· Vanust väljendavad omadused M: aeglane kõnnak, hallid juuksed, kiilaspäisus 4.5 Kaitse mõjustamise vastu Eesmärk on vähendada sümpaatia mulje tekkimist ja sellest sõltuvust · Tõrjuva suhtlemisviisi kasutamine · Veetluse ratsionaalne analüüsimine · Komplimentide ja kiituse ignoreerimine V Autoriteetsuse (Authority)reegel 5.1 Toetub: · autoriteedile kuuletumise, sh. allumise, reeglitele · normatiivsele konformsusele · sotsiaalse hierarhia mudelile Näiteks. Püsivad lähisuhted eeldavad domineerivuse dimensioonil komplementaarsuse põhimõtte järgimist 5.2 Konkreetsete tehnikate näited: · "kõrgema staatuse" loomise tehnikad · autoriteetsuse loomise (sh. tiitlid, välimus) tehnika · "pangakontrolli" tehnika Kasutatakse: Evolutsiooniliselt väljakujunenud allumise teooriat
mõtte ja jõupingutustega. Uurijad hindasid kaheksa latentse konstruktsiooni psühhomeetrilisi omadusi, mis hõlmasid 24 elementi ühes kinnitavas faktoranalüüsis (CFA), kasutades LISREL 8,8. Lisaks kontrollisid vaenulikkuse kõrgemat struktuuri kui teise järjekorranumbrit sõda, majanduslik ja poliitiline vaenulikkus. Lõpuks tehtud järeldused näitavad, et tarbijad on etnokentristlikud ja vastuvõtlikud normatiivsele mõjule on positiivne seos vaenulikkusega, samal ajal kui kosmopoliitilisusel on negatiivne suhe vaenulikkus. Peale selle mõjutab vaenulikkus negatiivset mõju kavatsustele osta suure osalusega tooteid, kuid mitte madala kaasatusega tooteid. Nagu alguses oli välja pakutud, hüpoteetiline kõik eelnõud on oluliselt seotud tarbijate vaenlasega. Ise arvan, et artikkel on hästi ja loogiline koostatud ja n väga
vene klassikaline ballett. Ella Ilbak (1895 1997), Eesti esimene elukutseline tantsija. 4 20.sajandi algus Kunstiline tants Elmerice Parts (18881974) avas Tartus esteetilise gümnastika stuudio. Kuna puhkes I Maailmasõda ei saanud ta kaua tegutseda. Pisut hiljem tekkis Tallinna uus tantsukool, mis oli suunatud pigem normatiivsele, teatrilaval ja rühmatantsus rakendatavale tehnikale ning klassikalise balleti traditsioonidele kui individuaalsele loomingule. Pandi alus Elmerice Parts moderntantsule. 5 20.sajandi algus Moderntants 1918.a asutas Eestis oma klassikalise balletistuudio Eugenie Litvinova (18771945), endine Peterburi Maria
seletada, tuleb kasutada analoogiat 12. Häälikuseadused Häälikuseadused on keele süvastruktuuri kohta; A muutub või on asendatud Bga, B on tuletatud Ast; häälikuseaduseid: umlaut, Grimmi seadus (ahelmuutused; helitud stopphäälikud muutuvad helituteks frikatiivideks, helilised stopphäälikud muutuvad helituteks stopphäälikuteks), Grassmanni seadus, Verneri seadus, inglise suur häälikumuutus 13. Kirjeldav keeleteadus Kirjeldav e deskriptiivne keeleteadus vastandub normatiivsele e preskriptiivsele keeleteadusele, samuti teoreetilisele keeleteadusele; kirjeldab keele fonoloogiat, sõnade morfoloogiat, hästi moodustatud lausete süntaksit, sõnavara tuletust, sõnavara alates 1000 ühikust ja tekste 14. Strukturalism Tuntuim esindaja Ferdinand de Saussure; märk on keele põhiühik kindlal ajahetkel, kõigis keeltes on täielik märgisüsteem; indiviidi kõne on keele väline avaldumisvorm; keel =
.. 1997). Elektroonilist kirjavahetust hallatakse tavapäraselt e-posti süsteemis ning see hõlmab sisust ja väärtusest olenemata kõiki e-kirju. Dokumendiväärtusega e-kirjade korrektset haldamist võimaldab elektrooniline dokumendihaldussüsteem. Digitaalarhiivinduse strateegia Selliste haldussüsteemide põhieesmärk on säilitada dokumentide sisu, struktuuri ja konteksti terviklikuna ning kindlustada dokumentide autentsus ja usaldusväärsus: ”Tegevuse jätkuvuse, normatiivsele keskkonnale vastavuse ja vajaliku aruandevõime tagamiseks peavad organisatsioonid looma ja alal hoidma autentseid, usaldusväärseid ja kasutatavaid dokumente ning kaitsma nende terviklikkust nii kaua, kui nõutud.” (EVS-ISO... 2004, 7.) Autentsus on dokumendi omadus, mis näitab, et a) dokument on just see, mis ta on mõeldud olema; b) dokumendi looja või saatja on isik, kes pidi selle looma või saatma; c) dokument on loodud või saadetud ajal, mil see pidi loodama või saadetama
mis on iseloomulikud teatud sots. rühmadele ja sots. kontekstidele. NB: mitte halvustav! Suurt tähelepanu on küll pööratud deviantsetele subkultuuridele, ja dev. käitumist on tihti püütud seletada subkultuuri mõjudega, aga samamoodi võib rääkida nt. näitlejate, akad. institutsioonide, arvutispetsialistide subkultuuridest. St. alati, kui rühma kultuur mingil määral erineb enamuse omast) 3) = selline kunstilise eneseväljendamise viis, mis vastab valitsevale normatiivsele arusaamale ,,väärtuslikust" vaimsest loomingust. (normatiivne def.) * Saksa romantil. filosoofia (19-20. saj.) vastandas Kultur <--> Zivilisation. Viimane = tehniline progress, tõsine kultuur on sellest sõltumatu => Nt. Mozart on k, mobiiltelefon pole. Halamine: tsivilisatsioon areneb, kultuur mitte. => vastandub ka ,,massikultuurile". Th. W. Adorno . massikultuuri, massiühiskonna kriitik; Hanns Eisler: kapitalism on ,,die wahre Kunst zur Ware Kunst gemacht"
põhimõte ning selle esiletoomises ei ole midagi imelikku. Kui aga Harva ainult tutvustaks arutelu abordi ümber, seda üldse moraalselt hindamata, siis peaks ta arvesse võtma niihästi filosoofide, meditsiiniprofessorite ja ajalehtedes varjunimede all esinevate lugejate kui ka sektantlike jutlustajate arvamusi. Seesugust arvamustekaost ei suuda mitte keegi oma mõtlemises ära kasutada. Nii juhtub ka Harvaga: ta toetub nõrgale, kuid näiliselt vastuvaidlematule normatiivsele teesile ja rajab oma arutluse selle ümber. Aga mis on õieti see "turvaline tulevik" ja kui kindel peab olema ebakindlas maailmas oma võimalustes, enne kui võib puhta südametunnistusega anduda seksuaalsuhetele? Sellisele küsimusele vastamine viib täiemõõdulisse moraalifilosofeerimisse, kui kõnealuse moraaliprobleemi kohta tahetakse öelda midagi selgitavat. Minu arvates on lausa groteskne mõelda, nagu oleksime me abordi ja
(antropoloogiline def, uuritakse nt. “võõraid kultuure”) # nt. ehitised, tööriistad, relvad; koduloomad, rongid, telefonid; laulud, raamatud jne. # “kõik mida inimesed teevad ja mida nad ei tee” (H. M. Enzensberger) 2) ...inimühiskonna sümbolitega vahendatav, õpitud külg. # nt. raamatud, kunstiteosed jne; aga ka religioon, seadused, oskused, väärtused, keel jne. 3) ...selline kunstilise eneseväljendamise viis, mis vastab valitsevale normatiivsele arusaamale „väärtuslikust” vaimsest loomingust (normatiivne def.) # Saksa romantistlik filosoofia (19-20. saj.) vastandas Kultur <--> Zivilisation. Viimane on tehniline progress, tõsine kultuur on sellest sõltumatu. Nt. Mozart on kultuur, mobiiltelefon pole. # Halamine: tsivilisatsioon areneb, kultuur mitte. 25. Valige kaks subkultuuriteooriate koolkonda (Chicago, Birminghami või post-subkultuuriteooriad) ja võrrelge neid omavahel.
allkultuuridest”, mis on iseloomulikud teatud sots. rühmadele ja sots. kontekstidele. NB: mitte halvustav! Suurt tähelepanu on küll pööratud deviantsetele subkultuuridele, ja dev. käitumist on tihti püütud seletada subkultuuri mõjudega, aga samamoodi võib rääkida nt. näitlejate, akad. institutsioonide, arvutispetsialistide subkultuuridest. St. alati, kui rühma kultuur mingil määral erineb enamuse omast) 3) = selline kunstilise eneseväljendamise viis, mis vastab valitsevale normatiivsele arusaamale „väärtuslikust” vaimsest loomingust. (normatiivne def.) * Saksa romantil. filosoofia (19-20. saj.) vastandas Kultur <--> Zivilisation. Viimane = tehniline progress, tõsine kultuur on sellest sõltumatu => Nt. Mozart on k, mobiiltelefon pole. Halamine: tsivilisatsioon areneb, kultuur mitte. => vastandub ka „massikultuurile”. Th. W. Adorno . massikultuuri, massiühiskonna kriitik; Hanns Eisler: kapitalism on „die wahre Kunst zur Ware Kunst gemacht”
üksnes avaldavad seda, mis nagunii juba on toimumas 4. loeng: Esteetiline hoiak I 1. Võrrelge hoiaku mõistet psühholoogias/sotsioloogias ja esteetikas. E-hoiak- teatud viis objektide kogemiseks Psühholoogias/sotsioloogias hoiak- pos., neg., neutr. suhtumine millesegi 2. Selgitage millistele küsimustele peaks E-hoiaku teooria vastuse andma. (Täielik) E-hoiaku teooria sisaldab reeglina vastuseid neljale küsimusele: 1.Definitsioonilisele (mis?) 2.Ontoloogilisele (mille suhtes?) 3.Normatiivsele (miks?) 4.Ajaloolisele (millal?) 3. Selgitage (oma näidetega) E-hoiaku erinevust mitte-esteetilistest hoiakutest. Kuidas erineb teistest hoiakutest ? 1)Otstarbe kaudu – kogemine ilma edasise eesmärgita 2)Tähelepanu kaudu – tähelepanu asja kvalitatiivsele individuaalsusele 3)Uskumise kaudu – objekti eksistents pole oluline 4)Semiootiliselt – objekt ei funktsioneeri märgina 5)Mõistelise kaudu – mõisteta kaemine
süüteomõistega võrreldes seisneb selles, et süüst räägitakse alles, siis kui isiku tegu on kontrollskeemis läbinud kakas esimest süüteokoosseisu tasandit. See tähendab, et süüvõimetu isiku puhul jääb alles tahtlikult toime pandud tegu, milles ei esine ühtegi õigusvastasust välistavat asjaolu.39 Karistusseadustiku finalistliku deliktistruktuuri järgi on seega loobutud klassikalise süüteomõiste psühholoogilisest süümõistest ning üle mindud normatiivsele süümõistele. Selle kohaselt on süü isikule tehtav etteheide, et ta oma vaba tahte alusel ning võimelisena aru saama oma te ebaõiglusest ja võimelisena normikohaselt käituma, valis siiski ebaõigluse. Seega tähendab teo süülisus karistusseadustikus koosseisupärase ja õigusvastase teo toimepanemist süüvõimelise isiku poolt, kusjuures ei esine süüd välistavaid asjaolusid.40
selgeks õppida uue sporditehnilise elemendi või arendada mingit võimet hoolimata sellest, milline on treeningkaaslaste areng sama harjutuse sooritamisel. Ülesandele orienteeritud sportlasele on iseloomulikud kannatlikkus, optimaalne jõupingutus, keskmist väljakutset nõudvate tegevuste valik ja tagasiside vajalikkus nii treeningutel kui ka võistlustel (Lavallee jt, 2004). · Egole orienteeritud sportlaste tegevuse eesmärgid on fokuseeritud normatiivsele võrdlusele teistega ja enda võimekuse (oskuste) demonstreerimise vajadusele. Egole orienteeritud sportlast iseloomustavad tahe võita, enda võimete tajumine ning selliste harjutuste valik, mille sooritamisel saab näidata enda üleolekut teistest. Samas püüavad egole orienteeritud sportlased vältida harjutusi ja tegevusi, milles nende üleolek kaassportlastest välja ei paista (Weiss & Williams, 2004).
"Tegutse nende printsiipide kohaselt, mille suhtes sa võid soovida, et see saaks universaalseks seaduseks." 5 Lisaks järeldas Kant oma üldfilosoofiast eetikasse lause, et kaasinimesi tuleb kohelda kui eesmärke iseenestes, mitte kui vahendeid, kuna see kitsendaks nende vabadust (näide rahalaenajast, kes ei kavatsegi tagasi maksta). Õigused saavad olla positiivsed või negatiivsed. Gerald Cavanagh 6 õigust, mis saavad olla aluseks ka normatiivsele eetikale ( sh. ärieetikale). Neist esimene on peamise kaaluga, teised võrdselt tähtsad: 1. elu ja turvalisus; 2. tõde, tõepärasus; 3. privaatsus; 4. vabadus kuuluda; 5. sõnavabadus; 6. eraomand. Õiglusprintsiibid Õiglusprintsiipidel baseerub kompromisslahendite filosoofia. Õiglus on moraalikategooria, milles sisaldub sotsiaalsete nähtuste hinnang, nende tunnistamine õiglaseks ja ebaõiglaseks
tekkida suuremaid kahtlusti hinnangu usaldusväärsuses. Lisaks ettevõtet iseloomustavatele üldistele tunnustele ja andmetele tuleks audiitoril pöörata tähelepanu järgmistele asjaoludele: Perspektiivse finantsinfo ette valmistanud töötajate oskused ja kogemused Kas ettevõtte tagasivaateline info lubab loogiliselt eeldada sellist arengut mida juhtkond prognoosib Kas info nii lähte kui perspektiivne finantsinfo tugineb kehtivle normatiivsele alusele. Kas varasemad perioodid on auditeeritud ja millised on auditi tulemused Kuiad on realiseerunud varasemad juhtkonna prognoosid. Juhul kui audiitori arvates ei põhine perspektiivne info realistlikele eeldustele või tekib mingeid kahtlusi selle ettevalmistamisel tehtud vigadest või avastab audiitor muid olulisi puudusi, siis tuleb see täpselt lõpparuandes fikseerida. Kui audiitor jõuab positiivsele
geoloogiline), kas lapsed ei jää laviini alla(isiklik-moraalne), vaatan vaatamise enese pärast(esteetiline). Ontoloogilisele(mille suhtes?) e-hoiaku objektid. On kolm liiki küsimusi: mille suhtes üldse saab võtta e-hoiaku?(loogiline küsimus), mille suhtes võetakse e-hoiak?(faktiline küsimus), mille suhtes peaks võtma e-hoiaku?(normatiivne küsimus). F-esteetika tegeleb eelkõige loogilise ja normatiivse küsimusega. Normatiivsele(miks?) e-hoiaku õigustamise küsimused: miks peaks objekte kogema e- hoiakustlähtuvalt?, miks me soovime vaadata esteetiliselt?, mis on e-hoiakust tolku?. On olemas erinevaid kaalutlusi: episteemilised, moraalsed, esteetilised... Ajaloolisele(millal?) millal hakkas inimene end ümbritsevasse maailma suhtuma e-hoiakust lähtuvalt?, millal tekkis esteetiline inimene?. Vastus sõltub e-hoiaku määratlusest.
silmatorkavamaks ilminguks ning seetõttu oli ühiskondliku arvamuse konservatiivsus suunatud sofistide vastu. Nomos - physis vastandus. Mitte kõik sofistid ei argumenteerinud normatiivsetes küsimustes Protagorasega sarnaselt. Nomos – physis vastanduse näol ongi tegemist ühe teistsuguse argumentatsiooni-mudeliga, mis esineb mitmete sofistide juures. Erinevalt Protagorase normatiivsest relativismist, apelleeritakse antud argumentatsioonimudelis nimelt absoluutsele normatiivsele algele. Nomos tähendab antud juhul tava või seadust. Physis ei tähenda siinkohal aga enam mitte oleva tervikut, nagu varajaste joonia physiologos`te juures, vaid ühte oleva valdkonda teiste seas. Physis on nimelt selline olev, mis on olemas ilma inimese kaastegevuseta, loomupäraselt olev. Antud argumentatsioonimudelis vastandatakse see oleva valdkond nomos`ele kui sellisele nähtusele, mis on olemas üksnes inimtegevuse kaudu. Physis`ega on antud vastanduse raames silmas peetud ka
tunnetuslikku“, „mitte-isiklikku“. 2. ontoloogilisele (mille suhtes?) – Käsitleb e-hoiaku objekte. Mille suhtes üldse saab võtta e-hoiaku? Mille suhtes võetakse e-hoiak? Mille suhtes peaks võtma e-hoiaku? E-hoiaku teooria eeldus: e-hoiaku objektiks saab olla mis iganes asi (loodusobjektid – udu merel; seksuaalsed helid; hallutsinatsioonid; abstraktsed objektid) 3. normatiivsele (miks?) – E.hoiaku õigustamise küsimused: miks peaks objekte kogema e-hoiakust lähtuvalt? Miks me soovime vaadata (kuulata jms) esteetiliselt? Mis on E-hoiakust tolku? 4. ajaloolisele (millal?) – Millal hakkas inimene end ümbritsevasse maailma suhtuma e-hoiakust lähtuvalt? Millal tekkis esteetiline inimene? (Mida rohkem on inimesel tema eksisteerimiseks vajalikust tegevusest vaba aega, seda suuremat rolli hakkab
Sellest tasandist allapoole jääb järjest enam erinevaid kommunikatsioonivõrgustike liike, mis põhinevad mõnel ühisel igapäevaelu tunnusel: lähem keskkond, huvi, vajadus või tegevus. Selle tasandi põhiküsimused puudutavad kuuluvust ja identiteeti, koostööd ja normide loomist. Grupisisesel ja isikutevahelisel tasandil pööratakse tähelepanu suhtlemise vormile ning interaktsiooni, mõju ja liikmeksolemise mallidele, samuti normatiivsele kontrollile. Isikutevahelisel tasandil keskendub kommunikatsiooniuurimine info töötlemisele, tähenduse omistamisele j kommunikatsiooni võimalikule mõjule. Palju juhtumeid Kommunikatsiooni protsessi Üleühiskonnaline tasand
rühmadele ja sots. kontekstidele. NB: mitte halvustav! Suurt tähelepanu on küll pööratud deviantsetele subkultuuridele, ja dev. käitumist on tihti püütud seletada subkultuuri mõjudega, aga samamoodi võib rääkida nt. näitlejate, akad. institutsioonide, arvutispetsialistide subkultuuridest. St. alati, kui rühma kultuur mingil määral erineb enamuse omast) 3) = selline kunstilise eneseväljendamise viis, mis vastab valitsevale normatiivsele arusaamale „väärtuslikust” vaimsest loomingust. (normatiivne def.) * Saksa romantil. filosoofia (19-20. saj.) vastandas Kultur <--> Zivilisation. Viimane = tehniline progress, tõsine kultuur on sellest sõltumatu => Nt. Mozart on k, mobiiltelefon pole. Halamine: tsivilisatsioon areneb, kultuur mitte. => vastandub ka „massikultuurile”. Th. W. Adorno . massikultuuri, massiühiskonna kriitik; Hanns Eisler: kapitalism on „die wahre Kunst zur Ware Kunst gemacht”
rühmadele ja sots. kontekstidele. NB: mitte halvustav! Suurt tähelepanu on küll pööratud deviantsetele subkultuuridele, ja dev. käitumist on tihti püütud seletada subkultuuri mõjudega, aga samamoodi võib rääkida nt. näitlejate, akad. institutsioonide, arvutispetsialistide subkultuuridest. St. alati, kui rühma kultuur mingil määral erineb enamuse omast) 3) = selline kunstilise eneseväljendamise viis, mis vastab valitsevale normatiivsele arusaamale ,,väärtuslikust" vaimsest loomingust. (normatiivne def.) * Saksa romantil. filosoofia (19-20. saj.) vastandas Kultur <--> Zivilisation. Viimane = tehniline progress, tõsine kultuur on sellest sõltumatu => Nt. Mozart on k, mobiiltelefon pole. Halamine: tsivilisatsioon areneb, kultuur mitte. => vastandub ka ,,massikultuurile". Th. W. Adorno . massikultuuri, massiühiskonna kriitik; Hanns Eisler: kapitalism on ,,die wahre Kunst zur Ware Kunst gemacht"
rühmadele ja sots. kontekstidele. NB: mitte halvustav! Suurt tähelepanu on küll pööratud deviantsetele subkultuuridele, ja dev. käitumist on tihti püütud seletada subkultuuri mõjudega, aga samamoodi võib rääkida nt. näitlejate, akad. institutsioonide, arvutispetsialistide subkultuuridest. St. alati, kui rühma kultuur mingil määral erineb enamuse omast) 3) = selline kunstilise eneseväljendamise viis, mis vastab valitsevale normatiivsele arusaamale „väärtuslikust” vaimsest loomingust. (normatiivne def.) * Saksa romantil. filosoofia (19-20. saj.) vastandas Kultur <--> Zivilisation. Viimane = tehniline progress, tõsine kultuur on sellest sõltumatu => Nt. Mozart on k, mobiiltelefon pole. Halamine: tsivilisatsioon areneb, kultuur mitte. => vastandub ka „massikultuurile”. Th. W. Adorno . massikultuuri, massiühiskonna kriitik; Hanns Eisler: kapitalism on „die wahre Kunst zur Ware Kunst gemacht”
kindlal viisil pädevad institutsioonid ning mis mittejärmise korral tagatakse riigi sunniga. On kriteeriumid mis aitavad ära tunda mis on õigus ja mis mitte. Õigus on see, mis vastab õiguse tunnustele. On vaja 1. õigusnormide süsteemi 2. selle pädevat kehtestajat ja 3. tagatust, vajadusel avaliku võimu sunnijõuga. Mitmetes käsitlustes on täiendavalt välja toodud 4. õiguspärane mõistlik ja paikapandud korra kohane kehtestamine. 2. Anna õiguse määratlus normatiivsele käsitlusele tuginedes (7 tunnust). Õigus sotsiaalse reaalsuse ühe osana, õhiselu korraldava täiendsüsteemina Õigus õigusnormide kogumina Õigus tegevusalana Õigus subjektiivsuses mõttes e subjektiivne õigus tähendab õigussubjektile kuluvat õiguskorrast e objektiivsest tulenevat õigustust. Mingi maa/linna jne õigus on vastavas piirkonnas kehtiv või kehtinud õigussüsteem. Teatud õigusharu normide üldistus. 3
Universaliseeritavus (kõigile ühtmoodi) Üleskaaluvus (nt esteetiliste, õiguslike suhtes) Avalikkus (et nende alusel hinnata saaks) Teostatavus (ei tohi olla ülejõu käivad) Moraaliprintsiip on moraali keskseks elemendiks. Moraaliprintsiibid on praktilised tegevusjuhised. Preskriptiivsus tähendab moraali praktilist ehk tegutsemist juhtivat iseloomu. Moraaliprintsiibid esitatakse tavaliselt kui käsud võ imperatiivid. Preskrpitiivsus on omane kogu normatiivsele diskursusele. Tagasimõjuvalt kasutatakse seda tunnust käitumise tunnustamiseks, kiituse, laituse jagamiseks, rahuldus-või süütunde tekitamiseks. Universaliseeritavus moraalipõhimõtted peavad kehtima kõigile, kes on oluliselt sarnases situatsioonis. Universaliseeritus kehtib ka kõigi hinnanguotsustuste suhtes. inimene peaks olema järjekindel oma väärtusotsustustes, sh ka moraaliotsustustes. Moraaliprintsiipe peab rakendama kõigile, kes on sarnases situatsioonis.
4. loeng: Esteetiline hoiak I 1. Võrrelge hoiaku mõistet psühholoogias/sotsioloogias ja esteetikas! Esteetikas: E-hoiak teatud viis objektide kogemiseks. Psühholoogias/sotsioloogias: hoiak on +,-,0 suhtumine / hinnang millessegi. Hoiakuteraapia mõiste;"ätituudiprobleem". 2. Millised on E-hoiaku teooria definitsioonilised küsimused? (Täielik) E-hoiaku teooria sisaldab reeglina vastuseid kolmele küsimusele: 1.Definitsioonilisele (mis?) 2.Ontoloogilisele (mille suhtes?) 3.Normatiivsele (miks?) 4.Ajaloolisele (millal?) 3. Iseloomustage E-hoiaku ja E-kogemuse vahekorda! Esteetiline kogemus (2 peamist konseptsiooni) objekti huvitu kogemine objekti kogemise enda pärast, ilma mingisuguste edasiste eesmärkideta (isiklik, erootiline, majanduslik); esteetiliste omaduste (ühtsus, harmoonia, tasakaalustatud jms) kogemine. Esteetiline kogemus on ka omaette vaidlusteema väljaspool kunsti defineerimise küsimust. Esteetilise iseloomuga
Teine aluspõhimõte on, et õiglus tegelikustub siis, kui igaüks saab oma. Alati on võimalikud erinevad tõlgendamised, kuid sellega peaksid tegelema seadusandjad samuti, et seda vältida. Tähtis on arvestada tõlgendamisel õiguse põhimõtteid. Tuleb uurida, mis osa printsiip reguleerimisel mängib õiguseetilised printsiibid. Printsiibid muutuvad tõlgendaja jaoks väärtusmastaapideks. Teleoloogiline, õiguse normatiivsele mõttele ja eesmärgile orienteeritud argumentatsioon, teenib huvi- ja väärtusjurisprudentsi sellega, et riiklikult organiseeritud õigussüsteemis on õiguse leidmisel tõusetuvad põhjendusprobleemid lahenduste jaoks eelisseisundis. Õiguse printsiipe on võimalik siis arvesse võtta, kui tuntakse põhjalikult õiguse valdkondi, nende struktuuri ja seoseid, printsiipe endid. Eraldi tuleb märkida põhiseadusest tulenevate õiguseetiliste printsiipide tähtsust ja tähendust. Need on
kujutamist paberil või arvutis. Mudelid võimaldavad oluliselt vähendada vigu probleemi lahendamisel, aitavad määratleda tingimusi, mil töötaja, näiteks operaator, pole võimeline lahendamist juhtima. Mudelid on kirjeldavad, iseloomustades faktilist olukorda, ja normatiivsed, püüdes leida optimaalseid lahendamise teid. Nii ühtedest kui ka teistest on kasu. Sageli alustatakse kirjeldavast mudelist, mis on koostatud seniste paremate lahenduste alusel, ja hiljem minnakse üle normatiivsele. Probleemi lahendamise efektiivsus sõltub sellest, milline on kognitiivne stiil. See võib oluliselt erineda ka juhul, kui ta on probleemi lahendamise seisukohalt ühtevõrd väärtuslik. On inimesi, kes eelistavad visuaalset kujutust. Sageli on efektiivne probleemi verbaalne analüüs. Tõhus võib olla probleemi struktuuri analüüs. Probleem jagatakse alaprobleemideks, kusjuures pakutakse välja mitu varianti. Neid variante uuritakse ja püütakse lahendada ükshaaval.
käsumajandus. LÕPPSÕNA Tänapäeva ühiskonnas on pol. ökonoomiat ja poliitikat raske lahutada. See, kui palju riik jätab kontrolli tootmise üle erakätesse on väga varieeruv. See, kuidas keegi mingisse poliitökonoomia liiki suhtub, on väärtushinnangute ja poliitilise sotsialiseerumise küsimus. Tänu viimasele seostame me kindlaid poliitökonoomiaid kindlate riikidega (Näit: kommunism NSVL, järelikult paha.) Tegelt tuleks lisaks poliitökonoomiate normatiivsele hindamisele kasutada ka analüütilist hindamist ja küsida, kas igale konkreetsele riigile on parim üks ja sama poliitökonoomia, või on ka see riigiti erinev. (Kui ma sellest kõigest nüüd õieti aru sain... ;-) 27 28 KOLMAS OSA POLIITILISED PROTSESSID 9. PEATÜKK Grupid poliitilises maailmas
allkultuuridest", mis on iseloomulikud teatud sots. rühmadele ja sots. kontekstidele. NB: mitte halvustav! Suurt tähelepanu on küll pööratud deviantsetele subkultuuridele, ja dev. käitumist on tihti püütud seletada subkultuuri mõjudega, aga samamoodi võib rääkida nt. näitlejate, akad. institutsioonide, arvutispetsialistide subkultuuridest. St. alati, kui rühma kultuur mingil määral erineb enamuse omast) 3) = selline kunstilise eneseväljendamise viis, mis vastab valitsevale normatiivsele arusaamale ,,väärtuslikust" vaimsest loomingust. (normatiivne def.) * Saksa romantil. filosoofia (19-20. saj.) vastandas Kultur <--> Zivilisation. Viimane = tehniline progress, tõsine kultuur on sellest sõltumatu => Nt. Mozart on k, mobiiltelefon pole. Halamine: tsivilisatsioon areneb, kultuur mitte. => vastandub ka ,,massikultuurile". Th. W. Adorno . massikultuuri, massiühiskonna kriitik; Hanns Eisler: kapitalism on ,,die wahre Kunst zur Ware Kunst gemacht"
5. tähtsamate asjaolude poole pöördumise teel s.o ma panin teo toime situatsioonis, kus olid kehtivad mitmed erinevad konfliktsed normid ja ma sain täita neist vaid ühte ning ühte täites pidin ma rikkuma teist. Siia sobib punase tule näide paremini kui vastutuse eitamise tee. KarSis kohustuste kollisioon, seos hädaseisundiga. Siin tuuakse ühiskonna nõudmised ohvriks väikese grupi nõudmistele. Vaatamata hälviku mitteallumisele domineerivale normatiivsele süsteemile, ei ole üldsegi mitte vajalik, et ta hülgaks selle süsteemi normid. Hälvik võib ennast vaadelda pigem isikuna, kes seisab dilemma ees, mis tuleb kahjuks lahendada seaduserikkumisega. Üht taolise situatsiooni aspektidest analüüsisid S. A. Stouffer ja J. Toby, kes uurisid isiklike ja ühiskondlike nõudmiste konflikti, konflikti sõpruse ja ühiskonna huvide vahel. Nende uuringute tulemused näitavad, et inimesi on võimalik klassifitseerida
määruse alusel kriminaalmenetluse seadustikus sätestatud alustel ja korras. Prokuratuur või kohus oma määrusega võib vahistatu paigutada ümber teise kambrisse, vanglasse või eraldada ta täielikult teistest kinnipeetavatest, arestialustest või vahistatutest. Lisaks võib määrusega keelata lühiajalise kokkusaamise, kirjavahetuse ja telefoni kasutamise, lühiajalise väljaviimise.45 Lisaks siseriiklikule eelvangistuse normatiivsele korraldusele on vahistatute õigusi ja elukorraldust käsitlenud ka Euroopa Nõukogu minitrite komitee oma soovituses Rec(2006)2 ,,Euroopa Vanglareeglistik"46 (EVR). EVR punkti 95.3 kohaselt peavad vahistatutega tegeledes vanglaametnikud juhinduma reeglitest, mis kohalduvad kõikidele kinni peetavatele isikutele ning võimaldama vahistatutel osaleda erinevates tegevustes, mida antud reeglid võimaldavad. EVR punktist 25
tulemuste eesmärgile vastavuse hindamisel. - Kasulikkusefunktsiooni väljatöötamisel ei pöörata tähelepanu subjektiivsetele eelistustele, vaid püütakse juhitava protsessi seisukohalt parim tegutsemisvariant leida kõigile valikuvariantidele kasulikkusehinnangut omistades ja parimaks tunnistatakse maksimaalse kasulikkusehinnanguga variant. Niisugune ülesande püstitus vastab normatiivsele otsustusteooriale, mis nõuab juhtimisotsuse objektiivset põhjendamist. Selle lähenemisviisi korral ei paku huvi niivõrd see, milline otsus konkreetsetes tingimustes vastu võetakse, vaid ühe- või teistsuguse otsustuse vastuvõtmise objektiivne põhjus. Majandusanalüüsi teoorias on uuritud meetodeid, mis võimaldavad seostada majandustegevuse vahetud tulemused selle lõppeesmärkidega. Niisuguste meetodite alusel saadud
või piirata nende omandiõigust, seal ei leia teostamist õigusriigi põhimõtted. Õigusriigi põhiprintsiibid on seega õiglus, õigus ja vabadus ning kõiges legaalsuse ja egaalsuse printsiibi rakendamine (iseloomulik tänapäeva kõrgeltarenenud demokraatiale, kuid tegelikult õigusriigi ideaali ei ole suudetud täies mahus veel kusagil realiseerida).---------------------------------(Prof. Kliimanni liigitus ja selle alused tuginevad riigivõimu normatiivsele teooriale - õigusaktide süsteemi hierarhiat käsitletakse põhjalikumalt õiguse osas) 2. RIIKLIK KORRALDUS Riikliku korralduse vorm näitab riigi haldusterritooriumi jaotust, haldusüksuste suhete omavahelist iseloomu ning suhet terve riigiga. Riikliku korralduse alusel liigitatakse riigid unitaarseiks (ei koosne mitme endise riigi liidust) ja föderatsioonideks (koosnevad riikide liidust, kes delegeerinud osa oma suveräänsusest föderatsioonile) - vt skeem nr 1.
annaabi.ee 
