Roheline liikumine (ERL), toimus I noortefoorum, lagunesid pioneeri- ja komsomoliorganisatsioonid. 1988.a. aug.-s asutati ERSP (Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei) esimene kommunistlikust parteist sõltumatu erakond Eestis, mille programmiliseks eesmärgiks oli Eesti Vabariigi taastamine. Esimeheks L. Parek. 1988.a. juuli-august koondusid ka impeeriumimeelsed jõud: Interliikumine (IL) ja Töökollektiivide Ühendnõukogu (TKÜN). 11. sept 1988.a. toimus Tallinna lauluväljakul Eestimaa laul, millel oli 3000 000 osavõtjat see oli laulva revolutsiooni kulminatsioon. kõlas üleskutse omariikluse taastamiseks. Kujunesid välja kindlad erakondlikud voolud, IL, TKÜN (Töökollektiivide Ühendnõukogu), EKP, TKL (Töökollektiivide Liit), Eesti Rahvarinne, ERL, EMS, Eesti Kristlik Liit, ERSP (Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Parte). 16. nov. 1988 võeti vastu süveräänsusdeklaratsioon: Eestis ei tunnustata Eesti
formeerus Roheline liikumine (ERL), toimus I noortefoorum, lagunesid pioneeri- ja komsomoliorganisatsioonid. • 1988.a. aug.-s asutati ERSP (Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei) esimene kommunistlikust parteist sõltumatu erakond Eestis, mille programmiliseks eesmärgiks oli Eesti Vabariigi taastamine. Esimeheks L. Parek. • 1988.a. juuli-august koondusid ka impeeriumimeelsed jõud: Interliikumine (IL) ja Töökollektiivide Ühendnõukogu (TKÜN). • 11. sept 1988.a. toimus Tallinna lauluväljakul Eestimaa laul, millel oli 3000 000 osavõtjat – see oli laulva revolutsiooni kulminatsioon. kõlas üleskutse omariikluse taastamiseks. • Kujunesid välja kindlad erakondlikud voolud, IL, TKÜN (Töökollektiivide Ühendnõukogu), EKP, TKL (Töökollektiivide Liit), Eesti Rahvarinne, ERL, EMS, Eesti Kristlik Liit, ERSP (Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Parte). • 16. nov
Apr Loominguliste liitde ühispleenum (Keelekultuuride kaitsmiseks) Rahul olematus Eesti NSV. Rahvuskultuurile tähelepanu. Apr Eestimaa Rahvarinne (Savisaar- üleskutse moodustada) Eesti kõige massilisem rahvaliikumine Apr Tartus muinsuskaitsepäevadel I korda avalikkuse ette sinimustvalge Nõukogude Eestis 16. juuni EKP KK I sekretäriks V. Väljas 17. juuni meeleavaldus lauluväljakul (ühtsustunne) Suvi IL, TKÜN(Töökollektiivide Ühendnõukogu) impeeriumimeelsed 11.sept Eestimaa laul ,'Ükskord me võidame niikuinii!'' 16. nov suveräänsusdeklaratsiooni vastuvõtmine. Moskvas valuline ja eitav 1989 23. Aug. võeti vastu keeleseadus( eesti keel riigikeeleks) 23. Aug. Eesti, Läti, Leedu rahvarinded org. Balti keti 24. veebr. Eesti lipp Pika Hermanni tippu Eesti NSV lipu asemele 1990 märts Eesti kongress (esimees T. Kelam) Kongressi
· Eesti lipp Loominguliste liitude ühispleenium · ühiskonna uuenemisprotsess · tähelepanu rahvuskultuuril · nõudmised keskvõimule · rahulolematuse avaldamine ENSV juhtkonnale Eesti Rahvastiku Sõltumatuse Partei · esimene poliitiline erakond · omaliikluse taastamine Esimene Rahvarinde Kongress · ühiskonna valuküsimused · manifest ENSV Töötajate Internatsionaalne Liikumine (IL) Töökollektiivide Ühendnõukogu (TKÜN) Liiduleping-Suveräänsusdeklaratsioon 1989 Keeleseadus · eesti keel riigikeel Kodanike Komiteede liikumine · Eesti iseseisvumise taastamine juriidilise järjepidevuse alusel Eesti Kongress · esindus organ registreeritud kodanikele Rahvasaadikute Kongressi valimised Balti kett · (600 km ja 2 miljonit inimest) · eesmärgiks riikidesiseste probleemide teadvustamine maailmale Poliitilised sihid selginesid · demokraatlik ühiskond 1990 Eesti Kongress
repatrieerimine põgenike tagasitoomine RR Rahvarinne, algul pooldati liidulepingut uuenevad NSVL, hiljem toetati omariiklust. sotsialistlik realism Nõukogudeaja valitsev stiil, ühiskonnaolude ilustamine ilma teravate probleemideta ja NSV korra ülistamist. sundkollektiviseerimine ehk kolhoseerimine Suveräänsusdeklaratsioon - ENSV Ülemnõukogu otsus, mis sätestas Eesti NSV seaduste ülemuslikkuse üleliiduliste seaduste suhtes. TKÜN Töökollektiivide Ühendnõukogu, Suurte liidutehaste ("Dvigatel" jt) poolt loodud impeeriumimeelsed org-id, mis kasutasid oma propaganda levitamiseks ka oma raadiojaama ja TV saatjat üliindustrialiseerimine Suurettevõtete masstootmine, mis ei arvestanud kohalike oludega (tooraine ja tööjõud toodi sisse ning valmistoodang viidi välja) Kes olid, mis tegid? Ernesaks - helilooja ja RAM-I dirigent, laulupeo traditsiooni taastamise peamiseid eestvedajaid
1988.aastaks olid Eestis välja kujunenud selged poliitilised suunad: * Rahvuslaste esindajaks oli Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei (ERSP) eesotsas Lagle Parekiga, samuti Eesti Muinsuskaitse Liit (EMS). Nende sihiks oli täielik omariikluse taastamine. * Mõõdukamaid vaateid esindas Rahvarinne, kes pidas ainukeseks mõistlikuks lahenduseks suhetes Moskvaga liidulepingut. * Impeeriumimeelsed jõud koondusid Interliikumise (IL) ja Töökollektiivide Ühendnõukogu (TKÜN) ridadesse. Need organisatsioonid pidasid Eestit NSV Liidu lahutamatuks osaks. Muudatused ühiskonnas Ka EKP pidi hakkama kohanema ühiskonnas toimuvate muutustega. Esialgu tähendas see Rahvarinde programmi omaksvõtmist. 1989. aasta alguses kuulutas ENSV Ülemnõukogu eesti keele riigikeeleks, 24. veebruari iseseisvuspäevaks ja senine ENSV lipp asendati sini-must-valgega. Paljud vanameelsed juhid olid sunnitud lahkuma
08.1989. a, katkematu inimkett Tallinnast Vilniusse, mille eesmärgiks oli demonstreerida maailmale eestlaste, lätlaste ja leedulaste vabadustahet. • Uuenenud juhtkonnaga EKP üritas toetada vabariigi isemajandamise ideid, rahvuslippu ja eesti keele kuulutamist riigikeeleks. • 1988. a suvel-moodustasid suurte üleliiduliste tehaste juhid Eesti NSV Töötajate Internatsionaalse Liikumise (Interliikumine, IL) ning sügisel Töökollektiivide Ühendnõukogu (TKÜN). • 1988.a lõpp-Eesti poliitilisel maastikul oli välja kujunenud 3 arvestavat suunda: Rahvuslike jõudude (ERSP, EMS) kandvaks ideeks oli omariikluse taastamine, mille impeerimumeelsed jõud välistasid täielikult. Impeeriumeelsete jõudude meelest pidi kõik jääma samaks. Kolmanda suuna mood. Rahvarinne ja rahvuskommunistlik osa EKP-st, pooldasid liidulepingut, millega loodeti saavutada Eestile suuremat iseotsutamisõigust. • 16
Lisaks arutati paljusid ühiskonna valuküsimusi,võeti vastu manifest "Kõigile eestimaalastele,kõigile Eesti sõpradele".Resolutsioonis "Enesemääramisest" fikseeriti,et Eesti "poliitiline suveräänsus võib tänapäeva maailmas teostuda üksnes enesemääramisõigusel rajaneva sotsialistliku rahvusriigina". *1988.a suvi-Eesti NSV Töötajate Internatsionaalse Liikumis(Interliikumine);ning sama aasta sügisel moodustati Töökollektiivide Ühendnõukogu(TKÜN)-need organisatsioonid moodustati suurte üleliiduliste tehaste juhtide poolt.Nende organisatsioonide toetajaskond pidas Eestit Nõukogude impeeriumi lahutamatuks osaks.Terava kriitika alla võeti koostavad keele-ja kodakondsusseadused ning Rahvarinde tegevus. Kodanike Komiteede liikumise teke: *1989.a jaanuar,keeleseadus-selle seadusega sai eesti keel riigikeele staatuse.Mõne aja möödudes kuulutati 24.veebruar iseseisvuspäevaks.Selle tähtpäeva elõhtul langetati Tallinnas
aastal tegi Edgar Savisaar telesaates „Mõtleme veel“ ettepaneku luua (asutada) Eestimaa Rahvarinne Perestroika Toetuseks (RR- Rahvarinne). 13. aprilli loetaksegi Rahvarinde asutamiseks. Rahvarinne kujunes lühikese ajaga Eestis kõige massilisemaks rahvaliikumiseks. Rahvarinde tähtsamateks juhtideks said Edgar Savisaar ja Marju Lauristin. Impeeriumimeelsed jõud- Loodi (asutati) ENSV Töötajate Internatsionaalne Liikumine ( IL- Interliikumine) ja Töökollektiivide Ühendnõukogu ( TKÜN). Interliikumise juhiks Eestis oli Jevgeni Kogan ja TKÜN juhiks oli Vladimir Jarovoi Rahvarinne ja rahvuskommunistid- 18. märtsil 1990 toimunud Eesti NSV Ülemnõukogu valimistel sai Rahvarinne 24% häältest. Rahvarinde nimekirjas kandideerinud said selles 45 kohta 105-st. Edgar Savisaar moodustas valitsuse suures osas Rahvarinde liikmetest Millist ohtu kujutas 1991.aasta jaanuarikriis Baltikumi rahvastele? Üritati takistada NSV liidu lagunemist
Selle ettepanekuga tuli välja EMS esimees Trivimi Velliste. Rahvarinde juhtkond sellest ettepanekust ennast esialgu distantseeris. 3. Poliitilised suunad Eestis 1980.aastate lõpul: 1988 aastaks oli Eestis välja kujunenud selgepiirilised poliitilised suunad: Rahvuslased (radikaalid): Mõõdukad (alalhoidlikud): Impeeriumimeelsed jõud: MRP AEG, EMS, ERSP RR, EKP (KK) IR, TKÜN 1. Olulisemad sündmused 1989-1991: 1989 aasta alguses kuulutas Eesti NSV Ülemnõukogu: - eesti keele riigikeeleks (keeleseadus) - 24.veebruar iseseisvuspäevaks - senine ENSV lipp asendati sini-must-valge rahvuslipuga. 1989 23.august- Balti kett: Balti liiduvabariikide rahvarinnete poolt organiseeritud protestiaktsioon, milles osales ~600 kilomeetrises inimketis ~2 miljonit inimest. Üritusel nõuti MRP salaprotokolli avalikustamist ja selle tagajärgede
Töökollektiivide Ühendnõukogu (V.Jarovoi) Eestimaa laul 11.september 1988 · 1988aasta suurim rahvakogunemine, esmakordselt tehakse ettepanek iseseisva riigi taastamiseks 16. novemeber 1988 Suveräänsusdeklaratsioon · Eesti NSV seadused on kõrgemad kui Nõukogude Liidu seadused. · ENSV valitsusjuhi vahetus · Bruno Sauli Asemel sain Ministrite Nõukogu Juhiks Indrek Toome · 1988.a. lõpp Välja oli kujunenud 3 jõudu: 1. Impeeriumimeelsed--Interiikumine,TKÜN 2. Liidulepingu pooldajad--Rahvarinne ,EKP rahvuslik osa 3. Iseseisvuse pooldajad 1989 Veebruaris saab alguse kodanike komiteede liikumine. Eesmärk: taastada Eesti Vabariik õigusliku järjepidevuse alusel, kutsudes kokku kodanike esinduskogu--Eesti kongressi · Põhimõte: Eesti saatust saavad määrata ainult Eesti kodanikud. Selleks on vaja registreerida Eesti Vabariigi kodanikud · Loodi kodanike kommiteed 23.august 1989-Balti kett
Väljas. 23 juun, sai tollase ENSV Ülemnõukogu otsuse kohaselt s-m-v lipp taas rahvuslipuks. 1988 aug. oli loodud I E poliitiline erakond- E Rahvusliku Sõltumatuse Partei(ERSP)(Lagle Parek).sihiks oli omariikluse taastamine.I Rahvarinde kongressil võeti vastu harta ja resolutsioonid. 1988 suvel tegid suurte tehaste juhid ENSV Töötajate Internatsionaalse Ühendnõukogu (*interliikumine-IL) ja sügisel Töökollektiivide Ühendusnõukogu(TKÜN). Liiduleping-seal pidi saama kinnituse Vabariigi uus seisund.status que: kõik jäägu impeeriumis muutumatuks. Suveräänsusdeklaratsiooni vastuvõtmine 16 nov 1988. 46 Iseseisvuse ettevalmistamine jaan 1989 võeti vastu keeleseadus-E keel sai riigikeeleks.24. Veeb kuulutati iseseisvuspäevaks. Ööl enne seda võeti maha ENSV lipp ja 24 ommikul pandi üles trikoloor.1989 suvel võeti vastu valimisseadus(2a ja 5 a)Rahvuslikud jõud olid
Väidetavalt oli kohal umbes 3000-4000 inimest, kes kuulasid kõnesid vendlusest ja aplodeerisid tormiliselt, kui selleks märku anti. Interrinde ideoloogiliseks ning finantsiliseks baasiks sai 30. november 1988 loodud Töökollektiivide Ühendnõukogu ( juhiks sai Vladimir Jarovoi). 1988. aasta augustis korraldasid lendlehtede levitamise, mida jagati käest kätte ja kleebiti majaseintele. Kutsuti kõiki muulasi hävitama eestlasi kui natsionaliste. Intrid ja TKÜN said NSV Liidu Rahvasaadikute kongressi 6 esindajat ehk 15% kogu Eesti delegatsioonist. 15. mail 1990 korraldas Interrinne Toompea ründamise. Valitses reaalne oht, et Ülemnõukogu hoone vallutatakse ning valitsus ja rahvaasemikud võetakse vahi alla. · Ürituse üldine koordinaator oli Dvigateli peadirektor, nüüd juba NSV Liidu rahvasaadik Vladimir Jarovoi. Aktsioone vabas õhus Toompea lossi esisel väljakul juhtis sõjaväelise tasytaga üks
isemajandamise teed, rahvuslippu ning eesti keele kuulutamist riigikeeleks. *1988 septembris korraldati RR poolt Lauluväljakul suurüritus ,,Eestimaa Laul", millest võttis osa vähmalt 300000 inimest. Rahvuslikule tõusule vastukaaluks organiseerusid 1988. a. samuti impeeriumimeelsed jõud. *Suvel moodustati üleliiduliste tehaste juhtide eestvedamisel ENSV Töötajate Internatsionaalne Liikumine (IL-interliikumine) ja hilissügisel Töökollektiivide Ühendnõukogu (TKÜN), mis pidasid Eestit NSV impeeriumi lahutamatuks osaks. *IL ja TKÜN seadsid omariikluse taastamise ideele vastu status quo: kõik jäägu impeeriumis muutumatuks. *1988 sügisel RR ja rahvuskommunistid EKPs pooldasid liidulepingu sõlmimist Moskvaga, mis tähendanuks Eestile ,,konföderatiivset staatust" NSVLs. *Perestroika algusaastatel jäid ENSV ja NSVL suhted muutumatuks: Eesti pidi ikka jääma üheks suurriigi osaks. *Ühiskonna demokratiseerimise süvenedes muutus 1988 üha kesksemaks
aasta oktoobris toimunud I Rahvarinde kongressil. Tugevneva rahvaliikumise survel oli ka EKP sunnitud hakkama oma tegemisi kohandama ühiskonnas toimuvate muutustega. EKP "järeleandmised"ja ühiskonnas laienev rahvuslik eneseteadvus viisid omakorda impeeriumimeelsete jõudude koondumisele. 1988. aasta suvel moodustasid suurte üleliiduliste tehaste juhid Eesti NSV Töötajate Internatsionaalse Liikumise(Interliikumise- IL) ning sügisel Töökollektiivide Ühendnõukogu(TKÜN). Nende organisatsioonide toetajaskond pidas Eestit Nõukogude impeeriumi lahutamatuks osaks. Terava kriitika alla võeti koostatavad keele- ja kodakonsusseadused ning Rahvarinde tegevus. Interliikumise taga aga ei olnud ainult mitte-eestlased, vaid ka eestlastest suurriikliku poliitika toetajad. *Suveräänsusdeklaratsioon Eesti uus seisund pidi saama kinnituse liidulepingus, mis saigi nii EKP reformimeelsema osa kui ka Rahvarinde programmiliseks seisukohaks
Rahvuslikele jõududele vastandusid impeeriumimeelsed, kes 6/09/1991 NSVL tunnustav Eesti Vabariigi iseseisvust koondusid Interrindesse ja Töökollektiivide Ühendnõukokku 17/09/1991 Eesti Vabariik võetakse ÜRO-sse EMS ja ERSP seadsid eesmärgiks riikliku iseseisvuse; RR liiduleping ja ,,konföderatsioon"; IL ja TKÜN endise korra säilimise. NSVLi keskvõimud võtsid suuna konstitutsiooni muutmisele, mis oleks välistanud liidulepingud. ENSV Ülemnõukogu ennetas seda ja 16. novembril 1988 võttis vastu suveräänsusdeklaratsiooni, mis sätestas ENSV seaduste ülimuslikkust üleliiduliste üle. NSVL keskvõimu ja liiduvabariigi suhete aluseks pidi saama liiduleping. 1989 jaanuaris võeti vastu keeleseadus, millega sai eesti keel riigikeeleks. Mõne aja möödudes kuulutati 24 veebruar iseseisvuspäevaks.
Senise olukorra säilitamist pooldasid Interliikumine (liider Jevgeni Kogan) ja Töökollektiivide Ühendnõukogu (V.Jarovoi) Eestimaa laul 11 sept 1988 1988 aasta suurim rahvakogunemine Esmakordselt tehakse ettepanek iseseisva riigi taastamiseks 16 nov 1988 võetakse vastu Suveräänsusdeklaratsioon ENSV valitsusjuhi vahetus Bruno Sauli asemel sai Ministrite Nõukogu juhiks Indrek Toome 1988 a lõpp Välja kujunenud 3 jõudu: a) Impeeriumimeelsed- Interliikumine, TKÜN b) Liidulepingu pooldajad- rahvarinne, EKP rahvuslik osa c) Iseseisvuse pooldajad: ERSP, EMS 1989 veebruaris saab alguse kodanike komiteede liikumine Eesmärk: taastada Eesti Vabariik õiguliku järjepidavuse alusel, kutsudes kokku kodanike esinduskogu- Eesti Kongressi Põhimõte: Eesti saatust saavad määrata ainult Eesti kodanikud. Selleks on vaja registreerida Eesti Vabariigi kodanikud Kodanike registreerimiseks loodi kihelkondades ja linnades kodanike komiteed 23
2. Sotsialistlik (vasakpoolne) vastasrind. Toetus töölisühinguile. 3. Liberaalne (kodamlik) vastasrind. Tugines endise keskerakonna, asunike koondise ja vabadussõjalaste tegevusele. TÄNAPÄEVA EESTI ERAKONNAD 1980-ndate lõpul eristus Eestis 4 poliitilist põhisuunda: I Eestimaa Kommunistlik Partei (EKP), selle Moskva meelne osa. Karl Vaino, kuni juuni 1988. Interliikumine loodi juunis 1988, juhiks Jevgeni Kogan. Nn liidutehaste baasil loodud Töökollektiivide Ühendnõukogu (TKÜN), liidriks Dvigateli direktor kindral V. Jasovoi. II Eestimaa Kommunistliku Partei Eestimeelne osa. Nn reformikommunistid. Juunis 1988 juhiks Vaino Väljas, teda toetasid Indrek Toome, Arnold Rüütel jt. III Uued poliitilised jõud jagunesid kaheks: a) Pooldasid ENSV uuendamist demokraatlikuks riigiks ja võimustruktuuride ülevõtmist. Põhiliseks selle suuna esindajaks oli Rahvarinne (Edgar Savisaar, Marju Lauristin). Rahvarinde baasil moodustusid: 1
● Senise olukorra säilitamist pooldasid Interliikumine (liider Jevgeni Kogan) ja Töökollektiivide Ühendnõukogu (V.Jarovoi) Eestimaa laul 11.september 1988 ● 1988.aasta suurim rahvakogunemine. ● Esmakordselt tehtakse ettepanek iseseisva riigi taastamiseks ENSV valitsusjuhi vahetus ● Bruno Sauli asemel sai Ministrite Nõukogu juhiks Indrek Toome 1988.a. lõpp Välja oli kujunenud 3 jõudu: a) Impeerimimeelsed Interliikumine, TKÜN b) Liidulepingu pooldajad - Rahvarinne, EKP rahvuslik osa c) Iseseisvuse pooldajad - ERSP, EMS 1989 ● Veebruaris saab alguse kodanike komiteede liikumine ● Eesmärk: taastada Eesti Vabariik Õigusliku järjepidevuse alusel, kutsudes kokku kodanike esinduskogu - Eesti Kongress ● Põhimõte: Eesti saatust saavad määrata ainult Eesti kodanikud. Selleks on vaja registreerida Eesti Vabariigi kodanikud 23.august 1989 - Balti kett ● 1989
NSVL ÜN Presiidiumi seadlus „16. novembril 1988 vastuvõetud Eesti NSV seaduse „Muudatuste ja täienduste tege mise kohta Eesti NSV konstitutsioonis 26. november (põhiseaduses)" ja Eesti NSV ÜN-i deklaratsiooni „Eesti NSV suveräänsusest" mittevastavuse kohta NSV Liidu konstitutsiooni ja NSV Liidu seadustega". Moodustati ENSV Töökollektiivide Ühendnõukogu (TKÜN, TK esimees Sergei 30. november Petinov) ja ENSV Töökollektiivide Liit (ETL, esimees Ülo Nugis). ENSV ÜN-i IX istungjärk: võeti vastu otsus Eesti NSV riigikeele staatuse kohta, 5.–7. stalinismiaegsed kohtuvälised massirepressioonid tunnistati inimsusvastasteks detsember kuritegudeks. 14. EMS-i korraldusel Eesti Vabadussõja alguse 70. aastapäeva konverents „Kodu detsember kaitseks” Tallinna Linnahallis. 24.
Marju Lauristin (telesaates ,,Mõtleme veel"). · 1988. aasta augustis loodi esimene Eesti poliitiline erakond Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei (ERSP), juhiks teisitimõtleja Lagle Parek, sihiks oli omariikluse taastamine. · 1988. aasta suvel moodustasid suurte üleliiduliste tehaste (nn liidutehaste) juhid Eesti NSV Töötajate Internatsionaalse Liikumise (Interliikumine - IL) ning sügisel Töökollektiivide Ühendnõukogu (TKÜN) nende toetajaskond pidas Eestit Nõukogude impeeriumi lahutamatuks osaks. · 24. veebruaril 1989 tulid ERSP, Eesti Muinsuskaitse Selts ja Eesti Kristlik Liit välja üleskutsega algatada Kodanike Komiteede liikumine eesmärk oli Eesti iseseisvuse taastamine juriidilise järjepidevuse alusel; muutus massiliseks kodanikualgatuseks. Augustiputs 18. 22. augustil Moskvas toimunud vanameelsete kommunistide riigipöördekatse.
annaabi.ee 
