Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Ohud toitlustuses". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
ohutegurid, mikroobid, ventilatsioon, puhastusvahendid, närilised, ootamatult, lapiga, müra, pliidi, mürgid, katsuda, mürgised, köök, koguaeg, viiruseid, laskma, seljaga, liigutus.................12 Kasutatud kirjandus......................................................................................................14 LISAD..........................................................................................................................16 SISSEJUHATUS Risk on ohuteguriga kokkupuutest tingitud vigastuse või tervisekahjustuse raskusaste ja selle tõenäosus. Riskianalüüs on tegevus, mille käigus selgitatakse välja töötajat töökeskkonnas kahjustatavad ohutegurid. Riskianalüüsi eesmärgiks on välja selgitada töökeskkonna ohutegurid OÜ Mehntack Mäetaguse Mõisa SPA-hotelli restorani koka ametikohal ning hinnata nende mõju töötaja tervisele, töötada välja ennetusmeetodid tööõnnetuste ja tööst põhjustatud haiguste ennetamiseks ning seeläbi muuta töökeskkond töötajale ohutumaks. Riskianalüüs on läbi viidud Mäetaguse Mõisa SPA-hotelli restoranis, köögis ja
TÖÖKESKKOND on ümbrus, milles inimene töötab. Nõuded töökeskkonnale kehtestab "Töötervishoiu ja tööohutuse seadus", mis on vastu võetud 16.06.1999. Töökeskkonnas toimivad järgmised ohutegurid: füüsikalised, keemilised, bioloogilised, füsioloogilised psühholoogilised Need ohutegurid ei või ohustada töötaja ega muu töökeskkonnas viibiva isiku elu ega tervist.Töökeskkonna keemiliste ohutegurite ja füüsikaliste ohutegurite parameetrid ei tohi ületada piirnorme, st. 8-tunnise tööpäeva (40-tunnise töönädala) jooksul töötajale mõjudes ei põhjusta tervisekahjustust. Töökeskkonna ohutegurite piirnormid ja ohutegurite parameetrite mõõtmise korra kehtestab Vabariigi Valitsus.
käesolevale seadusele. Töökeskkonna sisekontroll on ettevõtte tegevuse lahutamatu osa, millesse on kaasatud töötajad ja mille aluseks on töökeskkonna riskianalüüsi tulemused; 2) vaatama igal aastal läbi töökeskkonna sisekontrolli korralduse ja analüüsima selle tulemusi ning vajaduse korral parandama abinõud muutunud olukorrale; 3) korraldama töökeskkonna riskianalüüsi, mille käigus selgitatakse välja töökeskkonna ohutegurid, mõõdetakse vajaduse korral nende parameetrid ning hinnatakse riske töötaja tervisele ja ohutusele, arvestades tema ealisi ja soolisi iseärasusi, sealhulgas eririske (rasedad ja rinnaga toitvad töötajad ning alaealised ja puudega töötajad) nimetatud töötajatele ning töökohtade ja töövahendite kasutamisega ja töökorraldusega seotud riske. Riskianalüüsi tulemused vormistatakse kirjalikult ja neid säilitatakse 55 aastat;
riskitaseme vähendamine koheselt vajalik; kui see pole võimalik 1 kuu jooksul tuleb töö peatada/lõpetada. Talumatu risk- riski vähendamine on vältimatu; töö tuleb koheselt peatada kuni ohu kõrvaldamiseni, sellise riskitasemega ohualas on töötamine keelatud. TÖÖKESKKONNA OHUTEGURITE ANALÜÜS Ohutegur on töökeskkonnas toimiv tegur, mis võib põhjustada töötajale trauma või tervise kahjustuse, tema haigestumise või tema töövõime vähenemise. Ohutegurid ei või ohustada töötaja ega muu töökeskkonnas viibiva isiku elu ega tervist. Tööandja on kohustatud rakendama abinõusid, et ohuteguritest tulenevat terviseriski vältida või viia see võimalikult madalale tasemele. Füüsikalised ohutegurid müra, vibratsioon, ioniseeriv kiirgus, mitteioniseeriv kiirgus (ultraviolettkiirgus, laserkiirgus, infrapunane kiirgus) ja elektromagnetväli;
hoiatust siis võib erakorraliselt lepingu lõpetada] b)juhendaja käib kõik kohad kläbi + saab iga töötajaga eraldi rääkida( saab rohkem tähelepanu pöörata) c)töökeskkonna audit väjaspoolt tuleb hindaja, kes annab nõu, kuid paremaks muuta jne 2)igal aastal vaatab läbi sisekontrolli , analüüsib ja teeb vastavad muduatused 3) korraldab töökeskkonna riskianalüüsi, milles selgitatakse ohutegurid, hinnatakse riske; arvestatakse soolisi ja ealisi iseärasusi; tuleb tulemused kirjalikult esitada ja säilitada 55 aastat! [NB! eririskid alaealised; rasedad; imetavad emad; noored, puudega] 4) riskianalüsi põhjal koostada kirjalik tegevuskava , mis sisaldab terviseriski vältimiseks ja vähendamiseks korraldatavad tegevused 5) koostatada tuleb uus riskianalüüs, kui uued tingimused ja tehnoloogia; uued andmed ohutegurite mõju kohta
Siin ma vormistan dokumendid ja hoian oma meditsiinitarbed. Kuna minu tööpäev algab hommikul koduvisiitidest, sellel ajas kabinetis kella 8.00- 14.00 töötab pereõde, mina kasutan kabinet kellast 14.00-17.00. Perearstikeskuses Toilas söömise jaoks ma võin kasuta puhkeruum, kus olemas veekeetja, mikrolaineahju. Kabinetis kohe vasakul pool asub kraanikaus (Lisa 1), vasakul pool on ka uks, mis viib teise kabineti ja otse ka veel uks, mis viib väljaspool. Müra ja lärm, mis toimub teisel kabinetist on hästi kuuldav minule. Kui astuda kabineti, siis otse on kusett ja protseduuride kapp.( Lisa 2) Minu laud on paremal pool kõrval akna ja radiaatori. Kabinetis on üks suur aken, mille võib lahti teha. Kabinetis on ka vasakul seisavad kappi ja külmkapp. Minu laua kõrval on üks patsiendi tool. Seinad on sinepi värvi, aknal kasutakse valge ribakardinad. Uksed on valged, Põrand tasane, mittelibisev, helepruuni värvi. (Lisa 3)
Töökeskkond ja tööohutus TO ja TT seadused,määrused TK ohutegurid Ergonoomid Tööandja ja töötaja õigused ja kohustused Tervisekontroll Nõuded töökohale,töövahenditele Isikukaitsevahendid Töö õpetus,kutsehaigus Ohutusnõuded puidutöötlus pindadel Elektriohutus,tuleohutus Töökaitse juhendamine ja väljaõpe Eluohutus
Kõrgeks riskis on olukorrad, mis antud lahtrisse langevad, käsitletakse kui olulisi riske. Nende nende potentsiaalseid tagajärgi arvestades, tuleb nendeks vajadusel valmistuda. Nende ennetamiseks ning tagajärgede leevendamiseks on soovitatav teha muudatusi töökorralduses. TÖÖKESKKONNA OHUTEGURITE ANALÜÜS Ohutegur on töökeskkonnas toimiv tegur, mis võib põhjustada töötajale trauma või tervise kahjustuse, tema haigestumie või tema töövõime vähenemise. Ohutegurid ei või ohustada töötaja ega muu töökeskkonnas viibiva isiku elu ega tervist. Tööandja on kohustatud rakendama abinõusid, et ohuteguritest tulenevat terviseriski vältida või viia see võimalikult madalale tasemele. Füüsikalised ohutegurid Füüsikalised ohutegurid on müra, vibratsioon, kiirgus, sisekliima, valgustus, töötajate liimumisteed, elektrilöögioht, põleng ja plahvatus, masinad ja seadmed, loomad,
tundi. Kuvarit ei kasutata järjest 6 tundi, vahepeal on ka pausid. Kuna tegemist on kodustest tingimustes õppijaga siis pauside ajal iga kord ta ei võimle, nagu peaks, kui ta ei võimle siis tegeleb ta muude majapidamises vajalike tegemistega, kus ta liigub juba niigi ilma võimalmisharjutusteta (nt koristamine, söögi tegemine, ahjukütmine, treppidest käimine jne). 3 TÖÖKESKKONNA OHUTEGURITE ANALÜÜS GRUPPIDE KAUPA Füüsikalised ohutegurid Füüsikalisteks ohuteguriteks loetakse: 1. müra, vibratsioon, ioniseeriv kiirgus, mitteioniseeriv kiirgus (ultraviolettkiirgus, laserkiirgus, infrapunane kiirgus) ja elektromagnetväli; 2. õhu liikumise kiirus, õhutemperatuur ja - niiskus, kõrge või madal õhurõhk; 3. masinate ja seadmete liikuvad või teravad osad, valgustuse puudused, kukkumis- ja elektrilöögioht ning muud samalaadsed tegurid (Kranich, 2014) Keemilised ohutegurid
Sisukord Sissejuhatus Igal erialal töötavat persooni ümbritsevad ohud. Pole olemas sellist ametit, mis on sajaprotsendiliselt turvaline. Tööjuhendis saab kirjutada ja loetleda suurel hulgal tööga kaasnevaid ohte, kuid ei saa tuua välja, et töö on ohutu ning et töötajale on garanteeritud sama hea tervislik seisukord ka aasta või isegi aastakümnete pärast alates päevast, mil ta tööle asus. Millised on aga minu eriala, ärijuhtimise, ohutegurid? Töökeskkonnas hinnatakse füüsikalisi, keemilisi, bioloogilisi ja füsioloogilis-psühholoogilisi ohutegureid. Füüsikaliste ohutegurite grupp on enim levinud, kuna iga tööline puutub kokku nende ohuteguritega tahtes seda või mitte. Bioloogilistest ohuteguritest ohtlikuimad on bakterid, viirused, seened, endoparasiidid. Tihtipeale ongi märgata esimesena vaid nende kahe grupi ohutegureid, sest need puudutavad
............................................................................................................................................ 3 ETTEVÕTTE ÜLDINE ISELOOMUSTUS....................................................................................................................................... 4 METOODIKA............................................................................................................................................................................ 5 Ohutegurid töökeskkonnas.................................................................................................................................................. 8 2.MEHHAANILISED OHUD................................................................................................................................................... 12 3.BIOLOOGILISED OHUD...........................................................................................................................................
Töökohtadel riskitaseme hindamiseks on kasutatud kolmeastmelist riskimaatriksit Briti standardi BS 8800:2004 järgi. Riski hindamise maatriks on esitatud tabeli kujul (tabel 1.1); b) bioloogiliste ohutegurite hindamiseks on kasutatud maatriks esitatud tabelis 1.2. c) kemikaali omaduste põhjal terviseriskide hindamiseks on kasutatud maatriks esitatud tabelis 1.3. Töökeskkonnas hinnati alljärgnevaid ohutegureid · Õnnetusjuhtumi oht. · Füüsikalised ohutegurid valgustatus, õhu temperatuur ja liikumiskiirus, niiskuse sisaldus tööruumides. · Bioloogilised ohutegurid võimalik nakkusoht (verbaalne suhtlemine klientidega ja toidutöötlemine), allergeenid. · Keemilised ohutegurid puhastuskeemia. · Füsioloogilised ohutegurid arvutitöö ja istuva tööviisiga seotud silmade ja õlavöötme ja seljalihaste pinged, töökohtade ergonoomiline kujundus, ruumi piisavus ja töövahendite
TOIDUHÜGIEEN 1.LOENG Toiduseaduse eesmärk: Tagada tarbijale tervislik ja ohutu ja igakülgselt nõuetele vastav toit Tagada, et tarbijal oleks piisavalt onfot oma valiku tegemiseks TERVIST OHUSTAVAD TEGURID (TOP 5) looduslikud mürgid: seened, marjad, taimed. Valed toitumisharjumused toidulisandid keskkonna saastatus patogeensed mikroorganismid (bakterid jms) MIS ON TOIDUHÜGIEEN? Mitte ainult puhtus vaid ka tööharjumused Meetmete summa, mis on vajalik toidu ohutuse ja tervislikkuse tagamiseks SEE ON: Toiduainete saastumise ärahoidmine Tervistkahjustavate mikroorganismide paljunemise ärahoidmine Tervistkahjustavate mikroorganismide hävitamine
kehavedelikest või kudedest. Välisparasiidid on täid, puugid, kirbud ja sügelislestad. Siseparasiidid on sooleparasiidid nagu paelussid ja naaskelsabad, kes elavad inimese soolestikus ja toituvad kehavedelikest. Algloomad, ussnugilised ja lülijalgsed, samuti nende komponendid ja toksiinid, on võimelised tekitama nakkushaigusi. Parasiidiks on ka malaariatekitaja. Pilet 2 1.Töökeskonna ohutegurid ja ohutusjuhendid- Töökeskkonna ohutegurid on füüsikalised, keemilised, bioloogilised, füsioloogilised ja psühholoogilised. Ohutusjuhendid on esmaabijuhend, sissejuhatav juhendamine ja tuleohtusjuhend. 2. Tööga seotud kaela ja ülajäsemete- Tööga seotud kaela- ja ülajäsemete vaevused on organismi osade (nt lihased, liigesed, kõõlused, sidemed, närvid, luud ja vereringe) kahjustused, mille põhjused või tüsistused on esmajoones seotud tööülesannete ja töökeskkonnaga.
• Liha lükkamiseks laadimistaldriku avasse tuleb kasutada puust lükkepulka. • Eenda liha laadimistaldriku avasse ühtlaselt ning liigse surveta. • Tiguajami ja lõiketerade väljavõtmiseks töökambrist tuleb kasutada tõmmitsat või konksu. • Pärast tööd pesta masinaosad kuuma veega, seejärel kuivatada. 5 4.27. Elektripliidi kasutamisel: • Elektripliidi paigaldamisel tuleb see jalgade pikkust reguleerides loodi seada. • Pliidi kõrval asuvad seadmed ja pinnad peavad olema kuumuskindlad. • Enne elektripliidil tööleasumist tuleb kontrollida selle termoregulaatorit ja ümberlülitite korrasolekut. • Suurimale võimsusele lülitatud elektripliite ei tohi jätta tühjaks. • Pliidipealne peab olema ühtlane ja sile. Moondunud pealispinnaga pliiti kasutada ei tohi. • Töö ajal lülitada plaadid alul täisvõimsusele, pärast valmistatava keematõusmist aga nõrgemale voolule
2.37. Hakklihamasinaga töötamisel: Liha lükkamiseks laadimistaldriku avasse tuleb kasutada puust lükkepulka. Eenda liha laadimistaldriku avasse ühtlaselt ning liigse surveta. Tiguajami ja lõiketerade väljavõtmiseks töökambrist tuleb kasutada tõmmitsat või konksu. Pärast tööd pesta masinaosad kuuma veega, seejärel kuivatada. 2.38. Elektripliidi kasutamisel: Elektripliidi paigaldamisel tuleb see jalgade pikkust reguleerides loodi seada. Pliidi kõrval asuvad seadmed ja pinnad peavad olema kuumuskindlad. Enne elektripliidil tööleasumist tuleb kontrollida selle termoregulaatorit ja ümberlülitite korrasolekut. Suurimale võimsusele lülitatud elektripliite ei tohi jätta tühjaks. Pliidipealne peab olema ühtlane ja sile. Moondunud pealispinnaga pliiti kasutada ei tohi. Töö ajal lülitada plaadid alul täisvõimsusele, pärast valmistatava keematõusmist aga nõrgemale voolule
9. MÜRA JA HÄÄLED Müra mõjub pikema aja jooksul kahjulikult inimese kuulmisele. Esimene sümptom kuulmise nõrgenemise kohta on raskused kõnest arusaamisel mürarikkas keskkonnas. Müra, mis on 8-tunnise tööpäeva jooksul üle 80 dB(A), võib kahjustada kuulmist. Samasugune mõju inimese kuulmisele on 89 dB(A) müral 1 tunni jooksul mõjudes. On soovitav, et masinad ja seadmed disainitaks nii, et müratase oleks alla 80 dB(A). Lubatav müra piirnorm on 85 dB(A). Kuigi müra tuleb vähendada nii palju kui võimalik, ei ole soovitav lasta seda madalamale kui 30 dB(A), vastasel korral ootamatu juurde tulnud müra muutub liiga ärritavaks. Nürikuulmus kui kutsehaigus on Eestis esinemissageduselt kolmas. Tööandja peab: välja selgitama olulised müraallikad/müraväljad ja kindlaks määrama mürataseme korraldama müra mõõtmise, kui müratase indikaatorseadmega määrates ületab piirnorme või kui seda nõuab tööinspektor
Istuva töö puhul on optimaalsed mikrokliima väärtused järgmised: õhutemperatuur 20-24° C, suhteline õhuniiskus 30-60 % ja õhu liikumise kiirus 0,1-0,2 m/s. Temperatuur 20° C on sobivaim mõtlemistööle. 23-24° C on parim käte liikuvust ja jõudu nõudva töö jaoks. Alates 16° C allapoole muutub käte ja sõrmede liikuvus kehvemaks ja suureneb traumatismi tõenäosus. Oluline on kliimale vastav (õhku läbilaskev, soojapidav jne) tööriietus 35. Müra tervistkahjustavad faktorid müratasemest (tugevusest dB), mürasagedusest (spektraalsest koostisest), müra iseloomust (püsiv, katkendlik, impulssmüra), toimeajast (kestus ööpäeva jooksul), ajavahemikust (päeval, öösel), inimese individuaalsetest omadustest (vanus, terviseseisund) Kõige kahjulikum on kestvalt toimiv kõrgsageduslik ja impulssmüra. Müra toime on: spetsiifiline (kuulmiskahjustused), mittespetsiifiline (muutused organismi elundites ja elundisüsteemides)
põhjustada. 3)Elundisüsteemil lokaliseeruvad kutsehaigused ( Hingamisteedes, nahal, tugi- ja liikumisaparaat ) 4)Kutsekasvajat põhjustavad kutserogeensed ained. Tööga seotud ja põhjustatud haigused 1) Tööga seotud haigus võib-olla kas kutsehaiguse või tööst põhjustatud haigus. 2) Tööst põhjustatud haigus on töökeskonna ohutegurid põhjustatud haigus , mida ei loeta kutsehaiguseks, kuna kutsehaiguste loetellu ei kuulu psühholoogilistest ohuteguritsest põhjustatud haigused. 3) Töötervishoiuarsti poolt diagnoositud kutsehaigustest peab arst teatama tööandjale , arstile kes töötaja tervishoiuarstile suunab ja kohalikult tööinspektsioonile 5 tööpäeva jooksul 4) Tööandja peab läbi viima 20päeva jooksul uurimise ja koostama raporti
· Lõksud Näriliste ärahoidmine: · Kõrvaldada pesad nii õues kui ettevõtte sees · Kõrvaldada näriliste ligipääsuteed · Kaitsta toiduaineid LENDAVAD PUTUKAD (INSEK- TID)- majakärbsed, puuviljakärbsed, herilased, porikärbsed Miks tuleb võidelda putukatega? · Haigused · Toidu riknemine · Toidujäätmed · Seadusandlus Putukate tõrje: · Kärbsevõrgud, kärbselindid, õhk- kardinad, isesulguvad uksed · Elektrilised kärbsepüüdjad · Mürgid (ettevaatust toidu lähedal) PRUSSAKAD Ennetamine: · Tähelepanu pöörata ehitus-platsidele, et elimineerida prussa-kate asupaiku · Täiuslik ehitus · Nõuetele vastav majapidamine Tõrje: · Keemiline (lõhutakse elutsükkel) · Füüsikaline (ei hävita täielikult) LINNUD- tuvid, varblased, kuldnokad Tõrje vajadus: · Levitavad haigusi · Saastavad toiduaineid · Ummistavad pesadega vihmaveerenne ja torusid · Pesadest tungivad putukad hoonesse
1. Töökoht ja sellele esitatud iseloomulikud üldised nõuded Töökoht on ettevõtte territooriumil või tööruumis paiknev töötamiskoht ja selle ümbrus või muud töötamiskohad, kuhu töötajal on töötamise ajal juurdepääs või kus ta töötab tööandja loal või korraldusel. Kõigile töötamiskohtadele iseloomulikud teatavad üldised nõuded on näiteks: töökeskkonna riskianalüüs läbi viidud, mille käigus tööandja tegi kindlaks ohutegurid, hindas nende mõju töötaja tervisele ning vajadusel rakendas meetmeid terviseriski vältimiseks või vähendamiseks; avariiväljapääsud ja nende juurdepääsuteed vabad, takistusteta; töökohad korras hoitud, vead võimalikult kiiresti kõrvaldatud; töötajad töötervishoiu ja tööohutuse alaselt juhendatud. Tööandja kujundab ja sisustab töökoha nii, et on võimalik vältida tööõnnetusi ja tervisekahjustusi ning säilitada
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI TALLINNA KOLLEDŽ Kinnisvara haldamine xxx RISKI-JA OHUTUSÕPETUS Riskianalüüs Õppejõud: xxx Tallinn 2014 1. SISSEJUHATUS Käesoleva riskianalüüsi eesmärgiks on välja selgitada Äripäev AS ärikliendi konsultandi töökeskkonna ohutegurid, ohuolukorrad ja neid põhjustavad faktorid ning hinnata, milliste meetmetega on need lahendatavad. Riskianalüüsi põhjal koostatakse tegevuskava riskide vähendamiseks töökeskkonnas, hinnatakse ja analüüsitakse töökeskkonna ohutuse vastavust seadusandlusele ning ettevõtte tegevusest ja töökeskkonna spetsiifikast tulenevaid ohtusid. Peamine on avastada tervist ohustavad tegurid enne nende toime avaldumist. Teadlikult saab
sätestatud nõuetele. Töökeskkonna sisekontroll on ettevõtte tegevuse lahutamatu osa, millesse on kaasatud töötajad ja mille aluseks on töökeskkonna riskianalüüsi tulemused; 2) vaatama igal aastal läbi töökeskkonna sisekontrolli korralduse ja analüüsima selle tulemusi ning vajaduse korral kohandama abinõud muutunud olukorrale; 3) korraldama töökeskkonna riskianalüüsi, mille käigus selgitatakse välja töökeskkonna ohutegurid, mõõdetakse vajaduse korral nende parameetrid ning hinnatakse riske töötaja tervisele ja ohutusele, arvestades tema ealisi ja soolisi iseärasusi, sealhulgas eririske käesoleva seaduse §-des 10 ja 101 (rasedad ja rinnaga toitvad töötajad ning alaealised ja puudega töötajad) nimetatud töötajatele ning töökohtade ja töövahendite kasutamisega ja töökorraldusega seotud riske. Riskianalüüsi tulemused vormistatakse kirjalikult ja neid säilitatakse 55 aastat; (Muudatus jõustus 1
AINE : TÖÖTERVISHOID JA TÖÖOHUTUS Koosneb neljast osast: 1. Tööõigus 2. Tuleohutus 3. Töötervishoid 4. Tööohutus TÖÖÕIGUS (16.06.1999a) RT I 1999, 60, 616, jõustunud 26.07.1999 OHUTEGURID · Füüsikalised ohutegurid §6 · Keemilised ohutegurid §7 · Bioloogilised ohutegurid §8 · Psühhofüsioloogilised ohutegurid §9 TÖÖANDJA KOHUSTUSED JA ÕIGUSED §13 TÖÖTAJA KOHUSTUSED JA ÕIGUSED §14 TÖÖKESKKONNASPETSIALIST §16 TÖÖKESKKONNAVOLINIK §17 TÖÖKESKKONNANÕUKOGU §18 TÖÖTERVISHOIUTEENUS JA SELLE OSUTAJA §19 TÖÖÕNNETUSE JA KUTSEHAIGUSTE UURIMISE KORD §24 TÖÖ JA PUHKEAJA SEADUS RT I 2001, 17, 78 PUHKUSESEADUS RT I 2001, 42, 233 TÖÖTERVISHOIU- JA TÖÖOHUTUSALASE VÄLJAÕPPE JA TÄIENDÕPPE KORD RTL 2000, 136, 2157 TÖÖTAJATE DISTSIPLINAARVASTUTUSE SEADUS RT I 1994, 28, 424
.............................................. 7 8. Töökeskkonna riskianalüüsi teostav võimalik meeskond, mis rollid võivad igal liikmel olla. ................. 7 9. Töötajate tervisekontrolli suunamise alused. Kes teostab tervisekontrolli ja tervisekontrolli teostamise sagedus. ................................................................................................................................................................. 8 10. Töökeskkonna ohutegurid, peab oskama lahti seletada. ............................................................................ 8 11. Töökeskkonna füüsikaliste ohutegurite piirnormid(nende kohta mis toodi loengus ära) .......................... 9 12. Töötajate tööohutusalane juhendamine ja väljaõpe. Mis etappides kulgeb, mis on sisu, kes teostab ja millega lõpeb? .............................................................................................................................
XII: 93/103/EEC kalalaevad XIII: 92/29/EEC parandused meditsiiniabis kalapüügialuste pardal XIV: 93/104/EEC tööaja organiseerimine 94/33/EEC noorte töötajate kaitse 80/1107/EEC ohtlikud tegurid: keemiliste, füüsikaliste ja bioloogiliste ohtudega kokkupuutumine 82/605/EEC ohtlikud tegurid: metallilise plii ja selle komponentidega kokkupuutumine 83/447/EEC asbestiga töötamine 86/188/EEC kahjustav müra 88/364/EEC teatud spetsiifiliste tegurite ja tegevuste keelamine Eurodirektiivi 89/391/EEC art. 6.2 sätestab preventsiooni põhiprintsiibid : - vältida riske - hinnata riske, mida ei saa vältida - võidelda riskidega nende tekkeallikates - kohandada töö inimese võimetele vastavaks (arvestada nõudeid töökoha kujundamisel, töövahendite, -meetodite, -viiside valikul, et vähendada monotoonset ja arütmilist tööd)
o Kontroll-loend nr 3: Liikuvad masinaosad 12 o Kontroll-loend nr 4: Elektriseadmed 13 o Kontroll-loend nr 5: Tulekahju 14 o Kontroll-loend nr 6: Plahvatus 15 o Kontroll-loend nr 7: Kemikaalid 16 o Kontroll-loend nr 8: Müra 17 o Kontroll-loend nr 9: Vibratsioon 18 o Kontroll-loend nr 10: Valgustus 19 IV OSA: OHUTEGURITE TUVASTAMINE JA ENNETUSMEETMETE VALIMINE ERI SEKTORID JA TÖÖVALDKONNAD o Kontoritöö 20 o Ehitus 23
o Kontroll-loend nr 3: Liikuvad masinaosad 12 o Kontroll-loend nr 4: Elektriseadmed 13 o Kontroll-loend nr 5: Tulekahju 14 o Kontroll-loend nr 6: Plahvatus 15 o Kontroll-loend nr 7: Kemikaalid 16 o Kontroll-loend nr 8: Müra 17 o Kontroll-loend nr 9: Vibratsioon 18 o Kontroll-loend nr 10: Valgustus 19 IV OSA: OHUTEGURITE TUVASTAMINE JA ENNETUSMEETMETE VALIMINE ERI SEKTORID JA TÖÖVALDKONNAD o Kontoritöö 20 o Ehitus 23
Tootmisruumides kohtvalgustite kasutamine ilma ruumi üldvalgustuseta on keelatud. Nii loomuliku kui kunstliku valgustuse normid töökohal peavad vastama kehtivatele sanitaarnormidele. 7. MÜRA JA VIBRATSIOON Tootmismüra on tootmisseadmetelt lähtuvate helide korrapäratu kombinatsioon. Mõjub kesknärvisüsteemile, põhjustab kurtust, tekitab peavalu, alandab töövõimet, suurendab tööõnnetuste arvu. Kui tehniliste abinõudega ei ole võimalik müra valjusust vähendada (heliallika isoleerimine, helineelaja kasutamine), tuleb kasutada isiklikke kuulmiskaitsevahendeid kõrvatroppe. Mürarikastes töökohtades töötavatel inimestel tuleb iga 2 tunni järel võimaldada 10 15 minutiline vaheaeg müravabas ruumis. Vibratsiooni all mõistetakse kehade mehhaanilist võnkumist sagedusega üle 1 Hz. Vibratsiooni allikaks tööstuses on pneumaatilised käsiinstrumendid, puurid jt. tööriistad ning masinad.
Klaasi- või metallitüki suhu sattumise tagajärjeks võib olla suuhaav, hambaplommi kaotus või purunenud hammas. 3. KEEMILINE (keemilised saaste ja reostusained)- avastamine organoleptiliselt, laboratoorselt. Keemiline saastatus võib tekkida toiduainete töötlemise tagajärjel väetiste, pestitsiidide, herbitsiidide, antibiootikumide ja hormoonidega. Keemiline saastatus võib aga aset leida ka köögis. Tahtlik või juhuslik kokkupuude teiste ainetega nagu puhastusvahendid või kastmepanni kraapimise tulemusena eraldunud vask võib saada keemilise saastatuse allikaks. Kui need ained sisalduvad toidus märkimisväärsetes kogustes võivad nad esile kutsuda keemilise mürgistuse. Sümptomite ilmnemine võib alata mõne minuti kuni mitme tunni järel. Veendu, et kõik säilitusnõud oleks valmistatud ettenähtud materjalidest (näiteks toiduainetele ettenähtud plastik, klaas või roostevaba teras), et kõiki puhastusaineid, mis võivad sisaldada
TÖÖOHUTUS Bioloogilised ohutegurid Bioloogilised ohutegurid on: Bakterid; viirused; seened; rakukultuurid; inimese endoparasiidid; muud bioloogilised aktiivsed ained. Põhjustatud haigused: difteeria salmenolloos toksoplasmoos siberi katk tuberkuloos hepatiit herpes marutõbi rõuged mürigstused allergia Kokkupuutumise võimalused: toateenindajad puugihammustus kalatööstus – punataud meditsiini personal (sügelised,
MUSTUS Mustus on mitme erineva aine (keemilise ühendi) segu, näiteks rasvad, õli, nõgi, savi, mikroobid jms. Mustus võib olla kinnistunud, vedel/märg või kuiv. Kust on mustus pärit? Veest (lubjasete, lubjaseep) Inimestelt (rasv, kõõm, mikroobid, eritised) Inimeste tegevusest (toiduvalmistamine, kosmeetikatoodete kasutamine, kütmine) Materjalidest (kemikaalide aurud, kulumine) Loodusest (loomade ja taimede jäägid, muld, õietolm, mikroobid) Liiklusest ja tööstusest (nõgi, õlid, rasvad) Mustus laskub pinnale (tolm laskub mööblile, tuletikk kukub põrandale) mustem pind puutub kokku puhtama pinnaga (jalajäljed põrandal, sõrmejäljed ukselingil). Suurem osa mustusest
Töötervoshoiu ja tööohutuse seaduse eesmärk on tagada töötajatele ohutu ja tervist hoidev töökeskkond. Töökeskkond 3 Töökeskkond (TKK) ümbrus, milles inimene töötab. Töökeskkonnas toimuvad igasugused tegurid. Need on füüsikalised, keemilised, bioloogilised, füsioloogilised ja psüholoogilised. Füüsikalised – temperatuur, valgustus, müra, vibratsioon, tuuletõmbus, kukkumisoht, komistamine. Keemilised – kahjulikud aurud, vedelikud. Bioloogilised – parasiidid, mürgised taimed. Psüholoogilised – suhted, palga suurus, töökoormus. Füsioloogilised – raskuste tõstmine, tööasend. Töökeskkonnas on töökeskkonnaspetsialist, kes tegeleb küsimustega, mis tekkivad töö jooksul. Töökeskkonnaspetsialist on töökeskkonna alal pädev insener või muu töökeskkonnaõpetust
annaabi.ee 
