda juurde ja lõigates tal kõri läbi - mt.-le tundus naeruväärne, kuidas külainimesed jahti pidasid, vahel koguni päevi, kui oleks
tundis süümekaid, et oli naist nii palju koormanud, Krõõt tundis, et poja sünnitamine võttis hinge - Krõõt suri, Andrese palvetest ja lubadustest vanajumalale polnud kasu, kõik nutsid peale Andrese, Oru-eit tuli vaatama, mis naabrite juures toimub, kuulis kurvast uudisest, jäi veidikeseks saunanaistele abiks - Andres hakkas naisele kirstu tegema, kuid otsustas siis Meistri-Antsu kutsuda, kes selles töös osav oli - Mari imetas ka Krõõda poega, oli perele suureks abiks - Matusel oli palju inimesi, kes olid tulnud Krõõta ära saatma, kõik nutsid, isegi Pearu, Pearu oli isegi tee siledaks teinud, et vankriga parem sõita oleks - õhtul olid kõik mehed juba veidi lõbusamas tujus, sest napsitati palju, Oru Pearu kiitis jällegi Krõõta ja ütles Andresele, et tal oli väärt eit, teist sellist ei leidu, Pearu muretses, et kes neid
KOOLIS? 12-aastane Rasmus on hiljuti koos emaga maalt linna kolinud ja peab harjuma uue kooli ning linnaeluga. Esialgu tundub Rasmusele, et sõprade leidmine polegi keeruline, sest poisi sügav huvi Egiptuse ja vaaraode vastu lummab ka tema klassikaaslasi. Kuid, siis lisanduvad ootamatult klassiperre ülbed kaksikud Ragnar ja Gert, kes otsustavad, et Rasmust tuleb hakata kiusama temast tuleb teha peksupoiss ja rahaväljapressimise ohver. Lugema hakates tundus väga realistlik noortekas. Mõjus isegi veidi masendavalt. Ja ajas mul natuke närvi mustaks. Seda viimast lootusetuse tundest ja kurbusest, et koolides selline tagakiusamise probleem jätkuvalt eksisteerib ja mõnikord eriti võika vormi võtab. Aga siis lisab loo kirjapanija seiku, mis ei ole nii väga reaalse maailmaga seotud, peale selle poetab autor kaante vahele põnevuse tekitamiseks peotäie kriminaalsust, teeb Rasmusest ülijulge ja
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid