Edastati luureandmeid Punaarmee kohta, mindi üle lahe naabritele appi. Baaside aja olulisemaks sündmuseks kujunes baltisakslaste lahkumine. 6. oktoobril 1939 pidas Hitler kõne ning mainis rahvusgruppide ümberasustamist. Järgneva seitsme kuu jooksul lahkus Eestist 12 600 baltisakslast, 1000 kadakasakslast. Lakkas olemast baltisaksa rahvusgrupp. Peaministri kohalt astus tagasi Kaarel Eenpalu, asemele Jüri Uluots. Endiselt kehtisid kaitseseisukord, poliitilise tegevuse keeld, tsensuur ja muud piirangud. NÕUKOGUDE OKUPATSIOON Eesti okupeerimine Aprillis 1940 hõivasid Saksa väed Taani ja Norra. Mais okupeeriti Holland ja Belgia, tungiti Prantsusmaale. Prantusmaa rinne murti läbi, hulk Prantsuse sõdureid vangistati, juunis langes Pariis. Prantsusmaa kapituleerus, Briti väed evakueerusid. Maailma tähelepanu koondus Lääne-Euroopale, Moskva valmistus Balti okupeerimiseks. Alustati suhete teravdamist: Balti riike süüdistati baaside lepingu rikkumises.
legaalne poliitiline organisatsioon EKP viis ellu Moskva tahet. Majandus- riigistamised, natsionaliseeriti pangad, tööstus-, kaubandus- ja transpordiettevõtted, hotellid ja toitlusasutused, apteegid, haiglad, kirjastused, trükikojad, elumajad. Kultuurirevolutsiooniga hakati koolides õpetama - leninismi ning NSVL ajalugu ja konstitutsiooni. Meelelahutuses ainult vene autorite looming, ülirange tsensuur. Algas kultuuriväärtuste hävitamine Repressioonid, küüditamised, arreteerimised. 14. juuni 1941 massiküüditamine. 5) Suvesõda 1941.a. Iseloomusta Saksa okupatsiooni 22.juuni Saksa väed NSVL piiri Vene-Saksa sõja algul taandus Punaarmee korralikult. Saksa Tundus parem kui NSVL valitsus. Sakslased hõivasid kiiresti Läti ja Leedu, 7 juuli ületasid Eesti piiri.
• Ultimaatum Eestile-16. Juuni 1920 andke alla • 17. juuni 1920 okupeeritakse Eesti, 90 000 NSVLi sõjameest • Laidoer sunniti alla kirjutama Narva diktaadile - sellega anti kontroll kõigi ühendusteede ja sidekanalite üle Punaarmee kätte - keelustati meeleavaldused, rahvakogunemised - kästi eraisikuil loovutada relvad • EESTI VABARIIGI AMETLIK LÕPP 21. JUUNI 1940 - Jüri Uluots, viimane peaminister - 21. juuli 1940 ENSV (-1990) - 6. august liidetakse NSVL koosseisu 3. Juunipööre ja valimised Balti riikides • Edasist juhtimist hakkas Tallinnas juhtima Stalini esindaja Andrei Zdanov • Uluotsa valitus asendati Nõukogudesõbraliku kabinetiga • Relvitustati Eesti sõjaväeüksused - ei tohtinud avaldada vastupanu • 21. juuni UUS VALITUS - Päts allkirjastas • Juuli esimestel päevadel saadeti laiali Riigikogu • ENSV 4
37. Saksa okupatsioon 1941.aasta suvel tundisid eestlased kergendust, et Vene väed on lahkunud ja tervitasid Saksa sõdureid kui vabastajatena ja olid valmis neid alati aitama. Paraku ei püsinud selline arusaam pikalt. Saksamaalt saabuvad kõrged ametnikud ei tahtnud midagi kuulda Eestist kui iseseisvast riigist. Saksa okupatsioonivõim vajas enda kõrvale ka abistavat institutsiooni. Selleks sai Eesti Omavalitsus(eesotsas Hjalmar Mäe). Püüti laiendada õigusi, kuid asjatult. Saksa võimud määrasid põllumeestele kohustuslikud toiduainete müüginormid, mis olid küll kurnavad, aga siiski said põllumehed jätkata oma talude laiendamist ja tootmist. Suureks pettumuseks oli aga sakslaste otsust mitte tagastada nõukogude võimu poolt natsionaliseeritud varasid endistele omanikele, vaid need jäid Kolmanda Riigi käsutusse. Üldine elatustase sõja-aastail muidugi langes
kõrgemaid sõjaväe ja politseijuhte, poliitiline tegevus kindralkomissariaat- valitses tsiviilvalitsus selle keelustati, riigiametnikud asendati kommunistidega, üle, eluvaldkondade üle range kontroll, keelustati kommunistlikule parteile kuulus kogu ühiskonna välissuhted, moodustati Eesti Omavalitsus- sakslaste juhtimine. NSVL konstitutsioon ja seadused, riigiorganid korraldamise elluviimiseks- Hjalmar Mäe oli juhiks. uued- Eesti NSV Ülemnõukogu ( parlament), Keelustati igasugune poliitiline tegevus. Esialgu Rahvakomissaaride Nõukogu ( valitsus). arreteeriti kommuniste, pärast teisi. Majandus- kaupadest tuli puudus, majandus-reformid, Enamik Eesti tööstus- ja põllumajandustoodangust natsionaliseerimine ehk riigistati kõik ettevõtted, taludel läks Saksa armee varustamiseks. Katkes elanikkonna võis olla max. 3ha maad
sõjaväe ja politsei juhte, kohtunikke, maavanemaid ja linnapäid. Augustikuus 1940. a kiideti Riigivolikogu poolt heaks ka selle ümbernimetamine Ülemnõukoguks (esimees Johannes Vares) ja senisest Vabariigi Valitsusest kujundati Rahvakomissaride Nõukogu (esimees Johannes Lauristin). Linna ja vallavalitsuste asemel moodustati täitevkomiteed. Kohtusüsteem asendati nõukogude rahvakohtuga, politsei miilitsaga, Eesti sõjaväest sai Punaarmee laskurkorpus. Eestimaa Kommunistlik Partei (EKP) kujunes nö ühiskonna juhtivaks ja suunavaks jõuks, millest sai ainuke legaalne poliitiline organisatsioon. Esimeseks sekretäriks sai Karl Säre. Majanduses toimus riigistamine; maareformi käigus kuulutati riigi omandiks ja talunikud muutusid maaomanikest maakasutajateks.Natsionaliseeriti ka pangad , tööstus, kaubandus ja transpordiettevõtted, hotellid ja toitlustusasutused jne. Inimeste majanduslikku heaolu halvendasid veelgi
Punaarmee juhtkond kavandas mitte üksnes Narva vallutamist, vaid ka kiiret edasitungi Tallinna suunas. Tegelikult vältas võitlus Narva pärast ligi seitse kuud. Esialgu näis olukord kujunevat katastroofiliseks. Saksa väejuhatusel piisas võitlusvõimelisi üksusi ainult Jaanilinna tugiala hoidmiseks, mitte aga kogu Narva jõe kaitseliini mehitamiseks. Kuid ka punaarmee vajas väikest pausi ning seda aega kasutasid sakslased abivägede paiskamiseks Narva alla. 30 jaanuar kuulutas Eesti Omavalitsus välja üldmobilistasiooni, mida sedapuhku asisid toetama ka rahvuslikud ringkonnad. Jüri Uluots kutsus raadio kaudu rahvast üles astuma vastu sissetungivatele venelastele, rõhutades, et Eesti kaitsmine kommunismi eest on esmajärgulise tähtsusega ülesanne. Rahvas sai kindlust ja hoogu ning mehed allusid mobilistasioonikäsule. Veebruari keskel läks Punaarmee Narva all pealetungile. Narvat kaitsvaid üksusi ähvardas sissepiiramisoht. Pealtung
apteegid, haiglad, kirjastused, toitlustusasutused, suuremad elumajad jne. c) Järsk hinnatõus d) Kroonide asendamine rubladega. 3. Kultuurielu nõukogustamine a) Koolides õpetati marksismi-leninismi & Nõukogude Liidu ajalugu ja konstitutsiooni b) Teatrites, kinodes, kontserditel esitati nõukogude autorite loomingut c) Peamised "kunstiliigid" olid riigijuhtide paraadportreed ja propagandaplakatid d) Ülirange tsensuur e) Kultuuriväärtuste hävitamine 4. Repressioonid a) Järjest tugevnevad repressioonid b) Endine poliitiline ja majanduslik eliit kadus teadmatusse c) Arreteerimine laienes d) Massiküüditamine (14.06.1941) *22. juunil 1941 puhkes Vene-Saksa sõda. (Suvesõda) ---> Saksa okupatsioon. Saksa okupatsioon * 7. juuli 1941-24. november 1944 * 7. juuli 1941 - esimesed sakslased tungivad Häädemeestelt sisse. Toimuvad lahingud Pärnu; Põltsamaa; Emajõe joonel Tartu pärast.
märts 1940 sõlmiti rahuleping, 1/10 soomest venele.1939.a oktoobris toimusid läbirääkimised, et kokku leppida baasidega seotud küsimustes. Venemaa sai õiguse luua baasid:rohuküla, klooga,laulasmaa(kehtna,kuusik). 12.okt saabusid Tallinnasse3 vene miinilaeva. Maa- vägede sissemarss algas 18.okt. 6.okt 1939- hitler ütles, et eestis elavad sakslased lähevad koju tagasi. Professor Jüri Uluots sai peaministriks. Kehtisid kaitse- seisukord, poliitilise tegevuse keeld, kirjasõna tsensuur. NÕUKOGUDE OKUPATSIOON: 14.juulil esitas Nõukogude Liit Leedule ultimaatumi, millega nõudis Punaarmee väekoondiste paigutamist tähtsamatesse keskustesse ja Moskvale meelepärast valitsust. Eestile, Lätile samalaadsed ultimaatumid 16.juunil.17.juuni tulid venelased okupeerima. Laido- ner sunniti alla kirjutama Narva diktaadile. Andrei Zdanovi suunamisel hakati looma uut valitsust.21.juuni- meeleavaldus ultimaatumi toetamiseks;uus valitsus:
Saksa okupatsioon. Venelaste repressioonide ja sõjatõttu oli küüditatud ja hukkunud ligikaudu 60 000 Eestlast.Sakslasi tervitati vabastajatena.Mhed astusid massiliselt sakslaste väeüksustesse.Suureks pettumuseks selgus varsti,et iseseisvust ei taastata.Eestist sai Ostlandi kindral kommisarjaadi üks osa,mis hakkas alluma Berliini idaalade ministeeriumile. Abistava instritutsioonina, moodustati Eesti Omavalitsus eesotsas Hjalmar Mäega. Sõja lõpuks pidi Hitleri kavakohaselt EestiIdapiir, ulatuma Ladoga järvest Ilmjärveni Majandus Allutati saksamaa huvidele. Armee ja elanikkond. Samas aitasid nad taastada venelaste poolt põhjustatud kaost ja kahjutusi. Põllumeestele kehtestati kohustuslikud müüginormid, mis võimaldasid ka tulu teenida. Venelaste natsionaliseeritud varasid ei tagastatud, ka talunikud jäid vaid maakasutajaks. Üldine elatustase langes, aktiivselt tegutsesid spekulandid
28. augustil jõudsid sakslased Tallinna. Saartel kestsid lahingud veel septembris-oktoobris. Esimese nõukogude aasta õuduste tulemusel võtsid eestlased sakslasi vastu rõõmuga. NB! 1941. aasta sügisest 1944. aasta sügiseni kestis Eestis Saksa okupatsioon. Saksa okupatsiooni ajal: * moodustati Eestist kindralkomissariaat, selle ees oli kindralkomissar sakslane Karl Sigismund Litzmann. Tema kõrval oli piiratud volitustega Eesti Omavalitsus, juht eestlane Hjalmar Mäe. * avastati esimesel nõukogude aastal toimepandud nõukogude võimu veretööd (Tartu vanglas, Kuressaare lossis jne.). Samal ajal represseerisid sakslased nõukogude sõjavange ja siia toodud juute (Klooga, Kalevi-Liiva surmalaagrid). * viidi Eestis läbi saksastamist ja püüti natsismi peale suruda. * majanduses: ei tühistatud nõukogudeaegset natsionaliseerimist, tööstusettevõtted ja maad jäid riigi omandiks. Talupojad vaid kasutasid maad
vahel. 28. augustil jõudsid sakslased Tallinna. Saartel kestsid lahingud veel septembris- oktoobris. Esimese nõukogude aasta õuduste tulemusel võtsid eestlased sakslasi vastu rõõmuga. NB! 1941. aasta sügisest 1944. aasta sügiseni kestis Eestis Saksa okupatsioon. Saksa okupatsiooni ajal: * moodustati Eestist kindralkomissariaat, selle ees oli kindralkomissar sakslane Karl Sigismund Litzmann. Tema kõrval oli piiratud volitustega Eesti Omavalitsus, juht eestlane Hjalmar Mäe. * avastati esimesel nõukogude aastal toimepandud nõukogude võimu veretööd (Tartu vanglas, Kuressaare lossis jne.). Samal ajal represseerisid sakslased nõukogude sõjavange ja siia toodud juute (Klooga, Kalevi-Liiva surmalaagrid). * viidi Eestis läbi saksastamist ja püüti natsismi peale suruda. * majanduses: ei tühistatud nõukogudeaegset natsionaliseerimist, tööstusettevõtted ja maad jäid riigi omandiks. Talupojad vaid kasutasid maad
Eestist, lätist, leedust ja valgevenest moodustati Ostlandi riigikomissariaat, mis koosnes neljast kindralkomissariaadist, sh Eesti kindralkomissariaat. Eesti kindralkomissar Karl siegmund Litzmann suhtus eestlastesse küll hästi ja sattus seetõttu isegi konflikti oma ülemustega, kuid ennekõike viis ta ellu Berliini poliitikat. Kuid saksa okupatsioonivõim vajas enda kõrvale ka kohalikest kollaborantidest koosnevat abistavat institutsiooni. Selleks sai Eesti Omavalitsus, mille eesotsas seisis kunagine vabadussõjalaste propagandajuht Hjalmar Mäe. Omavalitsus püüdis küll laiendada oma õigusi ja totles Eestile autonoomiat, kuid need katsed põrkusid berliini vastuseisule ning tegelikkuses jäi Omavalitsus pelgalt sakslaste käepikenduseks. Eesti kindralkomissariaat oli ajutine moodustis. Berliinis kavatseti tõmmata eesti tulevane idapiir laadoga järvest Ilmjärveni. MAJANDUSOLUD Saksa majanduspoliitika Eestis oli vastuoluline
sõdurit. Kindral Laidoner sunniti alla kirjutama Narva diktaadile. Sellega anti kontroll kõigi ühendusteede ja sidekanalite üle Punaarmee kätte, keelustati meeleavaldused ja rahvakogunemised ning eraisikutel kästi loovutada relvad. 21.juuni juunipöördega nõuti Uluotsa valitsuse asendamist Nõukogude-sõbraliku kabinetiga. Demonstrantidel õnnestus üle võtta valitsushooned, politseijaoskonnad ja ajalehtede toimetused, vabastati ka paarkümmend poliitilist vangi, Eesti lipp asendati punalipuga. 21.juuni õhtul nimetats Päts ametisse uue valitsuse. 21.juulil kuulutas kommunistlik Riigivolikogu välja Eesti Nõukogude Sotsialistliku Vabariigi (ENSV). 6. aug langetas NSV Liidu ülemnõukogu-"rahuldades eesti rahva palve"- otsuse ühendada Eesti Nõukogude Liiduga. Sellega jõudis Eesti annekteerimine Venemaa poolt lõpule. Vastavalt uuele põhiseadusele nimetati 1940 augustis Riigivolikogu ümber Ülemnõukoguks ning
Alates 1942. a. hakkasid sakslased tooma Eestisse juute teistest Euroopa riikidest ja rajasid nende jaoks 20 koonduslaagrit. Hukati kokku u. 10 000 Euroopa juuti. Samamoodi hukati mustlasi ~800. Suurima arvu hukatutest moodustasid sõjavangid. ~15 000. Muudatused elus- olus ja kultuuris : Normid, puudus tarbeesemetest. Puukingad ! Saksa propaganda. Saksa keele osatähtsuse tõus koolides, koolimajad Saksa sõjaväe kasutuses. Saksakeelne asjaajamine. Eesti rahvuslaste tegevus O. Tief. Eestlased NSVL sõjaväes : 1941 suvi. Mobilisatsioon- 33 000 kutsealust ehituspataljonidesse, talvel suri neist 1/ 3. Evakueerimine- ~25 000 inimest. (Nendest loodi) ( mob. Moodustati.) Loodi Riiklikud Kunstiansamblid Jaroslavis. 22. territoriaalne Laskurkorpus- langesid või läksid sakslaste poolele üle 1941. Det. luba asuda rahvusväeosad : eesti Laskurkorpus ~27 000 mehega juht Lembit Pärn- Velikije Luki lahingus sai surma, haavata või langes sakslaste kätte ¾ meestest.
taastamisele, seda tuntakse ka kui Suvesõjana.Metsavendade võitlus toimus sinimustvalgete lippude all ja Eesti Vabariigi nimel. Grupp Pärnumaa metsavendi Saksa okupatsioonireziim Peagi saadi aru, et Saksamaa ei tahgi Eesti iseseisvust taastada, vaid tahab natslikku okupatsiooni. Eestist moodustati kindralkomissariaat, mida valitses sakslastest koosnev tsiviilvalitsus. Eestlastest moodustati Eesti Omavalitsus, selle etteotsa sai vabadussõjalaste juht Hjalmar Mäe. Jällegi seati karmiline kontroll kõigi eluvaldkondade üle. Saksamaa hakkas kommuniste arreteerima.Saksa okupatsiooni käigus hukati ligikaudu 5000 kodanikku. Mõrvati kõik Eestis elanud juudid ja mustlased. Nende protsesside käigus aga sai väga rängalt kannatada Eesti majandus, ning Saksa okupatsioon ei toonud kaa leevendust. Peaaegu täielikult hävines võimalus inimesi toita
peale sõja lõppu või omariikluse taastamist taas Eestisse tagasi pöörduda. Saksa okupatsioonivõimude poliitika tekitas eestlaste seas pahameelt ning aitas kaasa passiivse vastupanu kujunemisele ja põrandaaluste gruppide moodustamisele. 1944. aasta kevadel alustas mitmeid vastupanugruppe ühendab Eesti Vabariigi Rahvuskomitee ettevalmistusi isesisvuse taastamiseks. 18. septembril 1944 nimetas Jüri Uluots ametisse iseseisva Eesti Vabariigi valitsuse, mille juhiks sai Otto Tief. Valitsus kuulutas Eestis sõjas erapooletuks, tahtis moodustada Tallinnasse kaitset aga sõjaväe nappuse tõttu seda ei tehtud. Mõni tund ette Punaarmee saabumist lahkus valitsus Tallinnast. Eesti sai Teises maailmasõjas rängalt kannatada: Narva linn oli peaaegu täielikult hävitatud, Tallinn, Tartu ja mitmed teised linnad suuresti purustatud, enamik 4
kasutada 2aastas Tallinna sadamat 17.06.4 Narva diktaat Ühendusteed ja sidekanalite kontroll 0 Punaarmee käes, keelustati meeleavaldused ja rahvakogunemised, eraisikud pidid relvad loovutama 21.06.4 Valitsuse asendamine Nõukogude- Uus valitsus, peaminister Vares- Barbarus 0 sõbraliku kabinetiga 06.08.4 Eesti ühendatakse NL-ga Iseseisvuse kaotamine 0 14.06.4 Massiküüditamine kõigis Balti Eestist 10000 inimest saadeti Siberisse 1 riikides *15.09 poola allveelaev Orzel, hakati seda interneerima, kuid allveelaev, ajendatud punaarmee sissetungist Poola, põgenes. Kreml kasutas juhtunud süüdistamaks Eestis neutraliteedi rikkumises. *Okt 39
tagasi, mille tulemusena lahkus Eestist enamus baltisakslaseid. Ultimaatum- esitati Baltimaadele NSVLi poolt, mille kohaselt nõuti täiendavate osade lubamist maale ja Nõukogude-meelse valitsuse moodustamist. Eesti nõustus ultimaatumiga 16. juunil 1940, mida peetakse ka Eesti okupeerimiseks. 21. juuni 1940. korraldati Moskva poolt Eestis miitinguid, mille survel nimetas K. Päts ametisse uue valitsuse. Aktsioon läks käest ära- Pika Hermani tipu heisati punane lipp, mis asendati pärast jälle sinimustvalgega, et anda poliitiliselt korrektne ilme Eesti ,,liitumisel" NSVLiga. (seda veel kohe ei tehtud? Juunikommunistid 1940. aasta suvel uue võimuga kaasa läinud ja EKPsse kuuluvaid. Juuli algul saadetaks laiali Riigikogu ja kuulutatakse välja valimised Riigivolikokku. Kommunistid koondati blokki Eesti Töötava Rahva Liit, teistel osa võtta ei lubatud. Uus Riigivolikogu kuulutas välja ENSV ja palus võtta end vastu NSVL-i. 1940 aasta 06. aug
äärealadel impeeriumi ühtlustamiseks · Taust: -rahvusliku liikumise hoo vaibumine (1881 Jakobson sureb, Hurt lahkub Eestist, Jannsen jääb halvatuks jmt) -1881-1894 Aleksander III (riigi ühtlustamine) -1885 asevalitsejateks: Eestimaal S. Sahhovskoi (Nevski katedraal) Liivimaal M. Zinovjev · Sisu: - Eestile laiendati Venemaa seadused - Asjaajamiskeeleks vene keel (varem saksa) - Piirati omavalitsuste tegevust (1000>400 valda) - Tugevnes tsensuur - Toetati õigeusu kiriku tegevust - Haridus: 1887.a venekeelne õpe al 3. klassist, 1892.a alates 1. klassist, 1893.a venekeelne õpe Jurjevi ülikoolis · Hinnang: - eesmärki ei saavutatud - pärssis, kuid ei hävitanud rahvuslikku liikumist o nt 4. juuni 1884 o nt Villem Reimani tegevus, nn Tartu renessanss - vähendas baltisakslaste mõju siinses ühiskonnas (oldi pigem baltisakslaste kui eestlaste vastu) - hariduses muudatused väga negatiivse mõjuga (lapsed ei saanud
Põhja-Eesti vabanes NSVL okupatsioonist alles augusti teisel poolel, saartel kestsid lahingud oktoobrini. METSAVENNAD võitlesid 1941 suvel Saksa sõjaväe kõrval Punaarmee vastu. SUVESÕDA relvastatud metsavendade võitlus. Metsavennad purustasid raudtee- ja sideliine, ründasid nõukogude asutusi ja Punaarmee allüksusi. Võitlus toimus Eesti nimel ja sinimustvalgete lippude all. Natsid moodustasid Eestist KINDRALKOMISSARIAADI. Sakslaste korralduste elluviimiseks moodustati Eesti Omavalitsus eesotsas endine vabadussõjalaste propagandajuht HJALMAR MÄE. Igasugune poliitiline tegevus keelustatud, range kontroll kõigi eluvaldkondade üle. Esialgu arreteeriti ainult kommuniste, hiljem mitmesuguste reeglite vastu eksinud ja rahvuslikult meelestatud inimeste vangistamine. Mõrvati kõik juudid ja mustlased. Saksa aja aastail hukati ligi 5000 Eesti kodanikku. Enamik Eesti toodangust läks Saksa armee varustamiseks. Katkes elanikkonna varustamine tööstuskaupadega, linnades seati
Saksa okupatsioon Valdav osa eestlasi tervitas sakslasi kui vabastajaid, mis oli seletatav kommunistliku terrori alt päästmise eest. Sakslastelt loodeti oma iseseisvuse taastamist, et koos liitlastena N.Liidu vastu võitlusse asuda. Tegelikult sakslased kehtestasid oma okupatsiooni , mis küll oli tunduvalt leebem Nõukogude omaga võrreldes. Eesti annekteeriti taas. Berliin määras kohapealseks võimuesindajaks kindralkomissar Karl Sigismund Litzmanni. Maa haldamiseks aga loodi Eesti omavalitsus eesotsas endise vabadussõdalase Hjalmar Mäega. Eestlaste suhted Saksa võimuga jäid jahedaks, kuna sakslased ei taastanud Eesti vabariiki nagu olid lubanud. Sõja lähenedes Eestile toetati siiski Saksa sõjaväge, kuna see oli kahest halvast vähem halb. Rahvas läks Saksa võimuga kaasa ja enamik astusid vabatahtlikult Saksa sõjaväkke, et kätte maksta vene kommunistide kuritegudele. Eestlasi kasutati esmalt Saksa politsei- ja idapataljonides.
Itta pöördunud väed vallutasid kümne päeva jooksul Narva, Tallinn alistus 28. augustil. Viimased lahingud toimusid Lääne-Eesti saartel veel oktoobris 21. oktoobriks oli Eesti Nõukogude vägedest vaba. Mingist iseseisvuse taastamisest polnud juttugi. Eestist moodustati Idaalade ministeeriumile allutatud kindralkomissariaat. Saksamaa huvide kõrgeimaks esindajaks oli kindralkomissar Karl Sigismund Litzmann. Kindralkomissari kõrvale loodi eestlastest koosnev Eesti Omavalitsus, mille etteotsa sai Hjalmar Mäe. Mäe oli rahva hulgas väga ebapopulaarne ning tegelikuks vaimseks liidriks oli endiselt viimane peaminister Jüri Uluots, kes sakslastega kooostööd ei teinud. Kohalik Saksa või lõi Omakaitse, millega liitus kiirelt palju vabatahtlike (meeste arv kuni 40 000). Laialisaadetud metsavendade üksuste asemel hakati formeerima vabatahtlikest ida- ja politseipataljone, mis leidsid rakendust Venemaa territooriumil rindevõitluses, partisaniliikumise
riigivanem – Eesti valitsuse juht, võib olla ka presidendifunktsioon asundustalu – Eestis pärast 1919. aasta maareformi endisele mõisamaale rajatud talu Balti Liit ehk Balti Antant – 30ndatel kavandatud sõjalis-poliitiline ühendus Soome, Eesti, Läti, Leedu ja Poola vahel, mis ei õnnestunud Eesti-Läti kaitseleping – Eesti ja Läti vahel sõlmitud kaitsealase vastastikuse abistamise leping Vaikiv ajastu – nimetus perioodile pärast Pätsi riigipööret aastal 1934, tsensuur Riiklik Propaganda Talitus – Eestis loodud tsensuuri teostav organisatsioon Vaikival ajastul Eesti Kultuurkapital – fond Eesti kirjanduse, kunsti ja teaduse edendamiseks Umsiedlung ehk baltisakslaste ümberasumine – baltisakslaste lahkumine Saksamaale, kuna Hitler kutsus nad koju Hävituspataljonid – suvesõja ajal loodud NSVL üksused, võitlemaks metsavendadega ja teostamaks „põletatud maa taktikat”
Sinimägede lahing suurimaid lahinguid Eestis II ms, takistati punaarmee sissetungi Eestisse soomepoisid - need kes läksid soome poolele võitlema anneksioon ühe riigi või selle osa vägivaldne liitmine teise riigiga juunipööre 21. juuni 1940 toimunud riigipööre inkorporeerimine 21. Isikud - Johannes Vares Barbarus kuulekas N-Liidu käsutäitja Eestis Hjalmar Mäe Eesti pataljonide juhataja Saksa okupatisooni ajal Andrei Zdanov - okupeerimise teostaja Eestis Otto Tief - 1944. aasta hetkeline EV peaminister , K.S. Litzmann Saksa okupatsiooni juhataja Eestis © Siimo Lopsik 2009
politseipataljonidesse. Aastail 1941-1943 oli Idarindel pidevalt u. 10000 eestlast. Eestlaste suureks pettumuseks omariiklust ei taastatud. Eesti kuulutati Baltimaid ja Valgevenet hõlmanud riigikomissariaati Ostland’i kuuluvaks kindralkomissariaadiks eesotsas kindralkomissar Karl Sigismund Litzmanniga. Oma plaane maskeerisid natsid hästikorraldatud poliitilise ja kultuuripropagandaga. Silmapetteks loodi kindralkomissari kõrvale väga piiratud volitustega Eesti Omavalitsus eesotsas ühe endise vapside juhi Hjalmar Mäega. Kogu Saksa okupatsiooni ajal hukati kuni 7000 EV kodanikku, neist eestlasi u. 5000. Eestisse rajatud koonduslaagreis hukati lisaks kümneid tuhandeid sõjavange ning Euroopast toodud juute. Kogu Eesti majandus rakendati idas peetava sõja teenistusse – Saksa vägede lennukid ja autod kasutasid Eesti põlevkivibensiini, sõdurid sõid Eesti võid, leiba, liha, mune. Kariloomade arvukus isegi tõusis. Nõukogude maareformiga äravõetud maa
rubladega, kaupade defitsiidi teke. KULTUURIS: a)koolides hakati õpetama marksismi-leninismi ning Nõukogude Liidu ajalugu ja konstitutsiooni. b) Teatrites, kinodes ja kontserditel hakati esitama nõukogude autorite loomingut. c)Peamisteks "kunstiliikideks" kujunesid riigijuhtide paraadportreed ja nõukogude võimu ülistavad propagandaplakatid. d)kehtestati ülirange tsensuur. e)Algas kultuuriväärtuste hävitamine:purustati mälestussambad, põletati raamatuid, suleti enamik ajalehti ja ajakirju, keelustati seltsitegevus. 10. Repressioonid 1940.-1941.a. Aastatel 1940 1941 mõisteti Eestis tegutsenud eritribunalide poolt surma vähemalt 300 isikut, umbes pooled neist enne sõja algust. Enamik mahalaskmisi toimus Tallinnas või selle ümbruskonnas. Nii näiteks Tallinnas 23. juunil 1941 toimus seeria mahalaskmisi järgmiselt.
armee ülesandeks. 8. juulil langesid Valga, Võru ja Pärnu. 17. augustil langes Narva. Septembri alguseks oli kogu mandri-Eesti sakslaste käes. Taganemisel Tallinnast kandis Balti laevastik raskeid kaotusi. Merel hukkus J.Lauristin. Nõukogude võimud lõid hävituspataljone "põletatud maa taktika" elluviimiseks (taganedes purustati tööstushooneid, raudteid, talusid. (hukkus üle 2000 tsiviilin.). Peale hävituspataljonide osales 1941.a. Eesti üksustest lahingutes 22. territoriaalne laskurkorpus. Selles teenisid Eesti Vabariigi aegsed sõdurid ja ohvitserid. Vahetult sõja eel kõrvaldati korpuse eestlastest juhtkond. Sõja algul saadeti väeosa Pihkva oblastisse sõdima Leningradi suunas pealetungiva vastasega. Siis koosnes täiendust saanud korpus juba peamiselt venelastest Kahtlustav suhtumine mõjutas tuntavale eestlaste võitlustahet palju deserteerus, üle 4000 eestlase langes sakslaste kätte vangi. Moskva umbusk hiljuti NSVL iga ühendatud rahvaste vastu süvenes veelgi
NSVL, Suurbritannia) varustust ja materjale lisaks ka sõjariistadele, tingimusel, et need riigid neile hilisemal kuupäeval tagasi maksavad. See aitas suurel määral kaasa liitlaste sõjategevusele ja tugevdas nende riikide majandust. Auschwitz - Poola aladel asuv koonduslaagrite võrgustik, kus hukati tohutul hulgal vange, kes natside sõnul olid alainimesed (nt: juudid, mustlased jne). Ohvrite arvu raske teada, kuna laipu põletati. Eesti Omavalitsus II MS ajal (1941-1944) Eestis tegutsenud valitsus, mille moodustasid sakslased, kes tollal eestit okupeerisid. Oli pigem nukuvalitsus e teise riigi kuuleka tööriistana toimiv riigivalitsus. 5 Sündmused (aeg, sisu ning tähtsus ajaloos): Ansluss 1938, oli Ausria de facto annekteerimine Saksa Kolmanda Reichi poolt Anslussiga sai Austriast Suur-Saksamaa osa nimetusega Ostmark. Müncheni sobbing sõlmiti liit Saksamaa, Suurbritannia ja Prantsusmaa vahel;
a. - Laulu- mänguselts ,,Vanemuine". 1864. a. - Köler aitas palvekirjade aktsiooni eestvedajaid Vene tsaari jutule. 1869. a. - Esimene Üldlaulupidu Tartus, eestvedajad Jannsen ja Hurt. 1870. a. - Eesti Põllumeeste Selts. 1870. a. - Eesti Üliõpilaste Selts. 1871. a. - Aleksandri kooli Peakomitee Tartus. 1872. a. - Eesti Kirjameest Selts. 1881. a. - Tapeti senine Vene tsaar Aleksander III. 1884. a. 4. juuni - Eesti Üliõpilaste Selts võttis oma lipuks sinimustvalge lipu. 1888. a. - J. Hurda rahvaluule kogumise aktsioon. 4) Isesisvumine - · Eeldused iseseisvumiseks (KULTUURILISED) : 1. Hariduse levik, haritlaskonna levik üle Eestimaa. 2. Rahvuslike seltside tegevus. 3. Kommunikatisooni laialdane levik (ajalehed, raudteed, üritused). 4. Eesti kirjakeele areng. 5. Ärkamisaeg. 6. Ühtsustunne mis tuli kõigi eelmistes punktides nimetatud asjadega. · Eeldused iseseisvumiseks (MAJANDUSLIKUD) : 1. Tööstuse areng.
14. juuni 1941- Juuniküüditamine -> 10 000 inimest Siberisse, hukuti, tapeti NÕUKOGUDE OKUPATSIOON VS. SAKSA OKUPATSIOON_____________________ Nõukogude okupatsioon 1940-41 Saksa okupatsioon 1941-44 Võimuaparaadi ümberkorraldamine: ENSV Vene konstitutsioon Eesti kindralkomissariaat Ülemnõukogu (asendas Riigikogu) Piirkonnakomissarid EKP (juhiks esimene sekretär) Eesti Omavalitsus Rahvakomissaride nõukogu (valitsus) Propaganda juht Hjalmar Mäe Majandusreformid Maareform Vastuoluline- majandus allutati Saksa võimule Eraomand riigistati (natsionaliseeriti) Müüginormide kehtestamine Rahareform Elatustase langes
Lauristin Ainupartei Eestimaa Kommunistlik Partei Karl Säre (EKP) Linna- ja Täitevkomiteed vallavalitsused Politsei Tööliste ja Talupoegade miilits Eesti armee Punaarmee 22.territoriaalne laskurkorpus Eesti NSV võimudel puudus tegelik iseotsustusõigus ning kõik käsud saadeti Eestisse Moskvast. Nõukogude võimu kehtestamist aitasid ellu viia ka ruttu Eestisse saadetud tuhanded Venemaa eestlased ja vene rahvusest kommunistid. Nõukogude võimu esimesel aastal natsionaliseeriti enamus ettevõtetest, majandus allutati tsentraliseeritud juhtimisele ning algas tööstuse eelisarendamine teiste majandusharude arvelt. Maareformi
Ratsionalism levis pastorkonna hulgas, jutlused muutusid nüüd õpetlikuks. Kritiseeriti ühiskonna sotsiaalset korraldust, esmajoones Baltikumis valitsevat pärisorjust Vene aeg (Põhjasõjast kuni 1917.a.) Balti erikord Erikord Balti kubermangudes, mille kohaselt need säilitavad laialdase omavalitsuse *Kehtestati, sest Venemaa ei saanud vallutatud aladele püsimajäämises kindel olla ja tuli võita baltisaksa aadli poolehoid. *Sisu: Balti aadlil ja linnadel säilis laialdane omavalitsus, kehtima jäid senised seadused ja maksukorraldus, valitsevaks usuks luterlus, saksakeelne asjaajamine, tollipiir. *Kõige kasulikum oli see mõisnikele, sest tagastati kõik Rootsi poolt rajatud mõisad, taastati kõik õigused talupoegade üle, säilisid saksa keel ja luteri usk *Positiivsed tagajärjed eestlaste jaoks: pääseti vene kolonisatsioonist ja venestamisest, säilis eesti keel ja kultuur, püsis seotus Lääne-Euroopaga. *Restitutsioon riigistatud maade tagastamine
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
