Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Ohutegur". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
teravad, silmale, puhata, katta, puhastusvahendid, kehavedelikud, mikroorganismid, isikukaitsevahendid, venitus, koolitada, füsioloogiline, töövõtted, soosiv, stress, monotoone, tekkivad, pinged, töölaad, tool, istuv, pause, tõusta, seadistada-Veenduge, et ruum laua all teie jalgade jaoks oleks piisav ning te saaksite jalgu vabalt liigutada. Kõik mittevajalikud esemed laua alt kõrvaldada. -Vältige tooliserva liigset survet reitele ja põlvedele. Jalatoest võib olla palju kasu, eriti just väiksemate inimeste korral, kelle jalad ei ulatu korralikult põrandale. KLAVIATUUR -Paigutage klaviatuur nii, et seda on mugav kasutada. Ruum klaviatuuri ees oleks vajalik selleks, et lasta kätel ja randmetel puhata, kui klaviatuuriga ei ole vaja töötada. -Proovige hoida oma randmed otse, kui te klaviatuuril trükite. -Puudutage klahve pehmelt ja ärge andke sõrmedele liigset koormust. -Hea klaviatuuri kasutamise tehnika on väga tähtis. HIIRE KASUTAMINE -Paigutage hiir nii, et seda on kerge kätte saada ja kasutada, st nii, et hiire kasutamisel on randmed otse. Istuge sirgelt ja lauale piisavalt lähedal, et te ei peaks hiirega töötamisel oma käsivart kaugele välja
kohustatud rakendama abinõusid, et ohuteguritest tulenevat terviseriski vältida või viia see võimalikult madalale tasemele. Füüsikalised ohutegurid müra, vibratsioon, ioniseeriv kiirgus, mitteioniseeriv kiirgus (ultraviolettkiirgus, laserkiirgus, infrapunane kiirgus) ja elektromagnetväli; õhu liikumise kiirus, kõrge või madal õhutemperatuur ja -niiskus, kõrge või madal õhurõhk; masinate ja seadmete liikuvad või teravad osad, valgustuse puudused, kukkumis- ja elektrilöögioht ning muud samalaadsed tegurid Müra on heli, mis koosneb suurest hulgast erineva kõrgusega ja tugevusega lihtsatest toonidest ning avaldab häirivat või tervistkahjustavat mõju organismile. Müra tugevust mõõdetakse detsibellides. Müra päevase kokkupuutetaseme piirnorm on 85 dB(A), meetmete rakendusväärtus 80 dB(A).Pikaaegse püsiva või muutuva tasemega
3 TÖÖKESKKONNA OHUTEGURITE ANALÜÜS GRUPPIDE KAUPA Füüsikalised ohutegurid Füüsikalisteks ohuteguriteks loetakse: 1. müra, vibratsioon, ioniseeriv kiirgus, mitteioniseeriv kiirgus (ultraviolettkiirgus, laserkiirgus, infrapunane kiirgus) ja elektromagnetväli; 2. õhu liikumise kiirus, õhutemperatuur ja - niiskus, kõrge või madal õhurõhk; 3. masinate ja seadmete liikuvad või teravad osad, valgustuse puudused, kukkumis- ja elektrilöögioht ning muud samalaadsed tegurid (Kranich, 2014) Keemilised ohutegurid ohtlikud kemikaalid ja neid sisaldavad materjalid tolm, aur, gaas asbest mürgine, kahjulik, sööbiv, ärritav plahvatusohtlik, tuleohtlik, oksüdeeriv ohupiktogrammide kasutamine kemikaalide ohutuskaardid töötajate väljaõpe (ibid., 2014) Bioloogilised ohutegurid
turvasüsteemid, elektri-ja tuleohutusnõuded; Piirnorm (arvväärtus, mis iseloomustab ohutegurit e. ohtlikkuse taset) ohuteguri parameetri ajaühikus möödetud keskmine väärtus, mis 8- tunnisem tööpäeva(40 tubnnise töönädala) jooksul töötajale mõjudes ei põhjusta tervisekahjutust. Kui õnnetuse või haigestumise ohtu pole võimalik vältida või kui TKK ohuteguri parameetrit pole võimalik viia vastavusse piirnormiga- annab tööandja töötajale isikukaitsevahendid. N: kummikindad, eririietus, eripõlled, peakatted, turvajalanõud, maskid, resperaatorid. Töötervishoiu ja tööohutuse seadust on vaja , sest see sätestab töötaja kohustused ja võimalused, ohutu töökeskkonna loomise. TTOS eesmärk sätestab: Tööle esitatavad TTH ja TO nõuded; Tööandja ja töötaja õigused ja kohustused; Tervisele ohutu TKK loomine ja tagamine; TTH ja TO korralduse ettevõtte ja riigi tasendil; Vastuse TTH ja TO nõuete rikkumise eest;
mis kohalduvad antud ettevõttele. Ohutegurite jaotamise alused (alus Töötervishoiu ja tööohutuse seadus): Füüsikalised ohutegurid: müra, vibratsioon, ioniseeriv kiirgus, mitteioniseeriv kiirgus (ultraviolettkiirgus, laserkiirgus, infrapunane kiirgus) ja elektromagnetväli; õhu liikumise kiirus, õhutemperatuur ja -niiskus, kõrge või madal õhurõhk; masinate ja seadmete liikuvad või teravad osad, valgustuse puudused, kukkumis- ja elektrilöögioht ning muud samalaadsed tegurid. Page 8 of 25 Remo Jõeorg Riskianalüüs 2014 Keemilised ohutegurid: Kemikaaliseaduses määratletud ohtlikud kemikaalid ja neid sisaldavad materjalid. Ohtlik on kemikaal, mis oma omaduste tõttu võib kahjustada tervist, keskkonda või vara.
elektrivooluga, ei esine. Juhtmed nõuetekohaselt paigutatud. Kontoriruumid asuvad kahekorruselises hoones, mis on ehitatud vastavalt tegevusvaldkonna nõuetele. Osad kontoriruumid on välja ehitatud tehase erinevatesse osadesse, nn tootmiskontorid. Puhkeruumis on töötajatel võimalik jalgu puhata, kasutada külmkappi, mikrolaineahju ja veekeetjat. Ruum on ilma loomuliku valgustuseta. Lisakütteallikana kasutatakse elektriradiaatorit. Riietusruumis on töötajatel individuaalsed kapid. Ruum on köetav. Duširuumid on korras. Uksed,väravad Kõik uksed on varustatud koodlukkudega. Kõik uksed on käsitsiavatavad.
avastatud puudus, puuduse likvideerimise tähtaeg ja puuduse likvideerimise eest vastutaja. Mõisted ja terminid Füüsikalised ohutegurid 1. müra, vibratsioon, ioniseeriv kiirgus, mitteioniseeriv kiirgus (ultraviolettkiirgus, laserkiirgus, infrapunane kiirgus) ja elektromagnetväli; 2. õhu liikumise kiirus, õhutemperatuur ja -niiskus, kõrge või madal õhurõhk; 3. masinate ja seadmete liikuvad või teravad osad, valgustuse puudused, kukkumis- ja elektrilöögioht ning muud samalaadsed tegurid Töökoha sisekliima õhutemperatuur ja -niiskus ning õhu liikumise kiirus, värske õhk. Sobiva sisekliima määramisel arvestatakse töötajate arvu ruumis, töötajate vaimset ja füüsilist koormust, tööruumi suurust, kasutatavate töövahendite spetsiifikat Mõisted ja terminid Keemilised ohutegurid: asutuses käideldavad Kemikaaliseaduse § 5 lõikes 1
Valgustus peab olema töökohas piisav. Valgustid peavad olema asetatud töökoha suhtes õige suunaga, töökohtade kohal ja ei tohi tekitada varjusid ega pimestada silmi. Vältida tuleb töökoha ülevalgustatust ja valgusvärelust. Tuleks vältida tugeva valgusheleduse erinevusi samas ruumis kui ka erinevate ruumide vahel, kus töötajad käivad seoses tööga. Valgusti valikul tuleb arvestada tööspetsiifikaga. Töötajate liikumisteed ei tohi olla ohtlikud. Liikumisteedel võivad olla teravad servad või väljaulatuvad osad, mis on ohtlikud. Ohtlike liikumisteede vältimiseks on võimalik teha libisemist, komistamist ja kukkumist välistatavad liikumsteed, kasutada kõrgustes töötamisel piirdeid või kukkumist välistatavaid kaitsevahendid ning selleks, et välistada pealekukkuvaid esemeid, tuleb ära määrata liikumisteed ja laadimiskohad. Ruumis tuleb märgistada liikumisteed ning ka ohualad, kus esineb õnnetuste või tervisekahjustuse risk, laadimisestakaadid, kaldteed
Töötajad kokkupuutuvad ainult ärritusköha. peavad teadma, kui ohtlik kemikaal koristajad, koristamise ajal inimesele ja keskkonnale, milliseid kasutavad kummikindaid. isikukaitsevahendid tuleb kasutada, Eraldi kappi vältimaks tervisekahjustuste teket ja puhastusvahendite jaoks ei õnnetusjuhtumi (põhjalik info ainete ole. Kasutatud kohta sisaldavad kemikaalide
Lähtutud Töötervishoiu ja tööohutuse seadusest ja sellest tulenevatest määrustest. Käesolevas riskianalüüsis kasutatakse BS 8800 viie astme riskihindamise maatriksit (vt Tabel 1, 3 lk). 3 1 OHUTEGURITE KIRJELDUS Füüsikalised tegurid- valgustatus, õhutemperatuur ja -niiskus, ventilatsioon, müra. Keemilised tegurid- tolm, fenool. Bioloogilised tegurid- viirused, mikroorganismid, inimese endoparasiidid, hallitused. Psühholoogilised tegurid- stress, väsimus, pikaajaline istumine ja tegevusetus, silmade pingesolek. Füsioloogilised tegurid- töö kuvariga, pikalt istumine või seismine, sama tüüpi liigutuste kordumine. 2 RISKIHINDAMISE METOODIKA JA RISKITASEMETE ALUSED Käesolevas riskianalüüsis kasutatakse BS 8800 viie astme riskihindamise maatriksit. Riski suurus = tõenäosus x tagajärg. Tabel 1
Lõikehaavad Nugade, riivide ja III Seadmete ja elektriliste seadmete töövahendite kasutamisest tulenev. eesmärgipärane Samuti töötasapindade, kasutamine. Tuleb olla marmiitide ja toorme ise ettevaatlik. pakendite teravad ääred. Põhjustavad valu, verejooksu ja traumasid. Põletusoht Pliidid, ahjud, soojakapp, III Vastav riietus ja kuumad toidud. Võivad jalanõud. Pajakinnaste põhjustada kergetest ja lappide kasutamine. põletushaavadest rasketeni Hoida seadmeid ainult
perioodilist või pidevat raskete esemete tõstmist, hoidmist või kandmist tõstmist põrandalt või selle lähedalt tõstmist õlgadest kõrgemale pidevat tõstmist ühe käega raskuste tõstmist istudes pidevat seismist ilma istumisvõimaluseta suurt täpsust vajavaid korduvaid liigutusi lokaalse lihaspingega seotud tööliigutusi, eriti kämbla ja õlavarre lihastes kätt kahjustavaid töövahendeid (halvad käepidemed, teravad servad, rasked seadmed) perioodilist kummardumist ette (üle 300 korra vahetuse jooksul) Kuidas vältida ülekoormustraumasid: hinnata riske, mis ohustavad töötajat vähendada riski seljavigastusteks nii palju, kui see antud tingimustes on võimalik Hindamise käik oleks üldjuhul järgmine: teha kindlaks olemasolev olukord, st. teha kindlaks, millised tegurid ja kui suures ulatuses töötajat mõjutavad (raskus ja kaal, töökoha paiknemine ja kujundus, ning
Mittepiisav valgustustihedus võib põhjustada tööõnnetusi, silmade väsimist ja nägemise halvenemist. -Ülemäärane valgustustihedus, ere valgus ja mittekohase spektriga valgusallikas võivad samuti põhjustada silmade väsimist, nägemise halvenemist ja üldist väsimust, aga ka tööõnnetusi - -tehislik optiline kiirgus- kõik seadmed mis kiirgavad (telefon, mikrolaineahi, x-ray jne) *masinate ja seadmete liikuvad või teravad osad, valgustuse puudused, kukkumis- ja elektrilöögioht ning muud samalaadsed tegurid. 2. Keemilised ohutegurid Kemikaalid võivad organismi sattuda: *sissehingatava õhuga kemikaalide tolm, udu, suits, gaas, aur; *imendumisel läbi naha ja limaskestade (sõltub kemikaalide võimest tungida läbi naha) lahustid, aniliin, fenool jne; *imendumisel seedeelundite kaudu käte, vee ja toidu kaudu aga ka kemikaalide tolm, udu, suits, gaas, aur, vedelikud;
kohal vähemalt üks esmaabiväljaõppe läbinud töötaja; • 9) tagama kõigile töötajatele esmaabivahendite kättesaadavuse. Esmaabivahendeid tuleb hoida nõuetekohaselt märgistatud ja kergesti juurdepääsetavas kohas; 10) viima töötaja töö- ja teenistussuhteid reguleerivates seadustes sätestatud korras tema nõudmisel ja arsti otsuse alusel ajutiselt või alaliselt teisele tööle või kergendama ajutiselt tema töötingimusi; • 11) oma kulul andma töötajale isikukaitsevahendid, tööriietuse ning puhastus- ja pesemisvahendid, kui töö laad seda nõuab, ning korraldama töötajale isikukaitsevahendi kasutamise väljaõppe; 12) tutvustama töötajale töötervishoiu ja tööohutuse nõudeid ning kontrollima nende täitmist; • 13) korraldama töötajale enne tööleasumist või töö vahetamist töökohale ja ametile vastava tööohutus ja töötervishoiualase juhendamise ja väljaõppe. Juhendamist või väljaõpet tuleb korrata, kui töövahendeid või tehnoloogiat
- tagama teisaldustööks sobiva sisekliima ning piisava ventilatsiooni ja valgustatuse; - tagama ohutuks teisaldustööks piisava vaba ruumi nii töötamiskohal kui ka liikumisteedel; - lühendama raskuse kandmisteed; - lühendama teisaldustöö kestust, sealhulgas nägema ette sobivad puhkepausid; - korraldama töö selliselt, et töötaja saaks teisaldustööd vaheldada füüsiliselt mittekoormavate tööülesannete täitmisega; andma töötajale isikukaitsevahendid 19. KUVARIGA TÖÖTAMINE Kuvariga töötamisel peavad perioodilised puhkepausid moodustama vähemalt 10 protsenti tema tööajast. Kuvariga töötamise asukoht peab olema projekteeritud ja kujundatud nii, et töötajal oleks mugav tööasend. tool. Töökoha kujundamisel tuleb arvesse võtta taustmüra ja töökohal olevate seadmete müra. Müra ei tohi häirida keskendumist ega suhtlemist. Ekraanilt peegelduva ja pimestava valguse vältimiseks tuleb töökoht kujundada selliselt, et
NB! Tervisekahjustus võib ilmneda alles mitme aasta möödumisel töökeskkonna ohuteguriga kokkupuutumisest. 3. ENNE TÖÖD a. Enne tööriistaga tööle asumist tuleb kontrollida: F-01 v01 · Tööriista komplektsust ning detailide kinnitust · Kaabli ja pistiku korrasolekut · Lüliti töötamist · Tööriista töötamist tühikäigul b. Seada korda tööriistad, tööriietus ja isikukaitsevahendid. Tööriietel ei tohi olla ripnevaid osi, mis võiksid tekitada nende takerdumist või haakumist. c. Juhul, kui töökohal või selle vahetus läheduses on isoleerimata pingestatud elektriseadmeid, pöörlevaid mehhanisme või piirdeta põrandaavasid, tuleb need ümbritseda kindlate ja tihedate kaitsepiiretega. d. Veenduda, et töötlemiskohal ei asuks elektrijuhtmeid, vee- ega gaasitorusid. 4
negatiivse hoiaku Töövõimet halvavat pruuni nimetatakse ka taandarengu värviks. Kontoris peaks vältima väga kiiskavaid toone, ka valget. Kontori interjöör – seinad, lagi ja mööbel – võiksid olla matid Taimed Soovitatav on kontoritesse valida taimed, mis vajavad vähe hoolt taimed mõjuvad hästi meie tervisele looduslik roheline annab koduse tunde ja tekitab värske meeleolu Taimede peal on hea silmi puhata Miinused Taimedele kogunenud tolm Ei soovitata kontorisse: - diifenbahhia erinevaid sorte. Kaktuse-, agaavi- ja aaloeokkad võivad põletikke tekitada Valgustus Halb valgustus madaldab tööviljakust, soodustab silma-, närvi-, südameveresoonte jt haiguste teket ja arengut Pikaajaline kunstlikus valguses viibimine võib põhjustada tähelepanu ja töövõime nõrgenemist ning depressiooni
Töötaja ega muu töökeskkonnas viibivaisiku elu ega tervist. (3) Töökeskkonnafüüsikaliste, keemiliste ja bioloogiliste ohutegurite parameetrid peavad vastama tööhügieeni normidele. (4) Töökeskkonna ohutegurite piirnormid ja ohutegurite parameetrite mõõtmise korra kehtestab Vabariigi Valitsus. (5) Kui ohutegur ületab piirnormi, tuleb kasutada ühiskaitsevahendeid. Kui neist ei piisa, annab tööandja töötajale isikukaitsevahendid. (6) Isikukaitsevahendite valiku ja kasutamise korra kehtestab Vabariigi Valitsus. (7) Pikaajalisest sundasendis töötamisest või töö monotoonsusest tingitud füüsilise või vaimse ülekoormuse vältimiseks peab tööandja korraldama töötamisesobivas tempos ja tööaja hulka arvatavate vaheaegadega ning töövõimetaastamiseks sisustama puhke ruumi. 2. Tööohutuse korraldus ettevõttes Töökeskkond on ümbrus, milles inimene töötab.
(tunnused sarnanevad teise haigusega). · Haigusnähtude periood on teatud haigusele omaste tunnustega aeg. · Paranemisperiood haigusnähud kaovad, tervenemise periood. Pilet3 Füüsikalised ohutegurid töökeskkonnas ja head näited- (mehhaanilised, tehnilised) - müra, vibratsioon, ioniseeriv kiirgus ja elektromagnetväli - õhu liikumise kiirus (tuuletõmme), õhutemperatuur ja niiskus, kõrge ja madal õhurõhk - masinate ja seadmete liikuvad või teravad osad - valgustuse puudused - kukkumis- ja libisemisoht - elektrilöögi oht - ning muud samalaadsed tegurid Töökeskkonnaspetsialist- korraldab ettevõtte töökeskkonnaalast tööd - esindab tööandjat nendes küsimustes Volinik- jälgivad töötervishoiu ja tööohutusnõuete täitmist oma töölõigus - esindavad töötajaid Isikukaitsevahendid- Isikukaitsevahend on kandja seljas, peas, jalas või käes kantav või
Marju Peärnberg 10.1.13 Ohutegurid Füüsikalised Keemilised Bioloogilised Füsioloogilised Psühholoogilised Töö laad- öötöö, töö kuvariga üle 50% tööajast Muud samalaadsed tegurid Füüsikalised ohutegurid Müra, vibratsioon, ioniseeriv kiirgus, mitteioniseeriv kiirgus (ultraviolettkiirgus, laserkiirgus, infrapunane kiirgus), elektromagnetväli Õhu liikumise kiirus, õhutemperatuur, suhteline õhuniiskus, Kõrge ja madal õhurõhk Seadmete ja masinate liikuvad või teravad osad, valgustuse puudused, kukkumis- ja elektrilöögioht, muud samalaadsed tegurid Füüsikalised ohutegurid- õigusaktid "Töökeskkonna füüsikaliste ohutegurite piirnormid ja ohutegurite parameetrite mõõtmise kord" 25.jaanuar 2002 Vvm nr 54(viimane muudatus 30.04.2007) "Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded mürast mõjutatud töökeskkonnale, töökeskkonna piirnormid ja müra mõõtmise kord" Vvm 12.04.2007 nr 108 Õigusaktid 2
ruumist välja selleks ettenähtud kohta. 4.16. Värvitaarat tuleb puhastada pehmete (vasest vôi alimiiniumist) kaabitsate ja harjadega ning pesta lahustiga. 4.17. Kõrguses töötamisel kasutada kaitsevööd, mille nöör siduda hoone või jäigalt kinnitatud konstruktsiooni külge. 5. PÄRAST TÖÖD (krohvija) 5.1. Korrastada töökoht, kasutusel olnud tööriistad ja rakised panna neile ettenähtud kohtadesse. 5.2. Lülitada välja kõik elektritarbijad, valgustus jne. 5.3. Tööriided ja isikukaitsevahendid jätta selleks ettenähtud kohtadesse (kappi). 5. PÄRAST TÖÖD (plaatija) 5.1. Korrasta töökoht ja koristada ära tootmisjäätmed. 5.2. Kasutusel olnud tööriistad, abivahendid, rakised ja materjalid panna selleks ettenähtud kohtadele. 5.3. Lülita välja elektritarbijad. 5.4. Vaheta tööriided omade vastu, korrasta tööriided ja isikukaitsevahendid ning pane need selleks ettenähtud kohta. 5.5. Pese ennast sooja vee ja seebiga. 5.6
Analüüsib tööohutust ja keskkonnaohutust. Töökeskkonnavolinik (TKKV) töötajate valitud esindaja TTH ja TO küsimustes ning tema volitused kehtivad 2 aastat. Ettevõttes, kus on üle 10ne töötaja, valivad töötajad 5. Aitab luua nais-, alaealiste- ja puuetega töötajatele võrdsed töötingimused. enda hulgast TKKV. Kui töötajaid on vähem, tegutseb sel alal tööandja ise. Tavaliselt TTKN liikmed tuleb välja koolitada tööandja kulul. valitakse TKKV allüksuste kaupa nii, et igasse allüksusesse oma TKKV. Selleks korraldatakse TKKV valimised, millest peab osa võtma vähemalt 50% töötajatest. TKKV ei tohi oma ülesannete täitmise tõttu sattuda ebasoodsasse olukorda, kui ilmneb tema ja VI. Esmaabi korraldus (EK) töötajate vahel konflikt. EK seisukoha 3 tähtsat momenti: TKKV kohustused
Mikroob e. mikroorganism silmaga nähtamatud üherakulised paljunemisvõimelised elusolevused (bakterid, viirused, seened, parasiidid). Mikroobidele soodus kasvukeskkond on inimese nahk ja limaskestad. Puhastamine (sanitatsioon) eesmärgiks eemaldada nahalt, pindadelt, instrumentidelt ning ruumidest tolm ja mustus. Puhastatud pind on visuaalselt puhas. Sterilisatsioon protsess, mis hävitab kõik mikroorganismid, ka eosed. ANTISEPTIKA Antiseptika (anti- + kr.k. septicos roiskumist põhjustav) on meetod, mille eesmärgiks on ära hoida või vähendada mikroobide sattumist haava ja seal nende arengut pidurdada või nad hävitada. Eeskätt peetakse silmas keemiliste vahendite abil patogeensete mikroobide hävitamist või arengu pidurdamist. Antiseptikas eristatakse nelja meetodit: 1) füüsikaline luuakse mikroobide mittepaljunemiseks tingimused (kasutatakse
4.25. Köögiviljatükeldajaga töötamisel: • Ohutuse tagamiseks on seade varustatud magnetlülitiga, juhul kui seade on valesti kokku pandud, mootor ei käivitu. • Seadme ülesseadmiseks tuleb see paigutada tasasele, kus talle pääseb vabalt ligi. Ergonoomiliselt sobivaim kõrgus põrandast, on 1.20 – 1.30m lõikuri ovaalse sissesööduavani. • Lõikurit on lubatud lülitada ainult maanduskontaktiga pistikusse. • Seadme lõikenoad ja terad on väga teravad. Seetõttu tuleb neid hoida kindlas kohas terahoidjal, riiulil või karbis. Teri saab ohutult tõsta altpoolt toetades. Jälgida tuleb ka terade õiget kasutamist masinas. • Enne lülitamist tuleb veenduda, kas küljel olev kinnituskonks on lukustatud. • Tera pöörlemise ajal, ei tohi püüda seadet keskelt avada. • Jahutusavadest on keelatud midagi sisse torgata või neid püüda eemaldada. • Terade kinnituskohtade ümber ei tohi midagi kerida ega vahele torgata.
Lisa 1.1. Riskihindamisjuhend Eestikeelne versioon 1 RISKIHINDAMISJUHEND SISUKORD: Lehekülg: I OSA: ÜLDINFO o Mis on ohutegur? Mis on risk? 2 o Miks peaks riski hindama? 2 o Kuidas riski hinnata? 2 o Kuidas käesolevat juhendit kasutada? 3 II OSA: RISKIHINDAMINE ÜLDINE o 1. aste: Missugust teavet tuleks koguda? 4 Kuidas sedalaadi teavet koguda? 4 o 2. aste: Kuidas tuvastada ohutegureid? 5 KONTROLL-LOEND ÜLDINE 6 o
Lisa 1.1. Riskihindamisjuhend Eestikeelne versioon 1 RISKIHINDAMISJUHEND SISUKORD: Lehekülg: I OSA: ÜLDINFO o Mis on ohutegur? Mis on risk? 2 o Miks peaks riski hindama? 2 o Kuidas riski hinnata? 2 o Kuidas käesolevat juhendit kasutada? 3 II OSA: RISKIHINDAMINE ÜLDINE o 1. aste: Missugust teavet tuleks koguda? 4 Kuidas sedalaadi teavet koguda? 4 o 2. aste: Kuidas tuvastada ohutegureid? 5 KONTROLL-LOEND ÜLDINE 6 o
kohal vähemalt üks esmaabiväljaõppe läbinud töötaja; [jõust. 1.03.2007] 9) tagama kõigile töötajatele esmaabivahendite kättesaadavuse. Esmaabivahendeid tuleb hoida nõuetekohaselt märgistatud ja kergesti juurdepääsetavas kohas; 10) viima töötaja töö- ja teenistussuhteid reguleerivates seadustes sätestatud korras tema nõudmisel ja arsti otsuse alusel ajutiselt või alaliselt teisele tööle või kergendama ajutiselt tema töötingimusi; 11) oma kulul andma töötajale isikukaitsevahendid, tööriietuse ning puhastus- ja pesemisvahendid, kui töö laad seda nõuab, ning korraldama töötajale isikukaitsevahendi kasutamise väljaõppe; 12) tutvustama töötajale töötervishoiu ja tööohutuse nõudeid ning kontrollima nende täitmist; 13) korraldama töötajale enne tööleasumist või töö vahetamist töökohale ja ametile vastava tööohutus- ja töötervishoiualase juhendamise ja väljaõppe.
Terviseriski vältimiseks või vähendamiseks peavad töökohas olema kaitse-, pääste- ja esmaabivahendid, ohutusmärgid ning muud ohutusvahendid. Füüsikalised ohutegurid Füüsikalised ohutegurid on: 1) müra, vibratsioon, ioniseeriv kiirgus, mitteioniseeriv kiirgus (ultraviolettkiirgus, laserkiirgus, infrapunane kiirgus) ja elektromagnetväli; 2) õhu liikumise kiirus, õhutemperatuur ja -niiskus, kõrge või madal õhurõhk; 3) masinate ja seadmete liikuvad või teravad osad, valgustuse puudused, kukkumis- ja elektrilöögioht ning muud samalaadsed tegurid. Keemilised ohutegurid Keemilised ohutegurid on ettevõttes käideldavad kemikaaliseaduse (RT I 1998, 47, 697; 1999, 45, 512) § 5 lõikes 1 määratletud ohtlikud kemikaalid ja neid sisaldavad materjalid. Bioloogilised ohutegurid Bioloogilised ohutegurid on mikroorganismid (bakterid, viirused, seened jm), sealhulgas
Töökeskkonnas esinevad ohutegurid jaotatakse: *füüsikalised *keemilised *bioloogilised *füsioloogilised *psühholoogilised 14. Nimetage füüsikalisi ohutegureid Müra, lokaalne ja üldvibratsioon, mikrokliima (õhu liikumise kiirus, õhutemperatuur ja niiskus, kõrge või madal rõhk), elektromagnetlained (ioniseeriv ja mitteioniseeriv kiirgus), töötamine välistingimustes, valgustus, mehhaaniline tolm, masinate ja seadmete liikuvad või teravad osad, kukkumis ja elektrilöögioht ning muud samalaadsed tegurid. 15. Müra kahjulik toime inimorganismile Müra keskkonnas on raske keskenduda ning tihedate puhkepausideta väsib inimene kiiresti ja töös tehakse sagedamini vigu. Liigne müra tööpaigas häirib suhtlemist töötajate vahel, põhjustab stressi ja mõjutab töötulemusi. Nürikuulmus kui kutsehaigus on Eestis esinemissageduselt kolmas. Müra kaudne toime avaldab
Töökeskkond ja tööohutus TO ja TT seadused,määrused TK ohutegurid Ergonoomid Tööandja ja töötaja õigused ja kohustused Tervisekontroll Nõuded töökohale,töövahenditele Isikukaitsevahendid Töö õpetus,kutsehaigus Ohutusnõuded puidutöötlus pindadel Elektriohutus,tuleohutus Töökaitse juhendamine ja väljaõpe Eluohutus Esmaabi Keskkond ja säästuareng Väljaandja : Riigikogu Akti või dokumendi liik : seadus Teksti liik : terviktekst Redaktsiooni jõustumise kpv. : 01
valgusvoog Luksmeeter on valgustustiheduse mõõtja. Luminofoorlamp on elavhõbe-madalrõhu-gaaslahenduslamp. Nad ei tööta ilma juhtlülituseta, sest nende poolt tekitatud pingelang on negatiivne toitepinge suhtes (voolu kasvamisega väheneb takistus) 1 luumen on valgusvoog, millele vastab üks kandela sterradiaani kohta (1 lm = 1 cd⋅str). Pimestamine jaotub otseseks ja kaudseks. Otsene pimestamine võib aset leida kui väga tugevalt valgusallikalt langeb kiir silmale. Kaudset pimestamist tähendatakse arvutustehnika korral kui kuvarile langeb mõni ere kiir aknast või valgustist Pinnaheledus- valgusvoog mis peegeldub vaadeldavatelt pindadelt(cd/m2) Stroboskoopiline efekt esineb päevavalguslampide korral, kui võib täheldada valgusvoo kõikumist. Töötaja võib selle tõttu näha liikuvat eset seisvana, mis omakorda võib põhjustada töötaja vale liigutuse ja õnnetusjuhtumi
Tööruumidesse sobivad kõige paremini sinised toonid, mis alandavad vererõhku ning soodustavad ratsionaalset mõtlemist Kontoris peaks vältima väga kiiskavaid toone, ka valget. Kontori interjöör seinad, lagi ja mööbel võiksid olla matid Taimed Soovitatav on kontoritesse valida taimed, mis vajavad vähe hoolt taimed mõjuvad hästi meie tervisele looduslik roheline annab koduse tunde ja tekitab värske meeleolu Taimede peal on hea silmi puhata Miinused Taimedele kogunenud tolm Ei soovitata kontorisse: - diifenbahhia erinevaid sorte Kaktuse-, agaavi- ja aaloeokkad võivad põletikke tekitada Valgustus Halb valgustus madaldab tööviljakust, soodustab silma-, närvi-, südame-veresoonte jt haiguste teket ja arengut Pikaajaline kunstlikus valguses viibimine võib põhjustada tähelepanu ja töövõime nõrgenemist ning depressiooni
· Hügieeninõuete mittetundmine; · Mitteküllaldane tähelepanu pööramine NÄIDE: Ühes restoranis olid töötajad haigestunud. Neil olid kõhud lahti ja valutasid, samuti südamed pahad ja oksendasid. Nad helistasid hommikul oma tööandjale ja kurtsid oma muret, et on haigestunud ja sooviksid ennast kodus ravida, kuid tööandja kahjuks ei mõistnud nende haiguse tõsidust ja käskis neil tööle ilmuda. Kui haiged kokad valmistasid klientidele toitu, sattusid mikroorganismid toidusse, kus nad paljunesid, kui toitu säilitati ohtlikus tsoonis ja tänu sellele haigestusid juba ka kliendid ning ettevõttesse tulid toidu ja veterinaarameti spetsialistid. Selles ettevõttes leiti veelgi rikkumisi ning selle Toidu ja Veterinaarameti ametnike külastuskäigu järel suleti see restoran senikauaks kuni rikkumised likvideeriti. Kes enam sellesse ettevõttesse sööma julgeb minna see on kahjuks antireklaam. Mis on tulu heast toiduhügieenist?: tarbijate rahulolu,
annaabi.ee 
