1 MAAILMA ÜHISKONNAGEOGRAAFIA ÜHISKONNA ARENG JA GLOBALISEERUMINE 1. Iseloomusta üldjoones agraar-, industriaal- ja infoühiskonda. (Ühiskonna arenguetapid) Agraar- industriaal- infoühiskond Peamine tegevusala Masinatöö. (Tööstus) Teenindus. Alates 20. saj. lõpuosast. põllumajandus Kaasajal - arenenud tööstusriigid Oluliseks muutus info kiirem hankimine ja Tööd peamiselt käsitsi ehk Põhi ja arengumaad ehk Lõuna. Nn. parem töötlemine. Levik kaasajal uustööstusmaad - Kaasajal Põhja-Ameerika, Lääne- Myanmar Singapur,Taiwan, Lõuna-Korea Euroopa, Jaapan. (Kagu-Aasias, endine ( Ida-Aasia), Ladina-Ameerika Vaimne töö. P
· Majanduslik integratsioon: rahvusvaheline kaubandus, välismaised otseinvesteeringud, välismaalt saadud tulud (toetused, palgad jne). · Tehnoloogia arengutase: interneti kasutajad, interneti ühendusi kodudes, serverite arv jne. · Isiklikud kontaktid: väliskülastuste arv, rahvusvahelised telefonikõned, rahaülekanded jne. · Poliitiline tegevus: esindusi välisriikides, osalemine rahvusvahelistes organisatsioonides, osalemine ÜRO missioonides. 2003. aastal avaldatud andmete põhjal maailma globaliseerunumad riigid Iirimaa, Sveits ja Rootsi. Globaliseerumist mõjutavad tegurid: · Tootmise spetsialiseerumine · Geograafilise tööjaotuse süvenemine · Kaubanduse liberaliseerimine ja kaubavahetuse kasv
tootmise Hiinasse. b. Kirjelda kivimite ringest lähtuvalt, kuidas üks kivimiliik võib muutuda teiseks c. Kaardi tundmine 9. a. Turismi areng. Turismi roll riigi majanduses ja mõju keskkonnale. Turismide arv kasvab väga kiiresti. Suurem osa turiste külastab Euroopat ja Põhja-Ameerikat aga on ka tõusnud Aasia riikide külastus. Euroopa edu rahvusvahelise turismis on aidanud tagada stabiilne poliitiline olukord, rikkalik ajaloo-ja kultuuripärand, heal tasemel teenindus, ühisraha euro ning mitmekesised turismiatraksioonid. Mõju keskkonnale: Liialt intensiivne turism hakkab avaldama survet piirkonna ressurssidele nagu vesi, kütus, toormaterjalid ja toit, kuna need kuluvad külastajate tarbeks. Üks turist võib keskmiselt päeva jooksul kulutada samasuguse koguse vett, mis arengumaa talupojal piisaks 100 päeva jooksul riisi kasvatamiseks
RIIGI ARENGUTASEME NÄITAJAD. ARENENUD JA ARENGUMAAD I kursuse teema: ÜHISKONNA ARENG JA ÜLEILMASTUMINE MAAILMA JAOTUMINE ARENENUD RIIKIDEKS JA ARENGUMAADEKS EHK PÕHJAKS JA LÕUNAKS 2 RIIKIDE ARENGUTASET ISELOOMUSTAVAD NÄITAJAD SKT riigis aasta jooksul toodetud kaupade ja osutatud teenuste koguväärtus rahalises väljenduses 1 elaniku kohta USDs ÜRO inimarengindeks ehk IAI (HDI) heaolu näitaja, mis koosneb SKTst, hariduse ja keskmise eluea näitajatest. IAI skaala on 0st üheni (0.0001,000). (vt. tabel Õ lk 33) Rahvastiku hõive erinevates majandussektorites (esmasektor, töötus, teenindus) Kirjaoskus ehk haridustase Eluiga Imikusuremus Ekspordiimpordi struktuur (arengumaadel ekspordis ülekaalus tooraine ja põllumaj.saadused, arenenud riikides tööstustoodang) Elektrienergia tarbimine elaniku kohta Infrastruktuuride tase (teedevõrk + sidevahendite h
Riikide võrdlemine ja liigitamine Energia tarbimine ühe elaniku kohta Sündivus Keskmine eluiga Kirjaoskus SKT kasutatakse näitajat SKT ühe inimese kohta ning väljendatakse USA dollarites Inimarenguindeks (IAI) GINI koefitsient Kõrgelt arenenud riigid Põhiliselt Euroopa ja põhjapoolsed riigid Kristliku kultuuriga riigid 1/3 maailma rahvastikust Kõrge SKT : Holland, Luksemburg, Soome, Norra, Singapur Peamiseks tuluks on nafta müük 95 % on kirjaoskajad. Koolikohustus 50 % toodangust on kõrgelt arenenud riikide poolt toodetud. Kõrge tehnoloogia areng 80 % kasutavad loodusvarasid Väike sündivus ja rahvastiku vananemine Kõrgelt arenenud sotsiaalsfäär ( pensionid, toetused, abirahad ... ) Püüdlused : kultuurielu, puhkus, sotsiaalhooldus Probleemid : väike sündivus ja rahvastiku vananemine, toorainete puudus, keskkonna saast
PORTFELLI INVESTEERINGUD rahapaigutus välismaistesse ettevõtetesse, alla 10%, väärtpab. MUUD INVESTEERINGUD välismaistesse pankadesse (hoiused) Millised on eeldused OVI'le? siseturu suurus ja ostujõulisus tööjõu odavus + kvaliteetsus + hulk tooraine loodusressursside eelis geograafiline asukoht transport madalad maksud ettevõttel parem tulla suhted teiste riikidega + organisatsioonid poliitiline stabiilsus majanduskasv inimesed jõuavad osta valitsuse suhtumine investeeringutesse piiramine OVI kasulikkus sihtmaale: majanduslik tõus, tootmine suureneb uued töökohad väljaõpe ostujõud suureneb maksutulu suureneb konkurent suureneb kvaliteet suureneb madal hind uued ekspordiartiklid paraneb konkurentsivõime maailmaturul + ekspordimaht suureneb kaubandusbilanss positiivsemaks
lk. 34-37 Miks tekkis vajadus rahvusvaheliste majandusorganisatsioonide järele? Miks on riikidel kasulik ühineda MO-se? WTO,IMF NAFTA, EL,ASEAN OPEC Osata kõiki iseloomustada: * eestikeelne nimetus, ingl. keelne lühend * tegevuse eesmärgid * Eesti kuuluvus MO-sse Teada EL kõiki 27 liikmesriiki, OPEC-i osasid liikmesriike, NAFTA liikmesriike küs. 3,4 lk. 37 2. Tv lk. 46-47 Lk. 32-33 iseseisvalt 1. Tuleta meelde, mis on SKT ja inimarenguindeks (HDI) 2. Eesti koht maailmas HDI järgi. 3. Kaart lk. 32 4. Riikide liigitus panuse järgi maailmamajandusse: * inforiigid *uustööstusmaad (uusindustriaalmaad) *toorainemaad *vaesed riigid Iseloomusta neid lühidalt ja too iga rühma kohta mõni riik näiteks. 5.Missuguseid infoühiskonnale iseloomulikke jooni on Eestil? Kas Eestit saab pidada infoühiskonnaks? Põhjenda oma vastust. Vt ka seda! MAAILMA ÜHISKONNAGEOGRAAFIA. ÜHISKONNA ARENG JA GLOBALISEERUMINE 38. iseloomustab üldjoontes agraar-, industriaal- ja infoühiskonda;
· alepõld 2-3 aastat kasutusel olev maa(põletatakse , tuhk on väetiseks). · põlispõld loomaväetisega väetatav. · agraarne põllumajanduslik. Töökorraldus käsitöö Industriaalühiskond. · industriaalne tööstuslik. Industriaalühiskond Euroopas : 18 sajandi teine poole 1972 Tööstuslik areng saab alguse Euroopast : 1) Haridustase kõrge 2) Vaba poliitiline olukord. Industriaalsed murrangud mis kiirendasid tööstuse arengut: 1) Levis vaheldussüsteem, hakati looma uusi tõugusid ja sorte, levisid vesiveskid ja tuulikud, leiutati uued metallisulatus viisid, kellad, trükikunst, tulirelvad, uut tüüpi laevad ja navigatsiooniriistad. Tekkisid pangad, börsid ja aktsiaseltsid. See tõi kaasa varaindustriaalse tootmisviisi arengu Itaalias, Inglismaal, Madalmaades ja Prantsusmaal.
Kõik kommentaarid