x Ennetava informatsiooni meetodid: patentmeetod, publikatsioonide meetod b) Eksperthinnangute meetodid: individuaalsed ja kollektiivsed c) Kompleksmeetodid: eesmärkide süsteem (puu) meetod, stsenaariumide, süsteemanalüüs, siht (kompleks) programm-meetod. 2. DETERMINEERITUD LIHTANALÜÜSI MEETODID Otsevõrdlused Teatud näitaja või tema tegurite, samuti ka nende dünaamika kasvuprotsentide võrdlemine, mida väljendab vastavate näitajate erinevuse koefitsient: K=yi/yj, kus yi on vastava näitaja tase antud objektil või subjektil, yj on sama näitaja võrreldaval objektil (ettevõte, tegevusala või regiooni keskmine, maksimum, etalon jms) või subjektil (töötaja, töötajate kogum). NB! Näitajad/tegurid peavad olema võrreldavad. Vastavate näitajate vahe on 'y yi y j Absoluutsed variatsiooninäitajad x individuaalne absoluutne hälve x standardhälve
nagu Valgevene (-3%) ja Brasiilia (-3,6%). Mehhiko SKT USD (USA dollarit) inimese kohta oli 18,900 $ 2016. aastal, mis paigutab ta maailma edetabelis 90. kohale. Põllumajanduse osakaal SKT-s on väike, ainult 3,8%. Mehhiko põllumajandus hõive on suhteliselt madal 13,4%, tööstuse hõive on 24,1% ja toodete ja teenuste hõive on 61.9%. 46,2% Mehhiko populatsioonist elab allapoole toidust lähtuvat vaesuse piiri ja 47% allapoole varalist vaesuse piiri. Kõigi nende eel nimetatud näitajate põhjal võib teha üldistuse, et Mehhiko majandus ei ole kõige parem. Kõige rohkem näitab seda vaesuse piirist all pool elavate inimeste protsent. Sotsiaalse arengutaseme näitajate poolest on Mehhiko maailma edetabelis keskmisel kohal. Täpsemad Mehhiko sotsiaalseid näitajad on lisa 1, joonis 1.1 Mehhiko inimarenguindeks (IAI) on 0,762 ja selle tulemusega paigutub Mehhiko maailma edetabelis 77. kohale.2 Inimarenguindeksi haridusliku osaindeks on 0.638 3, tervise osaindeks on 0
sellise vee joomine või tarvitamine toidu valmistamiseks võib tekitada pikaajalisi ja kroonilisi haigusi. Joogivee kvaliteedinäitajad on jagatud kolme rühma Mikrobioloogilised ja keemilised nõuded iseloomustavad otsest ohtu tervisele. Indikaatornäitajad mõjutavad vee organoleptilisi omadusi ja näitavad vee üldist reostust. Indikaatornäitajate piirsisalduste ületamisel halvenevad tarbijate vee kasutamise tingimused ning elukvaliteet, kuid otsest ohtu tervisele ei ole. Keemiliste näitajate hulka kuuluvad näiteks antimon, arseen, benseen, boor, elavhõbe, fluoriid, nitraat, pestitsiidid jt. Keemiliste näitajate osas on probleemiks kohati esinev liigne (üle 1,5 mg/l) fluori sisaldus. Mõnedes veevärkides ületab normi ka boor (enamasti on need samad veevärgid, kus esineb ka fluoriidide ületamisi). Fluoriidid Fluor on meie põhjavee looduslik koostisosa, osades piirkondades on seda aga rohkem kui teistest (nt. Lääne- ja Pärnumaa)
Taani 19nes Eesti 47s Venemaa 53s C) Millised on arengutrendid, kuidas SKT/in on muutunud? Taani Alates 1980dast on SKT/in vähehaaval tõusnud. Eesti Alates 1990-95 kahanes SKT/in, siis langes ja 2005ndal jälle tõusis ligikaudu 0,730ni. Venemaa 1995 tõusis ja langes mõnevõrra. 3. A) Riikide haridusindeksi näitaja Taani 0,924 Eesti 0,916 Venemaa 0,784 Joonis 3. Eesti, Taani ja Venemaa haridustaseme näitajate võrdlus B) Mitmendal kohal on haridusindeksi näitaja järjestuses? Taani 12 Eesti 13 Venemaa 49 C) Millised on arengutrendid, kuidas haridusindeki näitaja on muutunud? Taani Alates 1980st on haridusindeks Taanis aina tõusnud ja kuni 2005 aastani on indeks kõikunud ja lõpuks tõusnud kuni 0,924ni. Eesti Indeks tõusis 1980ndal-95ni. Seejärel toimus tõus ja nüüd on viimaste aastate jooksul olnud indeks püsiv.
fookusteemad: majanduslik jõukus, innovatsioon ühiskonnas, riigi rahanduse jätkusuutlikkus, majanduse jätkusuutlikkus, tööhõive, haridus, elukvaliteet, võrdsed võimalused, hariduses osalemine, interneti levik, turvalisus, loodusressursside kasutamine, jätkusuutlik energeetika, keskkonnasõbralik transport, keskkonnasaastamine, jäätmete teke ja jäätmete käitlus, liigiline mitmekesisus, eesti keele säilimine, kultuuris osalemine, eesti rahva säilimine. Elukvaliteeti peegeldavate näitajate (oodatav eluiga, tervena elada jäänud aastad, HI-viiruse levik, vereringeelundite haigustesse suremus), enamuse võrdsete võimaluste näitajate (sissetulekute ebavõrdsus, suhteline vaesus, alaealiste vaesusrisk) ning turvalisuse näitajate (erinevatel välispõhjustel hukkunud, iskikuvastased kuriteod, aga ka enesetapud) trendid on möödunud kümnendil paranenud. Elukvaliteeti peegeldavate näitajate trendidest on olnud
Lu xembourgi ja Venemaa on kasvanud läbi aastate aeglasemalt kui Eestil. Joonis 5. Eesti, Venemaa ja Luxembourgi infrastruktuuri üldine kvaliteet 1 - 10 süteemis. Eesti Luxembourg Venemaa 28 16 94 Infrastruktuuri arengutase. Eestis ja Luxembourgis on infrastruktuuri tase kõrgelt arenenud, Venemaal on see tunduvalt vähem arenenud. Riikide arengutaseme hinnang näitajate alusel Eesti Eesti on kõrgel infrastruktuuri kvaliteedi - ja haridusetasemel. Madalal tasemel on Eesti SKT/in ja SKT näitajate alusel Luxembourg Kõgel tasemel on Luxembourg SKT/in ja IAI näitajate alusel. Madalal tasemel haridusindeksi näitaja alusel. Venemaa Venemaa näitajad on madalamad kui Luxembourgi ja Eesti omad. Eriti madalad on näitajad SKT-l, IAI-l ja SKT/in l Mis hämmastas? Mind hämmastas, et Eestis on haridus väga heal tasemele. Eesti on väga kõvat tööd
Peamised finantsaruanded on: ·bilanss näitab ettevõtte varade kohustuste ja omakaitali koosseisu ja suurust mingil ajahetkel; ·kasumiaruanne kajastab mingi perioodi tulusid, kulusid ja tegevustulemust; ·rahavoogude aruanne näitab raha liikumist perioodi jooksul. Finantsaruannete analüüsimisel kasutatakse mitmesuguseid võrdlusi. Võrdluste kolm põhiliiki: ·sama ettevõtte varasemate perioodide vastavate näitajate võrdlemine; ·ettevõtte näitajate võrdlemine analoogiliste ettevõtete tulemustega või sama tegevusala ettevõtete keskmiste näitajatega; ·võrdlemine teatud hindamiskriteeriumitega, näiteks omanike poolt eesmärgiks seatud tulemustega. Aruannete analüüsi võib jagada järgmistesse peamistesse valdkondadesse: ·hälbeanalüüs; ·näitajate vaheliste seoste analüüs. Hälbeanalüüsi võib teostada: ·horisontaalanalüüsina; ·vertikaalanalüüsina.
varustamine ja laomajandus, toorme ja materjalide ettevalmistamine, töötlemine, viimistlemine, koostamine, reguleerimine ja kvaliteedi kontrollimine, komplekteerimine ja pakkimine, lähetamine. ( Okk, 1996, 71). Strateegiliste ja taktikaliste plaanide järjepidevus eeldab, et lühema perioodi plaanide osad kattuvad pikema perioodi plaanide vastavate osadega. Ajaperioodi lühenedes ülesanded ja näitajad muutuvad konkreetsemaks ja näitajate arv suureneb. Plaanide kvaliteedi määrab kasutatavate näitajate kogum, kasutatavad planeerimise meetodid ja plaanija oskus saavutada plaanitavate ja tegelike näitajate võimalikult täpne vastavus. Mida keerukam on plaanimise objekt ja pikem plaanimisperiood, seda suurem on plaanitavate parameetrite hälve. Plaanide kvaliteetide tõstmiseks saab: kasutada juhtimisalaseid teaduslike meetodeid rakendada plaanimise põhimõtteid
täidavad. Eristatakse sidemängijat, ründajaid (diagonaal,nurga-ning temporündajad), liberot ning blokeerijad. Sellest tulenevalt ning ka tasemest kus mängitakse on ka igal mängijal sõltuvalt oma positsioonist erinevad kehalised ning füüsilised iseärasused ning võimed. Kõige rohkem on erinevatest uuringutest välja toodud mängijate pikkust, hüppevõimet, kehakaalu, kehamassi indeksit( BMI), rasvavaba massi. Käesolevas referaadis tuuakse välja erinevate antropomeetriliste näitajate erinevused võrkpallis meeste ja naiste seas sõltuvalt nende positsioonist väljakul ning tasemest, kus mängitakse. Samuti antakse ülevaade nendest ning kuidas need mõjutavad mängija positsiooni väljakujunemist väljakul. 3 1. KEHA ANTROPOMEETRILISED NÄITAJAD Antropomeetriliste näitajate alusel saab anda hinnangu noorsportlase kehalisele arengule. Vastavate näitajate hindamiseks kasutatakse üldlevinud normväärtusi ning
.1 SISUKORD...................................................................................................................2 SISSEJUHATUS.......................................................................................................... 2 1. ÜLDINE STATISTILINE ANALÜÜS....................................................................4 1.1. Sisuline valitud muutujate analüüs.................................................................... 4 1.2. Põhiliste statistiliste näitajate leidmine ja iseloomustamine..............................4 2.REGRESSIOONANALÜÜS.....................................................................................2 3. KESKMINE PIIMATOODANG LEHMA KOHTA Y...........................................2 3.1. piimatoodang lehma kohta.................................................................................2 3.2. piima müük........................................................................................................ 3 3.3
2015 390 130 300 2016 500 125 400 Arvutamisel tuleks lähtuda baasaastast 2010, sest selle aasta nominaalne ja reaalne SKP on võrdsed ning hinnaindeks on 100%, s.t. nii nominaalne kui reaalne SKP on 2010.a. hindades. Edasistes arvutuste lähtutakse 2010.a. näitajatest ning reaalsed näitajad leitakse nominaalsete näitajate ja hinnamuutude põhjal jne. 2. Väikeriigi A rahvamajanduslik arvepidamine on järgmine: 1 sisemaised erainvesteeringud 666,1 eksport 363,2 isiklikud netomaksud 498,2 kohalike omavalitsuste ostud 467,7 kapitali tarbimiskulu (amortisatsioon) 441,4
suhteliselt väheinformatiivsed aegrea iseloomustamiseks, kuna nende väärtused sõltuvad oluliselt vaadeldava ajaperioodi pikkusest. Üheks oluliseks aegrea omaduse jaoks on aegrea väärtuse perioodil t sõltuvus varasemate perioodide väärtustest, millega on seotud sellega autokorrelatsioonikordaja. Vaadeldatakse iga paari esimest vaatlust kui üht muutujat ning teist vaatlust teise muutujana. Pärast seda me saame defineerida korrelatsioonikordaja näitajate t-1 y ja t y vahel vastavalt valemile ning seda nimetatakse 1. järgu autokorrelatsioonikordajaks. Esimest järgu autokorrelatsioonikordaja hindab järjestikuste vaatluste vahelist korrelatsiooni. Nii nagu tavalise korrelatsioonikordaja korral, jäävad ka autokorrelatsioonikordajate väärtused -1 ja 1 vahele. Kui autokorrelatsioonikordaja väärtus on null, siis on võimalik öelda, et aegrea väärtus perioodil t ei sõltu aegrea väärtusest eelmisel perioodil
..............17 1.5.6 Finantsvõimenduse suhtarv ...............................................................................................18 2 EESTIS TEGUTSEVATE ETTEVÕTETE FINANTSSTABIILSUSE HINNANG ........................19 2.1 Finantsstabiilsuse reitingu skoori meetodi kasutamine ettevõtte finantsseisundi uurimisel .......19 2.1.1 Likviidsuse ja finantsvõimenduse näitajaite valimine ........................................................20 2.1.2 Valitud näitajate tegelikke väärtuste leidmine ...................................................................22 2.1.3 Valitud näitajate väljendamine punktides ..........................................................................34 2.1.4 Hinnete suurendamise või vähendamise tingimuste määratlemine .....................................34 2.1.5 Finantsstabiilsuse klassi määratlemine ..............................................................................35 2
muutuja aritmeetilise keskmisega Y katusega , st 4. Regressioonijäägid ei ei ole korreleeritud sõltuva muutuja arvutuslike väärtustega , st 5. Regressioonijäägid ei ei ole korreleeritud sõltumatu muutuja väärtustega Xi, st 7. Statistilise seose tugevus: determinatsioonikordaja (hajuvuse (RSS, TSS, ESS) mõõtmine (joonised)), korrelatsioonikordaja, jääkstandardhälve, kovariatsioon, (eespool toodud näitajate olemus, selgitus joonise abil). Kordajate omavahelised seosed. JÄÄKHAJUVUS Vahet Yi i nimetatakse jäägiks. Jääkide ruutude summa on jääkhajuvus. RSS = ei2=(Yi- i)2 Lineaarse regressioonisirge puhul on jääkhajuvus vähim. Mistahes teise sirge puhul on jääkhajuvus suurem kui jääkhajuvus regressioonisirge puhul. REGRESSIOONHAJUVUS Regressioonimudeli poolt kirjeldatud hajuvus (selgitatud varieeruvus) ESS = (i- Y)2 on lineaarse regressioonimudeli
aktivaga, ehkki sama tulemus saadakse väites toodud tehet kasutades. 4. Finantssüsteem koosneb finantsinstitutsioonidest ja pakutavatest finantsarvestustest. Finantssüsteem koosneb finantsinstitutsioonidest ja pakutavatest finantsteenustest. 5. Horisontaalanalüüsi tehes võrreldakse ühte vaadeldava aasta näitajat baasiga samast aastast ehk vaadeldakse erinevate komponentide omavahelisi suhtelisi osatähtsusi. Horisontaalanalüüsi tehes võrreldakse erinevate aastate näitajate rahalisi ja/või protsentuaalseid muutusi baasaasta näitajate suhtes. 6. Finantssüsteem koosneb raamatupidamisest ja pakutavatest audiitorteenustest. Finantssüsteem koosneb finantsinstitutsioonidest ja pakutavatest finantsteenustest. 7. Investeerimisotsused ehk kapitali struktuuri kujundamisega seotud otsused (raha kapitaliturgudelt hankimine). Investeerimisotsused ehk ressursside paigutamisega seotud otsused (varade portfell). 8
Sisemajanduse koguprodukt ( jooksevhindades) Sisemajanduse koguprodukt on kümne aasta jooksul kasvanud 8980,5 miljonit eurot, 2,3 korda. See näitab, et kümne aasta jooksul on tootmine ja hinnad kasvanud ning elu ja heaolu oluliselt paranenud. Oleme jõudnud lähemale heaoluriikidele. Näiteks on Soome SKP 35000 ja USA SKP 37700, Eestis on see samal ajal 15100 eurot inimese kohta. Sisemajanduse koguprodukt oli 2011 aastal 2007 aasta tasemel. Väga huvitav on jälgida majanduse näitajate dünaamikat masu ajal. Tööstustoodangu mahuindeks Tööstustoodangu mahuindeks on kümne aastaga kasvanud kokku 68,2%. Kõige rohkem kasvas tööstustoodangu mahuindeks aastal 2010 kuid enne 2008 ja 2009 aastal oli tööstustoodangu mahuindeks miinuses. Seepärast ka see suur kasv aastal 2010 22,6%. See näitab, et 2008 ja 2009 aastal oli tööstuses rasked ajad. Ning 2010 suutis tööstus jälle kasvada, aga teisalt ei saa sellest
hõivatud (%) Tööstuses 23,4% 31,3% 69,1% 30,7% 28,5% 16,4% hõivatud (%) Teeninduses 73,2% 65% 28,9% 59,2% 61% 64,6% hõivatud (%) Interneti 83,0 59,0 47,5 47,7 76,5 28,0 kasutajad 100 el. kohta Kuuluvus riikide inforiik inforiik tööstusriik inforiik inforiik inforiik hulka 2.Analüüsi tabelit. Milliste näitajate poolest võiksid mõned riigid ühte aengurühma kuuluda, milliste näitajate poolest mitte? 3. Miks Araabia ÜE või Kuveit ei kuulu põhja riikide hulka, kuigi SKT ühe elaniku kohta on seal võrreldav paljude Põhja riikide SKT-ga?
Lõunaosas asuvad mäed ja orud, põhjaosas tasandukud Kliima mõju põllumajandusele Põllumajandus on arenenum maa põhjaosas, kus kasvatatakse nisu, õlleotra, kartulit ja suhkrupeeti. Lõuna-Saksamaa on rohkem spetsialiseerunud karjakasvatusele sest mägedesse ei saa põlde rajada. Reinimaa-Pfalzi liidumaa orgudes on kõrgel järjel viinamarjakasvatus, sest seal esinevad orud, kus on viinamarjade kasvatamiseks sobivad tingimused. Majanduslike näitajate võrdlus Saksamaal on arenenud riik ja seetõttu on tal kapitali rohkem, ning selletõttu on seal põllumajandus tehnikat rohkem. 7.08 kombaini tuhande hektari kohta ja 92.54 traktorit tuhande hektari kohta. Iraan on arengumaa ja seetõttu on kapitali vähem, ning selletõttu on ka tehnikat vähem. 0.59 kombaini tuhande hektari kohta ja 16.63 traktorit tuhande hektari kohta. Majanduslike näitajate võrdlus Kuna Saksamaa on arenenud riik töötab seal vähem inimesi põllumajanduses
· okasõun erütrotsüüt, mis meenutab mikroskoobi all okastega õuna; · helicobakter bylori mao limaskestal elunev bakter, mille olemasolu viitab madalale hügieenitasemele. 5 Hemoglobiin on põhiline punaste vereliblede erütrotsüütide "hingamispigment". See koosneb valgulisest osast globiinist ja rauda sisaldavast heemirühmast, mis varustab rakke hapnikuga. Norm: 100130 ühikut. Hemoglobiini näitajate alanemine osutab aneemia ilmingutele. Leukotsüüdid need on kaitserakud so spetsialiseeritud vereelemendid, mis vastutavad immuunsuskaitse eest. Leukotsüüdid hävitavad verre sattunud võõrbaktereid ning toksiine. Nende arv muutub raseduse ajal ja ka väliste tegurite mõjutusel sesoonsed, klimaatilised ning päikese aktiivsuse perioodid. Norm: 4,09,0 üh. Leukotsüütide tase tõuseb põletike, bakteriaalsete ja
absoluutsummade puhul oleksid jäänud märkamata. Samuti elimineerib vertikaalanalüüs ettevõtete erinevatest suurustest tulenevad erinevused ja võimaldab teostada võrdlusest erinevate firmade vahel. Horisontaalanalüüs Horisontaalanalüüs · Horisontaalanalüüsi eesmärgiks on võrrelda kahe järjestikuse aasta aruandeid ning näitab iga aruande näitaja muutust nii protsentides kui rahas. Baasnäitajaks võetakse teatud aasta näitajad, millest arvutatakse teise aasta samade näitajate osatähtsus. · Horisontaalanalüüs aitab tajuda perspektiivi ja muutuste olulisuse määra. Seda saab teha nii bilansi, kasumiaruande kui ka rahavoogude aruande põhjal. · Horisontaalanalüüs näitab iga aruande kirje muutust aastast aastasse ning võimaldab näha arengutrende, mida absoluutsummad ei näita. · Bilansi horisontaalanalüüs võimaldab analüüsida ettevõtte laenupoliitikat, kas ettevõte on suurendanud või vähendanud
2) täiendav informatsioon avaliku sektori ja valitsussektori kohta. Riigi majandusaasta koondaruandele lisatakse otsuse eelnõu riigi majandusaasta konsolideerimata rahavoolise ülejäägi jaotamiseks, kui riigi konsolideerimata tulem on positiivne ja korrigeeritud konsolideerimata rahavoog on ülejäägis. Riigi majandusaasta korrigeeritud konsolideerimata rahavooline ülejääk on siis, kui käesoleva paragrahvi lõikes 10 toodud näitajate summa on positiivne. Riigikogu otsustab käesoleva paragrahvi lõike 10 kohaselt arvutatud riigi majandusaasta korrigeeritud konsolideerimata rahavoolise ülejäägi osalise või täieliku suunamise stabiliseerimisreservi või jätmise riigi likviidsetesse finantsvaradesse. Riigi majandusaasta korrigeeritud konsolideerimata rahavoog leitakse järgmiste näitajate summana: 1) rahavood põhitegevusest kokku;
Ülesanne 1 Ettevõte kasvatas 5 hektaril hernest. Keskmine saak hektarilt oli 3 500 kg. Kokku müüs ettevõte antud aasta saagist 14 000 kg, söödaks läks 3 500 kg. Keskmine müügihind oli hernel 2.80 kr/kg. Herne tootmisega seotud kulud olid hektari kohta järgmised: muutuvkulud 2400 krooni ja püsivkulud 6000 kr. Herne realiseerimisega seotud kulud olid 0.15 kr/kg. Leida (NB! Kõigi näitajate juures tuua leidmise käik ja mõõtühik, mitte ainult lõppvastus): Kogu saak 3500 kg*5 ha=17500 kg Tootmiskulud kokku ha kohta 2400+6000=8400 krooni 1. herne tootmisomahind = tootmiskulud kr/ha toodangu kogus kg/ha 8400 kr/ha : 3500 kg/ha=2,40 kr/kg 2. herne täisomahind = omahind+müügiga seotud kulud 2,40kr/kg+0,15 kr/kg=2,55 kr/kg 3. ettevõtte kasum herne müügist =müügitoodangu kogus*(müügihind-müügitoodangu
27. september 2013 Mälu värskenduseks: finantsaruandluse analüüsimisel rakendatakse järgmisi meetodeid: A. Hälbeanalüüs 1.Bilansi ja kasumiaruande horisontaalanalüüs: aruandluse finantsnäitajate väärtuse võrdlus, muudatuste väljatoomine protsentides. 2.Bilansi ja kasumi-aruande verikaalanalüüs: üksikute finants- 11 näitajate osakaalu arvutamine kogumis. 27. september 2013 B. Suhtarvude analüüs 1.Rahandussuhtarvude arvutamine: suhtarv on kahe või enama aruandelise näitaja jagatis, mida väljendatakse kordades, protsentides, päevades ja/või rahaline väärtus jne. 2. Uute analüütiliste näitajate konstrueerimine C. Rahavoogude aruande analüüs D. Suhtarvude kasutamine planeerimisel 12
1. Ökonomeetrilise mudeli mõiste. Ökonomeetriliste mudelite abil saab analüüsida erinevate majanduspoliitiliste otsuste mõju majanduslikele protsessidele või prognoosida vastavate maj. näitajate kujunemist tulevikus. Teoreetiliste seisukohtade kogumit, mida me konkreetses analüüsis kasutame, nim. ökonomeetriliseks mudeliks. Ökonomeetriline mudel on matemaatilise mudeli eriliik, mis koosneb üldjuhul algebralistest võrranditest või/ja võrrandisüsteemidest, mille lahendamiseks kasut. matemaatilisi ja statistilisi lähenemisviise ja meetodeid. Ökonomeetrilise mudeli põhikomponendid: 1)modelleeritavad näitajad on sõltuvad e. endogeensed muutujad (Y);
kokkulepped kliendiga, dokumentatsiooni- ja infoteenused, info kulgemise kiirus, pakkimisteenus, toote- ja pakendimärkimise teenused (joonkood), tagastusvoogude juhtimine, korje, jäätmekäitlus ja muud keskkonda kaitsvad meetmed, kasutuskorda seadmine: paigaldus, montaaz, viimistlus, edasiarendamine, maksmise lihtsus ja rahastamisteenused, paindlikkus, näiteks toote koguste ja kättetoimetamise aegade muutumine. 7. Milliste näitajate abil saab mõõta logistika efektiivsust? 6p Logistika efektiivsust saab mõõta järgmiste näitajate abil: võimsus, võimsuse ärakasutamine, tootlikkus (kogu läbilase / kogu kasutatud ressursid), kohale toimetatud tonne, sõidetud distants jt. Ettevõtte väärtuse juhtimist rakendades on tähtis leida õiged edutegurid logistika efektiivsuse hindamiseks. Kindlasti peavad need olema otsesed näitajad. Neist kõige
kord) tuleb valdkondlike arengukavade koostamisel muuhulgas lähtuda ka riigi konkurentsivõime tõstmise ja säästva ning jätkusuutliku arengu strateegilistest arengukavadest. Et luua selgem raamistik Eesti säästva arengu riikliku strateegia ,,Säästev Eesti 21" elluviimise jälgimiseks tulevikus, on koostatud aruanne Eesti säästva arengu riikliku strateegia "Säästev Eesti 21" rakendamise tulemustest , mis jätkusuutliku arengu näitajate valiku kaudu aitab täpsemalt sihistada säästva arengu strateegia eesmärgid ning annab ülevaate nende näitajate arengust viimastel aastatel. (3) Jätkusuutlik areng EL-is Säästev areng on asutamislepingus sätestatud Euroopa Liidu pikaajalise üldeesmärgina. 2006. aastal läbivaadatud Euroopa Liidu säästva arengu strateegia seab raamid pikaajalisele nägemusele säästvast arengust, kus majanduskasv, sotsiaalne ühtekuuluvus ja
S O A • spetsiifiliste ja firmasiseste probleemide - lahendamine A M E • finantsarvestus E • maksude arvestus R • majandusanalüüs I • sisekontroll K Т.KARM 18 A KONTROLLING KUI JUHTIMISTEHNIKA Eesmärkide määratlemine Eesmärkide dekomponeerimine ja formaliseerimine näitajate süsteemide kaudu Abinõude planeerimine ja eelarvete koostamine eesmärkide saavutamiseks Plaanide elluviimine Plaan/tegelik kontroll ja hälvete analüüs Analüüsi tulemuste alusel otsuste vastu võtmine Т.KARM 19 ETTEVÕTTE JUHTIMISSÜSTEEMI ÜLESEHITUS, LOOMINE JUHTIMISSÜSTEEMI OSAD, KOMPONENDID Vastutuse määratlemine, süsteem Näitajate süsteem
1.4. Analüütilise modelleerimise etapid 1. Probleemi püstitamine ja analüüs. Avab probleemi struktuuri ja tegurid. 2. Mudeli konstrueerimine. Võib olla esialgne ja abstraktne; esitus, lihtsustamine, suhted tegurite vahel. 3. Mudeli matemaatiline analüüs. Vajalik, kui mudeli omadused pole päris selged ja seda on vaja täpsemalt analüüsida. Teoreetiliste tööde puhul liigutakse siit kohe 6. Etappi. 4. Alginfo ettevalmistus. Näitajate kogumine, vaatlused, eksperimendid, andmetöötlus, valimite küsimused. 5. Mudeli arvlahendus. Enamasti arvuti alusel 6. Mudeli lahendustulemuste analüüs ja kasutamine. Kas saadud tulemus on vastuvõetav. Ühe probleemi lahendus võib olla teise algus. Tulemuste analüüs on seotud mudeli adekvaatsuse/tõepärasuse hindamisega. Kas saame mudelit edasi arendada ja kas mudel vastab probleemi juures püstitatud nõuetele.
Joonis 1: Tööhõive jaotus Saudi Araabias Allikas: The 2008 Human Development Report. Antud sektordiagrammist on näha, et Saudi Araabias on tööhõive teenindussektoris kõige suurem. Põllumajanduses on osakaal väike, järelikult pole Saudi Araabia agraarriik(kõrbes polegi väga võimalik midagi kasvatada). Tööhõive tööstuses on ligi 1/5, peamine osa sellest tööstusest on ilmselt nafta tootmine. 4. Arengutaseme näitjate võrdlus Joonis 2: Arengutaseme näitajate võrdlus Allikas: The 2008 Human Development Report. Joonis 3: Arengutaseme näitaja võrdlus(elektrienergia tarbimine kW/h) Allikas: The 2008 Human Development Report. Viimased kaks tabelit on eraldi sellepärast, et muidu poleks tulpdiagrammina hästi näha muude arengutaseme näitajate võrdlust. Saudi Araabia arengutase on võrreldes teiste valitud riikidega on suhteliselt madalal. Elektrienergia tarbimises on Saudi Araabia küll peale Norrat teine, aga muudes valdkondades on
elaniku kohta 28, aga nüüdseks on vaid 18. Vastav arv on aastate jooksul vaikselt langenud ja teeb seda ka tulevikus, aastaks 2024 on ennustatud, et see arv on vaid 15. Sündide üldarv on langenu (1994 oli kokku sünde 125 000 ja aastal 2013 oli 112 000). Keskmine laste arv naise kohta on tunduvalt langenud, aatal 1994 oli ühe naise kohta lapsi 4.2, aga aastal 2013 oli see arv kõigest 2.1. Aastaks 2024 langeb see arv 2 lapsele. Need näitajad on Põhja- Aafrika regiooni näitajate keskmisest madalamad (seitsme riigi seas oma näitajate poolest neljas). 4.Suremus ja oodatav keskmine eluiga Suremuse üldkordaja 1000 elaniku kohta on Liibüas langenud 5 inimeselt 4-le ja on seda ka prognoositult aastal 2024. Surmade üldarv on aga tõusnud 21 000-lt 22 000-le ja jätkab tõusu. 2024 aastaks on suremuseks prognoositud 30 000. Imiku suremus 1000 elaniku kohta on langenud märgatavalt. 1994 aastal suri tuhande imiku kohta 29 imikut, aga aastal 2013 oli suremus vaid 12
1.2. Ettevõtte aruandluse arengusuunad Välistele huvigruppidele suunatud kohustuslik aruanne on majandusaasta aruanne, mille olulisemad osad on tegevusaruanne ning raamatupidamise aastaaruanne kooskõlas rahvuslike raamatupidamisstandarditega või Rahvusvaheliste Finants- aruandluse Standarditega (ingl k International Financial Reporting Standards, lüh. IFRS). Nendes aruannetes puudub enamasti põhjus-tagajärg seos rahaliste ja mitterahaliste näitajate vahel. Huvigruppidel ei ole võimalik mõista, millised on ettevõtte tegevuse tegelikud kulud, tänu millele kavatseb ettevõte tulevikus kasumit teenida, mis omakorda tekitab küsimuse, kas ettevõte on pikas perspektiivis jätkusuutlik. Ettevõtete aruanded on keskendunud finantsinformatsiooni pakkumisele, mille raames väga vähe pööratakse tähelepanu mittefinantsilisele informatsioonile. Aruanded on seetõttu raskesti arusaadavad ning vähese läbipaistvusega. Hans
aastal aga Tšiilis.Kõige enam tõusis keskmine oodatav eluiga Indoneesias. 2.2.SKT INIMESE KOHTA USD Joonis 2 Kõige kõrgem SKT inimese kohta on 1990’st aastast olnud Mehhikos. Võrreldes 2010 aasta näitajaid oli kõrgeim SKT aga hoopiski Eests. Sarnaselt Keskmisele elueale on ka see kõiges viies riigis ühtlaselt tõusnud.Kõige madalam on SKT inimese kohta Sambias, kus oli ka kõige madalam keskmine oodatav eluiga. 2.3.IMIKUSUREMUS Joonis 3 Imikusuremus Sambias näitajate põhjal kõige kõrgem. Imikusuremus tuhande sünni kohta on kõikides riikides silmnähtavalt langenud. Enim on langust märgata Indoneesia statistikas kus imikusuremus on langenud 100’lt 24’le. 2.4.HÕIVE PÕLLUMAJANDUSES Joonis 4 Kõige kõrgem on põllumajandue hõive Sambias, kuigi alates 2010’st aastast on see langenud 71%’lt 50%ni. Kõige madalam on põllumajanduse hõive Alzeerias. Kõigis riikides on põllumajanduse protsent langenud. 2.5.HÕIVE TÖÖSTUSES
a). Imikusuremus kogu elanikkonnast on 4,62 surmasid/1,000 elussündinud,seejärgi Suurbritannia asub 190. kohal. Meeste imiksuremus on 5,07 surmasid/1,000 elussündinud,naistel on aga 4,15 surmasid/1,000 elussündinud. (2011.a).Suurbritannias interneti ühendus on 7.03 milj inimestel. (2010) Mobiil telefoni kasutusel on 32.117 milj. inimestel (2009.a). Elektrienergia tarbimine aastas 345.8 billion kWh. Suurbritannia näitajate järgi võib öelda,et see riik on I maailma riik ,seejärgi arenenud. Karina Repetun
Kuigi sellised toiteainete muutused on tavaliselt seotud inimese tegevusega, võivad need siiski esineda ka looduslikes protsessides. 2. Toitelisus jõgedes - efektid bentiliste vetikate biofilmile Bentiliste vetikate biofilmid domineerivad jõgedes ja sisaldavad erinevaid vetikarühmasid: rohevetikaid, sinivetikaid ja ränivetikaid. Biofilmi kooslus on mõjutatud: veevoolust, vee sügavusest, valgusreziimist, vee keemiast, toitelisusest (eutrofeerumine) ning reostusest. Nende näitajate mõjusid ränivetikatele on uuritud sest: neid leidub terve jõe ulatuses ränivetikad on jõgedes kõige suurem ja levinum vetikarühm, neid saab kiirelt ja lihtsalt koguda, leidub liike, mis on väga tundlikud veekvaliteedi (keemia), eutrofeerumise ja reostuse suhtes, neil on kiire kasvutsükkel ja nad reageerivad kiirelt keskkonnahäiringutele. Füüsikaliste ja keemiliste näitajate pikisuunalised muutused on paralleelsed
ANKEETKÜSITLUS Mis on ankeetküsitlus? Ankeetküsitlus on organiseeritud küsimuste kogu, milles iga üksik küsimus on loogiliselt seotud uuringu ülesannetega. Ankeediga saab uurida inimeste hoiakuid, uskumusi, eelarvamusi, aga ka nende veendumuste tugevust ja kindlust, katseisikute teadmisi, käitumismotiive, materiaalset olukorda jms. Ankeediga saadud andmestikku võib vaadelda uuritava soo, vanuserühmade, elukoha jt objektiivsete näitajate lõikes. Eelidsed ja puudused Eelised: 1. Saab koguda suure andmestiku 2. Küsitlejal võimalus ankeedi olulisust selgitada ning inimese küsimustele vastata Puudused: 3. Aeganõudev 2. Väga madal ankeetide laekumise protsent 3. Ei saa olla kindel, kes ankeedi tegelikult täitis 4. Vead ankeedi täitmisel, kui juhend ebapiisav nõuded Peab kirjas olema, kelle poole pöördutakse Kes on koostaja Miks ankeet koostati
traditsioonid ühiskonnas (normiks peetav laste arv peres, suhtumine laste saamisse ja pereellu); naiste ja meeste seisund ühiskonnas, võimalused ja vabadus oma elu korraldada; majanduslikud võimalused laste kasvatamiseks (toit, raha, eluase, riigi poliitika). Suremus Suremus on surmajuhtude esinemine mingi piirkonna rahvastikus või selle osas(või ka mingis perekonnas). Suremust iseloomustavad demograafiliste näitajate seas surmajuhtude arv mingis ajavahemikus (tavaliselt aastas) ning suremuskordajad, sealhulgas suremuse üldkordaja. Suremust põhjustavad: vaesus; halb tervisehoiukorraldus; arstiabi kehv kättesaadavus; ebaterve eluviis; Surma põhjused olenevad inimese vanusest. Lapseiga on tänapäevani suhteliselt ohtlik.
Kohustused kokku 317 29,19 -117 -6,81 516 28,63 271 9,68 832 25,00 359 6,12 Omakapital -41 -3,30 -262 -20,15 988 55,60 226 7,09 985 25,56 -232 -3,51 Passiva kokku 276 11,85 -379 -12,56 1504 42,02 497 8,30 1817 25,30 127 1,02 Analüüsitud on bilansi mitme perioodi näitajate väärtusi. Muudatus on välja toodud absoluutsummas ja protsentides. Varad kokku on absoluutsummas olnud kõige suurem aastal 2004 ja 2005 (1817), muudatus %-des on kõige suurem aastal 2000 ja 2001 (42,02). Kohustused kokku on absoluutsummas olnud kõige suurem aastal 2004 ja 2005 (832), muudatus %-des on kõige suurem aastal 2000 ja 2001 (28,63). 8 Bilansi horisontaalanalüüs
Põllumajandusökonoomika spetsiaalne ettevõttemajandusteadus, mille teoreetiline osa annab alused ettevõtetes toimuvate protsesside tunnetamiseks, rakenduslik osa võimaldab anda hinnanguid senistele otsustele ning välja töötada uusi. Teoreetiline uurimus peab: · reaalsust abstraheerima - tunnetama protsesside loogilisust ning tüüpilisust · tuletama deduktiivsel teel (üldiselt üksikule liikudes) seosed ja sõltuvusi näitajate vahel 1.2. Põllumajandus majanduslike uuringute vaateväljas Põllumajandusel on majandusuuringutes eriline koht, mis seostub: · põllumajandusressursside ja tootmiprotsesside iseärasustega · põllumajanduse kui majandusharu üldise seisundiga Neist erisustest tulenevalt ka põllumajanduse efektiivsuse uurimise eripära. Terminite PÕLLUMAJANDUS ja MAAELU kasutus. Põllumajandus kui: · kaubatootmine ehk äritegevus
Keskkonnaseisundi ja seda mõjutavate tegurite järjepidev jälgimine, mis hõlmab keskkonnavaatlusi ja analüüse ning vaatlusandmete töötlemist Eesmärgid Saastuse ja reostuse hetkeolukorra määramine Abinõude rakendamist või täiendavat uurimist nõudvate keskkonnamuutuste väljaselgitamine Saasteainete kauglevi jälgimine Rahvusvaheliste lepingute alusel võrdlusuuringute läbiviimine Keskkonnaseisundit iseloomustavate näitajate süsteemi arendamine ja täiendamine Bioloogilise mitmekesisuse hetkeolukorra hindamine ja analüüsimine Taastuvate loodusvarade seisundi ja hulga määramine Keskkonda mõjutavate tegurite hindamine. Vajalikkus Sotsiaalmajandusliku arengu Asustuspoliitikat Omandiõiguse kitsendused Piiratakse liikumisvabadust. Seire liigid Meteoroloogiline seire Veekogude Eluskoosluse Metsa Kiirgus Mulla Bioindikatsioon Bioindikatsioon Seirejaamad
II Protsessi formuleerimine kliendiinfo summeerimiseks erinevatelt kuulamispostidelt Protsesside loomine kohest tähelepanu vajava info levitamiseks õigetele üksustele või indiviididele Protsesside loomine summeeritud info analüüsimiseks Protsesside loomine selle info levitamiseks vastavatele üksustele või indiviididele III Seoste kindlakstegemine kliendile rahulolu pakkuvate asjaolude ja vastavate sisemiste protsesside ja näitajate vahel Nende võtmeprotsessidele- ja näitajatele orienteerumine kvaliteedijuhtimise juurutamise faasis TQM organisatsiooni mudel Nõudmised KLIENT Rahulolu juhtimine informatsioon planeerimine tulemused inimesed protsessid ETTEVÕTE
aluseks on toote/teenuse kvaliteet ja klientide rahulolu · Eesmärgiline juhtimine- Eesmärgiline juhtimine kujutab endast tegutsemisviisi organisatsioonis, mille käigus üksteisega seotud organisatsiooni allüksused ja töötajad määravad kindlaks ning ühildavad oma eesmärgid ühise põhieesmärgi saavutamise nimel, kasutades selleks koostööd · Tasakaalustatud mõõtmismudel- Tasakaalustatud mõõtmismudel on näitajate süsteem, mis annab organisatsioonist tervikliku pildi, põhinedes valdavalt tulemusnäitajatele · Olukorrateooria- Selle teadussuuna keskseks (ja lähte) punktiks on situatsioon, st teatud välis- ja sisemõjurite kogum, mis antud hetkel organisatsiooni ja selle juhtimist tugevasti mõjutab W. Ouchi Jaapani ja USA juhtimisteooriate võrdlus Muutke teksti laade Teine tase Kolmas tase
Riike jaotatakse 1)põhi ja lõuna 2) majanduslike ja sotsiaaldemokraafiliste näitajate alusel 3) panuse järgi maailmamajandusse -inforiigid(rikkad riigid, tööstuse osakaal kahaneb, teeninduse osakaal kasvab N: lääne euroopa, põhja-ameerika; jaapan, austraalia,kanada,uus-meremaa) -tööstusmaad(odav tööjõud, keskmise arengutasemega, kapitali napib, alltöövõtjad,kiiresti arenevad N: Singapur, Hiina, Korea, Mehhiko, Brasiilia) -toorainemaad(ressursirikkad, põllumaj.saadused, naftariigid,isatndusriigid, metallimaakide väljavedajad )
rahavoogude aruandes kassas olevat sularaha, arvelduskontode jääke, kuni 3-kuulisi tähtajalisi deposiite ning rahaturufondi osakuid. Arvelduskrediiti kajastatakse bilansis lühiajaliste laenukohustuste ja laenukohustuste koosseisus.(4) Tabelis 1 saab tutvuda OÜ Abilis aastaaruande lisaga mille nimetus on raha. Siin on näha palju raha on arvelduskontodel ja palju hoitakse sularahas ja palju on muutunud antud näitajad. Peatükis 7 saab lähemale tutvuda näitajate analüüsiga. Tabel 1 Raha (kroonides) (4) Välisvaluutas fikseeritud tehingute kajastamisel on aluseks võetud tehingu toimumise päeval ametlikult kehtinud Eesti Panga valuutakursid. Kõik välisvaluutas fikseeritud monetaarsed varad ja kohustused ning välisvaluutas fikseeritud mittemonetaarsed varad ja kohustused hinnatakse bilansipäeval ümber Eesti kroonidesse ametlikult kehtivate Eesti Panga
Kindlustus investeerimisfondid. Sageli oleme harjunud rääkima pangast, tegelikult peaks ütlema krediidiasutus. Pank - tuleb itaalia keelest, panko oli rahavahetajate lett. Ja kui rahavahetajal ei ole enam raha, siis lõhutakse ära lett - ehk siis pankrott. Finantsturg koosneb - lühiajalised (rahaturg) kohustused ja kapitaliturg (pikaajalised). Ettevõtte finantsanalüüs: · Vaadatakse, mis ettevõttes on sündinud, käesolev, ja vaadatakse tulevikku. · Plaani töötamine. Näitajate valimine · Näitajate arvutamine ja interpreteerimine (amortisatsiooni näited tulevad mingi hetk) Üks asi on see mis on paberil ja teine mis on reaalselt) kõige parema näitaja oma jaoks avastamine. Kui näitaja on millekski hea, siis on ta ka millekski halb. Universaalset näitajat ei ole ilmselt olemas. · Tulemuste üldistamine. Tehakse ettepanekud tuleviku jaoks. Neid teeb kas finantsjuht, või kui on tellitud tegija. · Vajalikud andmed:
Prahiraha maksmine toimub samuti vaid kasutamise eest. 2. Millised on omaniku kohustuste erisused ajaprahingu (time-charter) ja meeskonnata ajaprahingu (bareboat charter) puhul? Time-charter: Laevapere moodustab ja selle ülalpidamiskulud tasub laevaomanik. Bareboat-charter: Laevapere moodustab ja selle ülapidamiskulud tasub prahtija. 3. Millisel juhul ja miks – kas reisiprahingu (voyage charter) või ajaprahingu (time-charter) puhul – rakendatakse laevade tehnilis-ekspluatatsiooniliste näitajate detailsuses rangemaid nõudeid? Ajaprahingus tehnilis-ekspluatatsiooniliste näitajate detailsuses rangemaid nõudeid. Spets tingimused. Kindlaks teha kas laev on sobilik ettenähtud kauba jaoks? Mis on BALTIC 99? – Bimco poolt loodud vorm. Laeva detailsete andmete kirjeldamiseks. 4. BALTIME 1939 – klausel 9 – selgitage antud klausli olemust, sh kapteni ja prahtija kohustusi. Kapten vastutab kogu reisi eest ja juhendab laeva meeskonda. Kapten allub prahtija
sündimus ja suremus ning rahvaarvu aeglane kasv või isegi kahanemine. Demograafiline plahvatus- demograafilise ülemineku etapil toimuv kiire rahvastiku kasv suremuse kiire vähenemine ja suure sündimuse olukorras. Rahvastiku vananemine- on rahvastiku kesmise vanuse kasv laste osatähtsuse vähenemise ja vanurite osatähtsuse kasvu tõttu. Sündimus- on sündide esinemine ingi piirkonna rahvastikus või selle osas. Sündimust iseloomustavad demograafiliste näitajate seas sündide arv ja elussündide arv mingis ajavahemikus (tavaliselt aastas) ning sündimuskordajad, sealhulgas sündimuse üldkordaja(sündide arv tuhande elaniku kohta, väljendatakse promillides). Suremus- on surmajuhtude esinemine mingi piirkonna rahvastikus või selle osas. Suremust iseloomustavad demograafiliste näitajate seas surmajuhtude arv mingis ajavahemikus (tavaliselt aastas) ning suremuskordajad, sealhulgas suremuse üldkordaja(
aastate lõikes. Kliima uurimisega tegelevat teadusharu nimetatakse klimatoloogiaks. Kliimat iseloomustatakse mitmesuguste pikaajaliselt mõõdetavate näitajatega: õhutemperatuuri, niiskuse, õhurõhu, tuule, sademete ja muude meteoroloogiliste elementidega. Kliimamuutus Kliimamuutus on pika aja jooksul ilmnev muutus ilmastikuolude statistilistes näitajates. Klimaatiliste näitajate muutus võib hõlmata ajalist perioodi aastakümnetest miljonite aastateni. Kliimamuutus võib piirduda konkreetse piirkonnaga või hõlmata kogu Maad. Tänapäeval uuritakse kliimamuutusi ka osadel päikesesüsteemi planeetidel. Mandriline kliima Mandriline kliima on mandrite sisealade kliima. Kliimat ei mõjuta mered, ookeanid ja järved. Palav suvi, külm talv, kevad ja sügis lühikesed. Mäed ja madalikud on tuulte takistuseks.
süsteemi eesmärkide erinevused? 6. Missugune tingimus peab olema täidetud, et jõuda Maslow´i inimvajaduste hierarhia püramiidi kõrgematele astmetele? Maslow´i kõrgeim aste: 5 Eneseteostuse vajadus. Reis on eesmärk omaette, mitte vahend millegi saavutamiseks. Reisil lõõgastutakse, ollakse koos sõpradega, tutvutakse uute kultuuridega, nauditakse ümbrust, arendatakse ennast. Tärnid antakse 1-5 tärni. Klassifitseeritakse kindlate füüsiliste näitajate järgi. 7. Miks puudub maailmas ühtne hotellide klassifitseerimise süsteem? Kuna kõik hotellid ei ole samasugused. · Tubade arv · Dussi või vanni olemasolu toas · Lifti olemas olu jne. 8. Nimeta vähemalt 3 inimese ja 3 looduse poolt tekitatud atraktsiooni. Inimese poolt tekitatud: · Hiina müür · Lossid · Paleed Looduse poolt tekitatud: · Grand Canyon · Koopad · Järved 9. Missugune peab olema kliendile antav turismiinfo
vastavalt mõlemas 10% rahvastikust. (Joon 1.1) Sisemajanduse kogutoodangu ehk SKT poolest kuulub Afganistan (SKT 1490 USD 1 elaniku kohta) selgelt majanduslikult vähim arenenud riikide hulka ning oma naabrite Iraani(SKT 10 200 USD 1 elaniku kohta) ja Pakistaniga(3320 USD 1 elaniku kohta) võrreldes märgatavalt madalama majandusliku arengutasemega. (Joon. 1.2) Joon.1.2 Afganistani, Pakistani ja Iraani võrdlus SKT-de poolest Ka muude majandusliku arengutaseme näitajate poolest võib selgelt välja lugeda Afganistani kuuluvust vähim arenenud riikide hulka oma madala kirjaoskuse, suure väikelaste surevuse, madala eeldatava eluea(joon 1.3) ning kommunikatsiooni ja-transpordivahendite vähesuse tõttu. Joon 1.3 Afganistani, Pakistani ja Iraani eeldatavad meeste ja naiste eluead aastates Kasutatud materjalid http://www.unicef.org/infobycountry/afghanistan_statistics.html http://indexmundi
Pealinn Ateena. Probleemid Kreeka suur majanduskriis. Eelarve defitsiit oli aastal 2009 juba 12,7%. Suured võlad ohustavad Kreeka, Euroopa Liidust välja kukkumist. Tänu võlgadele on rahva usaldus riigi vastu väga madal. Majandus Töötuse määr on 2010. aasta seisuga 12%. Tööjõulisi inimesi 2007. aasta seisuga 7 miljonit, ehk 61,4 % rahvaarvust. Umbes 2% rahvast elab alla vaesuse piiri. Väga arenenud riik, 22. kohal inimarengu ja elukvaliteedi näitajate poolest maailmas. Eksport ja maavarad Suurimad ekspordiallikad: Toit, joogid. Tööstuskaubad Naftatooted Puuviljad Maavarad: Nafta Marmor Raud Sool Rahvastik Rahvaarv 2010. aasta seisuga 11 305 118. 95,5% Rahvaarvust moodustavad kreeklased. Suurimad vähemusrahvused on makedoonlased (1,5 %), türklased (0,9 %) ja albaanlased (0,6 %). 98,1% kreeklastest on kristlased. Riigijuhid Károlos Papoúlias, president Georgios Papandreou, peaminister Reisimine
annaabi.ee 
