11.klass Jäätmete taaskasutamine Jäätmete taaskasutamine on selline jäätmekäitlustoiming, millega jäätmed, neis sisalduv aine või materjal võetakse kasutusele kas uute toodete Click to edit Master text styles valmistamiseks või energia Second level saamiseks. Third level Fourth level Eesmärk: loodusvarade Fifth level säästmine, energia säästmine, õhusaaste vähendamine ja prügilate arvu vähendamine. Taaskasutamise võimalused Tähtsaim eeltingimus: Click to edit Master text styles jäätmete sorteerimine ja Second level kogumine. Third level
väikestes kogustes. Eelneva tõttu on oluline, et inimesed mõistaksid, kui oluline on eristada ohtlike jäätmeid tavajäätmetest ning viidaks vastavasse kogumispunkti. Kus toimub ohtlike jäätmete käitlus õigel viisil, mitte ei ladestata viimaseid loodusesse. Ohtlike jäätmete käitlus on oluline ka seetõttu, et vältida terviseriski oma kodus. SLAID2 Tüüpilised ühe hariliku inimese elustegevuse käigus tekkinud ohtlikud jäätmed on vanad akud ja patareid, õlijäätmed (vanaõli, õlifiltrid, õlised kaltsud), elavhõbedajäätmed (kraadiklaasid, lambid), vananenud ravimid, värvi-, laki- ja liimijäätmed, lahustid ning mitmesugused muud erinevad kemikaalid, elektroonika seadmed. ( kõrvale pilt oko 1) Ohtlike jäätmete pakendid tühjana ei ole meile ohtlikud, kuid küll on ohtlikud pakenditesse jäänud kemikaalide jäägid, mida ei ole võimalik enam kasutada, siis tuleb viimased viia vastavasse kogumispunkti. SLAID3
Ohtlikud jäätmed Eestis Ketlin Saksakulm · Ohtlikud jäätmed jäätmed, mis oma kahjuliku toime tõttu võivad olla ohtlikud tervisele, varale või keskkonnale ning vajavad seetõttu erikäitlust. Ohtlikud jäätmed: patareid ja akud vana õli ja õli sisaldavad jäätmed päevavalgustuslambid ja muud elavhõbedat sisaldavad jäätmed vananenud ravimid külmkapid, televiisorid ja monitorid värvid, lakid, liimid ja lahustid saastunud pinnas asbesti sisaldavad materjalid (nt eterniitplaat) ohtlike ainetega reostunud taara ja materjalid (kaltsud, saepuru jms,) kemikaalide jäägid ja nende pakendid (puhastusvahendid, fotokemikaalid, happed, alused jms.) mürkkemikaalid (putuka ja taimemürgid) Tallinnas tehtud olmejäätmete uuringu alusel on olmejäätmetes 0,77% ohtlikke jäätmeid e kodumajapidamistes tekib 1,61 kg ohtlikke
prügilad. Varasemast 350st keskkonnaohtu ja reostust põhjustavast prügilast on nüüdseks alles viis keskkonnanormidele vastavat. Ajajärk, mil tekkinud prügi oli võimalik vedada kodulähedasse prügilasse peaaegu tasuta, on nüüdseks läbi saanud. Joonis 2 Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Jäätmetetekke piirkondlikud eripärad ja prügilate sulgemine Jäätmetekke piirkondlikud erisused tulenevad looduslikest, majanduslikest ja sotsiaalsetest tingimustest ning elanike arvust piirkonnas. Kõige enam eristub muudest maakondadest IdaVirumaa oma põlevkivi kaevandamisel ja selle kasutamisel tekkivate jäätmetega.
10.2014 Tallinn 2014 SISUKORD 1.MIS ON OHTLIKUD EHITUSJÄÄTMED?............................................................................4 2.ASBEST.............................................................................................................................. 6 2.2. Mis on Asbest?............................................................................................................. 6 1.3. Kust võib leida Asbesti?...............................................................................................6 1.4. Jäätmekäitlus............................................................................................................... 7 1.4.1. Jäätmete kogumine...............................................................................................7 1.4.2. Jäätmete pakkimine ja transport............................................................................7 1.5
võivad sattuda pinna- või põhjavette. Kanalisatsiooni sattunud ohtlikud jäätmed raskendavad heitvete puhastamist. Lahustid võivad tekitada kanalisatsioonitorustikes plahvatusi. Põletamisel võivad ohtlikud jäätmed muutuda veelgi mürgisemateks gaasideks ja levida laiemale maa-alale. Loodusesse sattunud ohtlikud jäätmed võivad lõpuks jõuda tagasi inimeseni, sattudes vee ja toiduga inimorganismi. Raskemetallid, eriti kaadmium ja elavhõbe kogunevad organismis ja põhjustavad neeru-ning närvikahjustusi, ja võivad olla ka vähi põhjustajad. Ohtlike kemikaalide märgistus Ohtlike kemikaalide märgistus Ohtlike kemikaalide sümbolid T Mürgine (toxic) kemikaali sissehingamisel,allaneelamisel või naha kaudu imendumisel võib tekkida tõsine tervisekahjustus või järgneda surm T+ väga mürgine (very toxic) kemikaali, mis sissehingatuna, allaneelatuna või naha kaudu toimununa
SISUKORD Sissejuhatus..................................................................................................................................3 1.Mis saab jäätmetest?................................................................................................................4 1.1 Mida teha vana külmkapi või pesumasina ehk elektroonikaromuga?...................4 1.2 Tasuta võetakse vastu ka romusõiduk ja vanarehvid..............................................5 1.3 Väldi "mustalt" tegutsevat ettevõtjat.......................................................................6 1.4 Patareid ja akud ei kuulu olmeprügi hulka..............................................................6 2. Kas ja millised jäätmeid võib kodus põletada?....................................................................8 3.Pesuvahenditootjad saastavad jätkuvalt Läänemerd..........................
kaevandusjäätmed 5. Ohtlikud jäätmed- toksilised, meditsiini, Hg sisaldavad, plahvatusohtlikud ning tuumajäätmed Olmejäätmed: Kodumajapidamises tekkivad jäätmed, ( ka ettevõtetes) hulk jäätmeveos väike, Sortimisprobleemid, käitlemisprobleemid: erinevate materjalide segu, koostis on varieeruv Jäätmete koguseid mõõdetakse kas kaalumise või ruumala alusel. ( kg/ t, m3) Keskmine jäätmeteke inimese kohta Eestis on 1 kg/d, olmejäätmete kogused suurenevad pidevalt. Keskmine jäätmeteke päevas : M= T/( 365*n) kg/d T= olmejäätmete mass kg/a n= elanike arv Jäätmete tiheduse määramine ( kg/m3) Tiheduse määramine toimub tavaliselt massi või ruumala alusel, mõlemaid ei mõõdeta. Jäätmete tihedus oleneb nende niiskusest, tihendamisest, prügiveo sagedusest, prügikasti suurusest Olmejäätmete keskmine sisaldus: · prügikastis- 0,1-0,3 t/m3; · prügiveo autos 0,7-0,8 t/m3 (kompakteeritud)
toidujäätmed, paber ja papp. · Biojäätmed biolagunevad aia- ja haljastusjäätmed; kodumajapidamises, jaemüügikohas ja toitlustusasutuses tekkinud toidu- ja köögijäätmed; · Ohtlikud jäätmed - jäätmed, mis oma kahjuliku toime (keemiline aktiivsus, toksilisus, plahvatusoht-isesüttivus, korrosiivsus jms) tõttu võivad olla ohtlikud tervisele, varale või keskkonnale ning nõuavad erikäsitlust. Näiteks: patareid, värvid, lakid, ravimid jms. · Olmejäätmed on koduses majapidamises ning kaubanduses, teeninduses või mujal tekkinud oma koostise ja omaduste poolest samalaadsed jäätmed. Olmejäätmetes võib sisalduda nii tava- kui ka ohtlikke jäätmeid. · Kaevandamisjäätmed - jäätmed, mis on tekkinud maavarade uuringute, maavarade kaevandamise, rikastamise ja ladustamise ning kaevandamise töö tulemusena. Nagu näha saab jäätmeid liigitada erinevatel alustel
teadlik ka sellest, kuidas nendega edasi käituda, kui need tarbetuteks on muutunud. Seda eelkõige seepärast, et ohtlikke jäätmeid pole soovitatav pikka aega kodus hoida, kuna nii jääb ka terviserisk koduses majapidamises. Enamlevinud ohtlikud jäätmete eelkäitlus Ohtlike jäätmete hulk on reaalselt väga suur, kuid siiski on neist mingi osa laiemalt tuntud kui teised. Kõige tuntumad on igasugused meditsiinijäätmed, elavhõbedat sisaldavad jäätmed, akud, patareid, õlid ja õlifiltrid, lahustid, värvid ja lakid, fotokemikaalid, elektroonikajäätmed, vanades külmkappides leiduv freoon, tulekaitseks kasutatav kiudjas mineraal asbest ning ka tulekustutid. Asbesti kasutusvaldkond hõlmab põhiliselt igasugu materjale, mis on seotud tulekaitsega, aga samuti kasutatakse seda tema painduvuse ning keemilise ja mehhaanilise vastupidavuse tõttu. Näiteks on asbest kasutatav torude isoleeraines, elektriseadmetes ning põranda- ja katusekivides.
(1) Jäätmed on mis tahes käesoleva paragrahvi tagajärjel saastunud; 5) Q5 materjalid, mis on saastunud või kõlbmatuks muutunud sihipärase tegevuse lõikes 3 loetletud jäätmekategooriasse kuuluv tagajärjel, nagu puhastusjäägid, pakkimismaterjalid, mahutid; vallasasi või kinnistatud laev, mille valdaja on 6) Q6 kasutamiskõlbmatud päraldised, nagu tühjad patareid, kasutatud katalüsaatorid; 7) Q7 ained, mis ei toimi enam nõutaval tasemel, nagu saastunud happed, lahustid, ära visanud, kavatseb seda teha või on kasutatud karastussoolad; 8) Q8 tööstusprotsessijäägid, nagu räbud, destillatsioonijäägid; kohustatud seda tegema
Vältida tuleb segunemist oma tavajäätmetega või muude ainetega. Jäätmete liigitamist ohtlike jäätmete hulka reguleerib Vabariigi Valitsuse 06.04.2004 määrus nr 103 "Jäätmete ohtlike jäätmete hulka liigitamise kord" Enamlevinud ohtlikud jäätmete eelkäitlus Ohtlike jäätmete hulk on reaalselt väga suur, kuid siiski on neist mingi osa laiemalt tuntud kui teised. Kõige tuntumad on igasugused meditsiinijäätmed, elavhõbedat sisaldavad jäätmed, akud, patareid, õlid ja õlifiltrid, lahustid, värvid ja lakid, fotokemikaalid, elektroonikajäätmed, vanades külmkappides leiduv freoon, tulekaitseks kasutatav kiudjas mineraal asbest ning ka tulekustutid. Asbesti kasutusvaldkond hõlmab põhiliselt igasugu materjale, mis on seotud tulekaitsega, aga samuti kasutatakse seda tema painduvuse ning keemilise ja mehhaanilise vastupidavuse tõttu. Näiteks on asbest kasutatav torude isoleeraines, elektriseadmetes ning põranda- ja katusekivides
· 05 01 05* Lekkinud õli · 05 01 06* Tehastes, seadmetes ja seadmete hooldamisel tekkinud jäätmed · 05 01 07* Happetõrvad (gudroonid) · 05 01 08* Muud tõrvad · 05 01 09* Ohtlikke aineid sisaldavad reovee kohtpuhastussetted · 05 01 12* Õli sisaldavad happed · 05 01 14 Jahutuskolonnides tekkinud jäätmed · 05 01 15* Kasutatud filtersavi Tavalisemad ohtlikud jäätmed kodumajapidamises · Päevavalguslambid - elavhõbe · ravimid - mürgid, raskemetallid, orgaanilised lahustid · külmikud - freoon · süütesegud, gaasiballoon - tule-ja plahvatusohtlik · puhastuskemikaalid - orgaanilised lahustid · mootori-ja muu õli ning vedelkütused - ohustavad veekogusid, õli ei lase hapniku vette enam · patareid ja akud - raskemetall (vähk) · liimid, lakid, värvid - raskemetall · mürgid Muud ohtliku jäätmed · Tervishoiuasutuste ohtlikud jäätmed · sõjaväe reostus
Vette sattunud väetised panevad vohama vetikad, need aga tarvitavad ära vees oleva hapniku, mille tagajärjel kalad ja taimed hukkuvad. Rahvusvahelised kokkulepped püüavad vähendada tööstusjääkide järvedesse ja jõgedesse juhtimist. Click to edit Master text styles Second level PRÜGIMÄGI Third level Fourth level Tavaliselt on inimestel Fifth level laiskuse tõttu komme kahjuks mõtlematult prügi igale poole laiali loopida, mis reostab meie endi loodust ja keskkonda kus me elame. Laiali olev prügi vales kohas on väga inetu ja loodust saastav, kuid kahjuks inimesed selle peale ei mõtle ega viitsi ka prügi ettenähtud kohta viia või kodus sorteerida. Lihtsam on ikka loodusesse visata. See on väga inetu tegu!
2010. aastaks on omavalitsused rajanud üle Eesti rohkem kui 60 jäätmejaama kohalikelt elanikelt olmes tekkinud taaskasutatavate jäätmete vastu võtmiseks. Ohtlike jäätmete kogumisvõrgustik on samuti täienenud jäätmejaamade ja uute kogumispunktidega. Kuigi omavalitsuste korraldatud jäätmeveo süsteem ei hõlma veel kõiki omavalitsusi, on see laiendanud jäätmeveoteenust ka maapiirkondadesse, mis aitab vähendada ulaladestamist. Tavajäätmete prügilasse ladestamise kogused on vähenemas tänu liigiti kogumise kohustusele ja biolagunevate jäätmete ladestamispiirangutele, samuti saastetasu järk-järgulisele tõusule ning uute taaskasutusmeetodite mehaanilis-bioloogiline töötlemine ja jäätmekütuse toomine, jäätmete masspõletus, biokütuse tootmine intensiivsele arendamisele. Taaskasutuse kõrval muutub järjest olulisemaks jäätmetekke vältimist/vähendamist toetatavad
........................................ 4 1.2 Majandus.....................................................................................................................4 1.3 Loodus........................................................................................................................4 1.4 Infrastruktuur.............................................................................................................. 5 2. TEKKIVATE JÄÄTMETE ISELOOM JA KOGUSED..................................................6 2.1 Segaolmejäätmed ja nende koostis..............................................................................6 2.2 Pakendijäätmed.......................................................................................................... 7 2.3 Biolagunevad jäätmed.................................................................................................7 2.4 Vanapaber- ja papp.....................
Keskkonnakaitse eriala mittestatsionaarne osakond Reimo Teder AEGUNUD RAVIMITE TAGASTAMINE TARTU LINNAS Lõputöö Juhendaja Rein Kalle M. Sc. Räpina 2016 Sisukord SISSEJUHATUS.............................................................................................................3 1VANAD RAVIMID......................................................................................................5 1.1Jäätmetest üldiselt..................................................................................................5 1.2Ravimite ohtlikkus keskkonnale............................................................................8 1.3Ravimite tagastamine...........................................................................................12 1
taaskasutamise suurendamine ning tekkivate jäätmete ohtlikkuse vähendamine, et negatiivne mõju keskkonnale oleks minimaalne. Põhieesmärgi saavutamine on seotus jäätmehierarhia rakendamisega:jäätmeteket tuleb vältida, ja kui see osutub võimatuks, 3 tuleb jäätmeid nii palju kui võimalik taaskasutada, sh korduskasutada, ringlusse võtta ning suuanta võimalikult vähe jäätmeid ladestamisele. Tavajäätmete prügilasse ladestamise kogused on vähenemas tänu liigiti kogumise kohustusele ja biolagunevate jäätmete ladestamispiirangutele, samuti saastetasu järk- järgulisele tõusule ning uute taaskasutusmeetodite mehaanilis-bioloogiline töötlemine ja jäätmekütuse toomine, jäätmete masspõletus, biokütuse tootmine intensiivsele arendamisele. Taaskasutuse kõrval muutub järjest olulisemaks jäätmetekke vältimist/vähendamist toetatavad tegevused, mis aitavad kaasa majanduskasvu ja jäätmetekke omavahelise seose
Vahur Ikonen Tarvo Iskül Madis Kesküla Karl Teigar ASBEST REFERAAT Õppeaines: ÖKOLOOGIA JA KESKKONNAKAITSE Ehitusteaduskond Õpperühm: EI-22 Juhendaja: õppejõud Sirle Künnapas Tallinn 2009 SISSEJUHATUS Asbesti intensiivne tootmine ja kasutamine algas juba 19. sajandil. Tänapäeval kaevandatakse asbesti aastas veel üle 2 miljoni tonni, millest enamuse moodustab krüsotiil e valge asbest, mis kuulub serpentiinide hulka. Amfiboolasbestiderühma kuuluvad krokidoliit (sinine asbest), amosiit (pruunasbest), antofülliit, aktinoliit ja tremoliit. Asbestmineraalid on magneesiumi, raua, osaliselt ka kaltsiumi ja naatriumi hüdrosilikaadid. Nad on erineva keemilise koostisega ja sellest tulenevalt ka erinevate omadustega
pürogeneetilise- ja tehnoloogilise vee, pooltahke segu mis sisaldavad 40 - 60% tõrva, 20 - 40% mineraalainet ja kuni 30% vett. Fuusside keskkonnaohtlikkus väljendub ökoloogiliste saasteainete pikaajalises emissioonis pinnasesse, vette ja atmosfääri. Muud ohtlikud jäätmed Peale põlevkivijäätmete tekib Eestis 62-65 tuhat tonni aastas muid ohtlikke jäätmeid, millest moodustavad: - õli sisaldavad jäätmed 75,4% - reostunud pinnas (sh arseeni või asbesti sisaldavad ning immutatud puidujäätmed) 10,4% - kemikaalid (sh lahustid, värvi- liimi- ja lakijäägid, happed, alused ja pestitsiidid) 5,0% - akud, patareid, PCB ja PCT (polükloreeritud bifenüülid ja polükloreeritud terfenüülid (tulekustutus vahendid, puiduimmutusvedelikud, plastifikaatorid, DDT jt.)) sisaldavad kasutuselt kõrvaldatud seadmed ja aparaadid 4,5% - tööstusreovee setted (sh galvaanikasetted) ja koldetuhk 3,7%
pürogeneetilise- ja tehnoloogilise vee, pooltahke segu mis sisaldavad 40 - 60% tõrva, 20 - 40% mineraalainet ja kuni 30% vett. Fuusside keskkonnaohtlikkus väljendub ökoloogiliste saasteainete pikaajalises emissioonis pinnasesse, vette ja atmosfääri. Muud ohtlikud jäätmed Peale põlevkivijäätmete tekib Eestis 62-65 tuhat tonni aastas muid ohtlikke jäätmeid, millest moodustavad: - õli sisaldavad jäätmed 75,4% - reostunud pinnas (sh arseeni või asbesti sisaldavad ning immutatud puidujäätmed) 10,4% - kemikaalid (sh lahustid, värvi- liimi- ja lakijäägid, happed, alused ja pestitsiidid) 5,0% - akud, patareid, PCB ja PCT (polükloreeritud bifenüülid ja polükloreeritud terfenüülid (tulekustutus vahendid, puiduimmutusvedelikud, plastifikaatorid, DDT jt.)) sisaldavad kasutuselt kõrvaldatud seadmed ja aparaadid 4,5% - tööstusreovee setted (sh galvaanikasetted) ja koldetuhk 3,7%
oksüdeerivad ja söövitavad, mürgised ning nakkusohtlikud. *Kahjuliku toime tugevuse järgi jaotatakse ohtlikud jäätmed ohtlikkusklassidesse. *Päevavalguslambid ja termomeetrid sisaldavad elavhõbedat. *Ravimid-võib olla mürke, orgaanilisi lahusteid ja raskemetalle. *Külmikutes on freooni, mis lendumisel sõrendab osoonikihti. *Süütesegud ja gaasiballoonid on tule- ja plahvatusohtlikud. *Patareid ja akud sisaldavad vähki tekitada võivaid raskemetalle. *Liimid, lakid, värvid ja immutusaineid sisaldavad raskemetalle ja orgaanilisi lahusteid. *Ohtlike jäätmeid ei tohi omavahel segada ega lahjendada ning kui võimalik on nad vaja ennem üleandmist jäätmekäitlejale märgistada. *Ohtlike jäätmete kogumist võib korraldada mitmeti: _ nad kogutakse tekkekohal eraldi; _ omanikel palutakse tuua nad selleks ettenähtud kohta; _ teatud liiki ohtlikke jäätmeid kogutakse
Ohtlikud jäätmed – jäätmed, mis vähemalt ühe ohtliku omaduse tõttu võivad põhjustada kahju inimeste tervisele või keskkonnale. Ohtlikud jäätmed Eestis: Eesti spetsiifiliseks probleemiks on põlevkivi kaevandamise ja kasutamise jäätmed. Muud ohtlikud jäätmed: Peale põlevkivijäätmete tekib Eestis 62-65 tuhat tonni aastas muid ohtlikke jäätmeid, millest moodustavad: õli sisaldavad jäätmed 75,4% reostunud pinnas (sh arseeni või asbesti sisaldavad ning immutatud puidujäätmed) 10,4% kemikaalid (sh lahustid, värvi- liimi- ja lakijäägid, happed, alused ja pestitsiidid) 5,0% akud, patareid, PCB ja PCT (polükloreeritud bifenüülid ja polükloreeritud terfenüülid (tulekustutus vahendid, puiduimmutusvedelikud, plastifikaatorid, DDT jt.)) sisaldavad kasutuselt kõrvaldatud seadmed ja aparaadid 4,5% tööstusreovee setted (sh galvaanikasetted) ja koldetuhk 3,7%
omaduste poolest võivad põhjustada ohtu inimeste ja teiste elusorganismide tervisele või oluliselt kahjustada keskkonda. Eesti spetsiifiliseks probleemiks on põlevkivi kaevandamise ja kasutamise jäätmed. Peale põlevkivijäätmete tekib Eestis 62-65 tuhat tonni aastas muid ohtlikke jäätmeid, millest moodustavad: Õli sisaldavad jäätmed 75,4%, Reostunud pinnas (sh arseeni või asbesti sisaldavad ning immutatud puidujäätmed) 10,4%, Kemikaalid (sh lahustid, värvi- liimi- ja lakijäägid, happed, alused ja pestitsiidid) 5,0%, Akud, patareid, PCB ja PCT (polükloreeritud bifenüülid ja polükloreeritud terfenüülid (tulekustutus vahendid, puiduimmutusvedelikud, plastifikaatorid, DDT jt.)) sisaldavad kasutuselt kõrvaldatud seadmed ja aparaadid 4,5%, Tööstusreovee setted (sh galvaanikasetted) ja Koldetuhk 3,7%,
• Jäätmete kõrvaldamine on nende ladestamine prügilasse ja põletamine ilma energiakasutuseta. Kõiki jäätmeid ei saa uuesti kasutada: – Majanduslikud piirangud (ei tasu ära, kallis, energiamahukas) – Tehnilised piirangud (ei ole võimalik) – Keskkonna- või tervisekaitsest tulenevad piirangud (ei tohi) Probleemtooted on tooted, mille jäätmed põhjustavad või võivad põhjustada tervise- või keskkonnaohtu, keskkonnahäiringuid või keskkonna ülemäärast risustamist. • Patareid ja akud • Romusõidukid ja nende osad • Vanarehvid • Elektroonikaromu (WEEE) – Elektri- ja elektroonikaseadmed ja nende osad, nt kodumasinad. – WEEE on uus jäätmeliik, mis sisaldab ohtlikke aineid, terast, plasti, värvilisi ja väärismetalle (rear earth elements – REE). • UUS: põllumajandusplast (silokile ja võrgud) RoHS märgis – Restriction of the use of certain Hazardous Substances in
pürogeneetilise- ja tehnoloogilise vee, pooltahke segu mis sisaldavad 40 - 60% tõrva, 20 - 40% mineraalainet ja kuni 30% vett. Fuusside keskkonnaohtlikkus väljendub ökoloogiliste saasteainete pikaajalises emissioonis pinnasesse, vette ja atmosfääri. Muud ohtlikud jäätmed Peale põlevkivijäätmete tekib Eestis 62-65 tuhat tonni aastas muid ohtlikke jäätmeid, millest moodustavad: - õli sisaldavad jäätmed 75,4% - reostunud pinnas (sh arseeni või asbesti sisaldavad ning immutatud puidujäätmed) 10,4% - kemikaalid (sh lahustid, värvi- liimi- ja lakijäägid, happed, alused ja pestitsiidid) 5,0% - akud, patareid, PCB ja PCT (polükloreeritud bifenüülid ja polükloreeritud terfenüülid (tulekustutus vahendid, puiduimmutusvedelikud, plastifikaatorid, DDT jt.)) sisaldavad kasutuselt kõrvaldatud seadmed ja aparaadid 4,5% - tööstusreovee setted (sh galvaanikasetted) ja koldetuhk 3,7%
Olulisemad õhu saasteained ning nende omadused (SO2) happevihmu, tekib kütteõli, kivisöe ja põlevkivi põletamisel soojuselektrijaamades, tselluloositehastes ja keemia- ja metallitööstuses. (NOx) - allikaks on fossiilsete kütuste põletamine küttekolletes. NH3-eraldub põllumajandusest ja keemiatööstusettevõtetest (CO2) üks tähtsamaid kasvuhoonegaase, peamiseks allikaks on energeetikatööstus, mis kasutab fossiilseid kütuseid. Teiselt poolt, taimkate ja ookean seovad atmosfääri süsinikdioksiidi, töötades CO2 neeluna ja süsinikuvaruna. tahm eraldavad sisepõlemismootorid. Aerosoolid- Aerosooli üks tähtsaimaid omadusi puhastamise seisukohast on osakeste sadenemiskiirus. Osakeste suurused. Aerosooli ei iseloomusta kunagi kindel osakese suurus, vaid osakeste suuruse jaotus, mida esitatakse diferentsiaalse ja integraalse jaotuskõveraga. 2. Õhu puhastamine aerosoolidest Heterogeensete gaasisegude lahutamine on keemilises tehnoloogias üks levinumaid p
o põlemistemperatuur (hoida alla 1300 °C) o viibimisaeg kõrge temperatuuriga piirkonnas (kuni 1s) o hapniku juuresolek (põlemisõhu reguleerimine) 12 - Eemaldamine o katalüütilised meetodid plaatinametallid eraldub vaba lämmastik N2 Katalüsaatorimürgid – raskemetallid (plii, elavhõbe, seatina) o taandamine selektiivne mittekatalüütiline - ammoniaagi abil (950-1050 °C) selektiivne katalüütiline – ammoniaagi abil (300-400 °C) katalüsaatoriga Väävel ja lämmastik satuvad õhku fossiilsete kütuste põlemisel oksiididena. Väävlit eraldub Eestis soojuseelektrijaamadest põlevkivi põletamisel. Väävli eraldamismeetodid
tahke soojuskandjaga UTT seadmes. Jääk on generaatori poolkoks ja UTT seadme tuhk. Energeetiline töötlus seisneb PK põletamises elektrijaamades. Energia tootmise jääk on tuhk. Muud ohtlikud jäätmed Peale põlevkivijäätmete tekib Eestis 62-65 tuhat tonni aastas muid ohtlikke jäätmeid: õli sisaldavad jäätmed reostunud pinnas kemikaalid (sh lahustid, värvi- liimi- ja lakijäägid, happed, alused ja pestitsiidid) akud, patareid, PCB ja PCT tööstusreovee setted ja koldetuhk meditsiinis tekkinud jääkkemikaalid, süstlad, ravimid muud OJ - Hg-lambid, pakendid jms Ohtlike jäätmete tekitaja vastutab selle eest, et ohtlike jäätmete käitlemine - kogumine, pakkimine, hoidmine, jäätmete märgistamine, vedu käitlemiskohta - toimuks vastavalt kehtestatud korrale. Ohtlike jäätmete käitlussüsteemi korraldamise eest vastutab Keskkonnaministeerium. Ohtlike jäätmete
plahvatusohtlikud, oksüdeerivad ja söövitavad, mürgised ja nakkusohtlikud. Kahjuliku toime tegevuse järgi jaotatakse ohtlikud jäätmed ohtlikusklassidesse. Päevavalguslambid ja termomeetrid sisaldavad elavhõbedat. Ravimites võib olla mürke, orgaanilisi lahusteid ja raskemetalle. külmikutes on freooni, mis lendumisel hõrendab osoonikihti. süütesegud ja gaasiballoonid on tule ja plahvatusohtlikud Patareid ja akud sisaldavad vähki tektada võivaid raskemetalle Liimid, lakid, värvid ja immutusained sisaldavad raskemetalle ja orgaanilisi lahusteid. Ohtlike jäätmeid ei tohi omavahel segada ega lahjendada ning kui võimalik on nad vaja ennem üleandmist jäätmekäitjatele märgistada. Ohtlike jäätmete kogumist võib korraldada mitmeti: Kogutakse tekkekohal eraldi. Omanikel palutakse tuua nad ettenähtud kohta. Teatud liiki ohtlikke jäätmeid kogutakse eriaktsioonidega
Pestitsiitidega püütakse vähendada saagi ja hoiu kahjustusi. Kahjurite tõttu hävib iga aasta 35% saaki aastas (14% kahjurid, 10% umbrohud ja 12% haigused). Kahjurid kohanevad kasutatavate pestitsiitidega. Nad muutuvad resistseteks. Raskmetallid on tööstustest ja transpordivahenditest ühku või vette pääsenud keskkonnamürgid. Vabaneb ka jäätmete põletamisel. Kõige kahjulikemaks peetakse elavhõbedat ja seatina. Kahjulikud on ka tsink, vask, koobalt, kaadmium ja nikkel. Metallilist elavhõbedat satub keskkonda eriti söe ja jäätmete põletamisel. Pinnasesse ja vette jõudnud elavhõbe võidakse mikroorganismide toimel teha metüülelavhõbedaks, mis on veel ohtlikum keskkonnamürk. Raskmetallid akumuleeruvad toiduahelas tipptarbijasse. Ladestuvad rasvadesse, maksakahjustused ja närvisüsteemide haigused. JÄÄTMEMAJANDUS Jäätmete teke käib kaasas majanduslike hüvedega. Paljud jäätmed keskkonnale ohtlikud. Suur probleem maailmas ja ka Eestis
Edasi arendada valikkogumissüsteemi koos vajaliku materiaalse baasi ning kogutava materjali ümbertöötlemisega Prügilate keskkonnaohtlikkuse vähendamine Uuemate tehnoloogiate rakendamine, vanade meeletuletamine Toote väimuse, kuju või pakendi muutmine Toksilise tooraine asendamine vähem ohtlikega. OHTLIKUD JÄÄTMED Aegunud ravimid; Meditsiinijäätmed. Elavhõbedat sisaldavad termomeetrid; Vanad päevavalguslambid (sisaldavad samuti elavhõbedat); Vanaõli, õlifiltrid, õlinõud, õlised kaltsud; Vanad akud; Patareid ;Happed, leelised; Värvi- laki- ja liimijäätmed; Lahustijäägid; Pestitsiidid; Vanades külmkappides ja sügavkülmikutes leiduv freoon; Asbest; Elektroonikajäätmed; Vanad kütused; Fotokemikaalid ja muud kemikaalid; Ohtlikud jäätmed - inimtegevuse need jäägid, mis võivad oma keemiliste või muude omaduste tõttu põhjustada ohtu või kahjustada tervist või keskkonda. Ka väikestes kogustes kahjulikud.
Meetodit, kus
sammalde abil hinnatakse õhu saastamist, nimetatakse brüoindikatsiooniks. Head
õhusaaste indikaatorid on ka puudel kasvavad (epifüütsed) samblikud. Et mõned
samblikud kaovad suurtest liinnadest, seda märgati juba XIX sajandil. Samblikud,
nagu teisedki taimed, vajavad kasvuks vett ja mineraalsooli. Epifüütsed
samblikud saavad suurema osa vajalikust veest ja mineraalidest õhust. Kasvavad
väga aeglaselt-
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
