Kuid ta eksis. Järgmiseks ohvriks ostutus ta ise. Mõni tund peale vestust sai neljandaks ohvriks Laviana Fullerton. Ja Dr. Humbleby oli hoopis viies ohver. Peale seda alustas Luke Fitzwilliam ühemehevõitlust, et katkestada too õudne mõrvakett. Kuigi teades kui ohtliku ja samas ka võimatu ülesande ta endale võttis. Kuid teda ikka kummitas peas Lavinia Fullertioni lause, et mõrvar on ,,viimane isik, keda keegi kahtlustaks". Sellepärast leidiski mõrvalik hull, et kerge on tappa. 3. Missugune probleem kajastub teoses? Raamatu probleem on see, et sellistes väikestes külades nagu Sandgate`is on võimalik mõrvata inimesi, kui seda teha korralikult ja läbimõeldud. 4. Kirjelda teose peategelasi. Luke Fitzwilliam- äsja Aasia politseiametist erruläinu, kes hakkab uurima Sandgate`is toimunud mõrvu. Tark,asjalik ja kaval uurija,kes asus uurima õnnetusena näivaid mõrvu, mis olid tema arvates kahtlased. Tal olid suhteliselt lühikesed
,,Kerge on tappa" Agata Christie Luke Fitzwilliam- äsja Aasia politseiametist erruläinu, kes hakkab uurima Sandgate`is toimunud mõrvu. Lavina Fullerton- vanem daam, kes kahtlustab mõrvu ja mõrvarit. Läheb sellest Scotland Yardi rääkima, aga tapetakse enne, sest mõrvar teadis, et vanamemm teab temast. John Ward Humbleby- veremürgitusse surnud Bridget Conway- Lord Easterfieldi kihlatu, kes kavatseb lordiga abielluda, et sissetulek oleks suurem, aga jätab ta maha ja armub Luke Fitzwilliami
«Kurat!» pomises ta läbi hammaste. «Kas tõesti saatis Treville selle gaskoonlase minu järele nuhkima? Ta on küll väga noor! Aga mõõgahoop on ikkagi mõõgahoop, ükskõik kui vana on selle andja; ja pealegi oskad last karta vähem kui meest. Mõnikord aitab väikesest takistusest, et suurt kavatsust nurja ajada.» Ja tundmatu vajus mõneks minutiks mõttesse. «Kuulge, peremees,» ütles ta, «kas te ei saaks mind sellest märatsejast vabastada? Minu südametunnistus ei luba teda tappa. Kuid siiski,» lisas ta julmalt ähvardaval toonil, «ta on mul jalus. Kus ta praegu asub?» «Teisel korrusel, minu naise toas, kus ta haavu seotakse.» «Kas ta kompsud ja kott on tema juures? Kas ta on oma vammuse seljast võtnud?» «Seda küll, aga kõik on veel all köögis. Aga kui see hull noormees on teil jalus ...» «Kindlasti. Ta põhjustab teie võõrastemajas niisugust pahandust, et peletab kõik korralikud inimesed eemale. Minge üles, tehke arve ja andke mu teenri kätte!»
PS KIRJANDUSE LÕPUEKSAM kevad 2017 Pilet 1 1. KIRJANDUSE PÕHILIIGID- EEPIKA, LÜÜRIKA, DRAMAATIKA LÜÜRIKA: (kreeka lyra- keelpill, mille saatel kanti ette laule-luuletusi) peegeldab elu inimese elamuste, mõtete, tunnete kaudu, tema sisemaailma kaudu. Lüürika iseloomulikuks jooneks on värsivorm. Värss=luulerida, stroof=salm. Lüürika liigid: ood - pidulik luuletus mingi sündmuse või ajaloolise isiku auks eleegia - nukrasisuline luuletus; pastoraal ehk karjaselaul epigramm - satiiriline luuletus sonett - Lüroeepiliste teoste puhul on lüüriline ja eepiline (ehk jutustav element) läbi põimunud, need teosed on ka pikemad, kui tavalised luuletused. Siia kuuluvad poeemid ja valmid EEPIKA: (kreeka sõnast epos - sõna, jutustus, laul) on jutustav kirjanduse põhiliik. Zanrid on järgmised: antiikeeposed, kangelaslaulud romaan - eepilise kirjanduse suurvorm , palju tegelasi, laiaulituslik sündmustik. Romaanil on erinevaid alaliike: ajalooline (Kross), ps
tserkessitar armub temasse, ta aga ei suuda sellele armastusele vastata, sest ta süda on närbunud. Tüdruk aitab tal põgeneda ja uputab siis enda). 1824 poeem "Mustlased" (Kangelane Aleko põgeneb kodust mustlaste juurde, kust leiab oma elukaaslase Zemfira. Too aga leiab varsti endale mustlasest mehe. Aleko tapab nii rivaali kui ka naise. Viimase isa kihutab ta laagrist minema). 1824 tragöödia "Boriss Godunov" (Tsaar Fjodor surnud, troonile Boriss, kuid too olevat lasknud tappa tsaari vennapoja Dimitri. Rahvast tahab uut tsaari, kes oleks õnnetu, ärapõlatud ja tagakiusatud. Üks Grigori kasutab juhust ja kuulutab end tapetud Dimitriks. Valitakse troonile. Kardab aga Borissi poega Fjodorit ja laseb tolle tappa). 1828 "Poltaava" oli poeetiliselt ja filosoofiliselt tema küpsemaid teoseid, kuid ei leidnud eriti vaimustatud vastuvõttu. Üks tähelepandavaid loomeperioode nii töö intensiivsuse kui
välja, kohtab ta peol uut meest, kes teda armastab. Mees avaldab talle armastust. Naine ütleb, et kingib talle armastuse, kui mees liigutab kaljusid. Vahepeal naaseb abikaasa. Teine mees samal ajal läheb noore maagi juurde, kes on võimeline kaljusid kaotama. Maag tahab tasuks saada 1000 naela. Mees kasutab ka mustkunsti, et kaotada kaljusid. Naine on meeletult kurb ja üllatunud, et kaljusid enam pole. Ta oli seda pidanud võimatuks. Ta mõtleb kas end tappa või keha rüvetada. Abikaasa saab lubadusest teada ja käsib vannet täita. Teine mees otsustab lubadusest taganeda ja laseb naisel abikaasa juurde tagasi minna ning piinleb ise armuvalus. Maag loobub oma tasust. · Indulgentsimüüja lugu: [Kamp noori pidutsesid ja olid purjus. Toidu ja joogiga liialdamine on patt. Hasartmängud, vandumine on patt.] 3 meest pidutsevad kõrtsis, kui järsku kuulevad matusekella. Nende sõber suri purjuspäi. Sõbrad maksavad Surmale kätte
igapäevasuses. Tema romaanid viisid lugeja eredate ja tegutsemisjanuliste karakterite, omakasupüüdmatute kirgede, vapruse ja suuremeelsuse maailma. Ent Dumas' romaanide ideeline piiratus viis selleni, et tema romaanid ei äratanud aktiivset protesti, nad kutsusid leppimisele tegelikkusega. Kahtlemata on Dumas' kõige populaarsemaks romaaniks tema ajalooliste seiklusromaanide seeria «Kolm musketäri». Romaanile on iseloomulik tormiliselt arenev intriig, pingeline dramaatiline tegevus, kerge, lihtne ja energiline keel, mis on kooskõlas sündmuste, episoodide ja juhtumuste hoogsa arenguga. «Kolme musketäri» kompositsioonilise külje määras ette kindlaks asjaolu, et ta pidi ilmuma ajalehes. Seetõttu pidi iga peatükk olema omaette tervik, kuid ka orgaaniliselt seotud kogu sündmustikuga. Dumas kirjutas iga peatüki nii, et eelneva peatüki finaal kujunes omamoodi alguseks järgnevale peatükile.
1) Eesti kirjanduse ja kultuurielu aastatel 1905-1940, kirjanduslikud rühmitused, kutselise teatri teke. · Aastal 1905 moodustati kirjanduslik rühmitus ,,Noor Eesti, kelle eesotsas oli Tuglas ja Sütiste. Sisaldas kultuurimehi, kes tahtsid arendada Eesti kirjandust. ,,Olgem Eestlased, aga saagem Eurooplasteks,, (taeti Eesti kultuur viia euroopa tasemele) · Aaata 1906 hakkas ilmuma ajakiri ,,Eesti kirjandus,,. Samal aastal avati Tartus esimene eesti keelega seotud keskkool (tütarlaste gümnaasium) · Samuti 1906 pandi alus ka kutselisele teatrile( Karl Menning) · Valmis uus ,,Vanemuise,, teatrihoone, mis avati näidendiga ,,Tuulte pöörises,, (A. Kitzberg) · Rahvuslik teater 1870 · Hakati korraldama kunstinäituseid. · 1909 avati Eesti Rahva Muuseum (Tartus) · Ajakirjandus arenes väga edukalt. Sajandi alguses hakkas ilmuma ,,Teataja,, (1901) ja ,,Uudised,,(1903). Sellest hoolimata ilmusid ,,Postimees,, ja ,,Sakala,, ikkagi edasi. ,,N
Kõik kommentaarid