Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "NSV liit ja Saksamaa II maailmasõjas". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
armee, moskva, pealetung, nsvlõjaväebaasidtalin, mannerheim, punaarmeelakslased, operatsioon, liinoomel, leningradi, ukraina, rumeenia, hitler, kursk, normandia, dessant, kallaletungi, moskvaga, tanki, nord, kurskiuurpealetung, blokaad, loovutas, tuhat, annekteerimine, zdanovi, riigipööret, juunipööre, talvesõda, maailmasõda, karmidNSVL sai: Soome, Eesti, Läti, Bessaraabia, Ida-Poola. Saksamaa sai: Leedu (hiljem siiski NSVL-le), Lääne-Poola. Teise maailmasõja algus 1939-1941 MRP-ga sai Hitler vabad käed Poola ründamiseks. Hitleri käsul organiseeriti Saksa-Poola piiril provokatsioone. Süüdistades Poolat Saksamaa ründamises tungis Hitler 1. sept. 1939 Poolale sõda kuulutamata kallale. 3. sept kuulutasid Prantsusmaa ja Suurbritannia Saksamaale sõja, kuid tegelikult veel sõtta ei sekkunud. Saksa armee tugevam Poola omast. 17. sept tungis ka NSVL Poolale kallale, hõivates Ida-Poola. 6.okt sõjategevus lõppenud. NSVL ja Saksamaa pidasid ühist võiduparaadi. 1939 nov ründas NSVL Poolat ja Bessaraabiat 1940. Saksamaa paiskas oma väed kiirelt lääne. Prantsuse-Saksa piiril Maginot' ja Siegfiredi kaitseliinil. Sõjategevus soikus, algas nn kummaline sõda. Mõnevõrra aktiivsem tegevus merel. 1940 Saksa armee vallutas Taani ja Norra- 10.mai 1940 ründasid sakslased Belgiat ja Hollandit.
Hitleri käsul organiseeriti Saksa-Poola piiril provokatsioone. Süüdistades Poolat Saksamaa ründamises, tungis Hitler Poolale 1. septembril 1939 sõda kuulutamata kallale. 3 sept. 1939 kuulutasid Prantsusmaa ja Suurbritannia Saksamaale sõja. Võrreldes Poola armeega polnud Saksamaa sõjavägi mitte ainult suurem, vaid ka parem. Poola ratsaväe vastu panid sakslased tankid., Poola lennuvägi hävitati juba esimesel päeval. Poola armee üritas taanduda maa idaossa, kuid 17. sept. 1939 tungis Poolale kallale ka NSV Liit, hõivates Ida-Poola. 6. oktoobriks oli sõjategevus lõppenud. Saksa ja NSV Liidu väed pidasid ühise võiduparaadi: Poolat polnud enam. 1939. aasta novembris ründas NSV Liit MRP-le tuginedes Soomet, 1940. aastal võttis Rumeenialt ära Bessaraabia. Välksõda läänes Samal ajal Taani ja Norra vallutamisega oli Hitler viimas lõpule ettevalmistusi välksõjaks läänerindel
sõjaväekohustuse ja asusid valmistuma sõjaks. Endalegi ootamatult oli Hitler sattunud keerulisse olukorda. Teda ähvardas sõda kahel rindel. Ründamaks Poolat, vajas ta kindlat seljatagust. Seda võis talle pakkuda ainult NSV Liidu juht Stalin. MRP Lääneriikide ebaõnnestunud poliitika tõttu olid 1939. aasta suveks kõik trumbid Stalini kätte läinud. Nõukogude Liit oli juba mõnda aega valmistunud sissetungiks Euroopasse, selleks oli üles ehitatud maailma suurim armee. Stalin oli jõudnud veendumusele, et rahu tingimustes ei õnnestu kommunistidel kusagil võimule tulla. Seetõttu lootis ta Euroopa riigid üksteisega sõtta lükata, et neid piisavalt nõrgestada, ning siis sobival hetkel ülekaalukate jõududega ise sekkuda ja kogu Euroopa vallutada. 1939. aasta suvel olid liidust Staliniga huvitatud nii lääne demokraatlikud riigid kui ka Hitler. Oma hinna üleskruvimiseks pidas Stalin kogu suve Prantsusmaa ja
Aktiivsem oli tegevus merel, kus Saksa laevastik üritas läbi lõigata Inglismaa varustusteid, kandes seejuures tõsiseid kaotusi. 9.04.1939 andis Hitler käsu vallutada Norra, enne seda hõivas ta vastupanuta ka Taani. Norrakatele saabusid appi Inglise-Prantsuse dessant,lahingud jätkusid 1940.a suveni, Norra alistus. Välksõda läänes Väejuhatusel oli plaan,esialgu tuli anda löök Belgiale ja Hollandile, meelitades Prantsuse-Inglise põhijõud Belgiasse. Tegelikult pidid Saksa armee põhijõud hõivama Luksemburgi,tungima üle Ardennide,mööduma Maginot'i liinist ja jõudma lääneliitlaste põhijõudude taha ning nad ühe hoobiga purustama. 10.05 1949 ründasidki sakslased Belgiat ja Hollandit, kasutades selleks langevarjurüksusi,mis ootamatu löögiga vallutasid piirikindlused. Prantsuse ja Briti väed polnud valmis, arvati,et Hitler kordab 1914.a Saksa sõjaplaani, kuid langeti Hitleri ülesseatud lõksu.
Nõukogude Liit sai Saksamaalt loa Soome, Eesti ja Läti vallutamiseks, jagati pooleks. Molotov-Ribbentropi pakti sõlmimine tähendas, et uus maailmasõda võis alata. 5) Poola purustamine ja kummaline sõda MRP-iga sai Hitler vabad käed Poola ründamiseks. Hitler tungis Poolale kallale 1. September 1939. 3. Spetember 1939 kuulutasid Prantsusmaa ja Suurbritannia Saksamaale sõja, kuid sõtta veel ise ei sekkunud. Võrreldes Poola ja Saksamaa armeed, oli Saksamaa oma suurem ja parem. Poola armee üritas Saksa armee eest taanduda maa idaossa, kuid 1939. 17.september 1939 tungis poolale kallale NSV Liit, hõivates Ida-Poola. Saksa ja NSV Liidu väed pidasid ühise võiduparaadi. Kummaline sõda toimus aastatel 1939-1940. Saksamaa paiskas oma väed läände, kus mõlemad pooled kindlustusid Prantsuse-Saksa piirile rajatud Maginot ja Siegriedi kaitseliinil. Sõjategevus soikus, kumbki pool ei ilmutanud erilist aktiivsust. Hitler andis käsu vallutada Norra. 9
Saksamaa sammud II MS valla päästmiseks 1.1935 a. - Saksamaa tühistas ühepoolselt Versaille lepingu (kehtestas üldise sõjaväekohustuse ning asus uuesti looma lennuväge ning sõjalaevastikku, mis seni oli keelatud) 2.1933 a. - Saksamaa astus Rahvasteliidust välja 3.1936 a. - Saksamaa ja Jaapan sõlmisid Komiterni- vastase pakti, mis oli suunatud Nõukogude Liidu vastu 4.1936 a. juuli Puhkes Moskva ülestõus 5.1936 a. - puhkes Hispaania kodusõda 6.13.03.1938 Austria ansluss 7.1938 a. september nõudis Hitler Skandinaavia loovutamist 8.29.09.1938 a. - sõlmiti Müncheni kokkulepe (Inglismaa, Prantsusmaa, Itaalia, Saksamaa) 9.14.03.1939 a. - Slovakkia kuulutas end iseseisvaks (Saksamaa õhutusel) 10.23.03.1939 a. - Saksamaa viis oma väed Klaipedasse 11.31.03.1939 a. - Suurbritannia ja Prantsusmaa teatasid, et kaitsevad Poolat 12.1939 a
sõjaplaani NSVL vastu, mille nimeks sai Barbarossa. Plaan: Sks väed piiravad sõja algul Punaarmee, purustavad selle, laskmata neil taanduda Venemaa sügavustesse. Sõjaks Sksga valmistus ka NSVL. Sõjaplaan oli justkui Barbarossa peegelpilt. Stalin alahindas Hitlerit, ei kuulanud hoiatusi eelseisvast rünnakust ega andnud käsku selle tõrjumiseks. Sp tabas Punaarmeed Sks vägi ootamatult. Sõjategevuse algus Sks ja NSVL vahel 22. juunil 1941 ületasid Sks väed NSVL piiri. Saksa armee jagunes kolmeks: 1) Nord üle Baltikumi Leningradi peale; 2) Mitte Valgevene kuni Moskva; 3) Süd Ukraina. Koos Saksamaaga alustasid NSVl vastu sõda ka Rumeenia. Mõni päev hiljem ka Itaalia, Soome, Slovakkia, Ungari. Soomlaste jaoks oli see Jätkusõda. Punaarmeel oli 178 diviisi, Saksa vägedel oli 153 diviisi + 29 liitlaste diviisi. Algus läks plaanipäraselt Nõukogude lennuvägi pommitati puruks juba sõja esimestel tundidel
maailmavallutusplaane. 23. NSV Liidu ründamine Saksamaa poolt kuidas rünnak kulges, mis olid tulemused Saksamaa ületas NSV Liidu piirid midagi ütlemata. Samal ajal ründas Nõukogude Liitu veel mitu riiki, kes kõik tegid sakslastega kuidagi koostööd. Venelased ei olnud oodanud ega valmistunud nii vihaseks rünnakuks, mille tõttu kandsid nad tohutuid kaotusid, paljud hukkusid või langesid vangi. Sakslastel õnnestus vallutada lühikese ajaga palju alasid. 24. Kiievi vallutamine, Leningradi blokaad, Moskva lahing mis need olid, millal, kuidas kulgesid? Kiievi vallutamine Peale suuri alade vallutusi suunas Hitler osa enda väest Kiievit vallutama, sest ta ei julgenud otse Moskvat rünnata. Kiievit kaitsnud Nõukogude väed purustati Leningradi blokaad Leningrd oli piiratud ümber sakslate poolt, aga linn ise jäi venelastele. 1941, seal suri nälga üle 640 000 inimese Moskva lahing Saksa väed liikusid septembri alguses Moskva poole. Sinna jõuti aga detsembri algul
Punaarmee koondanud riigi läänepiirile suured jõud, mis valmistudis sakslastele ootamatut hoopi andma. NSVL sõjaplaan oli otsekui Barbarossa peegelpilt. Stalin alahindas Hitlerit, ta ei kuulanud hoiatusi Saksamaa eelseisvast rünnakust ega andnud käsku valmistuda selle tõrjumiseks. Seetõttu tabas sakslaste hoop Punaarmeed ootmatult. 22.juunil.1941 ületasid Saksa väed NSVl piiri. Saksa armee oli jagatud kolmeks väegrupiks. Väegrupp Nord pidi liikuma üle Balkani Leningradi peale, Mitte pidi piirama sisse ning purustama Valgevenes asuva Punaarmee üksused ning liikuma edasi Moskva peale, väegrupp Süd pidi vallutama Ukraina. Koos saksamaaga alustasid sõda NSVL vastu ka Rumeenia, Itaalia, Soome, slovakkia, Ungari. Soomalstele tähendas see Talvesõja teist vaatust nn Jätkusõda. 6.detsembril 1941 alustas Punaarmee Moskva all pealatungi. Jaapani sõttaastumine 1941.aastal avanes maailmas lisaks idarindele veel üks uus sõjatanner. 7
käsu dessant perekond (kuningas George VI) ❧ Inglismaale https://www.youtube.com/watch?v=QFsD7Q5QAS4 edasi lükata Sõjategevus teistel rinnetel ❧ Suvi 1940 alustas Saksamaa ulatuslikku allveesõda Atlandi ookeanil (hääbus 1942) ❧ September–detsember 1940: Suurbritannia purustas Aafrikas Itaalia ❧ Oktoober 1940–aprill 1941: Saksmaa vallutas Balkani poolsaare ❧ Märts 1941 loodi Saksa armee Aafrika korpus, mida hakkas juhtima Erwin Rommel: Saksamaa lõi Suurbritannia Aafrikas tagasi ❧ Mai 1941: Saksamaa saavutas peaaegu kontrolli terve Vahemere üle ❧ 1942–1943 omandas olulise tähtsuse liitlaste õhusõda Saksamaa vastu ❧ „Homme kuulub mulle“ muusikalist „Kabaree“ https://www.youtube.com/watch?v=_tUctFu46_c ❧ „Oo sa ilus Westerwald“ („O du schöner Westerwald“) https://www.youtube.com/watch?v=ky-zdHMNFNM&playne
Lepinguga tuli kaasa ka Salajane lisaprotokoll, kus jaotati Ida- Euroopa. NSV Liit sai Eesti, Läti, Soome, Bessaraabia , hiljem ka Leedu. Poola jaotati pooleks. Poola purustamine-MRP-ga sai Hitler hakata Poolat ründama. Organiseeriti provokatsioone Saksa-Poola piiril. Poolat süüdistati Saksamaa ründamises. 1. sept. 1939 tungis Hitler Poolale kallale. 3.sept. kuulutasid Prantsusmaa ja Suurbritannia Saksamaale sõja. Õhus täieliku kontrolli omandanud Saksa õhujõud pommitas Poolat. Poola armee üritas taanduda idaossa. 17.sept tungis Poolasse aga NSV Liit hõivates Ida-Poola. 6.okt-ks oli sõjategevus lõppenud: Poola riiki polnud enam. 1939 nov ründas NSV Liit Soomet, 1940 võttis endale Bessaraabia. KUMMALINE SÕDA 1939.-1940. Saksamaa paiskas väed läände, kus Prantsuse-Saksa piirile rajati mõlema poole poolt Maginot' ja Siegfriedi kaitseliine. Sõjalist aktiivsust ei näidanud kumbki pool. Mingi tegevus
· 9. apr. 1940 Saksamaa -> Taani (alistus) · Saksamaa ründas ka Norrat. · Norrakad osutasid ägedat vastupanu, kuningpere sai põgeneda. · Appi saabus Inglise-Prantsuse dessant, lahingud jätkusid 1940.a. suveni. Norra alistati. Holland, Belgia, Luksemburg · Ettevalmistused välksõjaks. · Algne plaan väejuhatusel anda esialgul löök Belgiale ja Hollandile, meelitades Prantsuse- Inglise põhijõud Belgiasse. · Tegelikult pidid Saksa armee põhijõud hõivama Luksemburgi, tungima üle Ardennide, mööduma Maginot'i liinist ja jõudma lääneliitlaste põhijõudude taha ja ühe hoobiga purustama. · 10. mai Saksamaa -> Belgiat ja Hollandit. · Prantsuse ja Briti väed polnud valmis. · Arvati, et Hitler kordab 1914.a. sõjaplaani, langeti lõksu. Holland, Belgia, Luksemburg, Prantsusmaa · 12.-13. mai ületasid sakslased Maasi jõe. · Suure vaevaga Briti väed evakueeriti Dunkerque kaudu Prantsusmaalt. · 22
............................................................................. 5 4.1 Saksamaa ja NSV Liidu suhete halvenemine................................................................................ 5 4.2 Sõjategevuse algus Saksamaa ja NSV Liidu vahel....................................................................... 5 4.3 Jaapani sõttaastumine................................................................................................................... 6 4.4 Saksamaa pealetung idarindel 1942. aastal................................................................................... 6 4.5 Stalingradi lahing.......................................................................................................................... 6 4.6 Sakslaste lüüasaamine Aafrikas.................................................................................................... 6 4.7 Kurski kaar..................................................................................
hävitamise kava, mille tagajärjel suri miljoneid juute. Holokaust. Suur Isamaasõda Kuigi mittekallaletungilepinguga lubasid mõlemad suurriigid teineteisele mitte kallale tungida, ei kavatsenud kumbki pool sellest lepingust tegelikult kinni pidada. 1941. aasta 22. juunil ründas Hitler NSV Liitu. Algas sõda, mis Venemaal kannab nime Suur Isamaasõda. Saksamaa tungis üha kaugemale Venemaale ning lõpuks jõuti välja ka Leningradini ka Moskvani. Moskva alla toimus suur lahing, millega punaarmee saksa väed taganema pani. Jaapani rünnak 7. detsembril 1941. Aastal ründas Jaapan USA mereväebaasi. Pearl Harboris ning kuulutas USA-le sõja. 1942. Toimus Hawail merelahing. Atlandi harta- 1941. Augustis Roosevelt ja Churchill kirjutasid alla. Tagada sõja eesmärgid ja sõjajärgse maailmakorralduse põhimõtted. Hitleri vastane koalitsioon. 1945. Lõpeb kuna tekib ÜRO. Ühinenud rahvad- deklaratsioonile esimestena alla kirjutanud.
ja viis lõppkokkuvõttes Mussolini kukutamiseni ning Itaalia sõjast väljaastumiseni Midway merelahing (1942.a. Vaiksel ookeanil Midway atolli lähedal) USA merevägi purustas suurema osa Jaapani lennukikandjaid. See võimaldas haarata ameeriklastel enese kätte initsiatiiv õhus ning alustada Vaikse ookeani saarestike tagasivallutamist ning Jaapani saarte lauspommitamist. Stalingradi lahing (1942.a.-1943.a. vahetusel) Lõppes sakslaste edukas pealetung idarindel. Saksa väekoondis Stalingradi all piirati sisse ja purustati; ligikaudu 130 000 meest langes vangi. Algas NSVL vägede pealetung idarinde kõikides lõikudes ning sakslased alustasid taganemist. Stalingradi lahinguga peatati sakslaste edasitung. Mõlemal poolel sõdis u. 1 miljon meest. Kurski lahing (1943.a.suvi) Luhtus sakslaste viimane suurpealetung idarindel, kus üritati võtta Kurski piirkonnas kotti nõukogude väegruppi. See oli II maailmasõja suurim tankilahing
aastaks). NSV Liit sai loa Soome, Eesti, Läti, Bessaraabia 08/23 Molotovi- anastamiseks, Poola pidi jagatama pooleks. Hiljem /1939 Ribbentropi pakt lisaprotokolle sõlmides sai NSV Liit Saksamaalt ka Leedu ning andis vastu temale jäänud Poola osa. 1.09.1939 tungib Hitler Poolale sõda kuulutamata kallale. Kuna Saksa armee oli paremini varustatud ja suurem, purustati Poola 09/01 NSVL tungib mõne päevaga. Juba 17.09.1939 tungis Poolale kallale NSV /1939 Poolale kallale Liit, kes hõivas Ida-Poola. 6.10.1939 oli sõjategevus lõppenud- Poola ei eksisteeri enam. Saksamaa kallaletungi Poolale loetakse ka Teise maailmasõja alguseks. Baaside leping ehk Eesti Vabariigi ja NSV Liidu vaheline
1942.a sügisel asusid Briti väed vastupealetungile Egiptusesse. Brittidele tuli appi veel Ameeriklased. järgmise a. kevadel sundisid usa-suurbritannia ühisjõud saksa-itaalia väed põhja.-aafrika lõplikult alistama. idarindel oli sakslaste kahjuks Stalingradi lahing. 1942.a lõpul ja 1943.a algul sattus punaarmee piiramisrõngasse umbes 300 000 saksa sõdurit. 2pool kuud kestnud lahingud lõppesid Saksa kaotusega. 90 000 meest langes vangi. 1943a. jan murdis punaarmee läbi piiramisrõnga Leningradi ümber, millega lõppes selle linna kodanike kannatused. Leningrad oli sattunud piiramisrõngasse juba 1941.a sept. Kehva organiseerimise tõttu jäid suurem osa rahvast linna ja neid sai varustada ainult Ladoga järve kaudu. Blokaadi keskel suri nälga üle 640 000 inim. Stalingradi lahing ning USA- Briti vägede edu põhja-Aafrikas tähistasid murrangut 2maailmasõjas Hitleri-vastase liidu kasuks. 1943.a suvel tegi Saksa juhtkond viimase kaitse asuda pealetungile punaarmee vastu
Punaarmee, kes vallutas Poola idaosa. Septembri lõpus tuli poolakatel alla anda ning Poola jagati Saksamaa ja Nõukogude Liidu vahel. 1939. aasta novembri lõpul algas Nõukogude Liidu sõda Soome vastu (Talvesõda). Soomlastel õnnestus säilitada iseseisvus, kuid pidid siiski loovutama NSV liidule Karjala maakitsuse. 1940. aastal okupeeris Punaarmee Baltimaad ja võttis Rumeenial ära Bessaraabia. 1940. aasta kevadel alustas taas aktiivset tegevust Saksa armee: vallutati Norra, Taani, Luksemburg, Belgia ja Holland. See järel võtsid sakslased ette pealetungi Prantsusmaale. Nüüd astus Saksamaa poolel sõtta ka Itaalia. Üsna varsti oli Briti-Prantsuse armee vastupanu murtud ning Prantsusmaa alistus. Saksa-Prantsuse vaherahu sõlmiti 22. juunil 1940. aastal (Prantsusmaa loobus 2/3 oma maast, Pariis). Peale Prantsusmaa alistamist, valmistas Hitler ette meredessanti Suurbritanniasse, kuid see kukkus läbi.
6.august – Eesti inkorporeeriti NSV Liidu koosseisu. Kolmikpakti sõlmimine Saksamaa, Itaalia ja Jaapani vahel. 194 22.juuni – Saksamaa kallaletung NSV Liidule. 1 14.august – Atlandi harta sõlmimine USA ja Suurbritannia vahel. Saksa okupatsiooni algus Eestis. 7.detsember – Jaapan ründas Pearl Harbour`i; USA astus Teise maailmasõtta. Detsember – Moskva lahinguga peatati ajutiselt Saksamaa pealetung idarindel. 194 4.-7.juuni – Midway merelahing USA ja Jaapani vägede vahel. 2 23.oktoober – algas El Alameini lahing Egiptuses. 21.august – algas Stalingradi lahing (kuni 1943 veebruar). 194 4.juuli-23.august – Kurski lahing; Saksamaa viimane 3 pealetungikatse idarindel. Teine maailmasõdaLähiajalugu I – Eesti ja maailm 20.saj esimesel poolel Koostaja: P.Reimer
NSVL *1939 novembri lõpp. Talvesõda. Soomlased säilitasid iseseisvuse aga pidid loobuma Karjalastja Viiburi linnast. (6.dets 1917 sai Soomest iseseisev vabariik. Teised riigid nõustusid seda tunnistama allas pärast NL-tu. Punaarmee ei lahkunud Soomest, sellest sai punaste põhiline toetaja. NL tahtis muuta Soome kommunistlikuks ja liita Nlga. Soome valitsus rajas Põhja- ja Kesk-Soomes oma tugila. Iseseisva Soome riigi pooldaja ja sõjaväe ülemjuhataja oli Gustav Mannerheim. Tema väed saavutasid võidu punasoomlaste ja vene enamlaste üle. 1918 sai Mannerheimist riigihoidja. Tegi põhiseaduse, millega Soome nim. Vabariigiks. Sõda NL lõppes 1920 Vene-Soome Tartu rahuga. 1920 sai Soomest Rahvasteliidu liige. Püüdis riiki tugevdada. Majanduskriis põhjustas raskusi. Suurenes nõukogude korra oht. Peale majanduskriisi tuli oht idast. Kaitseks ehitati Karjala maakitsikusele kaitseliin (Mannerheimi liin)
· 1936 Saksa ja Jaapani vahel Kominterni vastane pakt, millega hiljem liitus ka Itaalia. · 1936 Hispaanias puhkes kodusõda. Kommunistide-, sotsialistide Rahvarinne (toetas NSVL). Vabadusvõitlejad eesotsas diktaator Francoga (toetajad Itaalia ja Saksamaa). · Lääneriigid lubasid mitte sekkuda. Diktatuurid toetasid uute relvadega. Kestis kuni 1939, kui kuulutati välja Franco diktatuur. Austria ansluss (liitmine, operatsioon Otto) Hitler alustas maailma vallutamist Austriast. 1938 esitas ultimaatumi sealsete natside vabastamiseks. Suur osa elanikest pooldas natse. Austria liideti Saksamaaga ,,Rahvahääletuse" põhjal. Austriast sai Suur-Saksamaa Ostmark. Suurriigid va. Mehhiko ei protesteerinud. Müncheni sobing Järgmise maana valmistus Hitler ründama Tsehhoslovakkiat (ainus demokraatlik Ida-Euroopa riik). Ettekäändeks kasutati Tsehhi lääne osas Sudeedimaal elavate
näidanud · 1939 40.a. kolmekuuline Talvesõda NSV Liit sai Soomelt Karjala maakitsuse, kuid Soome säilitas iseseisvuse · 1940 okupeeris Punaarmee Baltimaad ja võttis Rumeenialt ära Bessaraabia (Moldova), mis liideti NSV Liiduga · merel üritas Saksa laevastik läbi lõigata Inglismaa varustuskanaleid · tegevusvabaduse saamiseks merel vallutas Saksamaa 1940.a. kevadel Taani ja Norra b) Välksõda läänes: · 1940.a. kevadel vallutas Saksa armee Hollandi, Belgia ja Luksemburgi, et sedakaudu tungida Prantsusmaale ning lääneliitlased seljatagant purustada · suure vaevaga suutsid inglased oma väed Dunkerque´i kaudu koju evakueerida · sakslaste edu õhutas sõtta astuma ka Itaaliat · 22.juunil 1940 Saksa- Prantsuse vaherahu, millega 2/3 riigist läks Saksa okupatsiooni alla, Lõuna-Prantsusmaal loodi nn. Vichy valitsus (marssal Petain) · alistumist mittetunnustav kindral Charles de Gaulle lõi Inglismaal
NSVL ei suutnud vallutada Soomet tolle rahva ja kaitseväe kangelaslikkuse tõttu. NSV Liit pidi leppima Karjala maakitsuse ja Viiburi linnaga ning mõne muu alaga. 9. Saksamaa kallaletung NSV Liidule: dateeri, ,,Barbarossa" sõjaplaan, sõja esimesed kuud. 22.juunil 1941.aastal alustas Saksamaa sõda NSV Liidu vastu, mida hakati nimetama Suureks Isamaa sõjaks. Selleks oli välja töötatud Barbarossa nimeline sõjaplaan, mille järgi pidi pealetung toimuma välksõjana ning kolmest suunast: a) armeegrupp Nord pidi vallutama Leningradi. b) armeegrupp Mitte pidi vallutama Moskva. c) armeegrupp Süd pidi vallutama Kiievi. Esialgu olid Sakslased edukad, kui 1941. Aasta talvel nende pealetung peatati Moskva linna all. 10. Saksamaa ja Kolmikpakt. 1941.-1942.aastal hakati Saksamaa ja Kolmikpakti vastu. Moodustati Atlandi harta,
algul sisse piirama ja purustama, laskmata neil Venemaa sügavustesse taanduda. Sõjaks Saksamaaga valmistus ka NSV Liit. NSV Liidu sõjaplaan oli justkui Barbarossa peegelpilt: tugevate õhurünnakute saatl tuli Saksa väed kohe algul sisse piirata ning hävitada. Stalin alahindas Hitlerit, ta ei kuulanud hoiatusi Saksamaa eelseisvast rünnakust ega andnud käsku selle tõrjumiseks. Sakslaste hoop tabas Punaarmeed ootamatult. 22. juunil 1941 ületasid Saksa väed NSV Liidu piiri. Saksa armee oli jagatud kolmeks väegrupiks. Väegrupp Nord pidi liikuma üle Baltikumi Leningradi, väegrupp Mitte piirama sisse ning purustama Valgevenes asuvad Punaarmee üksused ning liikuma edasi Moskva peale, väegrupp Süd pidi vallutama Ukraina. Koos Saksamaaga alustas sõda NSV Liidu vastu ka Rumeenia, Itaalia, Soome, Slovakkia ja Ungari liitusid mõni päev hiljem. Esialgu läks Hitleril kõik plaanipäraselt. Piirilähedastele lennuväljadele paigutatud
03 NSVL sõlmib Soomega vaherahu. · 17. 06 NSVL on okupeerinud täielikult Balti riigid. · 21. 06 Eestis töörahva meleavaldus nõudes uue valitsuse sisse seadmist · 14.-15. 07 Balti riikide parlamendivalimiste lavastus NSVL poolt. · 3.-6. 08 Balti riikide sotsialistlikeks vabariikideks kuulutamine ja NSVLi koosseisu liitmine. · NSVL võtab Rumeenialt ära Bessaraabia 1941: · 22. 06 tungis S NSVLi (väegrupid Nord, Mitte, Süd). Nord liikus üle Baltikumi Leningradi, Mitte piiras ja purustas Valgevenes olevad Punaarmee ühtlasi edasi liikudes Moskva peale. Süd pidi vallutama Ukraina. Koos Saksamaaga alustas NSVLi vastu sõda Rumeenia, Itaalia, Soome, Slovakkia ja Ungari. NSVLi lennuvägi purustati. · Sügiseks vallutas S Baltikumi, Valgevene, suure osa Ukrainast. Punaarmeel suured kaotused. Hävitati Kiievit kaitsvad NK väed. Pealetungi Leningradi suutis NSVL peatada, kuid S võttis selle piiramisrõngasse, blokaadi.
6. Jaapani soov saada Kaug-Ida valitsejaks ALGUS 1. septembril 1939. aastal ründas Sksm Poolat (Sksm süüdistas Poolat enda ründamises) 3. septembril 1939. aastal kuulutasid SB ja Pr Sksm-le sõja (,,kummaline sõda") 17. septembril 1939. aastal tungis Poolale kallale NSVL POOLA VALLUTAMINE (september 1939) 1. septembril tungisid Sksm väed Poolasse ning Hitleri välksõjaplaan õnnestus täielikult 2 ädalaga oli Poola armee purustatud. 17. septembril oli NSVL kord võeti Lääne-Valgevene ja Lääne-Ukraina elanike vara ,,kaitse alla." Vägivallatseti: üle 200 000 Poola sõduri ja ohvitseri vangistati, neist 20 000 hukati Valgevenes Katõni asula lähedal, suurem osa saadeti Nõukogude vangilaagrisse; kannatasid ka tsiviilelanikud (süüdistati Nõukogudevastases tegevuses) 6. oktoobriks 1939 oli lakanud Poola riik eksisteerimast. ,,KUMMALINE SÕDA" (september 1939 kevad 1940)
Sõja algus: 1)1939.a. märtsis esitas Saksamaa nõuded Poolale ( loovutada Danzig + kaotada Poola koridor) 2)1939.a. aprillis denonsseerib (tühistab, ütleb lahti) ühepoolselt Saksamaa Poola mittekalla- letungilepingu 3) 23.aug. 1939 Sa. - NSVL vaheline mittekallaletungileping (MRP) tagas Saksamaale kindla tagala. Hitler ja Stalin võisid vallutusi jätkata teineteist takistamata. 4) 1939, 1.sept. tungis Saksamaa kallale Poolale. Sa. väed purustasid Poola armee paari näda- laga, kasutades uudset välksõja plaani (Blitzkrieg) taktikat. 3. sept. kuulutasid Saksamaale sõja Suurbritannia ja Prantsusmaa. 17.sept. tungis Poolale kallale ka Nõukogude Liit. Punaarmee vallutas Poolale kuulunud Lääne-Valgevene ja Lääne-Ukraina, kus algas kohe etniline puhastus (poolakaist elanikud saadeti Siberisse). Moskva hakkas avaldama survet ka Balti riikidele, et need annaksid loa rajada seal Punaarmee baasid
1939.aastal(9 päeva pärast Molotovi-Ribbentropi pakti sõlmimist)Saksamaa sissetungiga Poolasse.3 sept. Kuulitasi Saksamaale sõja Prants ja Ingl. 17 sept sisenes Poolasse ka Stalini Punaarmee, kes vallutas Poola idaosa. 3Sõjategevuse laienemine1939 a novembril algas NL sõda Soome vastu. Soomlased suutsid säilitada oma iseseisvust aga Karjala läks Punaarmeelaste kätte. 1940 okupeeris Punaarmee Baltimaad ja võttis Rumeenialt ära Bessaraabia.1940.a kevadel alustas taas aktiivselt Saksa armee:vallutati Norra, Taani, Luksemburg, Belgia ja Holland. Seejärel võtsid sakslased ette pealetungi Prantsusmaal.Saksa- Prantsuse vaherahu sõlmiti 22 juuni 1940a. Compiegne´i metsas. Saksamaa tugevdas sidemeid Itaalia ja Jaapaniga.1940a sügisel sõlmiti Berliinis Kolmikpakt, mille allakirjutanud võtsid enda peale kohustuse üksteist igati toetada. 1940a hilissügisel ründas Itaalia Kreekat. Kreeklased panid ägedalt vastu ja itaallased jäid hätta. Saksa väed tungisid
1939 sõda kuulutamata kallale; 3.sep. 1939 kuulutasid Prantsusmaa ja Suurbritannia Saksamaale sõja, kuid tegelikult siis sõõta veel ei sekkunud; Luftwaffe-saksa õhujõud; 17.sep.1939 tungis poolale kallale ka NSVL hõivates Ida-poola; 6 okt sõjategevus lõppes; poola oli lakkanud eksisteerimast Kummaline sõda 1939-1940 Saksamaa paiskas oma väed kiirelt läände; Maginot ja Siegfriedi kaitseliinil; Kummaline sõda-kumbki pool erilist aktiivsust ei ilmutanud; 9.aprillil 1940 hõivas saksa armee vastupanuta Taani ning ründas Norrat; äge vastupanu sakslastele; norra lõplikult alistati Välksõda läänes Blitzkrieg;10.mai 1940 ründasid sakslased belgiat ja hollandit; saksalased ületasi maasi jõe; Dunkerque; 22.1940 sõlmiti taas Compiegne metsas Saksa ja Prantsusmaa vahel vaherahu; 2/3 prantsusmaad langes Saksa okupatsiooni alla Lahing Inglismaa pärast Winston Churchill; hitler alustas ettevalmistusi dessandiks; 16.juuli 1940 andis hitler käsu suurbritannia
13. Millised olid Teise maailmasõja puhkemise eeldused? · Sakslased oli vihased eelmise maailmasõja tagajärgede pärast (Versailles jne) · MRP sõlmimine · Sakslaste julm teiste riikide okupeerimine · Riigid ei suutnud eriarvamusi diplomaatiliselt lahendada, sõda oli vältimatu. Samas ka diktaatorite suured unelmad. 19. TEISE MAAILMASÕJA ALGUS 1939-1941 1. Mis toimus antud kuupäeval? 1939. a. 1. september Saksamaa pealetung Poolale 1939. a. 17. september Poolale tungib kallale NSV Liit 1939. a. 28. september Eesti kirjutab Moskvas baaside lepingule alla 1940. a. 9. aprill Saksamaa hõivas Taani ja ründas Norrat 1940. a. 10. mai Saksamaa ründab Belgiat ja Hollandit 1940. a. 10. juuni (2) Itaalia astub sõtta Inglismaa ja Prantsusmaaga 1940. a. 22. juuni Compiegne'i vaherahu 1940. a. 16
KT: II maailmasõda pt 18 – 19, 21-23 1. Millised olid Saksamaa välispoliitilised eesmärgid pärast Hitleri võimule tulekut? „Suur-Saksamaa“ loomine, sakslaste eluruumi laiendamine, Versailles`i süsteemiga Saksamaale peale pandud nõuete kehtetuks kuulutamine, sakslastele valitseva seisundi saavutamine Euroopas (hiljem ka kogu maailmas). 2. Millal ja kuidas taastas Hitler Saksa armee ja relvastas selle? Alustati Saksamaa taasrelvastamist, taasloodi armee (Wehrmacht. Kehtestati üldine sõjaväekohustus, likvideeriti Reini demiitariseeritud tsoon. 1935. A sõlmiti Inglise-Saksa mereväekokkulepe, millega taastati laevastik. 3. Kuidas toimus ja mida saavutas Saksamaa Austria liitmisega, Müncheni kokkuleppega, Molotovi-Ribbentropi paktiga? Saksamaa Austria liitmine – 1938. A veebruaris esitas Hitler Austriale
kellega nad ei ole sel hetkel sõjajalal. Pakti üks peamisi eesmärke oli hoida USA II MS-ist eemal. Samas oli see oluline see ka Saksamaale saavutamaks Jaapani näol teatud vastukaalu Nõukogude Liidule (kuigi Jaapan NSVL vastu 1941.a. sõtta ei astunud). · Kolmikpaktiga liitusid hiljem järgmised riigid: Slovakkia, Ungari, Rumeenia, Horvaatia, Bulgaaria. Väikeriigid ühinesid Kolmikpaktiga peamiselt hirmust Moskva ees, Rumeeniat tõukas ühinemisele kaasa ka soov saada tagasi Nõukogude Liidule kaotatud Bessaraabia. 1941.a. suvel liitus sõjaga Nõukogude Liidu vastu ka Soome (1941-1944 nn. Jätkusõda) saamaks revansi kaotuse eest Talvesõjas (Jätkusõtta astumise provotseeris siiski NSVL, kes pommitas Soomet). B) Hitleri-vastane koalitsioon ehk Liitlased (61 riiki) · Liidus domineerisid Suurbritannia, USA ja NSVL: USA:
Prantsusmaa ja Inglismaa teatasid, et vajadusel katisevad Poolat. Hitler sattus keerulisse olukorda ja vajas liitlast. Stalin omakorda lootis Euroopa riigid üksteisega sõtta ajada, et neid nõrgestada. Sobival hetkel oleks Nõukogude Liit sekkunud ja Euroopa vallutanud. 1939. aastal pidas Stalin samaaegselt läbirääkimisi: a) Suurbritannia ja Prantsusmaaga, b) salaja Venemaaga Hitleri initsiatiiv suhete parandamiseks. Oli nõus arvestama Moskva soove Baltikumi ja Poola suhtes. 23. augustil 1939 sõlmisid Nõukogude Liit ja Saksamaa maailma üllatuseks MRP (mittekallaletungi lepingu 10ks aastaks). Salajase lisaprotokolliga jagati Ida-Euroopa. Nõukogude Liit sai Soome, Eesti, Läti, Bessaraabia (osa Rumeeniast) ja Ida-Poola. Kuu aega hiljem tehti vahetus. Hitler andis Stalinile ka Leedu ja sai vastu tüki Poolast. Uus maailmasõda võis alata. 1939-1941 1. september Saksamaa ründasid mõlemad Poolat 17
annaabi.ee 
