Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Noored ja alkohol". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
alkohol, populaarne, arvate, ausalt, lahja, õlu, kange, viin, liköör, politseile, vanusest, põhjusel, tahateVundament tervisele ja tervise hoidmisele luuakse juba lapseeas ning eriti tähtis väärtushinnangute kujundamise periood on kooliiga (Oolo jt 2010). Kui laps ei tarbi alkoholi, siis on ka tema õpitulemused koolis paremad. Seetõttu on oluline välja selgitada, mil määral tarbitakse hetkel noorte hulgas alkoholi, missugused on ajendid noorte hulgas alkoholi tarbimiseks, kuidas teadvustada alkoholi kahjuliku mõju tervisele ja tegeleda ennetustööga. Alkohol on olemuselt antidepressant. Paljud usuvad ekslikult, et alkohol on erguti. Esmalt tekitab see sundimatuse ja pingevaba tunde, aga tegelikult (eriti suuremas koguses) on alkohol võimas ärevust ja depressiooni tekitav aine (Alkoinfo 2011). Meedias ilmub pidevalt alkoholireklaame, mis kutsuvad üha rohkem ostma ja tarbima erinevaid alkohoolseid jooke. Räägitakse isegi alkoholi tarbimise positiivsetest aspektidest, nagu klaas punast veini päevas tagab parema tervise ja pikema eluea.
11. klass Juhendaja: Mailis Tarendi Aravete 2012 SISUKORD 2 ANNOTATSIOON Töö pealkiri Noorte alkoholi ja tubakatoodete tarbimisharjumused Uurimistöös on teksti ....5.....lk tabeleid, jooniseid .......15....tk lisasid.....2....tk kasutatud allikate arv ....7.... tk Referaat Töö probleem oli noorte suitsetamine ja alkohol, selle tarbimine ja tarbimisharjumused. Eesmärk teada saada ja uurida noorte suitsetamise ja alkoholi tarbimisharjumusi. Uurimustöö koosneb kirjanduse ülevaatest ja uurimuslikust osast ehk koostatud küsimustikust. Kirjanduse ülevaates kirjeldatakse ja tutvustatakse alkoholi ja suitsetamisprobleeme, tarbimisi ja tarbimisharjumusi noorte seas. Andmeid kogusin veel koostatud küsimustikust, mis sisaldas kokku 14 küsimust. Küsitlusele oli vastanud 66 noort.
SISUKORD SISSEJUHATUS Järgnev uurimistöö on kirjutatud teemal ,,Alkohol ja teismelised". Töö analüüsiv osa hõlmab noori vanuses 12-17 eluaastat ja nende vanemaid. Uurimuse käigus on noorte nimetuse all mõeldud teismelisi ehk 12-17 eluaastaseid inimesi. Teema valisin sellepärast, et see probleem on süvenenud ning mind huvitab ka noorte teadlikkus alkoholi osas mis on alkohol, selle kahjulikkus, alkoholi alased terminid, noorte esimene kokkupuude alkoholiga, kuidas ja kelle kaudu, enesetunne alkoholi tarbimisel, üldine arvamus alkoholist, alkoholi tarbimise alampiir. Alkohol on tuntud mürk kehale, mis muudab inimesed nii vaimselt kui ka füüsiliselt nõrgaks, tuimaks. Enesekontroll enda üle väheneb. Eriti suurt alkoholi tarbimise ennetamise rõhku peab panema noortele, kes alles avastavad alkoholi olemasolu ja
. 5 1.2 Alkoholi mõju ja kahjulikkus.......................................................................................5 1.3 Alkoholi tarbimine Eesti ja muu maailma noorte seas.................................................6 1.4 Avalik arvamus alkoholi tarbimise kohta. ...................................................................7 1.5 Joobe astmed................................................................................................................ 7 1.6 Alkohol ja tervis........................................................................................................... 8 1.7 Alkoholi tarbimisega seonduvad terviseriskid.............................................................9 2. Metoodika ja andmeanalüüsi meetodid............................................................................11 2.1 Valim..........................................................................................................................11 3
mineraalaineid, elektrolüüte (nt naartrium, kaalium, kaltsium, magneesium), maitse- ja lõhnaaineid, mõnikord ka vitamiine või teisi toitaineid ning mis on mõeldud treeningu käigus higistamise teel kaotatud vee ja elektrolüütide taastamiseks. Energiajoogid ei sisalda elektrolüüte, see-eest sisaldub neis kofeiini ja teisi stimulante (Tervise Arengu Instituut 2014). 2.2.2 Mõju koos alkoholiga Suur riskitegur on energiajookide ning alkoholi koostarbimine. Kofeiin on stimulaator, alkohol aga depressant. Seetõttu võib inimesele tunduda, et alkoholi tarbimine koos energiajoogiga varjab joovet ja parandab enesetunnet. Tegelikult aga ei vähenda energiajook alkoholisisaldust väljahingatavas hingeõhus, veres ega paranda reaktsioonikiirust (Pitsi 2014). Petlikult hea enesetunne võib panna inimese tegema valesid otsuseid, näiteks innustuma veelgi rohkem alkoholi tarbima või istuma autorooli. Näiliselt väike joove võib endaga kaasa tuua
.................................................................................................................. 38 2 Sissejuhatus Alkohoolne jook on uimastava ja sõltuvust tekitava toimega etanooli sisaldav jook. Alkoholil on mitmeid otseseid ja kaudseid mõjusid kogu organismile. Alkoholi saadakse pärmseente mõjul toimuva käärimise tulemusena taimsest toorainest, mis sisaldab suhkruid või tärklist. Keemiliselt on alkohol süsivesinik. Alkohoolsetes jookides sisalduv alkohol on viinapiiritus ehk etanool(CH3CH2OH)alkohol . Alkohol on kaloririkas jook 1 pits viina või väike klaas veini sisaldab sama palju kaloreid kui 1 supilusikatäis suhkrut! Alkohoolsed joogid jaotatakse kolme rühma: kanged alkohoolsed joogid alkoholi sisaldus enam kui 22 mahuprotsenti (viinad, viskid, rummid, liköörid) lahjad alkohoolsed joogid alkoholi sisaldus 622 mahuprotsenti (veinid, vermutid) vähese
Tallinna Laagna Gümnaasium Kersti Annok 11IT ALKOHOL NING SELLE MÕJU LAAGNA KOOLINOORTE SEAS Uurimistöö Juhendaja: õpetaja Pille Alonov Tallinn 2017 SISUKORD SISSEJUHATUS...............................................................................................................3 1. ALKOHOL....................................................................................................................6 1.1. Alkoholi olemus.....................................................................................................6 1.2. Alkoholi mõju........................................................................................................7 1.2.1. Südame- ja veresoonkond..............................................................................8 1.2.2
KOHILA GÜMNAASIUM xxxxxxxxxxx 8.b klass NOORED JA ALKOHOL Uurimistöö Juhendajad: õpetaja xxxxxxxxxxxxxx Xxxxxx 2011 SISSEJUHATUS Uurimistöö tegin teemal "Alkohol ja Noored". Alkohol on viimasel ajal hakanud mõjutama noori aina rohkem ja paljud noored ei tea alkoholi tegelikke mõjusid. Selle töö eesmärgiks on välja selgitada 8.b. klassi õpilaste alkoholi tarbimise harjumused. Selle saavutamiseks viisin klassis läbi uurimislehe. Eesmärgi saavutamiseks on seatud järgmised ülesanded: · Määratleda varasemate uurimuste põhjal alkoholi tarbimine noorte seas. · Viia läbi küsitlus 8.b klassi õpilaste alkoholi tarbimise väljaselgitamiseks.
Enamus vastanutest leidsid, et alaealised tarvitavad palju alkoholi ning väga vähesed ütlesid, et nende arvates see nii ei ole. Nõustumist põhjendati sellega, et noortel pole midagi muud teha ning juuakse vaba aja veetmiseks. See on noorte jaoks nagu hea ja lõbus ajaviide, soovitakse avaldada muljet sõpradele ja endast vanematele inimestele ning näidata, milleks ollakse võimelised. Kurvastuseks on Eestis alkohol ka väga kergesti kättesaadav. Enamus noorte pidusid mööduvad alkoholi tarbides, mis on nende puhul juba üsna loomulik tegevus. Noored tahavad saada liiga ruttu täiskasvanute maailma. Lisad. Miniuurimistöö küsitlus alkoholi liigse tarbimise kohta alaealiste seas Hea 10. klassi õpilane, koostame miniuurimistööd alkoholi liigse tarbimise kohta alaealiste seas Palun ole hea ja täida ära küsitlus, mis võtab aega ainult 5-10 minutit. Ette tänades Annemai Harak ja Johanna Käosaar
.........................................................................................4 1.1 Alkoholi ajalugu ja olemus..................................................................4 1.2 Alkoholisituatsioon...........................................................................5 1.3 Alkoholi mõju organismile...................................................................6 1.3.1 Alkoholi mõju lapse organismile..........................................................7 1.4 Alkohol ja noored..............................................................................8 1.5 Ühiskondlikud probleemid.........................................................................................9 2.Uuring Tallinna 37.Keskkooli noorte suhtest alkoholiga.....................................10 2.1 Uuringu hüpotees...............................................................................10 2.2 Uuringu sisu....................................................................
.....................................................................................................5 1.4 Guaraana ...................................................................................................................6 1.5 Miks inimesed tarbivad energiajooke?...................................................................... 6 2 ENERGIAJOOKIDE MÕJU............................................................................................7 2.1 Energiajoogid ja alkohol............................................................................................9 2.2 Energiajoogid ja tervis.............................................................................................10 2.3 Energiajook pole ohutu............................................................................................10 3 TEOSTATUD UURIMUSE ANALÜÜS.......................................................................12 3.1 Hüpotees....................................
8 ebaeetiliseks alkoholi ja energiajookide mõju selgitamise katseid inimeste peal. (Ibid. lk 131- 132) SCF ei näe mingit ohtu energiajookidest saadava kofeiini koguste tarbimisel, väljaarvatud lastel ja lapseootel naistel. SCF ekspertide arvates võib kofeiin lastel, kes pole harjunud teed ja kohvi jooma, põhjustada murelikkust ja närvilisust. (Ibid. lk 132) 2.1 Energiajoogid ja alkohol Viimasel ajal on muutunud noorte seas populaarseks kokteil, et energiajook vähendab viina depresiivseid omadusi. Juues palju alkoholi, , mis sisaldab viina ja energiajooki. Kuna kofeiin on stimulant ja alkohol depressant, arvatakse tekib unisus ning uinud. Alkoholi tarbimisel koos energiajookidega tunned end hästi ning ei saa arugi, et oled nii palju joonud. Kofeiin selliseid objektiivseid näitajaid nagu reaktsioonikiirus ja alkoholisisaldus väljahingatavas hingeõhus ei mõjuta
(http://www.kirss.net) 14 Reeglina peetakse täiskasvanule kahjulikuks kui tarvitatakse üle kahe purgi (üle kahe liitri)energiajooke päevas. Muidu rikutakse elektrolüütide tasakaal organismis ja tekib iiveldustunne või oksendamine ja südame rütmihäired. Hiljutistest uuringutest selgub, et energiajoogid suurendavad ohtu haigestuda II tüübi diabeeti. (Tervise Arengu Instituut 2006) 1.6 Energiajoogid ja alkohol Noorte seas on populaarne kasutada energiajooke koos alkoholiga, eelkõige viinaga, sest usutakse, et sellel on ergutav mõju ning et energiajook vähendab viina depressiivseid omadusi. Levinud on ka arusaam, et energiajoogi ning alkoholi kokteilist ei jääda purju. Energiajook varjab tõesti joovet ja parandab enesetunnet, sest stimulaator, kofeiin, surub alla depressant, alkoholi, mõju. Selline kokteil suurendab
mis on signaaliks kehalise sõltuvuse tekke kohta, mitmepäevased joomasööstud, mälulüngad, oma seisundi mõistmine, kuid suutmatus joomist lõpetada. Kolmas staadium - taluvuse alanemine, organismi kurnatus, kehalised haigused, kontrolli täielik kadumine joodava hulga ja oma käitumise suhtes. Alkohoolsete jookide tarvitamine varases eas kutsub esile haiguslikke muutusi veres ning rikub normaalset ainevahetust. Selle tulemusena tekib kehvveresus, pidurdub kasv ja üldine areng. Alkohol mõjub kahjulikult valgetele verelibledele. Need kaotavad võime võidelda haiguse tekitajatega. Sellepärast lapsed, kes tarvitavad alkohoolseid jooke, põevad oma eakaaslastega võrreldes hoopis sagedamini nakkushaigusi ning taluvad neid harvemini. Alkoholi toimel tekivad lastel siseelundite rasked haigused. Lapseeas on eriti kergesti kahjustatavad seedeelundid, magu ja soolestik. Alkohol ärritab mao ja soolestiku limaskesta ning kutsub esile nende tegevuse pikaajalisi häireid. Selle
............................................................................................14 2.5.1 Opioidide mõjud inimese kehale: ...................................................................................14 2.6 Tubakas ja tubakatooted ..........................................................................................................15 2.6.1 Tubakatoodete mõjud inimese kehale:.............................................................................16 2.7 Alkohol ....................................................................................................................................16 2.7.1 Alkoholi mõjud inimese kehale........................................................................................17 2.8 Rahustid ja unerohud ( barbituraadid, bensodiasepiinid)........................................................18 2.8.1 Rahustite ja unerohtude mõjud inimese kehale:.....................................................
12 klass ALKOHOLI TARBIMINE EESTIS JA SELLE MÕJU INIMORGANISMILE Uurimistöö Juhendaja: Valev Kald Maardu 2014 SISSEJUHATUS............................................................................................................................. 4 1.1.ALKOHOL................................................................................................................................5 1.1.1 Alkohol seaduse mõistes.........................................................................................................5 1.1.2. Alkohol teaduslikus mõistes..................................................................................................5 1.2. Eesti alkoholikultuur.................................................................................................................5 1.3. 2013.aasta Eestis...............................................................................
· Valkude osakaal peab olema 10-15 %. Taimsed valgud leiduvad teraviljas, kartulis, kaunviljades. Loomsed valgud leiduvad piimas, lihas, kalas, munades. · Vähem rasvast liha ja rohkem kartulit ja leiba. · Vähemkasulikud toiduained. 1. Suhkrud -- sokolaad, marmelaad, tort, sokolaadikompvekid jne. 2. Jahutooted--valge sai, saiakesed, koogid, keeks. 3. Rasvad -- pannkoogid, vorst, rasvane sink, munakollane. 4. Alkohol. · Süsivesikud Minimaalne päevane süsivesikute vajadus on 100 grammi 1 gramm süsivesikuid annab 4 kalorit energiat. Toidu süsivesikud moodustavad polüsahhariidid. Polüsahhariid taimses toidus on tärklis ja loomses toidus glükogeen. Enne koormust 30-60 minutit tohi kasutada kergesti imenduvaid süsivesikuid glükoos. Seda saab vältida, kui süsivesikuid kasutada koos valku, rasvu või kiudaineid
Hiljem sai oopium tuntuks Indias ja Hiinas. Samuti on mitu tuhat aastat pruugitud India kanepi eritist hasisit, marihuaana ja muude nimede all, meeldivate psüühiliste elamuste esilekutsumiseks (Põder 1998, lk 4). Lõuna-Ameerikas on ammuilma mälutud kokapõõsa lehti töövõime parandamiseks ja eufooria saavutamiseks. Maakera erinevastes paikades on enesetunde ja meeleolu muutmiseks kasutatud paljusid muidki aineid. Üks laialt levinud vahend on alkohol, mille valmistamise algusaeg kaob inimkonna eelajaloo hämarusse (Põder 1998, lk 4). Sajanditega kujunes välja selge jaotus: euroopalik kultuur kasutas mõjuainena valdavalt alkoholi, seevastu Aasia, Ladina-Ameerika ja Aafrika mitmed hiigelpiirkonnad keemilisi aineid, mida Eestis tuntakse uimastitena. Kõigi nende ainetega on osatud juba väga kaua aega inimese psüühikat mõjutada, olgu siis ravieesmärkidel, olmes, religioosses süsteemis. Teaduse, tehnika ja
Kõige rohkem tarvitavad just keskealised mehed, eriti need, kes elavad üksikult või on hiljuti lahutanud. (Alkoinfo: Alkoholi tarbimine Eestis) 1.1. Miks noored alkoholi joovad? Noorte alkoholitarbimine Eestis kasvab ning alkoholi tarvitamist alustatakse üha nooremana. Peamised näited, miks noored alkoholi tarbivad ja end purju joovad: Enamik lapsi ja noori joovad end purju lahjadest alkohoolsetest jookidest nagu siider, lahjemad segujoogid ja õlu. Uuringud on näidanud, et paljud lapsed ei pea lahjemaid jooke üldsegi tõsiselt võetavaks alkoholiks ja põhjendavad nii nende pidevat tarvitamist. (Alkoinfo: Noorte statistika) Enamik noori leiab, et lahjad alkohoolsed joogid on kergesti kättesaadavad, mõnevõrra vähem arvatakse seda kangete jookide kohta. Jookide kättesaamiseks kasutatakse peamiselt täiskasvanuid sõpru või proovitakse ise hea õnne peale poest vägijooki kätte saada. (Lausing, Tarmo. Kesknädal / 24.10.2007)
kanepitarbijatest noortest, et saavad uimastit tasuta. Sageli jagatakse uimasteid sõpruskonnas tasuta ja otsest materiaalset kasu vahendamiselt ei teenita. Ka on levinud, et tütarlastele pakutakse seltskonnas uimasteid rüütellikult tasuta. Mentaliteet, kellel on, see jagab, tagab kanepitarvitajate seas ühtekuuluvustunde. Sellega kaasneb näiline turvalisus, sest tegemist on siiski illegaalse uimastiga. Kuigi noored hindavad tõenäosust politseile vahele jääda minimaalseks, eelistavad nad kanepit suitsetada kas enda või sõprade juures kodus, väljas olles kõrvalistes kohtades (Võõbus 2008, 40). 50% noortest saab raha kanepi ostmiseks vanematelt, 17% teenib mingil moel ise ja 17% vastanutest väidab, et kusagilt mujalt. Kanepit ostetakse enamjaolt kas sõbralt (31%) või vahendajalt (56%). Juhututtavatelt ostis kanepit 13% noortest. Need andmed tõendavad, et vahendajaid on piisavalt ja uimasti kui kauba defitsiiti ei ole
b. "Tänan pakkumast, aga ma ei suitseta." c. Panete suitsu põlema ja pahvite seda, sest ei taha teistest kehvem välja paista. d. "Ma praegu ei taha. Just tegin ühe suitsu." e. "Tahate ennast ära tappa? Jätke suitsetamine kohe maha." Merlecons ja Ko OÜ 19 GRUPIKÄITUMINE Tööleht Pigem Pigem Mida arvate alljärgnevatest väidetest? Täiesti õige vale Täiesti õige kui vale kui õige vale 1. Kui grupis on lahkarvamusi, siis on tähtis, et välditaks näitamast oma tundeid. Selle asemel tuleks rangelt toetuda faktidele. 2. Grupp peab valima esimehe, kes suudab tööd juhtida, vajaduse korral katkestada mittevajaliku diskussiooni ja teha kokkuvõtet arutlustulemustest. 3
• kaitsmata seksuaalvahekord mitteusaldusväärse partneriga • liikluseeskirjade eitamine • ohutusvahendite kasutamise etiamine • ohutusreeglite eitamine jt Statistika andmed – Suitsetamine 2011. aasta andmetel ei suitsetanud 60% noortest, 10,5% on suitsetamisest loobunud, 7,8% suitsetab mõnikord ning 21,9% on igapäevasuitsetajad, kellest suurem osa on mehed. (Noorteseire aastaraamat 2012) Statistika andmed – Alkohooli tarbimine Alkoholi tarbimine on ohtlikult populaarne. Kolmandik (33,5%) 15–24-aastastest noortest tarvitab vähemalt kord nädalas alkoholi, 30% kaks-kolm korda nädalas ja 14,6% üks kord 30 päeva jooksul. Vaid 22% noortest ei tarvita üldse alkoholi. Mehed tarbivad alkoholi sagedamini kui naised. (Noorteseire aastaraamat 2012) Statistika andmed – Narkootikumid Paikkonna tervisemõjurite uuringus küsiti noortelt, kui lihtne on hankida kanepit ning kurvastusega tuleb tõdeda, et lausa 43,1% noortest ütleb, et kanepi hankimine on lihtne
Seda näitab ka aastast aastasse suurenev alkoholi müük Eestis. Kõige rohkem juuakse eestlaste hulgas kanget alkoholi. Iganädalased tarbijad moodustavad sõltuvalt alkoholisordist 1025% täisealisest elanikkonnast. Eestlaste hulgas viidi läbi ka küsitlus, et miks juuakse alkoholi. Kolm kõige esiletõusvamat põhjust olid: tähtpäevad, tarbimine seltskonna pärast ja lihtsalt maitsevad. Lisaks toodi välja ka, et alkohol aitab lõõgastuda ja pingetest vabaneda. Küsitluses tõusis esile ka see, et linnainimesed joovad just rohkem oma probleemida pärast ja kaaslaste survel tarbivad alkoholi madalama sissetulekuga inimesed. Elanike hinnangul on alkoholist tingitud probleemides süüdi ka ühiskonna üldine soosiv hoiak alkoholipruukimisse ja nad arvavad, et alkoholi tarbimine pole aastate jooksul oluliselt muutunud. ALKOHOL JA NOORED
Marilin Niilus Antsla 2008 Hüpotees Alkohoolsete jookide ja teiste meelemürkide kasutamine on tänapäeval väga laialdlaselt levinud ning see on suureks probleemiks kõikjal maailmas. Millist mõju ta siiski avaldab inimorganismile? Kumb joon jääb peale: kas tervist kahjustav negatiivne joon või mõnutekitav positiivne pool? Taustinformatsioon ALKOHOL KANGE AINE Etüülalkohol on legaalne ja ülimalt sõltuvusttekitav aine. Alkoholi sõltuvusttekitavad (adiktiivsed) omadused väljenduvad: 1. Alkoholi regulaarses kuritarvitamises. 2. Järsu mahajätmise katsed põhjustavad tugevaid ja valulikke sümptoome. 3. Kuritarvitamine võib viia alkoholi otsimise sundkäitumisele (himule) ja 4. Kuritarvitamine toob kaasa alkoholi tarvitamissageduse või annuste suurenemise (tolerantsi).
Narkootikumid võivad olla kas looduslikku päritolu (näiteks kanep) või tehakse neid keemiliselt (näiteks LSD). Eesti keeles kutsutakse narkootikume ka uimastiteks. Lisaks on igal uimastil oma nimi ja tavaliselt ka hulk hüüdnimesid. Omamoodi narkootikumideks võib pidada ka alkoholi ja tubakat. Nende kasutamine ei ole lihtsalt seadusega keelatud. Sajanditega on alkoholist ja tubakast saanud kultuuri osa, nende ärakeelamine pole lihtsalt enam õnnestunud. Küllap on põhjus ka selles, et alkohol ja tubakas pole mõõdukates kogustes tervisele siiski nii ohtlikud kui "päris" narkootikumid. Mis on sõltuvus? Kõik narkootikumid tekitavad sõltuvust ehk soovi saada uimastit üha uuesti. Sõltuvus võib olla kas vaimne või füüsiline. Vaimne sõltuvus tähendab, et peale narkootikumi mõju kadumist tekib inimesel varem või hiljem vastupandamatu tung võtta seda uuesti. Enamasti ei suudeta sellele tahtmisele vastu seista ja hangitaksegi uus kogus.
Sest ta oli tema pärast väga mures. Efektiivsed on programmid, mis arvestavad lapse arengutaset, kuhu on kaasatud pere ja mis on laiahaardelised (kaasavad korraga võimalikult palju aspekte). Lapse arenguga arvestamine. Lihtsam on ennetada juba lapseeas, kui hakata sellega tegelema teismeliseeas, kui paljudel juhtudel tuleb tegelda juba raviga. Lapseeas tegeldakse tervise tugevdamisega - vastavate hoiakutega, ebatervisliku käitumise ennetamisega (hoiakud: suitsetamine, alkohol, rämpstoit, vähene liikumine, haiguste vältimine). Probleemne käitumine lapseeas on tihti seotud hilisema narkootikumide tarvitamisega. Ka kliiniliselt on lihtsam töötada laste ja mitte teismelistega. Sest nende isiksus on vähem välja kujunenud, on paindlikum. Probleemid on vähem fikseerunud ja neid saab veel muuta. Kui laps kasvab halvas keskkonnas, on kaudsed mõjud juba tegelikult mõnda aega kestnud, siis peaks proovima seda jada katkestada võimalikult vara
MUSTVEE GÜMNAASIUM Energiajookide kahjulikkus Uurimistöö Sven Viitak 10. klass Uurimistöö juhendaja: Ene Lüüs Mustvee, 2013 2 SISUKORD Sissejuhatus.................................................................................................................................3 1.Kirjanduse ülevaade.................................................................................................................4 1.1 Kofeiin...............................................................................................................................4 1.2 Tauriin...............................................................................................................................4 1.3 Guaraana.......................................................................................................................... 4 1.4 Glükuronolaktoon.......................................
haigusele: Suitsetamine Südamehaigused Toitumine Vähktõbi Kehaline Krooniline kopsuhaigus Tervishoiusüstee aktiivsus mi rolli alkohol Diabeet muutmine terviseedenduses Nelja bioloogilise Parandada riskifaktori mõjutamine: sotsiaalmajanduslikku Ülekaalulisus keskkonda kontrollides nelja Hüpertensioon
Konjakisõnastik ALAMBIC- nii nimetatakse anumate ja seadmete kogumit, mida kasutatakse konjaki valmistamisel toorveini destilleerimiseks. BNIC- (Bureau National Interprofessionnel du Cognac) konjakitootimise ametlik järelvalve- ja kontrollorganisatsioon. BONNE CHAUFFE- teine destilleerimine. BOUILLEUR- destilleerimisanum. BROUILLIS- esimene destillaat, mille valmistamiseks kulub umbes 12 tundi BRANDY- Euroopa reeglite järgi igasugune alkohol, mis on destilleeritud veinist ja on vähemalt 1 aasta laagerdunud tammeanumas. Minimaalne alkoholisisaldus peab olema 36% vol. (mahuprotsenti). Inglisekeelsetes maades kasutatakse tihti ekslikult konjaki sünonüümina. CAISSE- kast: kommertslik mõõt, mis sisaldab kaksteist 24 untsist pudelit 40- mahuprotsendilist konjakit. Kasti kogumaht on 8,4 liitrit, millest puhta alkoholi kogus on 3,36 liitrit. CHAI-laoruum (nn. Kelder), kus toimub konjaki laagerdumine tünnides.
« » (P2NC.00.729) : . « ». 1. . : · - . 2. : · ; · ; · : , , , , , , , ; · : , ; - ; , ; ; ; ; · - , . 3. , . · . · 4 . , , . 4. . 1. . 2. . 3. « ». 4. ( , , , « », , -); 5. . 6. . 7. - . - , . 8. . (-), (. ); ; ; ; - . 5. . 5.1 . · . · - , , . · . · -, , . · , . 5.2 - . · . · , , 6 , . · , , , . · , , . · , ,
Joonis 4. Passiivse suitsetamise sümptomid Kuidas suhtute suitsetamisse? Õpilastele anti võimalus avaldada oma arvamust suitsetamise kohta. Üldjuhul olid õpilased erapooletu või negatiivse suhtumisega suitsetamisse. Mõningate vastanute arvamused olid järgmised: 10.- 12. klassi õpilane (naine): ,,Suitsetamine on hea ajaviide, mille eest makstakse oma tervisega.'' 10.- 12. klassi õpilane (naine): ,,Mitte hästi, sest ise olen seda palju teinud ning ausalt öeldes ei anna see midagi, vaid pigem just teeb halvemaks.'' 10.- 12. klassi õpilane (naine): ,, Kui inimesed tahavad suitsetada, siis arvan, et las teevad, mida tahavad.'' 15 10.- 12. klassi õpilane (mees): ,,Suure raha eest tervise kahjustamine. '' 8.- 9. klassi õpilane (naine): ,, Pole midagi selle vastu, ise ei tee.'' 8.- 9. klassi õpilane (naine): ,,Erapooletu. Igaüks teab, mida ta oma tervisega teeb,
Narkootikumid võivad olla kas looduslikku päritolu (näiteks kanep) või tehakse neid keemiliselt (näiteks LSD). Eesti keeles kutsutakse narkootikume ka uimastiteks. Lisaks on igal uimastil oma nimi ja tavaliselt ka hulk hüüdnimesid. Omamoodi narkootikumideks võib pidada ka alkoholi ja tubakat. Nende kasutamine ei ole lihtsalt seadusega keelatud. Sajanditega on alkoholist ja tubakast saanud kultuuri osa, nende ärakeelamine pole lihtsalt enam õnnestunud. Küllap on põhjus ka selles, et alkohol ja tubakas pole mõõdukates kogustes tervisele siiski nii ohtlikud kui "päris" narkootikumid. Mis on sõltuvus? Kõik narkootikumid tekitavad sõltuvust ehk soovi saada uimastit üha uuesti. Sõltuvus võib olla kas vaimne või füüsiline. Vaimne sõltuvus tähendab, et peale narkootikumi mõju kadumist tekib inimesel varem või hiljem vastupandamatu tung võtta seda uuesti. Enamasti ei suudeta sellele tahtmisele vastu seista ja hangitaksegi uus kogus.
valgud täiendavad vastastikku üksteist. 8. Naatrium ja kaalium. Vali vähesoolaseid toiduaineid ning lisa toiduvalmistamisele võimalikul vähe soola. 9. Vesi. Täiskasvanu vajab päevas 2-3 liitrit vett, millest toiduga on soovitav saada 1-1,5 liitrit ja jookidega 1-1,5 liitrit. Eelsita vett ja mahla limonaadidele. 10. Alkohoolsed joogid. Kui tarbid alkoholi, siis ainult mõõdukalt, kuna liigne alkohol kahjustab tervist. 11. Toidu ohustus. Toit võib sisaldada mitmeid haigustekitajaid. Seepärast järgi toidu säilimisaega ja -tingimusi, jahuta valmistoit kohe maha ja säilita külmkapis ning pese aedvilja hoolikalt enne söömist. [2:16-17] 6.SEEDEELUNDEID SÄÄSTAB TOITUMINE Seedimisega on seotud kõige õndsamad ja ka kõige piinlikumad momendid meie elus. Miski pole mõnusam hea toidu maitsest ja täiskõhutundest, aga paraku käivad kõige selle juurde ka
annaabi.ee 
