Antropomeetriliste näitajate erinevused mees-ja naisvõrkpallurite seas sõltuvalt tasemest ning mängija positsioonist (0)

TARTU ÜLIKOOL
Sporditeaduste ja füsioteraapia instituut
Martin Mölder
ANTROPOMEETRILISTE NÄITAJATE ERINEVUSED MEES-JA NAISVÕRKPALLURITE SEAS SÕLTUVALT TASEMEST NING MÄNGIJA POSITSIOONIST
Referaat
Kehalise kasvatuse ja spordi õppekava
Juhendaja : Kristjan Kais
Koostaja : Martin Mölder
Tartu 2016

SISUKORD

SISSEJUHATUS 3
1.KEHA ANTROPOMEETRILISED NÄITAJAD 4
2.MEESTE ERINEVUSED SÕLTUVALT POSITSIOONIST JA TASEMEST 4
3.NAISTE ERINEVUSED SÕLTUVALT POSITSIOONIST JA TASEMEST 6
4.KOKKUVÕTE 9
KASUTATUD KIRJANDUS 10

SISSEJUHATUS

Sportlik sooritus on kombinatsioon paljudest erinevatest tehnilistest, taktikalistest, füüsilistest, füsioloogilistest ning antropomeetrilistest faktoritest. Nendest tulenevalt võib sõltuda sportlik edukus mis tahes spordialal. Antropomeetrilised näitajad ning tehnilised oskused määravad 83% mängija hüppevõime ulatuse ning füüsilised võimed määravad 17%. ( Vint , 1994). Võrkpall on spordiala , mis eeldab mängijatelt suurt plahvatuslikku jõudu, seda eriti sulustamisel ning ründelöögil. Võrkpallis on kasvanud antropomeetriliste, füüsiliste ning tehniliste aspektide tähtsus just ründelöögil ning blokil nii meeste kui naiste võrkpallis, sest need on elemendid mis on seoses mängu võitmisega.
Nii naiste kui meeste võrkpallis on mängijatel väljakul erinevad positsioonid, mida nad täidavad. Eristatakse sidemängijat, ründajaid ( diagonaal ,nurga-ning temporündajad), liberot ning blokeerijad. Sellest tulenevalt ning ka tasemest kus mängitakse on ka igal mängijal sõltuvalt oma positsioonist erinevad kehalised ning füüsilised iseärasused ning võimed. Kõige rohkem on erinevatest uuringutest välja toodud mängijate pikkust, hüppevõimet, kehakaalu, kehamassi indeksit( BMI), rasvavaba massi.
Käesolevas referaadis tuuakse välja erinevate antropomeetriliste näitajate erinevused võrkpallis meeste ja naiste seas sõltuvalt nende positsioonist väljakul ning tasemest, kus mängitakse. Samuti antakse ülevaade nendest ning kuidas need mõjutavad mängija positsiooni väljakujunemist väljakul.

KEHA ANTROPOMEETRILISED NÄITAJAD

Antropomeetriliste näitajate alusel saab anda hinnangu noorsportlase kehalisele arengule. Vastavate näitajate hindamiseks kasutatakse üldlevinud normväärtusi ning populatsioonispetsiifilisi kaalu- ja kasvukõveraid. Põhilisteks väärtusteks siin on keha pikkus (cm), kehakaal (kg), kehamassi indeks (KMI) ning rasvaprotsent (%). Kehamassi indeksi saamiseks jagatakse kehakaal (kg) pikkuse ruuduga (m2). Spordis määravad need näitajad väga suurel määral sportlase edukuse oma spordialal. Võrkpalli seisukohalt on pikad mängijad eelistatud just ründajate või blokeerijatena, lühemad mängijad sidemängijatena või liberotena. Sõltuvalt positsioonist on muidugi ka kehakaal erinev ning kehamassi indeks.

MEESTE ERINEVUSED SÕLTUVALT POSITSIOONIST JA TASEMEST

Keha pikkusest sõltub palju, mis positsioonil mängija kõige efektiivsem on ning kus teda treener kasutada saab. Palju sõltub ka mängija oskustest. Spetsialiseerumine positsioonidele toimub võrkpallis alates 16.eluaastast. (Palao et al., 2014). Meeste võrkpallis on kõige lühemateks mängijateks sidemängijad ning liberod . Kõige pikemateks on tavaliselt ründajad ning blokeerijad. Sidemängija põhieesmärgiks on anda tulemuslik ründesööt, mille ründaja punktiks realiseerib, blokis osaleb sidemängija vähe. Libero on vastuvõtu -ning kaitsespetsialist. Tema osaleb mängus tagaliinis ning tema ei tohi pallingut sooritada , olla ründealas ega sooritada ründelööki. Meesvõrkpallurite seas läbi viidud uuring näitas, et keskblokeerijad ning diagonaalründajad olid võrreldes sidemängijatega ning liberotega pikemad , raskemad ning tugevamad. (Marques et al.,2008). Sidemängijad on lisaks oma lühikesele kasvule ka suure pehme kehaga ning kleenukesed ning diagonaalründajad on kleenukesed kuid tugeva kehaga (Duncan et al., 2006).
Tabel 1. Antropomeetriliste näitajate erinevused sõltuvalt mängijate positsioonist eliit noormängijate seas Inglismaa noorte võrkpallikoondises (16-19 aastased).
Nagu tabelist näha võib, esineb kõige suurem pikkusevahe temporündajate vahel ning nurgaründajate vahel. (1.93cmvs1.87cm). Temporündajad ning nurgaründajad on ka kaalult kõige raskemad. Selles tabelis ei ole esitatud libero mängija positsiooni. Põhjuseks võib olla see, et Inglismaa juunioride seas ei ole selles eas veel libero positsioonile spetsialiseerumist.
Olenevalt liigast, kus võrkpallur mängib, esineb samuti mängijate vahel erinevusi. Uuring, mis käsitles Kreeka võrkpalliliiga A1 ja A2 divisjoni näitas, et kõrgema divisjoni mängijad olid pikemad ning neil oli ka väiksem kehamassi indeks. (Malousauris et al., 2008). Rahvusmeeskondadel, kes osalesid olümpiamängudel ning maailmameistrivõistlustel vahemikus 2000-2012 ning saavutasid koha esinelikus, olid pikemad mängijad kõikel positsioonidel võrreldes tagapool asetsevate rahvusmeeskondadega. Kaalult kõige suuremad mängijad olid keskblokeerijad, nendele järgnesid diagonaalründajad, nurgaründajad, sidemängijad ning liberod. (Palao et al., 2014)
Tabel 2. Olümpiamängudel ning maailmameistrivõistlustel vahemikus aastatel 2000-2012 osalenud meesvõrkpallurite keskmised pikkused sõltuvalt positsioonist ning rahvusmeeskonna saavutatud kohast turniiril. (Palao et al., 2014)
Nagu tabel 2 näitab, on esineliku meeskondadel kõikidel positsioonidel pikemad mängijad võrreldes 5-ndast kohast ning sellest allapoole jäävate meeskondadega. Kindlasti on ka see üks põhjuseid, miks üks või teine meeskond esinelikusse jõudis. Pikemad mängijad teatud positsioonidel annavad palju eeliseid.
Tabel 3. Olümpiamängudel ning maailmameistrivõistlustel vahemikus aastatel 2000-2012 osalenud meesvõrkpallurite keskmised kaalud sõltuvalt mängija positsioonist ning rahvusmeeskonna saavutatud kohast turniiril (Palao et al., 2014)
Kaalult kõige raskemaks mängijaks on keskblokeerija (keskmine 92.1+-7.0kg). Temale järgneb diagonaalründaja, seejärel nurgaründaja, sidemängija ning libero. Keskblokeerijad on tavaliselt ühed pikemad ning jõulisemad mängijad, seetõttu võib nende kaalu seletada sellega.

NAISTE ERINEVUSED SÕLTUVALT POSITSIOONIST JA TASEMEST

Naisvõrpalluritel on samuti omad positsioonid mida nad väljakul täidavad. Ka naisvõrkpallurid jagunevad ründajateks, blokeerijateks, sidemängijateks ning liberoteks. Malousaris et al., (2006) uurisid Kreeka võrkpalliliiga naiste A1 ja A2 divisjoni mängijaid. Nad leidsid et kõige lühemad mängijad väljakul olid liberod. Neid võrreldi ka teiste positsioonidega, lisaks oma lühikesele kasvule olid nad ka kaalult kergemad kui diagonalründajad, temporündajad ning nurgaründajad. Temporündajad ning diagonaalründajad olid pikemad kui sidemängijad ning nurgaründajad. Kehakaalu ning rasvavaba massi (FFM-Fat free mass) ilmnesid kõige suuremad erinevused temporündajate ja liberote vahel, temporündajate ja sidemängijate vahel ning sidemängijate ja liberote vahel.
Nurgaründajad ning sidemängijad on ühtlase suure pehme kehaga, temporündajad ning diagonaalründajad kleenukesed pehme kehaga ning liberod suure tugeva kehaga.
Tabel 4. Kreeka võrkpalliliiga A1 ja A2 divisjoni naisvõrkpallurite antropomeetriliste näitajatajate erinevused sõltuvalt positsioonist.
Nagu näha võib siis kõige lühemad mängijad on liberod ning kõige pikemad diagonaalründajad. Samuti kaaluvad ka liberod kõige vähem (keskmine 63.2 kg).Üldine tendents näeb välja et kõrgema divisjoni (A1) antropomeetrilised näitajad on paremad või suuremad võrreldes A2 divisjoni naismängijatega. Seda võib seletada sellega, et kõrgema divisjoni mängijatel on suurem treeningkoormus ning toitumine või siis dieet .
Nagu ka meeste puhul, leidsid Martin-Matillas et al., (2014) ka naiste puhul, et kõrgema divisjoni mängijad on pikemad ning väiksema kehamassi indeksiga . Nemad uurisid Hispaania esimese divisjoni naisvõrkpallureid. Palao et al.,( 2014) uurisid paralleelselt meestega ka naisvõrkpallurite andmeid, kes osalesid olümpiamängudel ning maailmameistrivõistlustel vahemikus aastatel 2000-2012. Nad leidsid, kõrgemad kohad saanud naiskondadel (esinelik) olid pikemad mängijad kõikidel positsioonidel. Ainukesed erinevused pikkuses olid esineliku ning 9-ndast kohast allapoole jäänud naiskondade keskblokeerijate ning diagonaalründajate vahel. Sama nähtus esines ka kehakaalu näitajate suhtes. Kõrgema koha saavutanud naiskondade mängijatel olid kõikidel teistest suurem kehakaal lähtudes positsioonist. Samas uuringus leiti veel et diagonaalründajatel oli palju väiksem kehamassi indeks võrreldes teiste positsioonide mängijatega: sidemängijad, nurgaründajad ning liberod.

KOKKUVÕTE

Võrkpall areneb koguaeg ning samamoodi ka mängijad.Nii mees-kui naisvõrkpallurite vahel esineb erinevusi nende antropomeetrilistes näitajates sõltuvalt positsioonist ning tasemest. Mehed on pikemad, jõulisemad ning raskemad. Meeste mäng on samuti ka oluliselt kiirem ning kõrgemal tasemel ja seeläbi eeldab paremaid/ suuremaid näitajaid. Liberod ning sidemängijad nii mees kui naismängijate seas on lühemad ning kehakaalult kergemad. Keskblokeerijad, nurgalööjad ning diagonaalründajad on pikemad, tugevamad ning neil on madalam või sarnane kehamassi indeks (Palao et al., 2014).
Naismängijate seas arvatakse keha pikkust olevat otsutavaks faktoriks heaks soorituseks võrkpallis ning seotult keha kaaluga on see üks kriteerium lootusandvate võrkpallurite selekteerimisel. (Malousaris et al., 2008). Liberod on naiste võrkpallis kõige lühemad mängijad võrreldes teiste positsioonidega. Sidemängijad on lühemad kui diagonaal-ning temporündajad ning neil on väiksem keha kaal ning rasvavaba mass.
Kõik need faktorid , mis referaadis välja toodi, mõjutavad mängija positsiooni kujunemist võrkpallis. Pikemad mängijad kujunevad reeglina lööjateks või blokeerijates ning lühematele antakse võimaluse sidemängijatena ning liberotena läbi lüüa. Selleks on vaja ka vastavaid tehnilisi oskusi.

KASUTATUD KIRJANDUS

Palao J M, Manzanares P, Valades D. Anthropometric, physical and age differences by the player position and the performance level in volleyball. Journal of Human Kinetics 2014; 44, 223-236

Malousaris G. G, Bergeles Nikolaus K, Barzouka Karolina G, Bayios Ioannis A, Nassis George P et al. Somatotype, size and body composition of competetive female volleyball players. Journal of Science and Medicine in sports 2008; 11, 337-344.

Duncan M J, Woodfield L, Nakeeb-al Y. Anthropometric and physiological characteristics of junior elite volleyball players. Journal of Sport Medicine 2006; 40, 649-651

Marques MC, Tillaar van den, Gabbett TJ, Reis VM, González-Badillo JJ. Physical fitness qualities of professional volleyball players: Determination of positional differences. Journal of Strength and Conditioning Research. 2009;23(4):1106– 1111 .

Martín-Matillas M, Valadés D, Hernández-Hernández E, Olea-Serrano F, Sjöström M et al. Anthropometric, body composition and somatotype characteristics of elite female volleyball players from the highest Spanish league . Journal of Sports Sciences.2014;32(2):137–48

Vint P. The mechanics of motion: Scientific aspects of jumping Coaching Volleyball Dec-Jan 199426–27