Albert Einstein (1)

Albert Einstein ( 1879 - 1955)
1905. aastal ilmus Saksa ajakirjas “Füüsika annaalid ” rida artikleid, mille autoriks oli noor ametnik Šveitsist. Ta ei leidnud tööd üheski ülikoolis, tema käsutuses ei olnud ühtegi laboratooriumi ja ta sai kasutada vaid Šveitsi patendiameti raamatukogu. Ta töötas kolmanda astme patendiametnikuna.
Ametnik oli Albert Einstein ja aasta jooksul avaldas ta viis artiklit . Kolme neist loetakse siiani tähtsaimateks füüsika ajaloos. Üks neist käsitles fotoefekti Plancki uue kvantteooria valguses, teine Browni liikumist ja kolmandas olid esitatud erirelatiivsusteooria alused.
Esimene, mis selgitas valguse loomuse ja aitas ilmale tulla televisioonil, tõi autorile Nobeli preemia. Tõsi küll autasu tuli tal oodata 16 aastat, ta sai selle kätte alles 1921 aastal. Kuigi võrreldes näiteks Frederick Reinesiga oli see suhteliselt lühike aeg, Reinesil tuli oma autasu oodata 38 aastat pärast neutriino avastamist. Aga kuna preemiaid ei määrata laureaatidele postuumselt on pikaealisus sama oluline kui vaimusügavus.
Teine tõestas, et aatomid on tõepoolest olemas (selles leidus tol ajal veel kahtlejaid). Filmis näitas ta aatomite lõhustumist tekitades õllele mullid. Aatomite lõhustumisel põletas ta kogu kuuri maha, kuid kogu pere jäi rahule, kuna Albert leiutas midagi, millega kogu nende suguvõsa siiani hakkama ei olnud saanud. Ja kolmas artikkel tõi pööraku kogu maailmapilti.
Saja aasta möödumine Einsteini imepärasest viljakast aastast sai oluliseks ajendiks, et ÜRO kuulutas 2005. aasta Ülemaailmseks füüsika aastaks, mis tõi kaasa palju üritusi kogu maailmas, samuti ka Eestis.
Einstein sündis 1879. aastal Lõuna-Saksamaal Ulmis, kuid kasvas üles Münchenis. Varajases lapsepõlves ei viidanud miski sellele, et temast sirgub suurmees. On üldteada, et ta õppis rääkima alles kolme aastaselt. 1890. aastal läks ta isa elektritarvete äri pankrotti ja pere kolis Milanosse. Albert aga siirdus Šveitsi, et jätkata haridusteed, kuigi ülikooli sisseastumisel põrus ta esimesel katsel läbi. 1896. aastal loobus ta saksa kodakondsusest, et vältida sõjaväge. Selle asemel asus õppima gümnaasiumiõpetajaks. Ta oli edukas, kuid mitte silmapaistev õpilane.
1900. aastal lõpetas ta õpingud ja juba mõne kuu pärast hakkas saatma artikleid ajakirja “Annalen der Physik”. Tema esimene artikkel, mis käsitles teemat vedeliku voolamine joogikõrtes ilmus samas numbris Plancki kvantteooriaga.
Samal ajal armus ta Serbia päritolu kaasüliõpilasesse Mileva Marcisse. 1901. aastal sündis neil vallastütar, kes loovutati häbelikult lapsendamiseks. Einstein pole seda last näinudki. Kaks aastat hiljem abiellus ta sama naisega. Kogu sündmuste vahepeal võttis Albert vastu töökoha Šveitsi patendis. Sinna jäi ta järgnevaks 7 aastaks luues 1905. aastal erirelatiivsusreooria. Filmis kohtus ta oma naisega rongis, kus nad said ühiseks jututeemaks füüsika. Einstein seletas naisele, et ta lõhestas aatomi ja avastas seega valemi E=mc².
Erirelatiivsusteooria ilmus artiklis, mida peetkase siiani harukordsemaks teadusartikliks nii oma esitusviisilt kui ka sisult . Selles puudusid joonealused märkmed, viited ja seal ei mainitud ainsatki tööd, mis oleks käesolevat mõjutanud või sellele eelnenud . Sellest järeldatakse, et Einstein jõudis teooriani ainult oma mõistusega kuulamata teiste arvamusi. Kuulus valem E=mc² ei ilmunud veel selles artiklis, vaid lühikeses täiendavas kirjatrükis mõni kuu hiljem. Esialgu ei uskunud keegi tema valemi tõelisusse, kuid pikapeale katsetati seda valemit ja tunnistati õigeks.
Lihtsalt seletatuna tähendab see valem, et mass ja energia on ekvivalentsed, võrdväärsed. Need on ühe ja sama asja kaks kuju: energia on vabanenud aine ja aine on ootel energia. Kuna c ruut (valgusekiiruse ruut) on määratu suur arv, siis väljendab valem seda, et igas materiaalses esemes on seotud kujul hiiglaslik hulk energiat.
Muuhulgas seletas Einsteini teooria radioaktiivse kiirguse toimeviisi: kuidas kamakas uraani võib pidevalt välja kiirata suuri energiahulki, ometi jäätüki kombel ära sulamata. Samas selgitas ta, kuidas tähed võivad hõõguda miljardeid aastaid, ilma et kütusevaru lõpeks. Ainsa suletõmbega kirjutades valemi, näitas ta geoloogidele ja astronoomidele kätte võtme miljardite aastate jooksul toimunu avamiseks. Eeskätt näitas erirelatiivsusteooria, et valguskiirus on ülimuslik ja seda pole võimalik ületada.
Tavapäraselt ei pööra füüsikud tähelepanu patendiametnike arvamustele ning nõnda ei äratanud ka Alberti töö nendes huvi. Einstein, olles lahendanud mitmed Universumi süvasaladused, taotles ülikoolis lektori kohta, kuid talle öeldi ära. Siis taotles ta gümnaasiumiõpetaja kohta, taas tuli leppida keeldumisega. Filmis käis Einstein ikka ja jälle oma töid ja valemeid näitamas, kuid keegi ei uskunud nende õigsusesse ning ta saadeti minema.
Einsteini järgmine idee kuulub hiilgavamate hulka, mis eales kellelegi mõttevälja ilmunud. Seda peetakse kõigi aegade silmapaistvamaks. Albert on kirjutatud: “Üheainsa aruga on see kindlasti inimkonna kõrgeim vaimne saavutus.” Einstein lahkas gravitatsiooni probleemi. Kui poleks olnud teda, poleks olnud seda teooriat tõenäoliselt siiani.
Nii filmis kui ka internetis tuleb välja, et Albertil olid elektrit täis juuste ja südamlikult tagasihoidlik käitumine. 1919. aastal pärast maailmasõda avastas maailm Einsteini. Korrapealt omandasid tema relatiivsusteooriad millegi tavainimesele hoomamatu maine.
Olulisim, mida erirelatiivsusteooria väidab, on see, et aeg ja ruum ei ole absoluutsed, vaid on suhtelised, relatiivsed nii vaatleja kui ka vaadeldava suhtes. Mida kiiremini keha liigub seda paremini need efektid väljenduvad, kuid miski ei suuda arendada valgusekiirust. Suured relatiivsusefektid meile inimestele silma ei jää, sest meil puuduvad hiidmassid ja hiidkiirused, aga meie ümber on need efektid täiesti olemas. Gravitatsioon toimub aegruumi kooldumise tulemus.
Muuhulgas järeldus Einsteini üldrelatiivsusteooriast, et Universum peab olema, kas paisuv või kokkutõmbuv. Kuid Albert ei olnud kosmoloog ja ta jagas üldist arvamust, et Universum on jäik ja igavene. Albert Einstein suri 18.aprill 1955 Princetonis, kuhu ta oli 1933. aastal emigreerunud juutide tagakiusamise tõttu.
Minu arvates olid film ja Einsteini tegeliku elu ikka väga erinevad, kuigi mõne sarnasuse leidsin neist siiski.
Kairi Press
12.klass