Njalli saaga 1. Höskuldri vend Hrutr ütles tema tütre Hallgerdri kohta, et kuidas küll on sattunud nende suguvõssa sellised varga silmad. Höskuldr vihastas selle peale ning mõnda aega olid vendade suhted jahedad. 2. Hrutr läks Mördri juurde kosjakaupa sobitama, et kas too saaks abielluda Unnriga. Pulmad pidid toimuma, kuid need nihutati edasi, sest Hrutr sai teada, et tema vend Eyvindr suri ning ta pidi oma päranduse järgi minema. 3. Hrutr ja Özurr sõitsid Norrasse päranduse järgi, kuid pidid täitma kuninganna Gunnhildri soovi hakata kuninga malevlaseks. Seda pidi kaks nädalat ootama, kuid seni olid Hrutr ja Gunnhildr vahekorras, millest keegi ei tohtinud teada (muidu kaotavad elu). Selle möödudes võttis kuningas Hrutri endale malevasse. 4. Hrutr rääkis Gunnhildrile, et Soti oli kevadel pärandusega Taani sõitnud. Gunnhildr andis talle kaks sõjalaeva koos meestega ning vapraima sõdalase Ulfr Kasimatu
Noorem Edda on säilinud mitmetes käsikirjades, neist seitse tähtsamat pärinevad 14.-17. sajandist. Kui Vanema Edda käsikiri 17. sajandil leiti, oli Snorri Edda Islandil laialt tuntud. Esialgu arvati, et Snorri ammutas oma materjali Vanemast Eddast, nii hakatigi neid eristama kui nooremat ja vanemat. Mõlema Edda materjal pärineb suulisest rahvapärimusest ja on mingil määral mõjutatud kristlikust maailmapildist. 13. Njalli saaga ajastu ja üldiseloomustus Njalli saaga ajastu on dateeritult X-XI sajand. Islandil loodi Alting-maailma vanim rahvaesinduskogu, sellega seoses tekkis riikluse vorm ,,Rahavõim". Vaimuliku elu ja ka kohaliku tsiviilvõimu korraldajad olid goodid- paganlikest preestritest ülikud. Islandil polnud sel ajal kuningat, keskvõimu. Ristiusk võeti seal vastu 1000. Aastal. Demokraatlik põhimõte tol ajal oli, et riik peab rajanema seadustel. Islandil oligi parajasti ristiusu vastuvõtmise periood. Toimus saare
5. pilet ,,Vanem Edda" Keskaja vanim eepos on Islandi eepos ,,Edda". ,,Vanem Edda" on Islandilt 1643. aastal leitud käsikiri 9.- 10. sajandist. Lood on pärit umbes 4. 6. sajandist. ,,Vanem Edda koosneb kahest osast, jumalalauludest ja kangelaslauludest. Jumalalauludes oli maailmapuu, inimesed loodi puunottidest. Seal olid kaks jumalate sugu, vaanid ja aasid. Neil oli ette kuulutus Ragnarökist. Kangelaslauludes on peategelane Sigurd. Ta tahab varandust saada ja selleks tapab varandust valvanud lohe ära. Pärast sööb selle lohe südame ka ära, et ta loomade keelt hakkaks oskama. Ta rändab edasi ja jõuab kahe kangelase, Gunnari ja Högeni juurde. Neil on õde Gudrun. Gunnar tahab abielluda Brynhirdiga, aga üksi ei julge ta kosja minna ja võtab Sigurdi kaasa. Brynhird ütleb, et abiellub Gunnariga ainult siis, kui ta läbi tule ratsutab. Gunnar ei julge seda ise teha. Nad lepivad Sigrudiga kokku, et vahetavad korraks kohad ära. Sigurd ratsutab tema
Võidelda mitmete raskustega. Soome sortsid ajasid mere mässama. Lapsu rannast võeti laevale Lapsu tark. Jõuti Sädemete saareni. Sulevip. Läks saarele. Ta tahtis pääseda tulemäe juurde, kuid pidi poolelt teelt kuumuse tõttu tagasi pöörduma. Edasi jõudis ,, Lennuk ,, hiiglste maale. Sealt edasi viis teekond penisabaliste maale. Penisabalised hakkasid vastu ja Kp. Tappis neid armutult. Ta muutis nende maa viljatuks, kuid hiljem palus Ukult maale uuesti õnnistust. Targalt kuulis Kp, et kaarnalt oli ta maailma otsa leidmiseks saanud valet õpetust. Ta otsustas tagasi pöörduda. Reisist oli palju kasu, sest nüüd avastas Kp, et suurel maailam polegi otsa. Seitse aastat valitses meie maal õnnepõli. Olevip. Oli ehitanud kindlad kantsid. Ehitati palju uusi linnu. Keset kibedat tööd ilmusid randa järsku vaenlaste sõjalaevad. Kp. Kuuldes vaenlastest, ratsutas neile julgelt vastu
rahulikum. Jõulude eel, kui Pearul juba parem oli ja ta taas kõrtsist tuli, ähvardas ta oma naist peksta. Oru perenaine jooksis Mäe pere juurde varjule, kuid Pearu tuli järele. Ta nõudis oma ,,lambasihvrit", kuid Andres ei lasknud tal naisele liiga teha. Pearu lõi selle peale teda jalaga, kuid Andres viskas ta majast välja. Natukese aja pärast tuli Pearu õue peale karjuma ja Andrest lambapussiga hirmutama. XVII Mari ja Krõõt olid taas rasedad. Krõõt tundis, et ta on nõrk ning palus Marit, et kui teda enam ei ole, et Mari ta laste ees hoolitseks. Arvati, et Krõõt sünnitab enne, kuid läks vastupidi ning seda enam kartis Krõõt oma tervise pärast. Maril sündis seekord tütar. Krõõdal sündis küll poeg, aga ta ise oli väga nõrk. Andres märkas nüüd , et ta oli alati loomade tervise eest paremini hoolt kandnud, kui oma naise. Ta palus Jumalat, et ta tema poja ja kõik tulevased lapsed tütardeks teeks, kui ainult Krõõt ellu jääks
(naised pidid avama alati oma mehele värava kas või paljalt) aga ta ei jõudnud õigeks ajaks ja mees sõitis selle pooleks. Mees oli raevus ja hakkas naisega karjuma, Ämmasoo Villem asutus tema eest välja mille peale mees veel rohkem vihastas. Andis tollele tappa ja siis tahtis naist ka veel maha lüüa- viimane jooksis aita ja pani ukse lukku. Mees hakkas karjuma, kuid äkki läks, võttis püksid maha ja istus kaevu peale, mille tulemusel naine välja tuli ja palus et ta ei urineeriks sinna- kutsus isegi lapsed ja tüdruku paluma. Sulane pani ta aga lõpuks paika ja mees tõusis püsti. Hetk hiljem sõid kõik saia ja olid rõõmsamas tujus, va perenaine kellel oli kahju rahast mis mees saiadele kulutas (tema ei saanud eriti kunagi raha, vaid müüs kodus olevaid asju maha et paar kopikat saada). Päeva lõpuks läks mees ise magama. Perenaine lasi aga sulasel aia korda teha.
läheb (naised pidid avama alati oma mehele värava kas või paljalt) aga ta ei jõudnud õigeks ajaks ja mees sõitis selle pooleks. Mees oli raevus ja hakkas naisega karjuma, Ämmasoo Villem asutus tema eest välja mille peale mees veel rohkem vihastas. Andis tollele tappa ja siis tahtis naist ka veel maha lüüa- viimane jooksis aita ja pani ukse lukku. Mees hakkas karjuma, kuid äkki läks, võttis püksid maha ja istus kaevu peale, mille tulemusel naine välja tuli ja palus et ta ei urineeriks sinna- kutsus isegi lapsed ja tüdruku paluma. Sulane pani ta aga lõpuks paika ja mees tõusis püsti. Hetk hiljem sõid kõik saia ja olid rõõmsamas tujus, va perenaine kellel oli kahju rahast mis mees saiadele kulutas (tema ei saanud eriti kunagi raha, vaid müüs kodus olevaid asju maha et paar kopikat saada). Päeva lõpuks läks mees ise magama. Perenaine lasi aga sulasel aia korda teha. V Tehing
Varsti peale seda juhtus et A leidis oma hobused Tp maalt, mitu päeva oli nii järjest kuni sinna maani kui Pearu kutsus A oma hobuste järele. Mees saatis aga Jussi sinna- hobuseid vastu aga ei saanud. Lõpuks läks ta ise kohale ja tõi nad ära, Pearu tahtis näidata millist kahju nad tegid kuid A pööras sellele selja ja kõndis minema. Mõnda aega naabrid üldse ei suhelnud. Pearu tuli aga ükskord joobes olekuga nende juurde ja palus lepitust. XII Uus paar- mida aasta edasi seda raskemaks elu Vargamäel läks. Krõõt oli ka raskest töötamisest väsinud, sellest sai lõpuks Andres ka aru. Aga neil tuli kõik töö ära teha nii et ikkagi puhata ei saanud keegi. Käsil oli kambrite ehitamine, palkide vedamisel aitasid kõik ümberkaudsed naabrid ja tuttavad ainult mitte Pearu. Kui nad vahepeal arvasid et nüüd on kõige hullem siis kevadel said nad aru et siis oli kõige raskem. Puhata töö kõrvalt
Amadeusiga linna kaasa. Eeriku arvates oli see mees imelik kiilakas, muud midagi . Torm hakkas üha enam lähenema, tuul tõusis, lained muutusid võimsamaks ning äike hakkas kah üha rohkem sähvima. Kelli kutsus Eerikut Jõõrilaiule, ta laenas Epp Loona paati. See koht ei olnud kaugel, polnud kilomeetritki kaugel ning Eerik nõustus, hiljem hakkas ta kahetsema, et ehk nad ei jõua tagasi ja jäävad tormi kätte. Jõõrilaiule jõudes palus Kelli, et Eerik temalt kõvastu ümbert kinni hoiaks, Eerik tegi seda. Aga Kelli kutsus Jõõrilaiule Eerikut ainult selleks, et temale kätte maksta selle eest, et Kelli teda armastab . Kelli astus üksi paati ning sõitis minema ning jättis Eeriku tormi kätte üksinda. Kelli tänas Epp Loonat paadi eest ning lahkus, ise väga erevil olles. Epp Loona ruttas randa ning näeb, et Eerik on üksi Jõõrilaiul. Epp tunneb merd, ta hüppab paati ning sõuab kindlalt Eerikut päästma
Kui P läheb tagasi allilma, tuleb sügis ja talv. Kui P oli maa peal, siis saadeti Dem järele Rhea, et D tuleks tagasi Olümposele. DIONYSOS (BAKCHOS) – D sündis Teebas, Zeus+Semele (Teeba printsess) poeg. Ainuke jumal kelle mõlemad vanemad ei olnud surematud. Z oli Semelesse armunud, tõotas Styxi nimel täita kõik, mida Semele tahab. Semele tahtis Zeusi näha taeva kuningana ja piksenoole käsutajana (selle nõude pani Semele hinge Hera, kes oli Semele peale armukade). Z teadis, et see tapab iga sureliku. Nii juhtuski, et Semele suri aga enne seda võttis Z emaihust lapse ja pani oma puusa hoiule. Sündimise aegu viis Hermes lapse Nysa (ilusaim org) nümfide juurde. D on veinijumal, ta rändas suureks saades paljudes võõrastes maades. Igal pool õpetas ta veinikultuuri. D sattus laevale, kus taheti ta pantvangiks võtta, ainult tüürimees sai aru, et ta on jumal. Teised muudeti delfiinideks, talle anti armu. Kuningas Lykurgosega oli jama, kes ei austanud eriti jumalaid
Kui P oli maa peal, siis saadeti Dem järele Rhea, et D tuleks tagasi Olümposele. DIONYSOS (BAKCHOS) D sündis Teebas, Zeus+Semele (Teeba printsess) poeg. Ainuke jumal kelle mõlemad vanemad ei olnud surematud. Z oli Semelesse armunud, tõotas Styxi nimel täita kõik, mida Semele tahab. Semele tahtis Zeusi näha taeva kuningana ja piksenoole käsutajana (selle nõude pani Semele hinge Hera, kes oli Semele peale armukade). Z teadis, et see tapab iga sureliku. Nii juhtuski, et Semele suri aga enne seda võttis Z emaihust lapse ja pani oma puusa hoiule. Sündimise aegu viis Hermes lapse Nysa (ilusaim org) nümfide juurde. D on veinijumal, ta rändas suureks saades paljudes võõrastes maades. Igal pool õpetas ta veinikultuuri. D sattus laevale, kus taheti ta pantvangiks võtta, ainult tüürimees sai aru, et ta on jumal. Teised muudeti delfiinideks, talle anti armu. Kuningas Lykurgosega oli jama, kes ei austanud eriti jumalaid
kahjutasu oma koera eest ja karistust tapjale, Pearu aga valuraha hammustuste eest ja tedrepoegade maha murdmise eest - Andres oli löödud, sest ei suutnud tõde jalule seada, kohus uskus pigem Pearut kui karjast, Andres kahetses, et oli ainult tõtt rääkinud, Andres hakkas kättemaksu hauduma - Matu võttis uue ja suurema koera - Naabrid hoidsid oma loomi, et need teise maa peale ei satuks, kuid Pearu karjasel see ühel korral ei õnnestunud ja nii pidi Oru Pearu Andresele kahjutasu maksma - Pearu ehitas uue tammi, Andres läks kohtusse, et see asja vaatama tuleks, tuligi, kuid Matu oli selle aja peale juba tammi jõudnud maha lõhkuda ja seega Andres kohtult abi ei saanud - Andrese ja Krõõda vestlus: ,,Ma peaks laskma siis tõe ja õiguse jalge alla tallata, sest et mina olen targem?", ,,Kuhu sa oma tõe ja õigusega ikka saad, näe, lasi su koera maja nagu ei midagi." (raamatu pealkiri, lk 142)
1) Eesti kirjanduse ja kultuurielu aastatel 1905-1940, kirjanduslikud rühmitused, kutselise teatri teke. · Aastal 1905 moodustati kirjanduslik rühmitus ,,Noor Eesti, kelle eesotsas oli Tuglas ja Sütiste. Sisaldas kultuurimehi, kes tahtsid arendada Eesti kirjandust. ,,Olgem Eestlased, aga saagem Eurooplasteks,, (taeti Eesti kultuur viia euroopa tasemele) · Aaata 1906 hakkas ilmuma ajakiri ,,Eesti kirjandus,,. Samal aastal avati Tartus esimene eesti keelega seotud keskkool (tütarlaste gümnaasium) · Samuti 1906 pandi alus ka kutselisele teatrile( Karl Menning) · Valmis uus ,,Vanemuise,, teatrihoone, mis avati näidendiga ,,Tuulte pöörises,, (A. Kitzberg) · Rahvuslik teater 1870 · Hakati korraldama kunstinäituseid. · 1909 avati Eesti Rahva Muuseum (Tartus) · Ajakirjandus arenes väga edukalt. Sajandi alguses hakkas ilmuma ,,Teataja,, (1901) ja ,,Uudised,,(1903). Sellest hoolimata ilmusid ,,Postimees,, ja ,,Sakala,, ikkagi edasi. ,,N
Õpetajat koheldi kui sultanit. Aleksandriga rääkis ta järsult ja karmilt. Jalutamas käisid nad vähe ja poiss pidi prantsusekeelseid sõnu pähe õppima. Aleksandr rändas tihti tubades ringi, ilma et oleks midagi kuulnud või märganud. Näris küüsi ja vaatas kõiki ja kõike. Mingid helid, kellegi väärad, kahtlased riimid piinasid teda; ise endale aru andmata kirjutas ta need üles. Need olid prantsuse värsid, riimid tulid pähe ennem, kui värsiread ise. Pärast lõunat palus Roussleau end õpetaja kohustustest vabastada, sest ta tunneb end ülearusena. Õpetaja ütles, et ta ei suuda Aleksandri laiskust ja jõudeolekut võita. Roussleau luges Aleksandri vanematele ette poisi luuletusi. Järsku tõusis poiss püsti ja rebis luuletused õpetaja käest ning jooksis minema. Roussleau läks poissi korrale kutsuma ning nägi, kuidas Aleksandr oma luuletusi ahjus põletas. Poiss tahtis haluga õpetajale kallale minna, ema tormas tuppa aga ei saanud poega takistada
D kuulutas, et ei lase maal enne vilja näha, kuni ta pole näinud oma tütart. Nüüd otsustas Zeus, et ta vend Hades peab järele andma. Zeus saatis Hermese allilma Hadesele ütlema, et too laseks oma mõrsja tagasi Demeteri juurde. Hermes nägi Persephonet nukrutsemas, kuna ta igatses ema järele. Hermese sõnu kuuldes muutus Persephone rõõmsaks. Hades teadis, et oma vennale ta vastu ei saa ja peab Persephone lahti laskma, kuid ta palus, et tüdruk temast halvasti ei mõtleks. Hades laskis Persephonel süüa granaatõuna seemet, teades, et seda tehes peab ta tema juurde tagasi pöörduma. Hades pani kaariku valmis ja Hermes juhtis mustad hobused otseteed Demeteri templi juurde. Demeter ja Persephone olid õnnelikud ja rääkisid üksteisele, mis vahepeal oli juhtunud. Demeter kurvastas, kui kuulis, et tütar sõi granaatõuna seemet. Zeus saatis Demeteri juurde oma ema Rhea, vanima jumala, kes palus Demeteril
kehaehitusega ning väga ahvatlev tüdrukute jaoks. Hetkel polnud Stradlerit oma toas, kuid see-eest astus sisse Ackley. Ta astus alati peale dussi all käiku ,,kogematta" teiste tuppa sisse. Peale selle oli Ackley väga rõve tüüp. Ta ei pesnud kunagi oma hambaid ning ta nägu oli alati vinne täis. Ackley oli väga pealetükkiv. Ta näppis kõiki asju mis teiste toas olid ja viskas need voodi peale. Holden vihkas neid mõlemaid poisse. Nüüd astus sisse Stradler. Ta palus, nagu ikka, Holdenil talle suure teene teha. Holden polnud sugugi üllatunud, sest Stradler palub alati teiste käest ,,suuri" teeneid. Sellel korral palus ta Holdenil kirjutada üks kirjeldus mingist asjast, kas toast, majast või peaasi, et millestki mida oleksvõimalik kirjeldada. Tal oli jälle mingi kohting. Holden tundis huvi, et kellega Stadler nüüd kohtama läheb. Holdeni üllatuseks läks Stradler nüüd kohtama Jane Gallagheriga. Holden palus Jane tema poolt
peajumal needis tudikese nii, et enne sööma hakkamist sööstsid harpüiad toidu kallale ja panid selle rõvedalt haisema. Tudike teadis tänu oma võimetele, et teda saavad päästa Põhjatuule pojad, kes olid argonautide seas. Järgmise söögikorra ajal sööstsid harpüiad taas tudikese toidu kallale ja vennad hakkasid koletisi oma mõõkadega nuhtlema. Enne kui nad koletised tükkideks raiusid, ilmus nende juurde jumalate käskjalg Iris, kes palus harpüiad, kes olid siiski Zeusi koerad, ellu jätta ja lubas, et nood jätavad nüüdsest ennustajaäti rahule. Prohvet oli kangelastele väga tänulik ja hoiatas neid põrkavate kaljude ehk sümplegaadide eest ja ütles, et enne sealt läbi sõitmist tuleb teha katse tuviga. Kui tuvi kaljude vahelt läbi saab, saavad nemad ka. Tuvi kaotas läbilennul mõned sabasuled ja ka laev kaotas vaid ahtriornamendi tipu. Pärast seda läbisõitu jäid kaljud püsima.
Kui ahjualusele anda pisutki toitu maitsta, on kohe kogu roog ära söödud. Mõisahärra käskis kokka head sööki keeta. Seisis ka suur katel tulel, kus kes teab mitme talle liha sees varises. Kokk istus kolde ees ja õhutas tuld. Korraga tuleb ahju alt põranda seest väike mehike välja ja küsib: "Armas sõber, anna ka mulle natuke hüva rooga maitsta! Kõht mul tühi ja süda vesine nagu kalapüüdjal." "Ei tohi anda, vastas kokk, "isegi suur pere ootamas." "Anna tilgake leentki! palus väike mehike uuesti. 16 "Noh, võta siis peale," ütles kokk ja andis mehikesele kulbitäie leent kätte. Aga niipea kui kulp mehikese käes oli, sõi ta silmapilk terve paja tühjaks ja kadus siis jälle ahju alla. Mis ehmatanud leehoidjal nüüd peale hakata! „Ahjualune“ räägibki heasüdamlikust mõisakokast, kes ahjualuse palvele toitu
1. Kristjan Jaak Peterson (18011822) 18. sajandi lõpus toimunud Suure Prantsuse revolutsiooni mõjul oli muutumas kogu Euroopa vaimuilm ja ühiskond. Senine seisuslik ühiskonnakorraldus hakkas murenema, seisuse asemel tõusis 19. sajandi jooksul määravaks inimesi liitvaks kategooriaks rahvus. Kui K. J. Peterson sündis, oli saksa kirjanduse suurkujusid Johann Wolfgang Goethe saanud 52aastaseks, Venemaal hakkas oma esimesi lauseid ütlema poolteiseaastane Aleksander Puskin, hilisem sädelev poeet, ning Inglismaal omandas tulevane ,,romantismi deemon" ja ajastu kirjandusmoe kujundaja Georg Gordon Byron koolitarkust. Eestlase K. J. Petersoni luuletused aga nägid trükivalgust alles 20. sajandil, rohkem kui sada aastat pärast autori sündi, kui need ilmusid kirjandusliku rühmituse ,,NoorEesti" albumites ja ajakirjas. Enne Petersoni värsiloomingu avaldamist oli Gustav Suits kirjutanud selle kohta ülistava artikli peal
Mats Traadi ,,Harala elulood" -- ühe rahva portree ja saatus Uurimistöö Sissejuhatus Mats Traadi kirjutatud ,,Harala elulood" sisaldavad 168 epitaafi. Iga tegelase lugu on teisest erinev, samuti ka aeg, milles tegelased elavad. ,,Harala elulood" toovad lugeja nõukogude ajast aastasse 2001, mil ,,Harala elulood" täiendatuna ilmus. Uurimistöö koostaja valis selle teema osalt varasemate kokkupuudete pärast teatriklassis õppides, kui eksamietendusel esitati mõningaid epitaafe ,,Harala elulugudest". Antud teema andis palju võimalusi oma fantaasia rakendamiseks ja see oli samuti üks valiku põhjusi. Põhilise osa uurimusest hõlmavad tegelaste nn. ankeedid, kus on analüüsitud igaühe teatavaid omadusi ja fakte tema kohta. Samuti sisaldab see uurimus ajaloolise tausta analüüsi, mis näitab, milline oli tolleaegne elu. Lähemalt on uuritud meeste ja naiste osakaalu, surmapõhjusi (kõik teose tegelased peale üh
olegi nii kerge.Nad üritavad oma suhet lõpetada, et kõik mööda saaks, ka see ei õnnestu. Samal ajal ilmub välja gestaapoohvitser Haake, keda Ravic sügavalt vihkab, tõeliselt julm mees. Ravic seab eesmärgiks sellest mineviku haavast lahti saada ja teeb end Haakega "tuttavaks" - too ei tunne teda ära. See on kättemaksuplaani kogu alus. Haake ei kahtlusta midagi, Ravic kasutab ära tema kiimalisust ja kõrvalise bordelli nime all sõidutab ta Haake metsa, tapab ära ja kaotab kõik jäljed. Tunneb end isegi hästi pärast - saavutus missugune. Joani katsed ära leppida ei vii kuhugi. Tema tollane elukaaslane, nõme argpüks ja hädakas, tulistab ähvardusel kogemata Joani. See kutsub Ravicu, kuid teda päästa ei ole enam võimalik. Stseen annab kinnituse et nad siiski veel armastavad teineteist. Joan sureb, Ravic laseb end täiesti ükskõikselt arreteerida. *** Ravic kasutas erinevaid nimesid: õige nimi on Ludwig Fresenburg,erinevate arreteerimiste
tegelikult ei suuda. Paris oli kogu tüli põhjus. Sõjas kutsub Paris Menelaose kahevõitlust pidama. Menelaos võidab kuna Paris põgenes. Jumalad arutasid sõja kohta. Pandaros rikkus rahulepingut lastes noole Atreuse poja Menelaose pihta. Sõda algas uuesti. Achilleuse viha pole leebunud ning ta keeldub tulemast. Achilleus saatis oma parima sõbra Patroklose sõtta ja Patroklos suri kahevõitluses Hektoriga kahevõitlust pidades. Achilleus läheb kättemaksma. Achilleus tapab Hektori kahevõitluses ning lohistab tema surnukeha sõjavankri taga laagrisse. Achilleus jättis Hektori surnukeha alles. Seni kuni kreeklased puhkavad leppisid Agamemnon ja Achilleus omavahel ära. Esialgu toimusid Patroklose matused. Hektori isa, Trooja kuninga Priamos, lunastab poja surnukeha välja, järgnevad Hektori matused. Sõda siiski jätkub. Laertese poeg Odysseus mõtles välja plaani kuidas vallutada Trooja
talle Vladivastokist kaasa andis: sellel olid vanaema Ingel ning tema õde Liide. Vanaema tahtis, et Zara Liidet külastaks ning räägiks pärast talle sealsest eluolust. Peatselt kuulis Zara, et Lavrenti ja Pasa plaanivad sõita Tallinnasse. Pika moosimise ja palumise peale võtsid mehed Zara reisile kaasa. Lavrentil ja Pasal oli plaanitud kohtumine bossiga, viimane tahtis Zaraga magada, neiu aga tappis mehe ja põgenes. Ta jooksis läbi linna, metsade, üle põldude, ta palus küüti jne kuniks jõudis lõpuks vanaema õe Aliide maja juurde. Viimane võttis tüdruku enda hoole alla. Aliide ja Zara 1992. aastal Lääne-Eestis Aliide leidis Zara oma maja eest, uuris tüdruku tausta ning pakkus neiule võimalust end korrastada, andis Zarale süüa ning teised riided. Aliide rääkis Zarale, et talle tuleb peatselt tütar Talvi Soomest külla. Zarat see uudis rõõmustas, sest ta lootis, et koos Talviga õnnestub tal Tallinnasse põgeneda
Parise vennast Hectorist sai Trooja sõjapealik. Priamos oli Trooja kunn. Sõda kestis vahelduva eduga 10 aastat. Jumalatest oli osa kreeklaste osa troojalaste poolt. Sõda venis. "Achilleuse viha" sellest algas eepos. Ach röövis endale imeilusa tütarlapse (preestri tütar), keda Agamemnon endale tahtis. Seepeale Ach vihastas. Ta ei väljunud oma telgist ning kreeklastel hakkas halvasti minema. Ache ema oli Thetis. Telki tuli Ache parim sõber Patroklos, kes palus endale Ach varustust. Ta sai selle. Troojalased arvasid, et tegu Achilleusega ning Hector tappis ta, võttis ka varustuse endale. Ach süüdistab sõbra surmas ennast, otsustab kätte maksta. Thetis tuli pojale appi, tõi uued relvad (Hephaistose valmistet). Achilleus leppis Agamemnoniga ää ja tormas Hectori vasta. Ache obene kukkus aga rääkima, et A sureb varsti. A ei pööranud sellele tähelepanu. Hector langeb lahingus
Paris oli kogu tüli põhjus. Sõjas kutsub Paris Menelaose kahevõitlust pidama. Menelaos võidab kuna Paris põgenes. Jumalad arutasid sõja kohta. Pandaros rikkus rahulepingut lastes noole Atreuse poja Menelaose pihta. Sõda algas uuesti. Achilleuse viha pole leebunud ning ta keeldub tulemast. Achilleus saatis oma parima sõbra Patroklose sõtta ja Patroklos suri kahevõitluses Hektoriga kahevõitlust pidades. Achilleus läheb kättemaksma. Achilleus tapab Hektori kahevõitluses ning lohistab tema surnukeha sõjavankri taga laagrisse. Achilleus jättis Hektori surnukeha alles. Seni kuni kreeklased puhkavad leppisid Agamemnon ja Achilleus omavahel ära. Esialgu toimusid Patroklose matused. Hektori isa, Trooja kuninga Priamos, lunastab poja surnukeha välja, järgnevad Hektori matused. Sõda siiski jätkub. Laertese poeg Odysseus mõtles välja plaani kuidas vallutada Trooja
ta aga rindele naasma. Rindel olemine osutub eriti vaevaliseks. Graeber teab, et Saksamaa on sõda kaotamas. Ometi pidi ta tagasi sõtta minema, tapma mitte millegi eest. Hetkegi ei saa ta Elisabethile mõtlemata olla. Temas kerkib esile kaastunne vangide suhtes, segadus ja meelehärm. Olukord muutub rindel pingeliseks, venelased tungivad peale ning sakslased peavad taanduma. Ernst saab käsu partisanid hukata. Seda ta aga ei suuda. Selle asemel tapab ta oma sõbra ning laseb venelased vabadusse. ,,Tänuks" aga, saab Graeber ühelt vabaks lastud venelaselt surmava kuuli. Ta sureb. 3 Ernst Graeber koolipingist sõtta sattunud noor, kes ei suuda kuidagi vastust leida elu mõttele. Ta on tüdinud sõjast, surmast ja tapmisest. Ta tunneb end süüdi ent samas mitte. Leidnud kodutänava varemeis, hakkab ta esmalt paaniliselt oma vanemaid otsima. Õige pea
Seal oli tema rebase osa asendatud saakali osaga. 'Käbirlinski poeg, raadiorezissööri abist poeg Eldär Äläsgjärov oli 19-aastane. Ta häbenes oma isa. Poja töökaaslane Mädzid nokkis teda isa pärast pidevalt. Eldar ägestus tema peale. Samas kaebas too Käbirlinskile, et Eldar teeb ta elu põrguks: tahab mitte millegi pärast talle kallale tormata. Eldar kavatses Moskvasse õpima minna, seal kõrghariduse omandada ja seejärel isa solvajatele koha kätte näidata. Käbirlinski palus oma sõpra Dzavadi muretseda talle 60. sünnipäevaks mõni aunimetus; Dzavad lubas aukirja. Käbirlinski nõustus ka sellega. Kodus tahtis Käbirlinski naine Hädzär neile ja ka naabrinaisele ja naabrimehele tasuta teatripileteid Ent lavastaja Sijavuss ei olnud neid nõus Käbirlinskile andma. Naine rääkis kodus Käbirlinskile, et Eldari tunnis oli üks õpetaja teda maine pihuks ja põrmuks teinud. Telemajas vajati jälle Käbirlinski teeneid: keegi oli haigestunud
Kõik olid totaalses šokis, Leemet oli hiiglaslikus meele segaduses ja ei teadnud teha midagi targemat kui kõndida, vaid kõndida. Lõpuks tuli tal mõistus jälle tagasi ja ta läks tagasi pulma pidamise paikka kus kõik külalise kohal olid, Hiie ja ta ema oldi pandud puu vastu lebama, Leemet lausus, et las nad olla seal ja kukkus pikkali kaotades teadvuse. Depressioonis põdes Leemet mitu kuud, ei olnud tahet ega mõttet paremaks saada. Siiski lõpuks tõusis voodist, palus emal mitte suur asja sellest teha ja teda vaid rahule jätta, oma tõusudel läks ta pikkadele vahest päevi kestvatele rännakutele. Kord jõudis ta ka metsa äärele, seal nägi, et Magdaleena ja mõned teised küla naised olid lambasid karjatamas, Johannese soovitsuel kaitsesid nad neid pannes ühe pikka vöö ümber metsa tukka, et halvad elajad ei tuleks lambaid murdma. Leemet surus end maa lähedale, et teda ei märgataks ja vaatas tundetult pealt kuidas küla naised lahkusid ja
ja liikuda raske. Peategelase jaoks oli isa midagi väga olulist, kelle eest ta rõõmuga hoolitses. Vahepeal käis Hannes sõjaväes. Seal ta kohtus endaga suhteliselt ühest kandist pärit mehega. Kord läks ta oma uue sõbraga Pöide kanti, kus oli sõbra kodu. Ühel õhtul toimus pidu, kust võttis osa Hanneski. Sel õhtul kohtus ta oma tulevase naise Liidaga. Liida oli jõukast perest, kus ei olnud puudust millegi järele. Toimusid uhked pulmad. Hannes ostis enda säästude eest pruudile kingitusi ja endale uue ülikonna. Pulmas käis ka peigmehe väetimaks jäänud isa ja Kalda Sass. Sass oli rannaküla pidudel pillimängija. Nimelt mängis ta bajaani ja seda oligi Hannes teda mängima kutsunud. Üheks ebameeldivamaks inimeseks kujunes minu jaoks Liida ema, kes oli suhteliselt õel ja kuri. Ta ainult riidles kogu aeg. Kiidusõnu oli temalt raske välja saada. Ema nö kussutas ainult oma ainsat tütart
Aga sealt puhast tigedust ja kõrkust lugedes tõmbas ta mõlema käed oma kahte pihku ja ütles kurvalt: «Siin ei või te võidelda, kõikide inimeste silma ees. Lähme aeda!» Mindi aeda. Pehme liivane kõht tihedate vaa-rikapõõsaste vahel valiti võitlusepaigaks ja vaenlased seadsid end kibeda rusikavõitluse nõuga teineteise vastu. Aga enne kui võitlus algas, katsus väike lepitaja veel kord heaga asja ajada. Vastaste käsi soojalt surudes palus ta mahedasti ning magusasti: «Pai poisid, mul on nutt varaks, -- miks te mind nii kurvastate? («Pai poisid» tundsid ühe kolmandiku oma vihast kaduvat.) Pai võõras poiss, mu vend on nii hea, nii armas, ainult täna veidi, üsna veidi äkiline. Tõesti, ta on hea vend, nja ei taha kedagi muud vennaks. (Oodo naeratas ilma tahtmata.) Pai vend, minu võõras sõber on ka hea ja armas. (Jaanus naeratas ilma tahtmata
Tom Sawyeri seiklused EESSÕNA Suurem osa siin raamatus kirjapandud seiklustest on tõesti juhtunud; mõned nendest on mu enda elamused, teised poiste omad, kes olid mu koolivennad. Huck Finn on võetud elust; Tom Sawyer samuti, kuid mitte üksikisiku järgi; ta on kombinatsioon kolme poisi karakteristikast, keda ma tundsin, ja kuulub seepärast arhitektuuri segastiili. Ebausk, mida siin on puudutatud, valitses läänes üldiselt laste ja orjade hulgas selle loo ajajärgul, see tähendab, kolmkümmend või nelikümmend aastat tagasi. Kuigi mu raamat on mõeldud peamiselt poiste ja tüdrukute meelelahutuseks, loodan, et seda ei lükka tagasi ka mehed ja naised, sest minu plaani kuulus püüda täisealistele meeldivalt meelde tuletada, mis nad olid kord ise, kuidas nad tundsid, mõtlesid ja rääkisid ja missugustest kummalistest ettevõtetest nad mõnikord osa võtsid. 1. P E A T Ü K K «Tom!» Ei mingit vastust. «Tom!» Mingit, vastust. «Huvitav, kus see poiss peaks olema. Kuule, To
Alexandre Dumas _ «Kolm musketäri» EESSÕNA, milles selgitatakse, et is- ja os-lõpuliste nimedega kangelastel, kelledest meil on au oma lugejatele jutustada, ei ole midagi ühist mütoloogiaga. Umbes aasta tagasi, kogudes kuninglikus raamatukogus materjali «Louis XIV ajaloo» jaoks, sattusin ma juhuslikult «Härra d'Artagnani memuaaridele», mis oli trükitud -- nagu suurem osa selle ajajärgu töid, kus autorid püüdsid kõnelda tõtt nii, et nad ei satuks selle eest pikemaks või lühemaks ajaks Bastille'sse -- Pierre Rouge'i juures Amsterdamis. Pealkiri võlus mind: võtsin memuaarid koju kaasa, muidugi raamatukoguhoidja loal, ja lugesin nad ühe hingetõmbega läbi. Mul ei ole kavatsust hakata analüüsima seda huvitavat teost, piirduksin ainult tema soovitamisega neile lugejatele, kes tahavad saada pilti ajastust. Nad leiavad sealt meistrikäega joonistatud portreid, ja kuigi need visandid on enamuses tehtud kasarmuustele ja kõrtsiseintele, võib neis siiski niisama tõep�
Iga tlu pealt üks hõbemünt ja üks oravanahk. 862 varjaagid aeti mere taha ega antud andamit. Ise endi üle hakati valitsema. Läksid tülli ja hakkasid vürste otsima. Mindi varjaagide juurde, keda russideks kutsuti (suguvõsa nimi). Rjurik, Sineus ja Truvor olid kolm venda, varjaagid, kes tulid valitsema. Rjurik asus Novgorodi kroonika järgi, Sinus Valgjärvele ehk Beloserosse ja Truvor Irboskasse. Rohkem on teada Rjuriku tegudest, vendadest midagi teada pole. Suguvõsa läheb Rjurikust edasi, sest tema pojast saab suurvürst. Rorikut Lõuna-Skandinaavias mainitud, on Rjurik? Sinneus (sine kus ehk ustav vägi) ja Truvor (trhuvaring oma sugu) pole olnud? Kroonika ümberkirjutaja valesti kirjutanud? Rjurik oma ustava väe ja oma sooga tuli valitsema. Kroonika kirjutaja ei saanud ruunidest aru ja siis sai neist hoopis kaks venda? Keegi ei tea. Nestori Kroonika 1113 enne kroonikat palju kirjalikke ülestähendusi, sest Rjurik kuulub 862 pärinevuslukku. Kogu see
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
