Risto Vao 11e 2010 Nõukogude Eesti Kriminaalsed sündmused Eestis aastatel 19401941 1. Eesti Vabariigi kodanike ja elanike süüdimõistmine Eestisse sisenes1940. aasta juunis Eestisse koos Punaarmee üksustega või kohe pärast neid NSVLi Siseasjade Rahvakomissariaadi (edaspidi NKVD) operatiivgrupp, mis juhtis Eesti kodanike ja elanike vangistamist Eesti Vabariigi territooriumil. Esimesed arreteerimised toimusid juba 1940. aasta juunis. NKVD operatiivgrupi poolt olulisemaks peetud isikud viidi mõne päeva jooksul pärast Eestis kinnivõtmist Leningradi või Moskvasse, kus nad formaalselt uuesti arreteeriti. 1940. aasta juunist augustini püüdsid NSVLi okupatsioonivõimud jätta muljet, et Eesti territooriumil kehtivad jätkuvalt Eesti Vabariigi seadused. NKVD operatiivgrupi tegevuse varjamiseks kasutati Eesti poliitilist politseid. 1940. aasta juuni lõpus
- ÜK(b)P KK Eesti Büroo (1944- - Rahvakomissariaadid, 47) Ministeeriumid ja komiteed EKP Keskkomitee ENSV - EKP KK Büroo/Presiidium - Ülemnõukogu - EKP KK Sekretariaat - Ülemnõukogu Presiidium - Rahvakomissaride Nõukogu/Ministrite Nõukogu Partei ja riigi vahekorrad Kommunistlik partei NSVL massipartei Partei liikmed ja kandidaadid NLKP liikmeskond 1986 üle 19 miljoni ehk ca 10% täiskasvanud elanikkonnast EKP organisatsioon 1988 ligi 113 000 ehk ca 10% täiskasvanud elanikkonnast Kommunistliku Partei hierarhia Kongress Kommunistliku partei kõigeim võimuorgan Põhikirja järgi pidi kogumena 3 (1939) või 4 (1952, 1961) aasta tagant 1941-1990 EKP kongresse 15 Kongressi pädevus
Rongkäiku saatis ja Kadriorgu jõudis üle 20 tanki ja muu soomuki. Siis muutus jõudemonstratsioon sõjaliseks interventsiooniks. Patarei vangide vabastamist ja aktsiooni Kalamaja õhukaitseväeosa vastu julgestasid jällegi tankid, millele hiljem kiirkorras appi toodi terve punaarmee väeüksus. Vanglaülemat ähvardamas käinud 5mehelise delegatsiooni koosseisus oli 3 vene ohvitseri. Järgnenud korratustes, politseisse kokkukorjatud relvade röövimises, kaitsepolitsei vangivõtus ja NKVD kätte andmises, ringhäälingu ülevõtmises ja eriti lahingus Raua tänava koolimajja paigutatud Eesti sidepataljoniga etendasid samuti otsustavat osa tankid ning punavägi oma politrukkidega, kes osutusid sageli koguni organisaatoreiks. Juriidiliselt ja sisuliselt kuulus N.Liidu jõudude hulka lisaks avalikele relvakandjaile ka illegaalne 133liikmeline (Kuuli:47) "Eestimaa kompartei", mis pidas ennast Kominterni sektsiooniks
Nõukogude okupatsioon Tunnikonspekt § 36 Eesti ajalugu II Eesti 1939-1941 Kordamiseks: · MRP lisaprotokolliga 23. aug. 1939 läks Eesti NSVLi mõjusfääri · 28. sept. 1939 baaside leping NSVLi ja Eesti vahel Eestisse rajati NSVLi sõjaväebaasid baaside ajastu kestis sügisest 1939 kevadeni 1940 · baltisakslased lahkusid Eestist oktoobris 1939 * 16. juunil 1940 esitas Nõukogude Liit noodi Eestile, milles nõudis: 1) uut valitsust Eestile 2) lisavägede toomist Eestisse Kogu maailma tähelepanu oli sel hetkel suunatud Prantsusmaale, mida Saksamaa parasjagu vallutas. Eesti Vabariigi valitsus andis järele ja lubas NSVLi lisavägedel sisse tulla. Nn Narva diktaat Laidoner kohtus Narvas Punaarmee juhtidega, mille tulemusel suruti Eestile peale järgmised nõuded: kontroll teedel anti Punaarmeele, keelati meeleavaldused, eraisikud pidid loovutama relvad. Nõukogude Liidu väed hakkasid üle Eesti piiri tulema 17. juu
Juuniküüditamine Eestis Ettevalmistused NSV Liidu Rahvakomissaride Nõukogu ja ÜK(b)P Keskkomitee võtsid 1941. aastal 14. mail vastu ühismääruse nr 1299-526ss, mis kinnitas ,,Direktiiv sotsiaalselt võõra elemendi väljasaatmise kohta Balti liiduvabariikidest, Lääne-Ukrainast, Lääne-Valgevenest ja Moldaaviast" eriasumisele saatmise läbiviimise kohta. Toimuvat koordineerima määrati NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaadi rahvakomissar Vsevolod Merkulov, tema asetäitja Ivan Serov ja NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaadi rahvakomissari asetäitja Viktor Abakumov. Operatsiooni asusid läbi viima nn ''troikad'', mis olid kolmest isikust koosnevad komisjonid. Eesti NSV juhttroikasse kuulusidiikliku julgeoleku rahvakomissar Boris Kumm, siseasjade rahvakomissar Andrei Murro ja EK(b)P KK I sekretär Karl Säre. Kogu Eesti ulatuses juhtisid küüditamist NKVD Operatiiv staap, mille juht oli Eesti NSV Riikliku
Kommunistliku Partei liikmetest koosnevad Rahvakomissaride Nõukogud. ÜK(b)P Keskkomitee Poliitbüroo oli ka nende koosseisud eelnevalt kinnitanud. Eesti lõplik sovetiseerimine toimus 1940. aasta augustist kuni 1941. aasta suveni. ÜK(b)P juhtis kõiki protsesse Nõukogude Liidus nii riiklikul kui ka kohalikul tasandil. Eestimaa Kommunistlik (bolsevike) Partei (edaspidi EK(b)P) ühendati ÜK(b)Pga ametlikult 1940. aasta oktoobris. 1940 okupeeris NSVL Eesti Vabariigi (nagu ka Läti ja Leedu), kasutades selleks sõjalise jõuga ähvardamist. NSVLi eesmärk oli Balti riikide alaline liitmine oma territooriumiga. Lavastati Balti riikide "vabatahtlik" ühinemine Nõukogude Liiduga ja algas nende riikide sunniviisiline sovetiseerimine. 3. Raamatuala korraldus Eestis Nõukogude võimuesimesel aastal,1940- 1941 21. juunil1940. aastal läksid valitsusohjad Eestis üle uue, Nõukogude Liidu poolt määratud valitsuse kätte.
Itaalia fasistid tagandasid ise Mussolini. Septembris 1943 sõlmis Itaalia USAga ja Inglismaaga vaherahu. 6. juunil 1944 avati liitlaste (USA, Inglismaa, Kanada, Poola) dessandiga Põhja- Prantsusmaal teine rinne. (24 tunniga paisati merelt maale 250 000 meest) 1944. aasta suve jooksul vabastati Prantsusmaa Saksa okupatsiooni alt. Samal ajal alustas suurt pealetungi Nõukogude Liit (Soomes, Baltikumis, Valgevenes). Pealetungi käigus väljus NSVL oma piiridest, tungis edasi Läände ja sai oma kontrolli alla Ida-Euroopa. 1945. aasta jaanuaris jõudsid Nõukogude Liidu väed Saksamaa pinnale. Suur pealetung algas märtsis. Samal ajal lähenesid lääne poolt Saksamaale lääneliitlased. Punaarmee ja lääneliitlaste (NSVL ja USA) kohtumine (nn. liitlaste kohtumine) toimus 25. aprillil 1945 Elbe jõe ääres. Saksamaa pealinn Berliin alistus liitlasvägedele 2. mail (Hitler sooritas enesetapu 30. aprillil). NB! 8
Itaalia fasistid tagandasid ise Mussolini. Septembris 1943 sõlmis Itaalia USAga ja Inglismaaga vaherahu. 6. juunil 1944 avati liitlaste (USA, Inglismaa, Kanada, Poola) dessandiga Põhja-Prantsusmaal teine rinne. (24 tunniga paisati merelt maale 250 000 meest) 1944. aasta suve jooksul vabastati Prantsusmaa Saksa okupatsiooni alt. Samal ajal alustas suurt pealetungi Nõukogude Liit (Soomes, Baltikumis, Valgevenes). Pealetungi käigus väljus NSVL oma piiridest, tungis edasi Läände ja sai oma kontrolli alla Ida- Euroopa. 1945. aasta jaanuaris jõudsid Nõukogude Liidu väed Saksamaa pinnale. Suur pealetung algas märtsis. Samal ajal lähenesid lääne poolt Saksamaale lääneliitlased. Punaarmee ja lääneliitlaste (NSVL ja USA) kohtumine (nn. liitlaste kohtumine) toimus 25. aprillil 1945 Elbe jõe ääres. Saksamaa pealinn Berliin alistus liitlasvägedele 2. mail (Hitler sooritas enesetapu 30. aprillil). NB! 8
1939. aastal mainis Hitler oma kõnes, et Ida- ja Kesk- Euroopas asuvad saksa rahvusgrupid paigutatakse ümber Saksamaale ning järgneva seitsme kuuda lahkuski Eestist 12 660 baltisakslast liskas sellele ka tuhatkond eesti soost kadakasakslast. Seega lakkas baltisaksa rahvusgrupp üldse olemast. 2. Baaside leping: ,,Orzeli" juhtum; santaaz ,,Metallistiga", lepingu sisu; kas lepingu sõlmimine oli õige tegu? Eesti avalik arvamus lepingust. Baaside lepind: 28. septembril 1939.a kirjutati alla NSVL ja Eesti vastastikuse abistamise paktile, millega: a)Eesti andis NSV Liidule rendile maa-alad mereväebaaside loomiseks Saaremaal, Hiiumaal ja Paldiski ümbruses b)Moskva oli kohustatud Eestile relvastust müüma c)baasidesse toodava väe suurus oli 25 000 meest d)Venemaale anti õigus kasutata Tallinna sadamat e)suuliselt luba, et pakt ei kahjusta Eesti suveräänsust ning NSVL ei sekku Eesti siseasjadesse. f)peavad osutama üksteisele igasugust abi, ka sõjalist
ka majandusajaloos. Tarvel: Algab 23. augustiga 1939 ja lõppeb 20. augustiga 1991, mis jagatud üheksaks perioodiks: - Nn. baaside aeg – 23. august 1939-16. juuni 1940 Osalise okupatsiooni (eeltakti) aeg. Alguseks kas vastastikuse abistamise pakt (28. sept 1939) või MRP (parem) allakirjutamisega 23. augustil. Poliitilise ajaloo sündmustega täpselt dateeritav periood. - Esimene Nõukogude (punane) aasta Alguseks, kas 16. juuni 1940, mil NSVL esitas Eestile ultimatiivse nõude täiendavata Punaarmee üksuste sisselaskmiseks kogu Eesti territooriumile, või (parem) 17. juuni 1940. a, mil üksused tegelikult sisse tulid. Sellega algas Eesti täielik okupatsioon 21. juunil – juunipööre või 21. juulil – Riigivolikogu kuulutas välja Nõukogude võimu või 6. augustil – Eesti liideti formaalselt NSVL-iga. Perioodi lõpuks võib lugeda Tallinna vallutamist Saksa vägede poolt – 28. august 1941.
8. Eesti välispoliitika 191739. Eesmärgid, perioodid, peamised probleemid. 8.1 Perioodid: I periood: 1917-1920 Tunnustuse hankimine Piiriküsimused Välisabi taotlemine II periood: 1920-1939 julgeoleku kindlustamine: 1920-1925 regionaalne koostöö 1925-1938 Rahvasteliit 1930 lõpp- neutraliteet 8.2 Peamised probleemid: Balti koostöö nurjumine NSVL ja Saksamaa suhted 9. 193940. MRP. Baaside leping ja baaside ajajärk. Okupeerimine 1940. 9.1 1939-1940 MRP 23.august NSVL ja Saksamaa mittekallaletungi leping. Sõlmiti Molotovi ja Rippendropi vahel. Sisaldas salajast lisaprotokolli, mis sisaldas järgmist: · Leedu läheb Saksamaa huvisfääri · Läti, Eesti ja Soome lähevad NSVL huvisfääri · Poola riikluse küsimus otsustatakse hiljem, kuid sõbralikult · Bessaraabia NSVL huvisfääri 9.2 Baaside leping ja baaside ajajärk 9.2.1 Baaside leping 24. septembril 1939 tegi Moskva esimesed nõudmised Eestile vastastikuse
Vabariiklasi toetas NSVL) *Suur katsetus enne II MS (Saadi katsetada relvi reaalses olukorras, massiline pommitamine õhuväe poolt, I MS ajal õhuväel polnud erilist rolli, vähe lennukeid jne) *Francol õnnestubki diktatuuri kehtestamine Olulisemad sõjasündmused ja nende tähtsus sõjas: 1.09.1939 Saksamaa ründab Poolat, algab II MS 17.09.1939 NSVLi kallaletung Poolale, kuu lõpuks Poola okupeeritud NSVLi ja 1 Natsi-Saksamaa poolt 30.11.1939 Talvesõda algus Soome ja NSVL vahel ("väidetavalt" alustas Soome , aga tegelikult NSVL), Soome jääb iseseisvaks, kuid pidi loovutama alasid 22.06.1940 Prantsusmaa alistub, Prantsusmaa osutab vastupanu Saksa vägedele ja Charles de Gaulle koordineeris seda liikumist 21.07.1940 (Eesti) Eesti Nõukogude Sotsialistlik Vabariik, eesti läks ametlikult nõukogude liidu alla 6.08.1940 (Eesti) Eesti NSV võetakse vastu Nõukogude Liidu "sõbralikku" perre. 22.06
,,liitumisel" NSVLiga. (seda veel kohe ei tehtud? Juunikommunistid 1940. aasta suvel uue võimuga kaasa läinud ja EKPsse kuuluvaid. Juuli algul saadetaks laiali Riigikogu ja kuulutatakse välja valimised Riigivolikokku. Kommunistid koondati blokki Eesti Töötava Rahva Liit, teistel osa võtta ei lubatud. Uus Riigivolikogu kuulutas välja ENSV ja palus võtta end vastu NSVL-i. 1940 aasta 06. aug annekteeris NSVL Eesti. ENSV institutsioonid- sovhoos, hobulaenutuspunktid, masina-traktorijaamad, kolhoosid. Politsei miilits. Pankade, tööstus, kaubandusettevõtete natsionaliseerimine. Rubla kasutuselevõtt. Äravõetud maa jagati uusmaasaajate vahel. Juuniküüditamine 1941. 14. juuni- massiküüditamine, Baltimaades kokku 40 000 2) Sõja aastad 22.06.1941 8. 05. 1945 Saksamaa ja NSVLi vaheline sõda. Suvesõda- (juuni august 1941), saksa väed tungisid kiiresti edasi Baltimaadesse, Kesk-
Nõukogud, mis on kindlustatud kapitalistide ja suurmaaomanike võimu kukutamise ja proletariaadi diktatuuri kehtimapaneku tagajärjel ning kõik võim kuulus ENSVs linna ja maa töötavale rahvale töötava rahva saadikute Nõukogude kaudu." Kui konstitutsioon väitis, et "ENSV Ülemnõukogu on ainus ENSV seaduseandlik organ", siis oli seal ka, et "NSVL seadused on kohuslikud ENSV territooriumil" ja "iga ENSV kodanik on ühtlasi NSVL kodanik. Kõigi teiste liiduvabariikide kodanikel on ENSV territooriumil samasugused õigused kui ENSV kodanikel. ENSV kõrgeim täidesaatev ja korraldav riigivõimuorgan oli Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu ja 1946. aastast Ministrite Nõukogu. Kohalikku võimu teostasid linnades ja rajoonides RSN täitevkomiteed (algul TSN täitevkomiteed). 1 lubatud partei: Nõukogude Liidu Kommunistliku Partei, mille kohalik allorganisatsioon oli Eestimaa Kommunistlik Partei. Võimustruktuur:
Eesti ajalugu 1939-1941 Eesti Teises maailmasõjas. MRP Molotov-Ribbentropi pakt. 23.augustil 1939.a. kirjutasid Nõukogude Liidu välisasjade rahvakomissar Vljatseslav Molotov ja Saksamaa välisminister Joachim von Ribbentrop Moskvas alla kahe riigi vahelisele mittekallaletungilepingule. Selle salajase lisaprotokolliga jagati omavahel Poola, Soome, Eesti Läti ja Bessaraabia hilisemalt ka Leedu tunnistati NSV Liidu huvisfääri kuuluvaiks. Saksamaa ostis Baltimaade iseseisvuse hinnang endale võimaluse alustada sõda Poola vastu, kartmata NSV Liidu sekkumist. 1. septembril 1939. a. alanud Saksamaa kallaletung Poolale vallanda Teise maailmasõja.
KÜLM SÕDA , RAUDNE EESRIIE(LK 6-12) 1. DEFINEERI EHK SELGITA MÕISTE, NIMETUS VM JA ISELOOMUSTA RAUDNE EESRIIE oli Nõukogude Liidu poliitiline üritus kaitsta oma poliitilist mõjuala võõrmõjutuste eest mitmesuguste abinõudega, nagu piiride hermeetiline sulgemine, vaba teabevoolu takistamine, salapolitseiline kontroll, tsensuur jm. "raudne eesriie", millega edaspidi hakati nimetama eraldusjoont demokraatlike lääneriikide ja NSVL mõjualuste Ida-Euroopa maade vahel. KÜLM SÕDA oli Nõukogude Liidu ja Lääne poliitiline, majanduslik konflikt Teise maailmasõja järgsel rahuperioodil. Laiemas tähenduses nimetatakse külmaks sõjaks otsest sõjalist vastasseisu vältivat konflikti, milles osapooled piirduvad majandusliku, poliitilise ja luuretegevusega üksteise vastu. Külmaks sõjaks nimetatakse kahe üliriigi - USA ja Nõukogude Liidu - vahelist vastasseisu pärast II maailmasõda
Selle peamisteks põhjusteks olid Hitleri-Saksamaa soov saada revanši valusa kaotuse eest I maailmasõjas, Saksamaa ja tema liitlaste Itaalia ning Jaapani soov maailma ümberjagamiseks ja Stalini juhitud Nõukogude Liidu lootus päästa maailmasõja abil valla maailmarevolutsioon. Niipea, kui Kreml oma valmisolekust märku andis, lendas Saksa välisminister Joachim von Ribbentrop Moskvasse, kus 23. augustil 1939 kirjutas koos NSVL välisasjade rahvakomissari Vjatšeslav Molotoviga alla Nõukogude-Saksa mittekallaletungipaktile ja selle salajasele lisaprotokollile. Salakokkuleppega jagati kogu Ida-Euroopa mõjusfäärideks : Hitler sai vabad käed Läänes, Stalin Soomes, Baltimaades ja Bessaraabias. Poola otsustati omavahel poolitada. Lepiti kokku ka Nõukogude majandusabis Saksamaale, ilma milleta poleks viimane suutnud inglaste-prantslastega sõdida. 1. septembril 1939 tungisid
Lubasid kindlustada saksa rahvale väärilise eluruumi uues Euroopas. Lubasid aidata kaasa aarja rassi võidulepääsule maailmas. 1933. aastal lahkus Saksamaa Rahvasteliidust. 1935. aastal taastati üldine sõjaväekohstus ja kävitati relvastusprogramm. 1936. aastal hõivas Saksamaa Reini demilitariseeritud tsooni. 1936. aastal sõlmis Saksamaa liidulepingud Itaalia ja Jaapaniga. Ka Itaalia ja Jaapan olid huvitatud mõjusfääride ümberjagamisest. Samal ajal plaanis NSVL laiendada nõukogulikku sotsialismimudelit kogu Euroopale. NSVL-i sihiks oli tuua impeeriumi koosseisu tagasi Tsaari-Venemaale kuulunud valdused. Käimas olid ulatuslikud sõjalised ettevalmistused. 1930-ndate lõpuks kujunes Punaarmeest suurim relvajõud maailmas. Kaudne süü II MS-ja vallandumises lasub ka demokraatlikel lääneriikidel. Nad ei söandanud rakendada resoluutseid vastumeetmeid agressorite suhtes. Alles 1939. aastal loobusid lääneriigid järelandlikusest.
6) 1938 Austria ansluss Austria liitmine Saksamaaga 7) 1938 - Müncheni sobing liit Saksa, UK, Prantsusmaa ja Itaalia vahel, mis nägi ette selle, et Tsehhoslovakkia pidi loovutama Sudeedimaa ning tagas ülejäänud Euroopa osas puutumatuse 8) 1939 Saksamaa viis väed Klaipedasse 9) 23.08.1939 Molotovi-Ribbentropi pakt Saksa ja NSVL mittekallaletungileping 10) 1939 Tsehhoslovakkia asemele tekkis iseseisev Saksast sõltuv Slovakkia 1. Teise maailmasõja põhjused ja tagajärjed; Põhjused: Poliitilised eeldused Rahvasteliit ei tulnud oma ülesannetega toime. Sõjakaid suurriike ei suudetud ohjeldada. Sõlmiti MRP. (Molotovi-Ribbentropi pakt) Versailles' süsteem osutus ebapüsivaks. Majanduslikud eeldused Hitler arendas sõjatööstust, ka Stalin.
1. MRP Molotovi-Ribbentropi pakt. 23. Augustil 1939 kirjutasid nõukogude liidu välisasjade rahvakomissar Molotov ja Saksamaa välisminister Ribbentrop Moskvas alla kahe riigi mittekallaletungi lepingule. Sellega jagati omavahel Poola, Soome, Eesti, Läti ja Bessaraabia (hilisema teienduslepinguga ka leedu)tunnistati NSV liidu huvisfääri kuuluvaiks. Sellega sai Saksamaa võimaluse alustada sõda Poola vastu. 1. Septembril alanud saksamaa kallaletung Poolale vallandas II maailmasõja. Eestile seadis see majanduslikke piiranguid: bensiini ja suhkru müük viidi kaartide alusele.
17. septembril ründas Poolat ka NSV Liit. Septembri keskel sisenes Tallinna sadamasse Poola allveelaev "Orzel". Vastavalt neutraliteedi seadustele asuti seda eraldama ja kinni pidama, kuid Eesti sõjaväelaste sümpaatia tõttu poolakate vastu venisid need tööd lubamatult kaua ning järgmisel ööl põgenes allveelaev Tallinnast. NSV Liidu juhtkond süüdistas Eesti valitsust põgenemise mahitamises ja neutraliteedi rikkumises. Eesti püüdis süüdistusi tõrjuda, kuid NSVL korraldas Eesti piriidel uusi intsidente ja nõudis baaside lubamist riigi territooriumile. 22. september 1939 sõitis Eesti välisminister Karl Selter Moskvasse, et allkirjastada Eesti jaoks tähtis väliskaubandusleping Nõukogude Liiduga. Kohapeal aga selgus, et Vjatšeslav Molotov seob uut kaubalepet otseselt Eesti nõustumisega rajada oma territooriumile 2
kindlustatud kapitalistide ja suurmaaomanike võimu kukutamise ja proletariaadi diktatuuri kehtimapaneku tagajärjel ning kõik võim kuulus ENSVs linna ja maa töötavale rahvale töötava rahva saadikute Nõukogude kaudu." Kui konstitutsioon väitis, et "ENSV Ülemnõukogu on ainus ENSV seaduseandlik organ" [3], siis oli seal ka, et "NSVL seadused on kohuslikud ENSV territooriumil"[4] ja "iga ENSV kodanik on ühtlasi NSVL kodanik. Kõigi teiste liiduvabariikide kodanikel on ENSV territooriumil samasugused õigused kui ENSV kodanikel. ENSV kõrgeim täidesaatev ja korraldav riigivõimuorgan oli Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu ja 1946. aastast Ministrite Nõukogu[6]. Kohalikku võimu teostasid linnades ja rajoonides RSN täitevkomiteed (algul TSN täitevkomiteed). Kuigi konstitutsioon väitis, et "ENSV kodanikele on õigus ühineda erinevatesse ühiskondlikesse
maalsed, tähendades ühe kandidaadi poolt hääletamist. Seega olid nad üksnes deko ratsiooniks nõukogude tegelikkusele. Eriti eestlased, kes olid 1930. aastate puhastustest tähtsusetut rolli etendasid Ülemnõukogu terve nahaga pääsenud, olid tõepoolest nõu saadikud. Kui kohalike nõukogude saadikud kogude võimule lojaalsed. Paljudele liidu olid tõepoolest vähemal või suuremal määral eestlastele tundus kodumaale tagasitulek ah seotud igapäevaelu korraldamisega, siis vatlevana, kuid see polnudki nii lihtne. Kogu Ülemnõukogu liikmed olid vaid kuulekad protsess oli kindla kontrolli all, Eestisse sai
(bolsevike) Partei allorganisatsiooniks. Sellel liikmeskonna kiire suurendamise ajal liitus parteiga ka "ebasoovitavaid inimesi". Juba 1940.aasta novembris-detsembris toimus parteipiletite vahetamise käigus ridade puhastus. Parteist heideti välja 500-600 inimest. EKP juhtimisel natsionaliseeriti 680 ettevõtet: need, kus töötas üle 20 töötaja, ja need, kus oli vähem töötajaid, kuid töö oli tugevalt mehhaniseeritud. Igasse ettevõttesse määrati komissar ja tööliste ühistel põhimõtetel palgad. Teise maailmasõja aegu kuulus EKP-sse ligikaudu üheksasada liiget, kellest 90% asus Venemaa tagalas. 1953 muutis (EK(b)P) nime tagasi Eestimaa Kommunistlikuks Parteiks. EKP vastutas kõigi ettevõtete natsionaliseerimise, tuhandete inimeste küüditamise ja muusuguse represseerimise, talude kollektiviseerimise ja Eesti venestamise eest. Kuigi käsud nendeks operatsioonideks tulid Moskvast, jäi EKP hooleks plaanide väljatöötamine ja täitmine
Saksa väejuhatuse tähelepanu koondus Tallinnale, mis olu muudetud Balti sõjalaevastiku peabaasiks. Pärast nädal aega kestnud lahinguid jättis Punaarmee 28. augustil Tallinna maha. Mõnda aega jätkusid veel võistlused Lääne-Eesti saartel, kuid omadest äralõigatud punaväelased ei suutnud kaua vastu panna. Eesti pinnal toimuvas sõjas lõid aktiivselt kaasa metsavennad. Üksikud inimesed varjasid end NKVD eest juba. Üksikud inimesed varjasid end NKVD eest juba 1940 aasta sügisel, massiliseks muutus selline varjumine aga pärast 14. juunil küüditamist. Kui sõda puhkes, hakkasid aktiivsemad mehed koonduma, otsides võimalusi enesekaitseks ja kättemaksuks, kaugemaks sihiks sai kodumaa vabastamine ja iseseisvuse taastamine. Kõikjal tekkis metsavendade salku, mille juhtideks olid ohvitserid, kaitseliitlased, politseinikud või lihtsalt aktiivsed koahlikud mehed. Metsavendade
21. juunil organiseeris Zdanov Tallinnas peamiselt Eesti Vabariik jäi neutraalseks. Esialgu see Nõukogude Liidust kohale toodud osalejatega õnnestus, sõda mõjutas meid vaid majanduslikult. meeleavalduse, mille käigus dikteeriti Septembris aga saabus Poola allveelaev ,,Orzel" president Konstantin Pätsile uue valitsuse Tallinnasse, mille interneerimine heade suhete tõttu koosseis, mille juhiks sai Johannes Vares venis. NSVL ületas septembris Poola piiri ja järgmisel ööl laev põgenes. (NSVL süüdistas Eestit neutraliteedi rikkumises, ise rikkudes Eesti piire Inkorporeerimine merel ja õhus vabanduseks põgeniku otsimine). Juuli algul saadeti laiali riigikogu, kuulutati välja ennetähtaegsed valimised. Loodi Eesti Töötava Baaside lepe Rahva Liit, mis tegi ulatuslikku propagandat. 24
kubermangukomissar, kelleks sai eestlane Jaan Poska. Samuti moodustati esimene eesti seisusepiirideta esindusorgan, Eestimaa Kubermangu Ajutine Maanõukogu ehk Eesti Maapäev. Eesti Maapäev kuulutas end 28. novembril kõrgeimaks võimuks Eesti territooriumil. Seda on mõnikord peetud ka Eesti omariikluse alguseks. Reaalset mõju otsusel siiski polnud, sest kommunistid ajasid Maapäeva pärast selle otsuse tegemist laiali. Maavalitsuse juht Konstantin Päts oli kuu aega vangis. 4. Oktoobripööre ja Eesti Töörahva Kommuun (ei haaranud kogu territooriumi) 1917. aasta septembris alustasid sakslased idarindel pealetungi, mille käigus vallutati ka Hiiumaa, Saaremaa ja Muhumaa. Kaitselahingutes osalesid Venemaa poolel ka eesti väeüksused. Seejärel destabiliseerusid olud Venemaal kiiresti ning Petrogradis toimus oktoobripööre, millega haarasid võimu bolsevikud. Eestis võttis võimu üle Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee Viktor Kingissepa juhtimisel.
Olukord meenutas 1918. aasta veebruari - nüüd taganesid sakslased ja venelased tungisid peale - aga seekord jäi iseseisvuse taastamise uksepilu liiga kitsaks. 20. septembri õhtul langetasid eesti sõdurid Toompea Pika Hermanni tornis Saksa haakristilipu ja heiskasid asemele Eesti sinimustvalge rahvuslipu. Kui Punaarmee 22. septembril Tallinna tungis, kerkis Pika Hermanni tippu punalipp. Tiefi valitsuse liikmed lahkusid 21. septembril Tallinnast, et minna Eestist ära ja jätkata välismaal võitlust Eesti Vabariigi taastamiseks. Viimased ministrid, nende hulgas ka Tief, lahkusid järgmisel varahommikul. Samal päeval, 22. septembril, kogunes suurem osa ministritest Läänemaale Puise randa ootama mootorpaati, millega Rootsi pääseda. Paat hilines ja ootajad sattusid Punaarmee kätte ning nad kas küüditati Siberisse või hukati. Tiefi arreteerisid nõukogulased alles oktoobris ja ta mõisteti kümneks aastaks vangi. Surmahaigel Uluotsal seevastu õnnestus 21. septembril R
Tähtsuselt teine mees nii parteis kui valitsuses oli Trotski, kelle lähimad toetajad olid Nikolai Krestinski (1883-1938) ja 6 Adolf Joffe. Üsna iseseisvad ja tuntud parteitegelased olid ka Zinovjev, Kamenev ja Nikolai Buhharin (1888-1938). Stalinit peeti Lenini pooldajaks. Rahvakomissaride Nõukogu esimees 1917-1924 oli Lenin. Sõja ja laevastiku rahvakomissar 1918-1925 oli Lev Trotski, kellele ühtlasi allus Punaarmee ja kes seega omas nii kodusõja ajal kui järel väga suurt võimu. Välisasjade rahvakomissar 1918-1930 oli Georgi Tsitserin (1872-1936). Hariduse rahvakomissar 1917-1929 oli Anatoli Lunatsarski. Rahanduse rahvakomissar 1918-1922 oli Nikolai Krestinski. Seadusandlikuks võimuks oli Ülevenemaaline Kesktäitevkomitee, mille esimees oli ühtlasi ka bolsevistliku Venemaa riigipea. 1917-1919 oli selleks esimeheks Lenini lähedane liitlane
Tallinna Saksa Gümnaasium 9c Nõukogude esimene aasta 1940-1941 Eestis Referaat Koostaja: Martin Raudsepp Juhendaja: Riina Loit Tallinn 2010 Sisukord 1 Riigipööre ja Eesti iseseisvuse kaotamine.............................3 2 NSVL ümberkorraldused/repressioonid Eestis......................4 3 Ülevaade/inimeste mälestused...............................................5 4 Küüditamine..........................................................................6 4.1 Juuniküüditamine.............................................................6 4.2 Juuliküüditamine..............................................................6 5 Elu Siberis/vangilaagris.........................................................7
Viiralt – tuntud graafik Paul Keres – Eesti maletaja Kristjan Palusalu – Eesti maadleja 10. Miks sõlmis Eesti valitsus nn baaside lepingu NSV Liiduga ja mida selles sätestati?Kuidas see mõjutas Eesti sise- ja välispoliitikat? VIHIK!! 11. Milliste sündmuste tulemusel okupeeriti Eesti NSV Liidu poolt ja lammutati Eesti omariiklus? VIHIK!! Mis tähtsus oli NSVL 16. juuni ultimaatumil, J. Vares-Barbarusel- Asus valitsust juhtima K. Pätsil- Kinnitab ametisse Ždanovi poolt määratud Barbaruse valitsuse A.Ždanovil- Stalini esindaja, moodustas uue valitsuse, andis käske J. Lauristinil Millal liideti Eesti ametlikult NSV Liiduga 21. juuli Riigivolikogu kuulutas EV asemel välja ENSV. 6.aug ENSV “astus” NSV Liidu koosseisu
vaimset potentsiaali. 2. Baaside leping: ,,Orzeli" juhtum; santaaz ,,Metallistiga", lepingu sisu, baaside paiknemine, eestlaste suhtumine lepingusse. 28. septembril 1939 kirjutati alla Nõukogude liidu ja Eesti vahelisele vastastikuse abistamise paktile. · Kohustuvad andma üksteisele igasugust abi, kaasa arvatud ka sõjalist, otsese kallaletungi või kallaletungi ähvarduse tekkimise korral ükskõik missuguse Euroopa suurriigi poolt · NSVL kohustub andma Eesti sõjaväele abi relvastusega ja muude sõjaliste materjalidega soodustatud tingimustes · EV kindlustab Nõukogude Liidule õiguse omada Eesti saartel Saaremaal ja Hiiumaal ning Paldiski linnas baase mere-sõjalaevastikule ja mõned aerotroobid lennuväele rendi õigustel sobiva hinnaga. Eesti valitsuse NSVL-ga tuleb pakt sõlmida, sest muidu alustab Nõukogude Liit
Partnerid aga pidasid teineteise vastu plaane ning nende koostöö sai Eesti seisukohast vaadates verise lõpu. 23. augustil 1939. aastal sõlmisid Nõukogude Liidu ja Saksamaa esindajad V. Molotov ja J. Ribbentrop mittekallaletungi lepingu, mis sisaldas ka üldsusele sel ajal salajast lisaprotokolli, mis määras ära ka huvisfäärid euroopas. Antud lepinguga läks Eesti koos Läti, Soome, Leedu ja Ida- Poolaga NSVL-i huvisfääri. 28. septembril alustas NSVL Eesti iseseisvuse hävitamist, sõlmides Eesti-Vene vastastikuse abistamise lepingu, mis sisaldas NSVLi sõjaväebaaside rajamist Saaremaale, Läänemaale ja Harjumaale koos 25 000 mehega. 1939. aasta oktoobris marssis Eestisse 25 000 NSVLi meest ning algas ulatuslik sakslaste lahkumine Eestist, tegevust tuntakse ka kui Umsiedlungi. 16. juunil 1940. aastal esitas NSVL Eestile ultimaatumi täiendava 80 000 mehe sissetulekuks ja valitsuse vahetamiseks. Ultimaatum võeti vastu ja 17
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
