Perestroika 1982 suri Leonid Breznev. Juri Andropov Järgmine juht. 1984 Andropov sur i.Järgmine Nõukogude Liidu juht oli Konstantin Chernenko. Chernenko suri 1985. Märts 1985 Nõukogude Liidu viimaseks juhiks sai Mihhail Gorbatsov. Perestroika (ümber ehitamine): Majandusarengu kiirendamine, demokratiseerimine, avalikustamine(Glasnost). Glasnosti iseloomustus: 1. Teabe kätte saamine kõigile. 2. Arvamuste vabadus. 3. Eri arvamuste suhtes muututi sallivamaks. 4. Hakati ajalugu üle vaatama. 5. Gorbatsov hakkas võitlema alkoholismiga. 6. Legaliseeriti eraettevõtlus. 1986 Tsernobõli tuumakatastroof. Perestroike toetajad jagunesid kaheks. Reformide laiendamise pooldajad. 1
1985 märts NLKP uueks peasekretäriks sai Mihhail Gorbatsov. Perestroika (sotsialistliku ühiskonna täiustumine ja ümberkorraldamine) algus. 1986 päevakorda tõusis uus märksõna glasnost (salastatuse vähendamine ühiskonnas ja sõnavabaduse avardumine.) 1986 Reykjavikis toimus Gorbatsovi ja Regani tippkohtumine, mille tagajärjel hakkasid paranema NSVL'i USA suhted. 1987 USA ja NSVL sõlmisid Washingtonis kokkulepe keskmise ja lühimaa tuumarakettide likvideerimiseks. 1988 Gorbatsov valiti NSVL'i Ülemnõukogu Presiidiumi esimeheks.
28 Perestroika nsv liidu majandussüsteemi ümberkorraldamine ja liberaliseerimine Glasnost avalikustamispoliitika ja sõnavabaduse avardumine 1985 aasta märtsis sai uueks nlkp peasekretäriks mihhail gorbatsov Gorbatsovi esialgne uuenduse kava nägi ette riigi majandusliku arengu kiirendamist, see pidi toimuma sotsialistliku ühiskonna täiustamise ja ümberkorraldamise ehk perestroika teel 1986 aastast tõusis päevakorrale uus märksõna glasnost avalikustamine Avalikustamisega kaasnes ka nõukogude poliitilise elu liberaliseerimine ja kontaktide tihenemine muu maailmaga. Nõukogude-ameerika suhted hakkasid paranema pärast 1986 aastal reykjavikis toimunud gorbatsovi ja president reagani tippkohtumist 1987 aastal sõlmiti washingtonis kokkulepe keskmise ja lühimaa tuumarakettide likvideerimiseks.
28 Perestroika nsv liidu majandussüsteemi ümberkorraldamine ja liberaliseerimine Glasnost avalikustamispoliitika ja sõnavabaduse avardumine 1985 aasta märtsis sai uueks nlkp peasekretäriks mihhail gorbatsov Gorbatsovi esialgne uuenduse kava nägi ette riigi majandusliku arengu kiirendamist, see pidi toimuma sotsialistliku ühiskonna täiustamise ja ümberkorraldamise ehk perestroika teel 1986 aastast tõusis päevakorrale uus märksõna glasnost avalikustamine Avalikustamisega kaasnes ka nõukogude poliitilise elu liberaliseerimine ja kontaktide tihenemine muu maailmaga. Nõukogude-ameerika suhted hakkasid paranema pärast 1986 aastal reykjavikis toimunud gorbatsovi ja president reagani tippkohtumist 1987 aastal sõlmiti washingtonis kokkulepe keskmise ja lühimaa tuumarakettide likvideerimiseks.
Glasnost-avalikustamispoliitika ja sõnavabaduse avardumine augustipunts-oli 19.-21. augustil 1991 NSV Liidus toimunud riigipöördekatse.Puts tõi kaasa riigi poliitilise olukorra radikaalse muutumise.Venemaa demorkaatlikud jõud eesotsas Jeltsiniga astusid selle vastu ja mõne päevaga poliitiline segadus riigis likvideeriti. SRÜ-sõltumatute Riikide Ühendus-Venemaa, Valgevene ja Ukraina vaheline leping, mis sõlmiti 8. dets 1991. a Minskis Boriss Jeltsini eestvedamisel. Need riigid deklaleerisid, et NSV on sügavas kriisis ja lõpetab oma olemasolu (saadedakse laiali). Liiduleping-Nõukogude Liidu asemele kujunev uus liiduvabariikide majanduslik ja poliitiline ühendus, mis pidi tuginema kõigi liiduvabariikide poolt heakskiidetud liidulepingule, mille läbirääkimised hakkasid juba 1990 a. 1991 märtsis korraldati rahvahääletus, aga Venemaa demorkaatlikud jõud astusid augustipunts vastu välja ja segadus likviteeriti.
· Tulem: NSV Liit on pankrotis 1980. Aastate keskpaigas IV Võidurelvastamise uus etapp · Tähtede sõja uus programm: luua kosmiline kaitsekilp Maa orbiidile. · NSV Liit paigutas moodsad keskmaaraketid Ida Euroopasse. NATO asus selle peale paigutama Euroopasse ülitäpseid keskmaarakette. · 1980. keskpaigaks sai selgeks, et Ühendriigid on relvastumise võidujooksu võitnud. Lõpetati sõda Afganistanis. §45. PERESTROIKA I Mihhail Gorbatsovi tõus NSV Liidu etteotsa · Mihhail Gorbatsovi võimuletulekuga 1985. aastal algas Nõukogude Liidus uus poliitiline periood, mille märksõnadeks olid reformid ( perestroika ) ja avalikustamine ( glasnost ) Kremli juhtide senisest suurem valmisolek tõele. · Vajaduse muutuste järele tingisid NSV Liidu majanduslik pankrot, mida kiirendasid Afganistanis peetud koloniaalsõja kulud ja naftahinna järsk langus maailmaturul, ning
Ajaloo KT 28, 29, 29a 28 Perestroika algus. 1985 NLKP peasekretäriks sai Mihhail Gorbatsov. nõukogudel olid rasked ajad, sise-ja välispoliitika oli ummikusse jooksnud. Gorbatsov pidi riigi `ummikust' välja tooma. See pidi toimuma ühiskonna täiustamise ja ümberkorraldamise e. perestroika teel. Uus riigijuhtkond. Avalikustamine 1986 glasnost (saladuste vähendamist ühiskonnast ja sõnavabaduse avardumist) Ühiskond muutus eriarvamuste suhtes sallivamaks. Massiteabete mõju kasvas märgatavalt. Kontaktide tihenemine toimus muu maailmaga. Uutmoodi mõtlemine välispoliitikas
,,kuuma" telefoni otseliini Valge Maja - Kreml · Kuubat kasutati veel aastakümneid baasina, kust üritati Kesk-ja Lõuna-Ameerika maadesse kommunistlikku revolutsiooni eksportida. Kohati see ka õnnestus, näiteks Nikaraaguas Vietnami sõda · 1941. aastal oli Vietnami kommunistide algatusel Hiina territooriumil loodud Vietnami Sõltumatuse Liiga e Viet-minh, mille esimees oli Ho Chi Minh. Viet-minch oli vietnamlaste vastupanuliikumise organisatsioon, mille eesmärk oli saavutada Vietnami iseseisvus, mille nimel tuli võidelda nii jaapanlaste kui prantslaste vastu. 1943. aastast tegutses Viet-minh Vietnami põhjaosas ja 1945 vabastas Hanoi. · 1945. a. Septembri alul, kui jaapanlased olid Vietnamist lahkunud ning endised kolonisaatorid prantslased ei olnud veel tagasi jõudnud, kuulutasid Vietnami kommunistid eesotsas Ho Chi Minh`iga välja Vietnami Demokraatliku Vabariigi.
Ta oli Tsehhoslovakkia president aastail 19891992 ja Tsehhi Vabariigi president 1993 2003* Nicolae Ceasescu - Rumeenia kommunistlik diktaator 1965. aastast 1989. aasta detsembrini. Ta lõi enese ümber isikukultuse* Kazimira Prunskiene Valisus Leedus* Ivars Godmanis - Läti poliitik, Läti Tee esimees. Ta oli Läti peaminister aastatel 19901993 * Edgar Savisaar - Eesti poliitik, 1988 Rahvarinde üks asutajaid, taasiseseisvumisaja üleminekuvalitsuse peaminister19901992 * Boriss Jeltsin Venemaa sihikindel liider, kes 1993 surus maha riigipöörde* Gennadi Janajev - Nõukogude Liidu poliitik, asepresident 19901991, üks augustiputsi juhte,RESK eesotsas* Nelson Mandela - Lõuna-Aafrika Vabariigi poliitik ja inimõiguslane, endine Lõuna- Aafrika Vabariigi president, rahvuselt koosa* Frederik Willem de Klerk - endine Lõuna-Aafrika Vabariigi poliitik, president aastatel 19891994* Saddam Hussein - Iraagi diktaator* Slobodan Milosevic - Jugoslaavia ja Serbia poliitik*
pöördumatud vastuolud sotsiaalmajanduslikes, sise- ja välispoliitilistes suundades. neid aastaid nimetati stagnatsiooniajaks. see aeg tõi korvamatut kahju. loodust saastati, materjaalseid resursse raisati mõttetult, ehitati muudkui hüdroelektrijaamu. 10.PERESTOIKA(ümberehitamine, remont)- 1982-1985 surid 3 võimsat NLKP peasekretäri: Breznev, Antropov, Tsernenko. nende surmade järel tekkis vajadus uuendustele nii riiklikes kui parteilistes struktiirides. Perestroika hõlmas mitmeid märksõnu: arengu kiirendamine, majandusreform, demokratiseerimine, avalikustamine. Uueks parteiliikmeks sai Mihhail Gorbatsov. G üritas luua korda lonkavas majanduses, mis lõppes aga raskete tagajärgedega, viinamarja istandusi hävitada, et piirata alkoholi tootmist, aga sellepärast jäi riigikassasse laekumata 37 miljonit rubla, see süvendas inflatsiooni. kohe tekkis põrandaaluse alkoholi
Nõukogude liidu lagunemine 1985 aastal uueks NLKP peasekretäriks Mihhail Gorbatsov. Sel ajal oli impeeriumi areng viinud riigi sise- ja välispoliitilisesse ummikusse. Gorbatsovist pidi saama uus partei liider, kes riigi kriisist välja viib ning säilitab sotsialistliku ühiskonnakorra. Gorbatsovi esialne uuenduskava perestroika nägi ette riigi majandusliku arengu kiirendamist. Hakati uuendama ka riigi juhtkonda. Al. 1986 tõusis päevakorrale glasnost e. avalikustamine. Sõnavabaduse avardumine, salastatuse vähendamine ühiskonnas. Kasvas ajakirjanduse ja televisiooni mõju. Kontaktide tihenemine muu maailmaga. NSVL uuenev juhtkond seadis eesmärgiks suhete parandamise lääneriikidega. NSVL majandus ei kannatanud enam võidurelvastumist välja. Gorbatsov pakkus
Repressioone teostas KGB , kasutati erinevaid meetmeid, näiteks:Töölt vallandamine. Arreteerimine, riigistatud ja põllumajandus maalt väljasaatmine, ülekuulamised ja piinamised, psühhiaatriline sundravi kollektiviseeritud. Sotsialistlik majanduselu tugines rangele e) Gorbatšovi perestroika eesmärk ja suuremad muudatused: Gorbatsov nimetati NLKP peasekretäriks 1985.a. Gorbatsov algatas perestroika plaanimajandusele e. poliitika, mille eesmärgiks olid senise sotsialistliku ühiskonna reformimine, b) Sotsialistlike riikide koostöö: et tuua riik välja majanduslikust kriisist. Ta algatas avalikustamise (ehk glasnosti)
Müüri ehitamist alustati 13. augustil 1961. Saksamaa Liitvabariigi esimene kantsler Konrad Adenauer püüdis riiki Lääne-Euroopasse integreerida, arendades laialdast koostööd teiste maadega. 1950 jõustus Marshalli plaan. Kui 1969 aastal valiti liidukantsleriks Willy Brandt, algas Ida ja Lääne lähenemine, mis viis SDV diplomaatilise tunnustamiseni Lääne-Saksamaa poolt. Saksamaa taasühinemise tegi võimalikuks NSV Liidus toimunud perestroika ja glasnost. 9. novembril 1989 langes Berliini müür. Kolm nädalat hiljem esitas SDV liidukantsler Helmut Kohl kümnest punktist koosneva programmi Saksamaa ühendamiseks. 3. oktoobrist 1990 oli Saksamaa taas terviklik riik. Sõlmiti kaks-pluss-neli leping, ehk kõigepealt jõudku sakslased ise oma tuleviku suhtes kokkuleppele ja siis kooskõlastagu see Teise maailmasõja võitjariikidega.. Rahvusvahelise õiguse järgi ei ühinenud
NSV Liidu lagunemine, Idabloki lagunemine, Eesti taasiseseisvumine Kontrolltöö Nõukogude Liidu lagunemine: 1. Millal sai M. Gorbatsov NSV Liidu juhiks ning miks alustas ta reforme? (õp. lk 100) Gorbatsov sai NSV Liidu juhiks ehk NLKP peasekretäriks 1985. aasta märtsis. Ta alustas reforme kuna ta tuli võimule Nõukogude Liidu jaoks keerulisel ajal: impeeriumi areng oli viinud riigi sise- ja välispoliitilisse ummikusse. Sellises olukorras mõistsid muudatuste vajadust ka kõige tagurlikumad jõud, kes samuti toetasid Gorbatsovi kanditatuuri. Temast pidi saama partei uus
PERESTROIKA Gorbatsovi tõus NSVL etteotsa: 1985 sai Gorbatsovist NLKP KK partei peasekretär. Ta oli veendunud et NSVL vajab ümberkorraldusi, samas eesmärgiks oli käsumajanduse ja impeeriumi päästmine. Juhtkond lootis Läänt petta ja keerulisest olukorrast pääseda. Aga Reagan nähes NSVL liidrite soovi vastasseisu leevendada andis talle hoogu juurde. USA toetas enam Afganistani sisse ning vastupanuliikumisi Kesk- ja Ida- Euroopas, eriti Poolas Muudatuste algus NSVL-s: 1985 teatas Gorbatsov, ettema peamine ülesanne on NSVL majandusliku arengu kiirendamine. Selleks viis läbi perestroika (sost ühisk ümberkujundamine). Tegemist oli majanduslike muudatuste programmiga. Tungimata probleemide tuumani, asus ta võitlema nt alkoholiga. Glasnost e avalikustamine pidi tähistama Kremli juhtide senisest suuremat valmisolekut tõele. 1986 Tsernobõli katastroof. Gorbatsov oli toimuvat tunnistama pidanud. Tsensuuri lõdvendati. Võis rääkida 2 alal
Mihhail Sergejevits Gorbatsov Sisukord Elulugu...............................................................................3 Gorbatsov riigipeana...................................................4 Gorbatsovi reformid...................................................4 Suhted Läänega..........................................................4 Gorbatsovi vastased ja pooldajad..............................4 Gorbatsovi maine langus............................................5 Mihhail Gorbatsov armastab viina................................5 Nõukogude Liidu Lagunemine........................6- 8 Kasutatud Kirjandus........................................................9 Elulugu Põhja-Kaukaasias sündinud Gorbatsov õppis Moskva ülikoolis õigusteadust ja astus 1952 NLKP-sse. 19551962 töötas ta Stavropoli krai komsomoliorganeis, seejärel parteilistel ametipostidel Stavropoli krais ja linnas. 19701978 oli ta Stavropoli krai parteiliider ja jättis
majanduslikust ja välispoliitilisest ummikust väljaviimine sotsialistlikku ühiskonnakorda säilitades. Seda loodeti saavutada majanduselu ajakohastamise, valitseva režiimi osalise ümberkorraldamise, sõnavabaduse suurendamise ja paindlikuma välispoliitika abil. Moskva välispoliitiline “uut moodi mõtlemine” tõi endaga kaasa külma sõja taandumise ning kommunismi kokkuvarisemise Ida-Euroopas. Siseriiklikult viis perestroika aga ühiskonna sügavasse vastasseisu, mis tipnes tagurlike poliitiliste jõudude võimuhaaramiskatsega 1991. aasta augustis. Riigipöörde läbikukkumine põhjustas omakorda Nõukogude Liidu lagunemise ning andis võimaluse paljudele liiduvabariikidele iseseisvumiseks. Nõukogude Liidu “vabade käte” poliitika viis kommunismi kokkuvarisemiseni Ida- Euroopas. Kokkuvõtlikult olid need muudatused murrangulise tähtsusega, mille mõju võib võrrelda isegi Prantsuse revolutsiooniga
stalinismi taaselustamine, rahvusküsimuse mahasalgamine · Lokkas varimajandus · Dissidentlus ehk teisitimõtlemine · Välispoliitikas 1960-ndad aastad edukad, 1970-ndate II poolel hakkas Nõukogude Liit oma reputatsiooni üha rohkem kaotama, jõudes suurimasse mõõnaseinu 1980- ndate alul · 1982-1985 surid üksteise järel kolm NLKP peasekretäri Breznev, Andropov ja Tsernenko) 4. Perestroika · Uus parteiliider Gorbatsov võimule tulles 54-aastane, energiline, parteiringkondades tuntud kui mõõdukas reformaator · Sotsialismi moderniseerimise katsed, mis said üldnimeks perestroika. See mõiste hõlmas omakorda mitmeid märksõnu, mis ühel või teisel ajajärgul esiplaanile tõusid: arengu kiirendamine, majandusreform, demokratiseerimine, avalikustamine jm Majandus · Sooviti rakendada üksikuid turumajanduslikke võtteid, kuid võtmepositsioonid
teha sel teema mini-uurimustöö ning kelle eestvedamisel sai see töö valmis. Veel tahan tänada ma oma intervjuueeritavaid Kare't ja Karmen'it, kellelt sain ma rohkem huvitavamaid teadmisi, kui õpikust. 3 AJALOOLINE TAUST Venemaal toimunud sündmused 1985. aasta märtsis sai Nõukogude Liidu Kommunistlik Partei peasekretäriks Mihhail Gorbatsov. Tol ajal kui ta võimule tuli on Nõukogude Liidu jaoks keeruline aeg. Toimus impeeriumi areng ning see oli viinud riigi sise-ja välispoliitilisse ummikusse. M. Gorbatsov pidi aitama riigi kriisist välja ja säilitama sotsialistliku ühiskonnakorra. Ta uuenduste kava nägi ette riigi majandusliku arengu kiirenemist, mis pidi toimima sotsialistliku ühiskonna täiustamise ja ümberkorraldamise ehk perestroika teel. Sel ajal hakati uuendama riigi juhtkonda. 1986
Ootamatult lühikese ajaga oli NSV Liit kaotanud suure osa oma rahvusvahelisest autoriteedist ning seisis vastamisi käärimisega nii kodus kui ka võõrsil. Nõukogude majandus oli pankrotis, relvastus neelas tohutuid ressursse, Ühendriikidest jäi NSV Liit aga üha rohkem maha. Hädasti vajati reforme, selleks tuli riigi etteotsa seada uut tüüpi liidrid. See arusaam pani aluse NSV Liidu uuendamise programmile, mis läks ajalukku perestroika nime all. PERESTROIKA Mihhail Gorbatsovi tõus NSV Liidu etteotsa 1985. aasta märtsis kinnitas NLKP Keskkomitee pleenum partei peasekretäriks Mihhail Gorbatsovi. 54-aastane Gorbatsov oli noorim liider NSV Liidus pärast Stalini võimuletulekut, esindades põlvkonda, kes oli tulnud poliitikasse Hrustsovi sula ajal. Gorbatsov oli veendunud, et NSV Liit vajab ümberkorraldusi, ning oli valmise neid tegema. Samas polnud tema eesmärk mitte üleminek demokraatiale ja turumajandusele,
PERESTROIKA Gorbatsovi tõus NSVL etteotsa: 1985 sai Gorbatsovist NLKP KK partei peasekretär. Ta oli veendunud et NSVL vajab ümberkorraldusi, samas eesmärgiks oli käsumajanduse ja impeeriumi päästmine. Juhtkond lootis Läänt petta ja keerulisest olukorrast pääseda. Aga Reagan nähes NSVL liidrite soovi vastasseisu leevendada andis talle hoogu juurde. USA toetas enam Afganistani sisse ning vastupanuliikumisi Kesk- ja Ida- Euroopas, eriti Poolas Muudatuste algus NSVL-s: 1985 teatas Gorbatsov, ettema peamine ülesanne on NSVL majandusliku arengu kiirendamine. Selleks viis läbi perestroika (sost ühisk ümberkujundamine). Tegemist oli majanduslike muudatuste programmiga. Tungimata probleemide tuumani, asus ta võitlema nt alkoholiga. Glasnost e avalikustamine pidi tähistama Kremli juhtide senisest suuremat valmisolekut tõele. 1986 Tsernobõli katastroof. Gorbatsov oli toimuvat tunnistama pidanud. Tsensuuri lõdvendati. Võis rääkida 2
- Sotsialismi iseloomulikud jooned: - riiklik tootmisvahendite omandus - majanduse tsentraliseeritud planeerimine Kapitalistlikus ühiskonnas kuuluvad tootmisressursid pigem eraisikutele kui valitsusele. 5.iseloomusta sotsialistlike riikide koostööd. majanduses :Olulisemaks majandusalase koostöö organisatsiooniks oli Vastastikuse Majandusabi Nõukogu. See loodi vastukaaluks Lääne majandusabile, mida pakkus USA. Loodud organisatsioon pidi aitama Moskva- meelsetel riikidel majandusraskustest üle saada, samas tugevdas see neis riikides Moskva ülemvõimu. sõjalises koostöös : 1955 moodustasid Ida- Euroopa sotsialistlikud riigid vastukaaluks lääneriikide sõjalisele organisatsioonile (NATO) oma sõjalise liidu: Varssavi Lepingu Organisatsioon ehk Varssavi Pakt. Asutamislepingus rõhutati kõigi liikmesmaade ühistegevust ja võrdsust, kuid tegelikkuses juhiti kõike Moskvast
November 1982: · Breznevi surm · J. Andropov Uus NSVL valitseja (1982-1984) o Tervislikult halvas seisus o Ei saanud oma tööga hakkama o Ainus mis sai algatatud oli töödistsipliin Vabal ajal tungiti sotsiaalsetesse asutustesse, ning uuriti miks inimesed tööl ei ole. · K. Tsernenko uus valitseja (1984-1985) o Suri haigusesse · USA alustas uut võidurelvastumist. Perestroika · M. Gorbatsov sai võimule 1985 o NSVL vajadus muutuste järele (lääneriikidest ollakse maas, kauba puudus) o 1985 Perestroika sotsialistliku ühiskonna ümberkujutamine (eestis ,,uutmine") Võitlus alkoholismiga. · 1. Juunis hakati piirama alko kätte saadavust. o Muudeti vanuse piiri (1821) ja muudeti poe avamis kellaaegu
Kasutades ära tekkinud situatsiooni kuulutati Eesti 20.aug. 1991. iseseisvaks. 3. Millised sisemised ja välised tegurid võimaldasid Eesti omariikluse taastamise 1991.? Sisemised tegurid: · äärmuseni halvenenud majanduslik situatsioon, kuna Eesti majandus oli allutatud NL vajadustele, · rahvas politiseerus, · Eestis oli võimukriis, mille survel K.Vaino võeti EKP 1. sekretäri kohalt maha ja tema asemele seati V.Väljas, · alanud oli perestroika ja glasnost. Välised tegurid: · iseseisvaks ei püüdnud saada mitte üksnes Eesti, vaid rahutused olid ka teistes liiduvabariikides, · lagunes kogu nn. sotsialismileer, s.t Ida-Euroopa riigid hakkasid vabanema NL võimu alt, · Lääneriikide abi iseseisvujatele, · NL sõjaline potentsiaal oli nõrgenenud, VLO lagunenud. 4. Analüüsi taasiseseisvunud EV arengut! Pärast iseseisvumist töötati välja uus põhiseadus, mis võeti vastu 1992. referendumil
● USA andis Smle reparatsioonise tasumiseks laenu. ● Sm väljus kriisist Locarna konverents 1925 ● Saksamaa oli esimest korda teistega võrdne ● Konverentsil lepiti lõplikult kokku Saksamaa piirid Briand - Kelloggi pakt ● 15 + 48 paktile alla kirjutanud riiki kohustusid loobuma sõjast kui riikidevahelise suhtlemise vahendist Kellogg Briand Patsifism - sõjavastasus 1929 algas ülemaailmne majanduskriis ● Ületootmine ● Vale majandamine ● Valitsuste vale majanduspoliitika Charles Lindbergh Herbert Hoover 1929- 1933 ameeriklased unustavad ära sõna vaesus DEMOKRAATLIKUD RIIGID 1.Reastage järgnvad riigid naistele valimisõiguse andmise järel: Prantsusmaa, Šveits, Soome, Suurbritannia. Vastus: 1. Soome 2. Suurbritannia 3. Prantsusmaa 4. Šveits 2
riikide majanduspoliitika ühtlustamine ja majanduslik koostöö. Teerajajad olid selles Prantsusmaa ja Saksamaa, kes soovisid sel moel vältida tulevikus sõja puhkemist Lääne-Euroopas. Kahe riigi eestvedamisel loodi 1951. aastal Euroopa Söe- ja Teraseühedus, millega liitusid ka Itaalia, Belgia, Luksemburg ja Holland. Ühenduse alusel hakkas kujunema tänapäeva Euroopa Liit Euroopa riike ühendav majanduslik ja poliitiline organisatsioon. Hipide liikumine 1960. aastatel tekkis lääneriikides keskklassi hulgast pärit noorte hulgas omapärane protestiliikumine, mis kestis 70. aastate keskpaigani. Selle tuumaks oli vastuseis Vietnami sõjale ja ühiskonnale, mis võis taolisi sõdu ajendada. Noorte sotsiaalsel protestil oli nii poliitiline kui ka kultuuriline aspekt. Ameerika läänerannikult sai alguse hipide ehk lillelaste liikumine, kelle hüüdlauseks oli ,,Make love,
riikide majanduspoliitika ühtlustamine ja majanduslik koostöö. Teerajajad olid selles Prantsusmaa ja Saksamaa, kes soovisid sel moel vältida tulevikus sõja puhkemist Lääne-Euroopas. Kahe riigi eestvedamisel loodi 1951. aastal Euroopa Söe- ja Teraseühedus, millega liitusid ka Itaalia, Belgia, Luksemburg ja Holland. Ühenduse alusel hakkas kujunema tänapäeva Euroopa Liit Euroopa riike ühendav majanduslik ja poliitiline organisatsioon. Hipide liikumine 1960. aastatel tekkis lääneriikides keskklassi hulgast pärit noorte hulgas omapärane protestiliikumine, mis kestis 70. aastate keskpaigani. Selle tuumaks oli vastuseis Vietnami sõjale ja ühiskonnale, mis võis taolisi sõdu ajendada. Noorte sotsiaalsel protestil oli nii poliitiline kui ka kultuuriline aspekt. Ameerika läänerannikult sai alguse hipide ehk lillelaste liikumine, kelle hüüdlauseks oli ,,Make love,
riikide majanduspoliitika ühtlustamine ja majanduslik koostöö. Teerajajad olid selles Prantsusmaa ja Saksamaa, kes soovisid sel moel vältida tulevikus sõja puhkemist Lääne-Euroopas. Kahe riigi eestvedamisel loodi 1951. aastal Euroopa Söe- ja Teraseühedus, millega liitusid ka Itaalia, Belgia, Luksemburg ja Holland. Ühenduse alusel hakkas kujunema tänapäeva Euroopa Liit Euroopa riike ühendav majanduslik ja poliitiline organisatsioon. Hipide liikumine 1960. aastatel tekkis lääneriikides keskklassi hulgast pärit noorte hulgas omapärane protestiliikumine, mis kestis 70. aastate keskpaigani. Selle tuumaks oli vastuseis Vietnami sõjale ja ühiskonnale, mis võis taolisi sõdu ajendada. Noorte sotsiaalsel protestil oli nii poliitiline kui ka kultuuriline aspekt. Ameerika läänerannikult sai alguse hipide ehk lillelaste liikumine, kelle hüüdlauseks oli ,,Make love,
kandjaks oli Riigipäev. Reparatsiooni kulud ei lubanud Saksa majandusel jalgele tõusta, mistõttu noorel demokraatial puudus kindel jalgealus. 1923 algas Saksamaal hüperinflatsioon. USA rahandusministri Dawesi ettepanekul vähendati reparatsioonikoormat ja USA andis Saksamaale nende tasumiseks isegi laenu, misjärel hakkas Saksamaa majandus kosuma. Vabariigis püüdsid pidevalt võimu haarata Kominterni juhtimisel kommunistid, kellega aga saksa töölised kaasa ei läinud. Ülemaailmne majanduskriis räsis tugevalt ka Saksamaad, luues soodsa pinnase diktatuurile. Weimari vabariigiga rahulolematud hakkasid koonduma Natsionaalsotsialistlikku Saksa Töölisparteisse, mida juhtis Adolf Hitler. Juba 1923 aastal üritasid natsid Münchenis võimu haarata. Hitler mõisteti vangi, kus ta kirjutas oma programmi tutvustava teose ,,Mein Kampf". 1930 aasta Riigipäeva valimistel suurendasid nad oma osakaalu mitu korda ja 1933 aasta valimistel olid nad juba suurim saadikurühm
riikide majanduspoliitika ühtlustamine ja majanduslik koostöö. Teerajajad olid selles Prantsusmaa ja Saksamaa, kes soovisid sel moel vältida tulevikus sõja puhkemist Lääne-Euroopas. Kahe riigi eestvedamisel loodi 1951. aastal Euroopa Söe- ja Teraseühedus, millega liitusid ka Itaalia, Belgia, Luksemburg ja Holland. Ühenduse alusel hakkas kujunema tänapäeva Euroopa Liit – Euroopa riike ühendav majanduslik ja poliitiline organisatsioon. Hipide liikumine 1960. aastatel tekkis lääneriikides keskklassi hulgast pärit noorte hulgas omapärane protestiliikumine, mis kestis 70. aastate keskpaigani. Selle tuumaks oli vastuseis Vietnami sõjale ja ühiskonnale, mis võis taolisi sõdu ajendada. Noorte sotsiaalsel protestil oli nii poliitiline kui ka kultuuriline aspekt. Ameerika läänerannikult sai alguse hipide ehk lillelaste liikumine, kelle hüüdlauseks oli „Make love,
edendamise vastu. 6 liiduvabariiki. Lenin tahtis, et riigid oleksid iseseisvad, aga moodustaksid liidu. 2. NSV Liidu lagunemine 1985. aastal alanud perestroikapoliitika eesmärk pidi olema nõukogude ühiskonna majanduslikust ja välispoliitilisest ummikust väljaviimine sotsialistlikku ühiskonnakorda säilitades.Moskva välispoliitiline “uut moodi mõtlemine” tõi endaga kaasa külma sõja taandumise ning kommunismi kokkuvarisemise Ida-Euroopas. Siseriiklikult viis perestroika aga ühiskonna sügavasse vastasseisu, mis tipnes tagurlike poliitiliste jõudude võimuhaaramiskatsega 1991. aasta augustis. Riigipöörde läbikukkumine põhjustas omakorda Nõukogude Liidu lagunemise ning andis võimaluse paljudele liiduvabariikidele iseseisvumiseks. PERESTROIKA ALGUS 1985. aasta märtsis sai uueks NLKP peasekretäriks Mihhail Gorbatšov. Ta tuli võimule Nõukogude Liidu jaoks keerulisel ajal: impeeriumi areng oli viinud riigi sise- ja välispoliitilisse ummikusse
Põllumajandusega tegelevate inimeste arv väheneb, saagikus suureneb. 50-60 - kuldsed aastad nii majanduslikult kui ka kultuuriliselt. Majandus 7080ndatel. 1971. valuutakriis - USA teatas, et tühistati seos dollari ja kulla vahel. Mindi üle ujuvale valuutakursile. Valuuta kurss sõltub nõudmisest ja pakkumisest. 1979. loodi EÜ maades oma arveldusühik ECU. Naftakriis. Põhiline osa naftast tuli OPECi maadest - naftat eksportivate maade organisatsioon - enamus liikmetest Araabiamaad, kes kehtestasid Iisraeli toetavatele riikidele naftamüügi embargo. Laienes peaaegu kõigile arenenud tööstusriikidele. Nafta hind tõusis 4 korda. Hakati ostma naftat NLiidust. Arenenud tööstusriikidest hakkas valuuta väljavool. Nende riik8ide eneste tootmine vähenes, tööpuudus kasvas, kensianism enam ei toiminud. 70ndate II poolel uus majandusteooria - monetarism - riik ei tohi majandust mõjutada teisiti kui ainult rahamassi
(Lõpp 1980-90 aastate vahetus Idaboki ja NSV Liidu lagunemine, Saksamaa taasühendamine) Avaldusvormid: vastastik propaganda vastastik ideoloogia vastastik luure vastandlikud sõjalised liidud (NATO ehk Põhja-Atlandi Lepingu Organistatsioon, eesmärgiks vastu seista NSVL sõjalisele ekspansioonile, VLO ehk Varssavi Lepingu Organisatsioon, NSV Liitu ja Ida-Euroopa sotasilistlikke riike ühendav sõjalis-poliitiline blokk) võidurelvastumine Lisaks: Trumani doktriin 1947 (president Truman lubas anda sõjalist abi neile riikidele, keda ähvardab NSV Liidu poolne ekspansioonioht) Marshalli plaan 1948-1952 (eesmärgiks Euroopa majanduse kiire taastamine)
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
