Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Ohutus köögis". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
tera, nugaerav, rasv, keera, nugadeeraga, seadmed, sooda, noaga, haav, noad, panne, juhtmedulist, nüri, puhasta, kokanuga, roostevaba, süsinikterase, võite, potte, pliidile, pliituleohutus, elektrijuhtmed, kaitsmed, ahjud, kuivatamine, kamina, kasutamisel, korsten, portselan, vist, panni, kukub, varba, õnnetust, punetus, kompress, mädanikenamas reziimis juhitavad seadmed. 4 Elektrita töötav mehhanism Kööginuga Nuga on väga levinud tööriist. See on väiksem terariist, mida kasutatakse lõikamiseks, torkamiseks, koorimiseks, teritamiseks, puu vestmiseks ja voolimiseks jm otstarbel. Koosneb kahest osast, noa pidemest ja vähemalt üheteralisest teramikust. Vanimad nugade leiud osutavad, et esimesed terariistad, millest mõnda võib nimetada käepidemeta noaks, saadi suurema kivitüki lõhkumisel, kui sellise tegevuse tulemuseks oli kättesobiv plaatjas kivitükk, mille vähemalt üks serv oli terav. Sobivaks toormeks on moonde- ja sette- ning vulkaanilised kivimid nagu kvarts, ränikivi, obsidiaan või basalt. Valikukriteeriumid. Nugade puhul on kahtlemata esikohal käsitsemismugavus ehk teisisõnu
..................................................................... lk 3 Ajalugu ; Kriteeriumid ...................................................................................... lk 4 Millised noad on olemas? ; Üldnuga ; Kokanuga ............................................ lk 5 Praenuga ; Fileerimisnuga ; Kalafileerimisnuga ............................................. lk 6 Viilutusnuga ; Leiva-ja kondiitrinuga ; Lihanuga ........................................... lk 7 Teritamine ; Nugade kott .................................................................................... lk 8 Kasutatud kirjandus ........................................................................................... lk 10 Merilin Jürine Noad Sissejuhatus Nuga on väga levinud tööriist. See on väiksem terariist, mida kasutatakse lõikamiseks, torkamiseks,
..................................................................... lk 3 Ajalugu ; Kriteeriumid ...................................................................................... lk 4 Millised noad on olemas? ; Üldnuga ; Kokanuga ............................................ lk 5 Praenuga ; Fileerimisnuga ; Kalafileerimisnuga ............................................. lk 6 Viilutusnuga ; Leiva-ja kondiitrinuga ; Lihanuga ........................................... lk 7 Teritamine ; Nugade kott .................................................................................... lk 8 Kasutatud kirjandus ........................................................................................... lk 10 Merilin Jürine Noad Sissejuhatus Nuga on väga levinud tööriist. See on väiksem terariist, mida kasutatakse lõikamiseks, torkamiseks,
Pärnumaa Kutsehariduskeskus Kokk Nuga ja veekeetja Lenne Lõiv ja Riina Treumuth referaat Juhendaja: Heli Kruusamägi Pärnu 2009 Sisukord: 1)Nuga 2)Veekeetja Sissejuhatus Nuga Nuga on väga levinud tööriist. See on väiksem terariist, mida kasutatakse lõikamiseks, torkamiseks, koorimiseks, teritamiseks, puu vestmiseks ja voolimiseks jm otstarbel. Koosneb kahest osast, noa pidemest ja vähemalt üheteralisest teramikust
sitkuseni. Lihtsustatult tähendab karastamine kuumutamis- ja jahutusprotsesse. Kõigepealt kuumutatakse teratoorikut, kuni see hõõgub, ja seejärel karastatakse toorikut soovitud kõvaduseni. Seejärel töödeldakse toorikut nii, et see saavutaks vajaliku sitkuse; selleks kuumutatakse toorikut uuesti, kuid madalama temperatuurini kui enne, ja seejärel toorik jahutatakse. Lihvimis- ja teritusetapil annavad noameistrid terale lõpliku lihvi käsitsi. Seejärel tera poleeritakse, millega saavutatakse tera maksimaalne korrosioonikindlus ja mis võimaldab tera hõlpsasti puhastada. Järgmiseks kinnitatakse tera külge käepide, mis tähistab noa sündi. Lõpuks viimistletakse nuga hoonimise teel.Erinevust sepistatud ja vermitud noa vahel on üldiselt kerge märgata. Sepistatud nuga on tavaliselt veidi raskem ja tundub elastsem kui temmitud nuga. Sepistatud noa tera ja kahva vahel on kaelus, mis tekib sepistamise käigus. Nugade tüübid
.......................................................................24 PRESSID................................................................................................................................................. 25 MUU........................................................................................................................................................26 NOAD Kokanuga kasutatakse köögiviljade tükeldamiseks, hakkimiseks, praadide lõikamiseks. Hea kokanoa tera laius on vähemalt 4 cm ja pikkus 20 cm ning käepide on terga tasakaalus. Parimateks nugadeks loetakse kõrge süsinikusisldusega ( see tagab kaua vastupidava terava noa ) roostevabast terasest nuge. Neid on kerge teritada ja puhastada. Noad võivad olla sepistatud või stantsitud. Esimesed on veidi kallimad ja need tunneb ära sellest, et tera lõpus enne käepidet on neil "õlad", mistõttu püsivad need paremini käes
Tuleohutuse tagamine algab teadmistest ja õigetest hoiakutest, seejärel tulevad oskused ja õiged vahendid. Kõige olulisem on ellu jääda. Siinjuures oleme kõige kaitsetumad öösel. Tähtsuselt teine on esmane reageering - kui kiire ja kui pädev see on. Oluliseks osutuvad nüüd meie oskused ja eelnev ennetustegevus ehk see, kuidas me ennetaval ja ettevalmistaval perioodil käitunud oleme. Kas on olemas esmase reageeringu vahendid, teavitavad seadmed või süsteemid ning kas need vahendid on korras ja hooldatud. Tuleohu või selle kahjustuste vähendamiseks kodustes tingimustes on hädavajalikud kolm vahendit - kolm kodukaitsjat (suitsuandur, tulekustutustekk, 6kg pulberkustuti). Suitsuandur, mis äratab magaja, tulekustutustekk, mis kustutab rasvapanni, teleri või muu väikese tulekolde ja 6kg pulberkustuti see on abimees suurema tulekolde kustutamisel. Tuli levib normaaltingimustes kiiresti, umbes 3-4
4.9. Pliidil olevaid nõusid ei tohi liigutada järsu tõmbega. 4.10. Kotletid, pirukad ja pooltooted tuleb pannile asetamisel hoida kaldu, vältimaks rasvapritsmeid. Kartulite ja teiste juurviljade panemisel keevasse rasva tuleb hoiduda vee sattumisest rasva. 4.11. Kuuma toiduga nõude kandmisel ei tohi neid suruda enda vastu. Kuumast kööginõust ei tohi kinni võtta palja käega, kasutada tuleb pajakindaid või rätikut. 4.12. Mahavalgunud vedelik, rasv jm. toiduained ja vesi tuleb koheselt koristada. 4.13. Konservikarbid tuleb avada avajaga, mitte nugade või teiste köögiriistadega. 4.14. Külmutatud liha või kala tuleb tükeldada alles pärast ülessulatamist. 4.15. Toiduga katelde, pannide, kannude tarvis peavad olema püsikindlad alused. 4.16. Töötamisel kõrgel (seinte, lagede, akende jms. puhastamisel) tuleb kasutada libisemisvastaste (kummi)otsakutega treppredeleid või redeleid. Juhuslikel alustel (tünnid, kastid vm
) c) Tee südamemassaaži (mitu korda?, missugune on surumissagedus? Kui kaua jätkatakse elustamist? 8 TEGUTSEMINE ÕNNETUSE KORRAL Elupäästev esmaabi Elustamise ABC Kui kannatanu on teadvuseta ja ei hinga, siis alusta elustamisega: A – vabasta hingamisteed, B – tee kunstlikku hingamist, C – tee südamemassaaži. h ingamisteede avamine • Eemalda suust võõrkehad (nt hambaproteesid, okse, toit jne), vajadusel keera kannatanu korraks külili ja pärast uuesti selili. • Painuta kannatanu pea kuklasse. NB! h ingamisteede avamine lülisamba vigastuse kahtluse korral • Eemalda suust võõrkehad (nt hambaproteesid). • Aseta kannatanu selili, ära painuta pead kuklasse, vaid tõmba teise käega alalõug üles. Kunstlik hingamine Oma lähedastele võid kunstlikku hingamist teha otse suust suhu. Võõra inimese elustamisel vajad kaitseva - hendit. Kui spetsiaalset kilet käepärast ei ole, siis tee
Puhas vesi on neutraalne ja selle pH arv on 7. Lahus on happeline, kui selles on oksooniumioone rohkem kui hüdroksiinioone. Sooda vesilahus ph12 Nuuskpiiritus ph 11 Veri ph 7.4 Kartul pH 5.8 Õun pH 3.1 Maohape pH 1 PUHASTUSAINED Ajalugu: 1. vesi 2. vesi + temperatuur --> vee kuumutamine 3. vesi + alus ---> tuhk, looduslik sooda 4. Roomas võeti kasutusele käärinud uriin/virts 5. Avastati seep 6. 1916. a tehti Saksamaaal esimene sünteetiline pesuaine 7. Maailmasõjad peatasid sünteetiliste pesuainete arengu 8. 1950-ndatel algas sünteetiliste pesuainete läbimurd Puhastusainete koostisosad: 1. tensiidid (seebid, sünteestensiidid) 2. alused (fosfaadid, silikaadid, ammoniaak, amiinid jne) 3. happed 4. lahustid 5. lisaained 6. muud puhastusprotsessi tõhustavad ained
Kindlasti peab jälgima tootjapoolsete temperatuurireziiminõuete täitmist. Valgurikkad toiduained on kiiresti riknevad, mistõttu nad säilitatakse üldreeglina madalatel temperatuuridel ja külmikutes. Värske kala säilitatakse temperatuuril 0°C juures ja jää peal. toidu valmistusviisid. Kui valmistatakse toitu, siis peab alati kindel olema, et toit oleks korralikult läbi küpsenud. Seepärast kontrollitakse toidu läbiküpsemist termomeetriga, mitte tikuga või noaga, nagu seda kodustes tingimustes tihti tehakse toidu ja toidunõude "ringlusteed" Kuna mustad nõud võivad olla saastunud mikroorganismidega, seepärast peab kasutatud nõud viima kohe nõudepesusse ja sellepärast on ka nõudepesuruumil tihti eraldi sissepääs. Nõudepesust jõuavad puhtad nõud toitude väljastusse. Väljastusest aga liiguvad valmistoidud klientideni. Toidukäitlemisettevõttes tuleb vältida ristsaastumist ja tehnoloogiline liin peab olema loogiliselt üles ehitatud .
3 Rasked esemed 3.3.4 Aknad 3.3.5 Uksed 3.3.6 Trepid 3.3.7 Mänguasjad põrandal 3.4 Põletusohud 3.4.1 Kuum toit ja joogid 3.4.2 Pliit ja praeahi 3.4.3 Küttekehad ja lahtine tuli 3.4.4 Kuum kraanivesi 3.4.5 Elekter 3.5 Mürgistus- ja söövitusohud 3.5.1 Ravimid 3.5.2 Kemikaalid 3.5.3 Mürgised taimed 3.5.4 Tubakas 3.6 Lõike- ja marrastusvigastuste ohud 3.6.1 Noad, käärid ja teised tööriistad 4. OHUD KODUÜMBRUSES 4.1 Laps kui mängija 4.2 Laps jalgrattal, tõukerattal, rulluiskudel 4.3 Laps talu- või kodumajapidamises 5. MUUD OHUD 5.1 Laps kui jalakäija 5.2 Laps täiskasvanu sõidukis 5.3 Kelgutamine, suusatamine, uisutamine 5.4 Lapsega külas 5.5 Võõrad inimesed 5.6 Lapse õpetamine 5.7 Kehaline aktiivsus 6. KOKKUVÕTE 1.SISSEJUHATUS
5 Teenildajad Teenindajad toimivad samuti nagu vastuvõtul fursettlauaga või rootsi lauaga. Külalised Külalised toimivad üldjoontes samuti nagu vastuvõtul fursettlauaga või rootsi lauaga. Külalised peaksid oskama kasutada erinevaid juustunuge.Tavaliselt pannakse juustulauale sakilise,veidi erikujulise teraga nuga,mille otsas on kaks teravikku.Selle noaga lõigatakse nagu tavalise noaga,otsateravikud aga on mõeldud juustuviilu tõstmiseks taldrikule. Sageli kasutatakse ka labidakujulisi juustunuge,millel tera keskel.Sellise noaga lõigatakse juustuviil tõmbega enda poole.Suuremast juustutükist viilu lõigates tuleks hoiduda seda käega puutumast.Selleks on suurematesse juustutükkidesse surutud juustunööbid,millele pöidlaga toetudes on hõlbus juustu lõigata.Juustunööpide asemel võib suurema juustutüi ümber olla pandud kas lai pael,linik või riidest salvrätik.
Tõmmis, ravimtaimedest või toiduaineist väljapressitud, -leotatud või keedetud kontsentreeritud vedelik 1.13 Kokanuga Kokanuga on suurem ja raskem kui tavaline kööginuga. Kokanoa kasutusala on kodudes sama suur kui kööginoa puhul, st sellega lõigatakse kõiki toiduaineid, mida on vaja tükeldada, hakkida või viilutada. Osa kodukokkasid kasutavad vaid suuri kokanuge, sest need tunduvad mugavad. Igas köögis peaks olema universaalseks kasutamiseks hea kokanuga, millel on lai tera ja terav lõikeserv. 12 1.14 Leivanuga Leivanuga on äratuntava sakilise teraga. Kuna leib on pehmem kui enamik teisi toiduaineid, siis muudab sakiline tera lõikamise palju lihtsamaks. 1.15 Fileerimisnuga Nugadest kõige kitsama teraga on kala fileerimisenuga. Painduv tera on kujundatud spetsiaalselt filee valmistamise peeneks tööks. 1.16 Koorimisnuga
VEREJOOKS JA SOKK Verejooks on vere väljavoolamine vereringest kas organismi kudedesse, õõntesse (sisemine verejooks, raske diagnoosida) või väliskeskkonda (väline verejooks, silmaga nähtav) Väline verejooks on kas · Arteriaalne- veri pritsib haavast rõhu all ja on helepunane; · Venoosne veri valgub haavast ja on tumepunane · Kapillaarne verepiisad haaval 1. Verejooksu peatamine ilma abivahenditeta Esmane võte verejooksu sulgemisel on otsene surumine haavale. Kui haav on jäsemetel, tuleb need ülespoole tõsta, et verejooksu vähendada. 2. Verejooksu peatamine rõhksidemega Kui verejooks on kontrolli all tuleb haav kindlalt, kuid mitte liiga pingul rõhksidemega kinnitada. Haavale asetatud rõhksidemega tuleb peatada arteriaalset ja venoosset verejooksu (kui haavast jookseb rohkesti verd). Rõhksidet tehes kasuta teist sideme rulli haavale surve tekitamiseks. 3. Kaitsekindad
kuivaks ja panna tekk selga, et hobune ei külmetaks. · Kõigepealt tuleb pesta saba, lakk ja kõige lõpuks kogu hobune, et vältida külmetumist. Pesemisjärjekorral on suur tähtsus! HOBUSE KORRASTAMINE Abivahendid · käärid · kamm · pehme hari Lakk · Lakk kitkutakse kammi abiga · Meelsamini "soe" hobune, sest poorid on lahti ja kergem on kitkuda · Võta pikkadest jõhvidest kinni ja tupeeri , seejärle keera ümber kammi ja tõmba. · Alusta kõrvade juurest ja kuni turjani · Võta korraga vähe jõhve · Kõrvade tagant valjaste alt võib ka laka lõigata. Saba: · Korralikult lahtikammitud saba lõigatakse lühemaks kääridega · Saba juure küljed võib lõigata lühikeseks · Ole alati ettevaatlik - ära mine otse hobuse taha! Eesti Ratsaspordi Liit 3 Hobuste käsitlemine (Horsemanship)
Mis siin aru saada on. Noh, head aega siis. 1. stseen ROLAND: Head aega. Lähme Laura. OSVALD: Tüdruk jääb siia. OSVALD (teritab süvenenult pussnuga. ROLAND: Oot, oot, oot. Räägib iseendaga, ilmselt on ta pikka aega OSVALD: Jah, tüdruk jääb siia. üksi elanud.): Teritan nuga. Nüri noaga saab LAURA: Üksi ma küll ei jää. võid määrida, keedumuna pooleks lüüa, ROLAND: Üksi ta küll ei jää. pükste pealt moositilka ära võtta. Terava OSVALD: Me võime siin vaielda ja noaga saab pehmet saia lõigata, tomatit seletada, aga tüdruk jääb siia. lõigata, pliiatsit teritada, liha lõigata. ROLAND: Siis jään mina ka. (Teritab veel natukene aega ja lööb siis noa OSVALD: Sina küll ei jää.
Moto: ma kirjutasin selle raha pärast 2 Tegelaskujud: Osvald Koger Laura Siig Roland Räim Kaupo Koha Tegemiskoht: Siin Tegemisaeg: Nüüd 1. v a a t u s 1. stseen 2 3 OSVALD: (teritab süvenenult pussnuga. Räägib iseendaga, ilmselt on ta pikka aega üksi elanud.) Teritan nuga. Nüri noaga saab võid määrida, keedumuna pooleks lüüa, pükste pealt moositilka ära võtta. Terava noaga saab pehmet saia lõigata, tomatit lõigata, pliiatsit teritada, liha lõigata. (Teritab veel natukene aega ja lööb siis noa tugevasti laua sisse. Samaaegselt koputatakse uksele. Osvald istub liikumatult. Koputus kordub mitut puhku, kuni koputajad ise ukse avavad ja tuppa piiluvad.) ROLAND: Tere, meie koputasime. LAURA: Roland koputas. ROLAND: Mina koputasin. LAURA: Tere
Programm „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013“ SIRJE REKKOR ANNE KERSNA ANNE ROOSIPÕLD MAIRE MERITS TOITLUSTUSE ALUSED KOHANDANUD: ANA KONTOR 2013 1 SISUKORD 1. Toitlustusettevõtete ja teenuste liigid 4 Toitlustusettevõtete tüübid ja äriideed 4 Kiirtoiduettevõtted 6 Kohvikud 8 Sööklad ja teised suurköögid 10 Restoranid 13 Baarid 19 Catering-ettevõtted 21 2. Toitumise alused
samal ajal lina 6. Tõmba lina voodi keskelt pingule ja pööra lina ääred madratsi alla 7. Kinnita kaitselina, üleliigne lina pööra madratsi alla 8. Kohenda padjad ja aseta kohale 9. Aseta voodile tekikott õmblused väljaspool. Tekikotile aseta tekk. Haara tekikoti seest teki ja tekikoti ülemised nurgad ning tõmba tekikott ümber teki. 10. Teki ülemine ots keera padjal kahekorra ning tõmba tekk sirgelt voodile KASUTUSEL OLEVA VOODI KORRASTAMINE (kahekesi) · Desinfitseerige käed · Voodi mõlemal küljel on üks töötaja, liigutused tehke rahulikult ja üheaegselt · Hoiduge voodiriideid tolmutamast ja põrandale laskmast · Eemaldage voodiriided madratsi ääre alt · Tekk keerake kolmekordselt kokku ja tõstke jalutsis seisvale toolile · Padjad tõstke toolile
Kaja Saar LÄBI MÄNGU VÕÕRKEELE JA KÕNE ARENDAMINE LASTEAIAS Tallinn 2010 Sissejuhatus Autor on valinud käesolev teema, kuna leiab, et võõrkeele õpetamine juba maast-madalast on arendav ning maailmapilti avardav. Töötava õpetajana on töö koostaja kogenud hetki, mil on jäänud vajaka ideedest ning metoodilisest materjalist. Autor püüab antud teemat lahetes leida vastuseid järgmistele küsimustele: Kuidas teha end selgeltmõistetavaks 1-6`e aastasele lapsele võõrkeeles? Kas meil on piisavalt vastavasisulist metoodikat? Tulenevalt tekkinud küsimustest on eesmärk leida materjali/meetodeid, mis aitaks õpetajal orienteeruda kakskeelses keskkonnas. Töötada välja sobiv õpimapp, mis oleks abiks keele õpetamisel ning tõukeks uutele ideedele. Tulemi saavutamiseks leiab autor, et on oluline analüüsida hetkeseisu Adelion`i lasteaias. Töödelda läbi olemasolev, vastavasisuline metoodiline materjal. Teha valik pakutav
Põhiline osa heeringasaagist soolatakse, osa külmutatakse. Selle rühma kalu kasutatakse palju koserveeritult. Lõhelised on lõhe, keta,forell,siig jne.Lõheliste liha on õrn ja rasvane, kasutatakse soolamiseks, vinnutamiseks.Punase lihaga kaladest saadakse väärtuslikku punast kalamarja . Karplased on karpkala, latikas, säinas, vimb, särg, koger jt.Paljusid karplasi kasvatatakse tiikides ja realiseeritakse eluskalana. Tursalised on kalad, kellel lihas puudub rasv peaegu täielikult, kuid samas on nad ikkagi meeldivad maitsega. Lihas on vähe luid, mistõttu neid on hea töödelda. Tursalisi kasutatakse värskelt, kuumsuitsutamiseks, konservide valmistamiseks. Siia kuuluvad tursk, hõbeheik, luts. Kulinaaria Kalaliha on sidekoevaene ja õrn ning rikneb kiiresti, eriti kuumal aastaajal. Roiskumine algab tavaliselt sisikonnast ja lõpustest, mis on mikroobiderikkad. Seepärast tuleb kalad kiiresti
pragune. Künapuu oli ühest küljest ¾ puu jämeduseni siledaks tahutud ja seest õõnestatud. Otstessse olid tehtud samast puust käepidemed. Leivategemisel asetati küna puidust raamile, millel oli neli jalga. Raamil oli süvend, kuhu küna asetati. Künal oli samast puust kaas ja seda kasutati ainult leivategemiseks. Vaheajal hoiti leivaküna kas viljaaidas või rehetoas - kuivas puhtas kohas. Leivaküna ei tohtinud pärast leivategemist pesta, vaid see kaabiti nüri noaga puhtaks. Nii jäi küna seintele mingil määral vana juuretist, et uus leib paremini hapneks ja kääriks. Kokkukaabitud kaapest tehti nn. kaapekakk (minileib), mis pandi kaljatõrde likku kaljale rammuks ja maitseks. Kui aga leivategemise vahe oli 2-3 kuud, tuli küna enne tarvitamist põhjalikult keeva veega puhtaks küürida. Sama tehti ka siis kui võeti kasutusele uus leivategemise nõu. Leivategemise eelõhtul toodi aidast vakaga jahu ning leivanõu
15. Laeva süsteemid 102 15.1. Tankid 104 15.2. Tankide jaotusplaan 105 16. Roolikäsklused ja infovahetuse korraldus laevas 106 16.1. Ametiside 108 16.2. Silja Europa side jaguneb 109 17. Laeva seadmed ja vahendi 110 18. Magnet ja gürokompass 111 19. Laevas olevad navigeerimisvahendid 114 19.1. Chartpilot 1100 114 19.2. Multipilot 1100 115 19.3. Weather fax ja SAM 4682 dual axis doppler speed log 116 19.4. Navtex DEBEG 2902 118
näiteks eakad ning täiskasvanud ja lapsed, kellel on diabeet, astma, kroonilised südame-, kopsu- või neeruhaigused. Pilet7 Füsioloogilised ohutegurid- - füüsilise töö raskus - sama tüüpi liigutuste kordumine - üleväsimust põhjustavad sundasendid ja liigutused töös - jm samalaadsed tegurid, mis võivad aja jooksul viia tervisekahjustuseni - raskuste tõstmine, raskuste teisaldamine käsitsi Ergonoomilised ohutegurid- Ebasobivad istumisasend, töökoha kujundus, seadmed, töökorraldus Ebasobivad töökeskkonna füüsikalised ohutegurid Töötajate väljaõpe ja juhendamine- ööandja peab koostama ja kinnitama ohutusjuhendid tehtavate tööde ja kasutatavate töövahendite kohta ning neid töötajatele tutvustama. Ohutusjuhendid peavad olema töötajatele kogu aeg kättesaadavad ning üldiselt võiksid nad olla ka emakeeles. Töötajate juhendamine ja väljaõpe töökohal koosneb: sissejuhatavast juhendamisest; esmajuhendamisest;
kohta kümne tööpäeva jooksul kaebuse saamise päevast arvates. IV. JÄRELEVALVE TEOSTAMISE KORD 22. Järelevalvet registri pidamise üle teostavad registri vastutav töötleja ja andmekaitse järelevalveasutus vastavalt oma pädevusele. 23. Registri üle järelevalvet teostama volitatud isikul on õigus tutvuda registrisse kantud andmete ja nende alusdokumentidega, siseneda ruumidesse, kus andmeid töödeldakse või kus paiknevad töötlemiseks kasutatavad seadmed ning saada teavet andmete registrist väljastamise ja kasutamise kohta. 24. Registri pidamisel tekkinud puuduste ilmnemisel on registri volitatud töötleja kohustatud likvideerima järelevalvet teostanud isikute ettekirjutuses kajastatud puudused nende määratud tähtajaks. V. REGISTRI LAIENDAMINE, ÜHENDAMINE JA LIKVIDEERIMINE 25. Registri laiendamine, ühendamine ja likvideerimine toimub andmekogude seaduses ettenähtud korras.
TALLINNA PEDAGOOGILINE SEMINAR Alushariduse ja täiendõppe osakond LÕE-1 Ave Hüüs MÄNG Portfoolio Juhendaja: Kaire Kollom Tallinn 2009 Sisukord Sisukord.................................................................................................................................. 2 Mängud alates sünnist:......................................................................................................... 10 KALLI-KALLI...................................................................................................................... 10 HOIDEKEEL...................................................................................................................... 10 RAHUSTAV MUUSIKA...................................................................................................... 10 TII-TAA TILLUKE.........................................
Tagage põrandate ja liikumisteede regulaarne kontroll. Kõrvaldage augud, praod, kulunud vaibad või matid, hoidke põrandad ja liikumisteed takistustest vabad. Eemaldage läved või piirake nende kõrgust; muutke läved nähtavamaks. Varustage töötajad sobivate jalatsitega. Tagage põrandate ja liikumisteede piisav tähistamine. Tagage põrandate ja liikumisteede piisav valgustatus. Paigutage seadmed nii, et kaablid ei satuks töötajate käiguteedele; kinnitage kaablid korralikult katete alla. Kasutage põrandatel ja liikumisteedel libisemist takistavaid ja kergesti puhastatavaid materjale. Tagage vedelike äravool põrandatelt ja liikumisteedelt. 12 OHUTEGUR: Sõidukid ja liikuvad masinad KONTROLL-LOEND nr 2
Tagage põrandate ja liikumisteede regulaarne kontroll. Kõrvaldage augud, praod, kulunud vaibad või matid, hoidke põrandad ja liikumisteed takistustest vabad. Eemaldage läved või piirake nende kõrgust; muutke läved nähtavamaks. Varustage töötajad sobivate jalatsitega. Tagage põrandate ja liikumisteede piisav tähistamine. Tagage põrandate ja liikumisteede piisav valgustatus. Paigutage seadmed nii, et kaablid ei satuks töötajate käiguteedele; kinnitage kaablid korralikult katete alla. Kasutage põrandatel ja liikumisteedel libisemist takistavaid ja kergesti puhastatavaid materjale. Tagage vedelike äravool põrandatelt ja liikumisteedelt. 12 OHUTEGUR: Sõidukid ja liikuvad masinad KONTROLL-LOEND nr 2
KAITSEVÄE VÕRU LAHINGUKOOL SÕDURI KÄSIRAAMAT Võru 2008 Koostatud Kaitseväe Võru Lahingukooli õppeosakonnas. Täname koostöö eest: Sidepataljoni LT VÕK Tapa VÕK-i Üksik- vahipataljoni Viru Üksik jalaväe-pataljoni Parandusettepanekud on oodatud e-posti aadressile: [email protected] EESSÕNA Hea Lugeja, Eesti Vabariigi ettevalmistus sõjaliseks kaitseks toetub üldisele ajateenistuskohustusele. Täna kestab ajateenistus Eesti kaitseväes vähemalt kaheksa kuud. Siis õpitakse instruktorite käe all sõduritarkusi, mida kogu teenistuse jooksul praktiseeritakse ja täiendatakse. Kuid inimene kipub ikka aeg ajalt asju unustama ning ega sõdurgi erand ole. Seega annab alljärgnev "Sõduri käsiraamat" võimaluse ununema kippuvaid teadmisi üle korrata ning vajalikul hetkel käepärast olles võib ülesannete täitmisel tähtsaks õlekõrreks osutuda. Tänapäeva sõjapidamine on muutunud väga tehniliseks ja nii võiks väita,
b) Esikute ja sissekäikude puhastamine Käsipuudel ja piirdeil ei ole lahtist mustust või plekke. Trepid ja trepi mademed on puhastatud ja kaitstud valmistaja poolse juhendi kohaselt. Pinnal ei esine lahtist mustust ega plekke. c) Liftikabiinide puhastamine Liftikabiinide seinapindadelt on eemaldatud kaitsekile. Seinapinnal ja lülituskilbil ei ole nähtavat lahtist mustust ega plekke. d) Seinapindade puhastus Seinapinnad, seinakontaktid, pistikud kui ka muud seadmed on plekkideta ei esine tolmu. Radiaatorite välis- ja sisepinnal ei ole prahti, lahtist mustust ega plekke. e) Akende ja klaaspindade pesemine Akendel, klaaspindadel, aknaraamidel ja aknalaudadel ei ole plekke, lahtist mustust või plekke (silikoni, mördi, värvi). Ribikardinail ei ole nähtavat mustust. f) Kinnitatud (statsionaarse) mööbli puhastamine Paigaldatud mööbli ja kodumasinate kaitsekiht ja –kile on eemaldatud. Mööbli sise- ja
3. VEREJOOKSUD Pildid vaata jooniste lehel Verejooksud jagunevad kolmeks: · Arteriaalne verejooks (haavast tulev veri on hele punane ja pulseeriv) · Venoosne verejooks (haavast tulev veri on tume ja pidev) · Kapillaarne verejooks ( immitsev verejooks marrastustest) · Immitseva e. kapillaarse verejooksu sidumisega on aega see ei ohusta kellegi elu. Puhastage ja plaasterdage marrastus. · Suured arteriaalsed ja ka venoossed verejooksud tuleb peatada koheselt: · suruge haav oma sõrmedega kinni · pange kannatanu lamama · tõstke vigastatud jäse südametasapinnast kõrgemale · tehke haav nähtavaks ( lõigake või eemaldage sidumist takistavad riided ) · tehke haavale rõhkside NB! Zgutti ei soovitata kasutata, kuna 1. arteriaalset zgutti on raske teha 2. ohustatud on terve jäse, kuna hapniku transpord arteriaalse verevoolu takistusel kudedesse puudub ja koed surevad. Tagajärjeks on gangreeni teke ja jäseme amputatsioon 3.
vahepeal tõhusalt puhastada. 6. Toiduained peavad olema veokitel ja/või mahutites paigutatud ja kaitstud nii, et toiduainete saastumise oht oleks minimeeritud 7. Veokites ja/või konteinerites, mida kasutatakse toiduainete veoks, peab vajaduse korral olema tagatud toiduainete hoidmine sobival temperatuuril ning temperatuuri jälgimise võimalus. Nõuded seadmetele 852/2004/EÜ; II Lisa, IV Peatükk 1. Kõik toiduga kokkupuutuvad vahendid, inventar ja seadmed peavad olema: a) tõhusalt puhastatud ja vajadusel desinfit-seeritud. Puhastamine ja desinfitseerimine peab toimuma mis tahes saastumisohu vältimiseks piisava sagedusega; b) nii ehitatud, sellistest materjalidest ning sellises seisukorras, et toidu saastumise oht oleks minimeeritud; c) nii ehitatud, sellistest materjalidest ning sellises seisukorras, välja arvatud ühe-kordselt kasutatavad mahutid ja pakendid, et oleks võimalik nende põhjalik puhas-tamine ja vajadusel desinfitseerimine ja
annaabi.ee 
