Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Nizza leping". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
nizza, parlament, liitum, institutsioon, institutsioonid, konvent, reform, laienemist, muudatuse, liitumist, rahvaarvuga, jõus, 2016, läbirääkimisi, viidud, amsterdamis, toonud, seotu, järelvalve, muutma, erineval, konvendi, president, mahus, riho, kirsipuu, eestigagelemiseks, kontraht, sisuks, eeltöö, toimetulemiseks, kohtade, kartus, mingiteMaarja Oder NICE`I LEPING Referaat Kuressaare 2011 1. Millal, kelle poolt ja millistel põhjustel leping sõlmiti. Nice´i leping allkirjastati 26. veebruaril 2001 ning see jõustus 1. veebruaril 2003. Lepingus käsitleti peamiselt institutsioonide reformimist, et Euroopa Liit saaks pärast 2004. aasta laienemist toimida tõhusalt 25 liikmesriigiga ning pärast 2007. aasta laienemist ka 27 liikmesriigiga. Nice'i leping, endine Euroopa Liidu leping ja Euroopa Ühenduse asutamisleping on ühendatud ühte koondversiooni. Euroopa Parlamendi ja komisjon president ja nõukogu eesistuja allkirjastasid Euroopa Liidu põhiõiguste harta Euroopa Ülemkogu kohtumisel Nice'is. Nice'i leping, millega muudetakse Euroopa Liidu lepingut, Euroopa ühenduste asutamislepinguid ja teatavaid seonduvaid õigusakte,
sõjapidamise nende riikide vahel praktiliselt võimatuks. MILLISED LEPINGUD ON HETKEL KEHTIVAD EL ALUSLEPINGUD? 25. märtsil 1957 Roomas kirjutas kuuik alla Euroopa Majandusühenduse (EMÜ) asutamislepingule ja Euroopa aatomienergiaühenduse (EURATOM) asutamislepingule. Lepingud jõustusid 1958. 7. veebruaril 1992 sõlmiti Maastrichtis Euroopa Liidu leping, mis jõustus 1993. 1997. aastal sõlmisid liikmesriigid Amsterdami lepingu, mis jõustus 1999. 2001. aastal sõlmisid liikmesriigid Nizza lepingu, mis jõustus 2003. Amsterdami ja Nizza lepinguga muudeti EÜ asutamislepingut ja EL lepingut. 2007. aastal sõlmisid liikmesriigid Lissaboni lepingu, millega muudetakse EL lepingut ja EÜ asutamislepingut. Leping jõustus 1. detsembril 2009. EÜ asutamisleping nimetati ümber Euroopa Liidu toimimise lepinguks. Alates Lissaboni lepingust ei kasutata enam mõistet Euroopa Ühendus
Riikideülese söe- ja teraseühenduse loomine aitas pingeid maandada ning Saksamaa võimu üle suhtelist kontrolli saavutada. 2)Leping allutas sõjapidamiseks vajalikud tööstusharud ühisele riikideülesele kontrollile, mis muutis sõdade puhkemise liikmesriikide vahel tulevikus materiaalselt samahästi kui võimatuks. 3)Tootmine antud sektoris muutus tõhusamaks, tõukas tagant Euroopa tööstuslikku arengut. Lepingu eesmärgiks oli kiirendada majanduslikku arengut, tööturu laienemist ning elukvaliteedi tõusu liikmesriikides söe ja terase ühisturu loomisega. Loodi riikideülesed insitutsioonid: Ülemamet (High Authority) Ministrite Nõukogu (Council of Ministers) Euroopa Assamblee (Common Assembly) Euroopa Kohus (Court of Justice) 1.2. Rooma lepingud = Euroopa Majandusühenduse ja Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamisleping Leping sõlmiti aastal 1957, jõustus1958. Lepingu sõlminud riigid: Saksamaa, Prantsusmaa, Holland, Itaalia, Belgia,
rahvusriikide ja nendeülesed Euroopa võimud peaksid kõik koos töötama ning üksteist täiendama. Samas funktsionalistlik lähenemisviis jällegi eeldab võimu järk-järgulist üleminekut rahvus-riiklikult tasandilt Euroopa Ühenduse tasandile. Tänaseks päevaks ongi need lähenemisviisid ühte sulanud Euroopas tõdemusega, et rahvus-riiklike ning piirkondlike valitsusvõimudega peavad kaasnema vastavad sõltumatud,demokraatlikud üleeuroopalised institutsioonid. Viimaste pädevuses on valdkonnad, kus ühistegevus on mõjusam üksikute riikide poolt eraldi ette võetud sammudest. Põhilised sellised valdkonnad on ühtne turg, valuutapoliitika, majanduslik ja sotsiaalne ühtekuuluvus, ühine välis- ja julgeolekupoliitika. Esimeseks reaalseks tulemiks sellisel arenguteel oli Euroopa Söe- ja Teraseühenduse (European Coal and Steel Community) loomine 1952.aastal Luxembourgis riiklik- monopolistliku organisatsioonina
I loeng EUROOPA LIIDU AJALOOLINE KUJUNEMINE ehk EUROOPA INTEGRATSIOONI KRONOLOOGIA Sissejuhatus: · Mis asi on Euroopa Liit ühine raha; inimeste vaba liikumine, teenuste vaba liikumine, kaupade vaba liikumine, kapitali vaba liikumine; · Mingi hulk riike on kasvanud üksteisega kokku, see on suur protsess. · Euroopa nõukogu, parlament, kohus, erinevad komiteed jne. · Euroopa Liit on loodud teatud eesmärkide saavutamiseks. On palju plusse ja miinuseid. Väga raske on määratleda, kas on negatiivne või positiivne. · Millal sai alguse EL? Konksuga küsimus. Euroopa liidul pole ühtset sünnidaatumit. Areng on etapiviisile. Sõjajärgne periood. 1952 esimene oluline daatum loodi Söe ja Teraseühendus. Väga tähtis. 9 Mai on Eurooopa päev
kujunemisele ja analüüsib, kuidas on need mõjutanud Euroopa Liidu arengut üldiselt. Euroopa Komisjoni kujunemine, funktsioonid ja roll 1952. aastal loodi Euroopa Söe- ja Teraseühendus, mis oli hiljem Euroopa Liidu üks allorganeid (Nugent 2006). See koosnes sarnastest institutsioonidest nagu Euroopa Liit praegu, kuid nende institutsioonide rollid ja ülesanded olid teised. Praeguse Euroopa Komisjoni eelkäijaks oli ESTÜ institutsioon, mida kutsuti Ülemametiks ning mida juhtis Jean Monnet. Monnet oli kindlal arvamusel, et institutsioon peab olema tugev ja seda ei tohi mõjutada liikmesriigid ja nende prioriteedid. Seetõttu oli Ülemamet Euroopa Söe- ja Teraseühenduse kõige tugevam institutsioon, mille kõrval teised institutsioonid mängisid oluliselt väiksemat rolli. (Troitino 2013, 119) Ülemamet koosnes üheksast liikmest, kes valiti
1. EUROOPA LIIDU INSTITUTSIONAALNE ERILISUS Kaasaja globaliseeruvas maailmamajanduses on riikidevahelise koostöö edendamine ning regionaalse iseloomuga kokkulepete levik ulatuslikum kui kunagi varem. Kogu maailmas on registreeritud ligikaudu 3000 rahvusvahelist organisatsiooni, mille puhul riikidevahelist koostööd ei juhi ja kontrolli üksnes rahvusriikide valitsused, vaid ka rahvusülesed institutsioonid. Eriti 1990. aastatel on tihenenud ka riikidevaheliste majanduslepingute sõlmimine kui näiteks 1990. aastal oli jõus üksnes 45 regionaalset kaubanduskokkulepet, siis praeguseks on Maailma Kaubandusorganisatsioonis (WTO World Trade Organisation) registreeritud üle 100 kaubanduskokkuleppe. Eelneva taustal peaksime Euroopa Liitu suhtuma kui ühesse paljudest riikidevahelise koostöö vormidest. Samas teevad aga mitmed asjaolud 27 Euroopa riigi vahelise koostöö väga eriliseks
maandada ning Saksamaa võimu üle suhtelise kontrolli saavutada. 2) Leping allutas sõjapidamiseks vajalikud tööstusharud ühisele riikideülesele kontrollile, mis muutis sõdade puhkemise liikmesriikide vahel tulevikus materiaalselt samahästi kui võimatuks. 3) Tootmine antud sektoris muutus tõhusamaks, tõukas tagant Euroopa tööstuslikku arengut. 5. ESTÜ lepingu peamised eesmärgid Lepingu eesmärk - Kiirendada majanduslikku arengut, tööturu laienemist ning elukvaliteedi tõusu liikmesriikides söe ja terase ühisturu loomisega 6. ESTÜ institutsioonid Riikideülese institutsionaalse struktuuri loomine * Ülemamet (High Authority) * Ministrite Nõukogu (Council of Ministers) * Euroopa Assamblee (Common Assembly) * Euroopa Kohus (Court of Justice) 7. ESTÜ-ga ühinenud riigid 1 1) Prantsusmaa 2) Saksamaa 3) Belgia
maandada ning Saksamaa võimu üle suhtelise kontrolli saavutada. 2) Leping allutas sõjapidamiseks vajalikud tööstusharud ühisele riikideülesele kontrollile, mis muutis sõdade puhkemise liikmesriikide vahel tulevikus materiaalselt samahästi kui võimatuks. 3) Tootmine antud sektoris muutus tõhusamaks, tõukas tagant Euroopa tööstuslikku arengut. 5. ESTÜ lepingu peamised eesmärgid Lepingu eesmärk - Kiirendada majanduslikku arengut, tööturu laienemist ning elukvaliteedi tõusu liikmesriikides söe ja terase ühisturu loomisega 6. ESTÜ institutsioonid Riikideülese institutsionaalse struktuuri loomine * Ülemamet (High Authority) * Ministrite Nõukogu (Council of Ministers) * Euroopa Assamblee (Common Assembly) * Euroopa Kohus (Court of Justice) 7. ESTÜ-ga ühinenud riigid 1) Prantsusmaa 1 2) Saksamaa 3) Belgia
maandada ning Saksamaa võimu üle suhtelise kontrolli saavutada. 2) Leping allutas sõjapidamiseks vajalikud tööstusharud ühisele riikideülesele kontrollile, mis muutis sõdade puhkemise liikmesriikide vahel tulevikus materiaalselt samahästi kui võimatuks. 3) Tootmine antud sektoris muutus tõhusamaks, tõukas tagant Euroopa tööstuslikku arengut. 5. ESTÜ lepingu peamised eesmärgid Lepingu eesmärk - Kiirendada majanduslikku arengut, tööturu laienemist ning elukvaliteedi tõusu liikmesriikides söe ja terase ühisturu loomisega 6. ESTÜ institutsioonid Riikideülese institutsionaalse struktuuri loomine * Ülemamet (High Authority) * Ministrite Nõukogu (Council of Ministers) * Euroopa Assamblee (Common Assembly) * Euroopa Kohus (Court of Justice) 7. ESTÜ-ga ühinenud riigid 1) Prantsusmaa 1 2) Saksamaa 3) Belgia
maandada ning Saksamaa võimu üle suhtelise kontrolli saavutada. 2) Leping allutas sõjapidamiseks vajalikud tööstusharud ühisele riikideülesele kontrollile, mis muutis sõdade puhkemise liikmesriikide vahel tulevikus materiaalselt samahästi kui võimatuks. 3) Tootmine antud sektoris muutus tõhusamaks, tõukas tagant Euroopa tööstuslikku arengut. 5. ESTÜ lepingu peamised eesmärgid Lepingu eesmärk - Kiirendada majanduslikku arengut, tööturu laienemist ning elukvaliteedi tõusu liikmesriikides söe ja terase ühisturu loomisega 6. ESTÜ institutsioonid Riikideülese institutsionaalse struktuuri loomine * Ülemamet (High Authority) * Ministrite Nõukogu (Council of Ministers) * Euroopa Assamblee (Common Assembly) * Euroopa Kohus (Court of Justice) 7. ESTÜ-ga ühinenud riigid 1) Prantsusmaa 1 2) Saksamaa 3) Belgia
* 1946 W. Churchill ja Euroopa Ühendriigid - Ühine transpordipoliitika * 1948 Lääneliidu loomine (UK, FRA, Benelux) - Euroopa Sotsiaalfondi loomine * 1949 NATO loomine - Euroopa Investeerimispanga loomine * 1949 Euroopa Nõukogu (The Council of Europe) - Majandus- ja rahanduspoliitika koordineerimine 3. Majandusliku koostöö peamised tähised enne ESTÜ 10. EMÜ institutsioonid asutamist Institutsionaalse struktuuri loomine Integratsiooni areng enne EÜ aluslepingute sõlmimist * Euroopa Komisjon (European Commission) * 1947 Marshalli plaan * Ministrite Nõukogu (Council of Ministers) * 1948 Euroopa Majanduskoostöö Organisatsiooni (OEEC) * Parlamentaarne Assamblee (Parliamentary Assembly)
Eestist.Ansip-digivolinik Esindab tervikuna EL-tu ÜL: Esitab seaduseelnõusid EU parlamendile, haldab eelarvet; valvab õigusaktide täitmise üle;esindab EL rahvusvaheliselt Komisjoni president valitakse Euroopa Ülemkogu poolt kvalifitseeritud häälteenamuse alusel ja et valitud saama, peab see isik saama ka Euroopa Parlamendi toetuse. Volinikud valivad liikmesriigid (valitsused), aga peavad saama komisjoni presidendi heakskiidu, EU parlament kiidab heaks. Kogu komisjoni kolleegium peab saama Euroopa Parlamendi heakskiidu.. Võimalik on üksikute volinike kandidaatide väljavahetamine (Rocco Buttiglione). Komisjoni kolleegium teeb otsuseid: 1) ühehäälselt igal kolmapäeval nn pöörleva agenda alusel, agenda valmistavad oma kohtumistel ette kabinettide juhid 2) kirjalikult 3) delegeerides otsuse tegemise konkreetsele volinikule, kes esindab komisjoni kolleegiumit 4) delegeerides
Miks?: Süsi ja teras kui Euroopa mootorid, Saksamaa ja Prantsusmaa lepitamine Euroopa majandus ühendus ja EURATOM: Mõeldud kõigile ECSC liikmetele + britid: Britid loovad hoopis EFTA 1957 Rooma lepingud: Luuakse EEC ja EURATOM (Euroopa Aatomienergia ühendus), ECSC liikmed Peamised teemad: Vabakaubanduspiirkond, Tolliliit, Ühisturg. Ühine siseturg, Majandusliit, Poliitiline liit Ühenduste ühendamine 1967: Kolm ühendust saavad üheks, Euroopa Ühendused (European Communities), Institutsioonid ühildatakse (komisjon, nõukogu). Liikmed: Prantsm, Itaalia, LN- SKS, BENELUX I Laienemine 72/73 ja elu pärast Suurbritannia: De Gaulle lahkub, britid saavad ühineda, Läbirääkimiste tulemusena suur hulk erandeid, Iga-aastased tagasimaksed, Ühines muuhulgas ka Gibraltar (aga mitte kõik briti territooriumid) Iirimaa: Vaene ja õnnetu riik, Ühines, sest britid ühinesid Taani: Ühines ka brittide pärast Norra: Põhjus sama, mis teistel, Referendumi vastus ei
aastal EL liitusid, on automaatselt kohustatud vastu võtma ühisraha euro. See oli juba liitumislepingus sees. 1. mai 2004 leping jõustus, Eesti liitus. 29. oktoobril 2004 kirjutati alla Põhiseadusleping. Eesti Vabariigi President Arnold Rüütli nimel kirjutasid sellele alla tollane peaminister Juhan Parts ja tollane välisminister Kristiina Ojuland. Hetkel toimub EL liikmesriikides Põhiseaduslepingu referendumid ja ratifitseerimised. Riik ise otsustab, kas lihtsalt parlament ratifitseerib või korraldatakse vastav rahvahääletus. 20. veebruaril 2005 kiitis Hispaania rahvahääletus Põhiseaduslepingu heaks. Lähitulevikus tahavad Euroopa Liiduga liituda: Horvaatia (ilmselt liitub 2011) ja Türgi (läbirääkimisi alustati 2005). Euroopa Liidu tähtsamad Institutsioonid on: 1) Euroopa Komisjon 2) Euroopa Liidu Nõukogu 3) Euroopa Parlament 4) Euroopa Kohus 5) Euroopa Kontrollkoda Euroopa Komisjon Euroopa Komisjoni juhivad 27 volinikku
hääletuse Suurbritannias. Edasised laienemised 1995.a. ühinesid Rootsi, Austria ja Soome, 1999.a. jõustus Amsterdami Leping tuues EL pädevusse tööhõive, töö- ja elutingimused ja teised sotsiaalsed ja legaalsed teemad. Selleks ajaks oli Euroopa silmitsi suurte muutustega, mida tõi kaasa Nõukogude all olnud Ida kokkuvarisemine ja majanduslikult nõrkade, kuid uute demokraatlike Idabloki riikide teke. 2001.a. Nizza leping püüdis seda ette valmistada, mitmed riigid saavutasid erilepingud, kus nad esialgu ühinesid osaga EL-i süsteemist, näiteks vabakaubandustsoonidega. Räägiti sujuvamast hääletamisest ja ÜPP-st (Ühtne Põllumajanduspoliitika), sest Ida Euroopas oli tunduvalt kõrgem protsent rahvastikust hõivatud põllumajanduses kui Läänes, kuid lõpuks takistasid muutusi finantsmured. Kuigi oli vastuseis, ühinesid 10 riiki 2004.a
5) Ühtse Komisjoni ja ühtse Nõukogu moodustamise leping 6) Ühtne Euroopa Akt (4 vabadust: kaubad, teenused, isikud, kapital) 7) Euroopa Liidu leping (Maastrichti leping) ( 3 sammast: Uus Eur Ühendus; ühine välis- ja julgelekupoliitika; Koostöö õigus- ja siseasjades) 8) Euroopa Majandusruumi leping (EEA) 9) Amsterdami leping (uute liikmete vastuvõtt, EL kodan lähemale) 10) Nice'i leping (institut ja otsustustegemiste reform) 11) Euroopa Tuleviku Konvent (pädevuse jagamine EL instit ja liikmesriikide vahel) 12) Lissaboni leping (sambad kadusid) 2. Poliitilise koostöö peamised tähised enne ESTÜ asutamist · 1946 W. Churchill ja Euroopa Ühendriigid · 1948 Lääneliidu loomine (UK, FRA, Benelux) · 1949 NATO loomine · 1949 Euroopa Nõukogu (The Council of Europe) 3. Majandusliku koostöö peamised tähised enne ESTÜ asutamist · 1947 Marshalli plaan
Ajalugu annab ka sellele ühe võimaliku vastuse: > Euroopa integratsiooni sisuline impulss luua uus ja hea elu EL olulisemad lepingud 1951 Pariisi leping (Euroopa Söe- ja Teraseühenduse loomine) 1957 Rooma lepingud (Euroopa Majandusühenduse ja Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamine) 1986 Ühtse Euroopa Akt 1992 Euroopa Liidu leping ehk Maastrichti leping 1997 Amsterdami leping 2001 Nizza leping 2004 Euroopa Liidu põhiseaduslik leping (ei jõustunud!) 2007 Lissaboni leping e. Reformileping 1. Euroopa Liidu (Euroopa Ühenduse) tekke eeltingimused, osapoolte huvid (Nugent) Nugent, Neill. 2006. The Government and Politics of the European Union. PART I Chapter 1 'The Transformation of Western Europe', pp. 5-35. Pingeid on läbi ajaloo tekitanud erinev kultuur (eriti erinev keel ning usk). Enne II MS valitsesid
lähedasemad ja tahtsin ise ka rohkem uurida ja teada saada Euroopa Parlamendi kohta. Referaat koosneb neljast põhi pealkirjast, millest iga ühe all selgitan lahti pealkirjas sisalduva. Referaadi sisu üritan anda edasi võimalikult lihtsalt ja arusaadavalt. Abimaterjalidena kasutan erinevaid allikaid internetist, mille hulgas ka Euroopa Parlamendi kodulehekülge ning Euroopa Liidu institutsioonide teatmikku. 1. Euroopa Parlament 1.1. EP loomine 1951. aastal allkirjastati esimene leping, millega loodi parlamentaarne assamblee, hiljem nimetati see ümber Euroopa Parlamendiks. Lepingu eesmärk oli koostöö tegemine ühiste eesmärkide nimel. Järgmiste lepingutega lepiti kokku uutes koostöövaldkondades ning parandati ELi institutsioonide tööd. Liikmesriikide arv on kasvanud esialgsest kuuest 27-ni. Näiteks Euroopa Majandusühenduse asutamislepingusse lisati põllumajanduspoliitika ning Nice´i lepinguga
Rahvusvahelised koostööorganisatsioonid: ÜRO, UNESCO, UNICEF, OSCE, NATO, OPEC, ERO, Lääne- Euroopa Liit, Euroopa Nõukogu. Inimõigused. Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste konventsioon, Euroopa Inimõiguste Kohus. Euroopa sotsiaalharta. Euroopa Ühenduste idee ja tekkimine. Euroopa Ühendused: Euroopa Söe- ja Teraseühendus (ESTÜ), Euroopa Aatomienergiaühendus (EURATOM), Euroopa Majandusühendus (EMÜ). Euroopa Liidu lepingud: Rooma, Amsterdami, Maastrichti, Nizza lepingud ja nende tähtsus. Euroopa integratsiooni laienemine ja süvenemine. Schengeni leping. Euroopa Majandusühenduse loomine. Euroraha. Laienemise kriteeriumid ja võimalikud liitujad. Euroopa Liidu juhtimine ja funktsioneerimine. Euroopa Liidu ülesehitus: kolm sammast ja nende ülesanded. Juhtimisstruktuurid: Euroopa Ülemkogu, Europarlament, Euroopa Komisjon, Euroopa Liidu Nõukogu jm. Euroopa Liidu eelarve kujunemine. Euroopa Liidu töökeeled, EL kodakondsuse mõiste
Vali üks vastus. a. Euroopa Kohus Väär b. Ühine välis- ja julgeolekupoliitika Väär c. Koostöö õigus- ja siseküsimustes Väär d. Euroopa Ühendus Õige Question 10 Mitme sambaline on Euroopa Liidu lepingute struktuur? Vali üks vastus. a. Nelja Väär b. Kahe Väär c. Ühe Väär d. Kolme Õige ----------------------------------------------------------------------- TEST 5: Euroopa Parlament Question 1 Keda esindab Euroopa Parlament? Vali üks vastus. a. Liikmesriikide valitsusi Väär b. Liikmesriikide parlamente Väär c. Liikmesriikide kodanikke Õige d. Liikmesriikide poliitilisi parteisid Väär Question 2 Kes on alates 2009 a Euroopa Parlamendi president? Vali üks vastus. a. Janne Monnet Väär b. Hans-Gert Pöttering Väär c. Jose Manuel Barroso Väär d. Jerzy Buzek Õige Question 3
teenistus. i. Trendid (1) Üha rohkem asju liikunud EL tasandile, seega tiheneb koostöö. (2) Algselt majanduskoostööst tekkis välja kriminaal jne koostöö. (3) Üha rohkem valdkondasid otsustatakse riigi tasandil (iga üksik riik ei saa öelda ei). (4) EL parlamendi rolli kasvamine;Lissaboni lepinguga parlament saivõrdseks nõukoguga; 1987 EL sai pädevuse; üha suurem osa otsuseid kvalifitseeritud häälte enamusega (KHE) otsustatakse EL tasandil. j. Laienemised 2. Institutsioonid a. Komisjon b. Nõukogu c. Euroopa Parlament d. Euroopa Liidu Kohus 3. Pädevus a. Piiratud pädevus, tuletatud pädevus Piiratud pädevus
süsteemis võimalikust punktide arvust 91...100 5 - väga hea 90...100 81...904 4 hea 70...89 71...80 3 rahuldav 45...69 61...70 2 puudulik 20...44 51...601 1 nõrk 0...50 Õppekirjandus ja allikad 1) Anepaio, T. Hussar, A. Sissejuhatus õigusteadusesse. Juura. Tallinn, 2003; 2) Tanning, L. Saage tuttavaks-Euroopa Liit. TEN-TEAM OÜ. Tallinn 2001; 3) Laffranque,J. EL ja EÜ institutsioonid ja õigus. Sisekaitseakadeemia. Tallinn 1999; 4) Euroopa Liit. Amsterdami leping. Konsolideeritud lepingud. Eesti õigustõlke keskus. Tallinn 1998; EUROOPA LIIDU INSTITUTSIOONID JA ÕIGUS 1 AP Piirivalvekolledz 2007 1. Kuidas EL alguse sai. Lepingud Ühinenud Euroopa idee 1767 Jacob Heinrich von Lilienfeld 19 saj lõpp, Friedrich Martens Richard Coudenhove-Kalerg 1923 Paneuroopa liikumine; Briand- Kellogi pakt 1925;
3. EL nõukogu kaks viimast koosolemist, millal? Aruteluteemad, kes olid kohal 4. EL ülemkogu kaks viimast koosolemist. Vastused: 1. Maastrichti lepingule, mida kutsutakse ka Euroopa Liidu lepinguks, kirjutati alla 7. veebruaril 1992 ning see jõustus 1. novembril 1993. Leping pani aluse ühisraha euro loomisele ning tutvustas nn kolme samba süsteemi - Euroopa ühendust, ühist välis- ja julgeolekupoliitikat ning justiits- ja siseküsimusi. Parlament võitis Maastrichti lepinguga järgmist: Suurendas oma võimu, sest tutvustati kaasotsustusmenetlust Parlament valib komisjoni presidendi Parlament sai õiguse komisjonilt paluda mingi õigusakti ettepanekut Pani volinike ja parlamendiliikmete valimised paremasse suhetesse - volinikud on ametis 5 aastat, asudes ametisse 6 kuud pärast saadikuid Parlament sai õiguse luua oma uurimiskomisjone (näiteks hiljutine LKA ebaseaduslikku tegevust uurinud ajutine komisjon)
B.Varasemad laienemised Kuue asutajaliikmega ühinesid: 1973. aastal Taani, Iiri Vabariik ja Ühendkuningriik; 1981. aastal Kreeka; 1986. aastal Hispaania ja Portugal; 1995. aastal Austria, Soome ja Rootsi. C.Viies laienemine ELi viies laienemine on olnud Euroopa Parlamendi arvates ainulaadne, enneolematu poliitilise ja ajaloolise mõõtmega ülesanne, mis annab võimaluse kontinendi edasiseks rahumeelseks integratsiooniks. Euroopa Parlament on asunud seisukohale, et kõikidel taotlejariikidel on õigus saada luba liiduga ühineda. Parlament on siiski väljendanud mitmel korral muret ELi institutsioonilise raamistiku puudulikkuse ja laienenud liidu rahastamiseks vajalike lisaressursside pärast. Samuti on parlament läbirääkimiste käigus rõhutanud vajadust hinnata kandidaatriike lähtuvalt nende headest ja halbadest külgedest ning iga riiki eraldi vaadeldes. 1. Ühinemistaotlused
koostöövaldkonnad, sh ühtse turu ja majandus- ja rahaliidu toimimiseks vajalikud tingimused. Selle samba valdkondades on EL koostöö rahvusülene, st liikmesriigid on andnud EL institutsioonidele õiguse teha otsuseid, mis on neile kohustuslikud kas pärast vastavaid siseriiklikke protseduure või viimastest sõltumatult. 1997 kiideti Amsterdamis heaks uus liiduleping, mille peaeesmärk oli muuta ühenduse institutsioonid efektiivsemaks ja parandada koostööd liidu sees enne uut laienemist. Suurt tähelepanu pöörati julgeolekuküsimustele. 2000 sõlmiti Nizza leping tehti vajalikud muudatused EL ülesehituses. Tehti pigem kosmeetilisi parandusi. Kehtima jäi põhimõte, et rahvaarvu arvestades on väikeriigid kõigis Euroopa Liidu institutsioonides üleesindatud. Ainukese liikmesriigina oli Iirimaa seadnud lepingu sõltuvusse rahvahääletuse tulemusest, ülejäänud riigid ratifitseerisid lepingu parlamendis. Esimesel
ühildatakse- komisjon, nõukogu). Liikmed: Prantsusmaa, Lääne-Saksamaa, Itaalia, Madalmaad, Luksemburg ja Belgia. I laienemine 1971/3: Suurbritannia (De Gauelle lahkub, britid saavad ühineda. Läbirääkimiste tulemusena hulk erandeid. Iga-aastased tagasimakased. Ühines ka Gibraltar- aga mitte kõik briti territooriumid.) Iirimaa (vaene õnentu riik, ühines sest britid ühinesid.) Taani- ka brittide präast. Norra (põhjus sama mis teistel. Referendumi vastus ei). Elu peale laienemist: Probleem (AraabiaIisraeli sõda 1973. Bretton-Woodsi kokku kukkumine. Brittidele ei meeldi midagi). Majanduskasv (saadi üle majanduskriisist, brittide ühinemine peamine mootor.) Uuendused (Euroopa Parlament- esimesed valimised 1979, Euroopa Ülemnõukogu: veel mitte institutsioon, aga sisu algus). Liikmed 9: PRN, L-Sksm, Benelux, SRB, Iirimaa, Taani, Itaalia, Belgia, Madalmaad. Mujal Euroopas: Idablokk (rahutused, 1956 ja 1968. Balkani probleemid, eurooap integ ei osale). Püreneed
1951 loodi 6 riigi Euroopa Söe- ja Teraseühendus - Belg, Holl, Luksemburg (lüh Beneluxi maad), Prants, Saksam ja Itaaalia : lüh ESTÜ. ESTÜ sees kaotati impordi ja eksporditollid, kaotati hinda ja tarneid mõjutavad piirangud, seati eesmärgiks kehtestada stabiilne varustatus ja madalaim põhjendatud hind. Kokkuvõttes see õnnestus 2-4 aasta jooksul. Lääne-Euroopa kogub ühtsust läbi ESTÜ: ESTÜ oli esimene Eur rahvusülene institutsioon, mis ei lähtunud rahvuslike valitsuste suunistest; tegutses iseseisvalt ja mõjutas rahvuslikke valitsusi . ESTÜ tunnistas Saksamaa taas võrdväärseks teistega ja valmistas ette Pr-Saksa leppimiseks ja tervikl Lääne-Eur majandusruumi loomiseks. Tänu Ülemameti (pr Monnet) otsusekindlusele - majand väga efektiivne. Kuue riigi terasetoodang suurenes 5 a (1952-57) jooksul 40%, lisaks võeti vastu 1957 deklaratsioon töötingim ühtlustamisest ühinenud riikides.
1951/52 Euroopa Söe- ja Teraseühenduse asutamine. Eesmärgiks kindlustada rahu võitjate ja kaotajate vahel. Ühendada neid koostöös. Luua söe- ja terasealane vastastikune sõltuvus, et üks riik ei saaks enam oma relvajõude mobiliseerida teiste teadmata. Kiirendada majanduslikku arengut, tööturu laienemist ning elukvaliteedi tõusu liikmesriikides. Institutsioonid: Ülemamet, Ministrite Nõukogu, Euroopa Assamblee, Euroopa Kohus. 1957/58 Rooma lepingud: Euroopa Majandusühenduse asutamisleping. Eesmärgiks ühisturu loomine, majandusühenduse laiendamine teistesse valdkondadesse, institutsionaalse struktuuri loomine. Institutsioonid: Euroopa Komisjon, Ministrite Nõukogu, Parlamentaarne Assablee, Euroopa Kohus, Euroopa Investeerimispank, Majandus- ja Sotsiaalkomitee, Kontrollikoda. Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamisleping
tõhusust, ühtsust ja läbipaistvust, ning selle tulemusena saavad kasu Euroopa kodanikud. (nt: Lissaboni lepinguga tugevdatakse Euroopa Parlamendi volitusi õigusloome ja ELi eelarve ning rahvusvaheliste lepingute heakskiitmise valdkonnas. Muudetakse Euroopa Parlamendi koosseisu. Euroopa Parlamendi liikmete arv võib olla kuni 751, st. 750 liiget ja president) Euroopa Liidus on nüüd seitse institutsiooni: Euroopa Parlament, Euroopa Ülemkogu, Euroopa Liidu Nõukogu, Euroopa Komisjon, Euroopa Liidu Kohus, Euroopa Keskpank ja Euroopa Kontrollikoda. Loodi uus välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja / komisjoni asepresidendi ametikoht, et tõhustada ELi tegevust rahvusvahelisel areenil ning paremini kaitsta Euroopa huve ja põhiväärtusi maailmas. Oma töö järjepidevuse huvides valib Euroopa Ülemkogu maksimaalselt viieks aastaks Euroopa Ülemkogu eesistuja. Sellega muudetakse ELi
euro kasutuselevõtt, ohutumad toiduained ja rohelisem keskkond, elatustaseme tõus vaesemates piirkondades, ühismeetmed võitluseks kuritegevuse ja terrorismi vastu, odavnenud telefonikõned ja lennureisid, miljonid võimalused õppimiseks välismaal …. ja veel palju muud. Kuidas EL toimib? ELi liikmesriigid loovad asutused, kes juhivad ELi ja võtavad vastu õigusakte. Peamised asutused on: Euroopa Parlament (esindab Euroopa rahvast), Euroopa Liidu Nõukogu (esindab liikmesriikide valitsusi), Euroopa Komisjon (esindab ELi ühiseid huve). Mida tulevik toob? Euroopa Liit ei ole täiuslik, seda peab pidevalt paremaks muutma. See sõltub teist! Mida te soovite, et EL teeks ning mida mitte? Arutage neid küsimusi sõpradega, perega, oma töökaaslastega. Seejärel edastage oma arvamus poliitikakujundajatele. ELi tulevik otsustatakse demokraatlikult dialoogi ja arutelude kaudu.
toimimise ning parema koostöö tema liikmete vahel. – Varem juhtis Euroopa Ülemkogu tööd Euroopa Liidu Nõukogu eesistujariigi riigipea või valitsusjuht, kes tegi seda oma põhitöö kõrvalt. Herman Van Rompuyon oli Euroopa Ülemkogu eesistuja alates 1. detsembrist 2009. Alates jaanuarist 2010 valmistab ta ette ja juhatab Euroopa Ülemkogu kohtumisi. Donald Tusk on Euroopa Ülemkogu eesistuja alates 2014. aasta detsembrist. EUROOPA PARLAMENT • Otseste valimiste kaudu viieks aastaks moodustatav EL juhtimisorgan 1979.a alates. Alates 2009.a koosneb 785 liikmest. • Europarlament on ainuke EL juhtorgan, mis peab oma kohtumisi ja debatte avalikult. Europarlamendis istuvad liikmed poliitiliste gruppide kaupa (ühiste poliitiliste vaadetega), mitte rahvuslike delegatsioonidena. • Poliitilise grupi moodustamiseks on tarvis vähemalt 29 inimest, kui nad
osalus (nn subsidiaarsuse põhimõte), tugevam hääl kodanikele, pädevuste selge jaotus ELi ja LRde vahel, EList välja astumise võimalus. b) Tõhusam Euroopa: otsustusprotsess (Nõukogus kaasotsustamismenetluse laiendamine uutele valdkondadele), institutsionaalne raamistik (Euroopa Ülemkogu juurde loodi valitava eesistuja ametikoht 2,5a), kodanike elu parandamine (uued tegevusvaldkonnad), loodi EL välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ametikoht. Euroopa Liidu institutsioonid ja liikmesriikide esindatus 7. Mis on Euroopa Parlamendi funktsioon Euroopa Liidus? Millist rolli on Euroopa Parlament mänginud Euroopa integratsiooni protsessis? Funktsioonid: a) võtab vastu õigusakte (koos Nõukoguga) – Nõukogu kõrval peamine seadusandlik institutsioon b) demokraatlik järelvalve kõigi ELi institutsioonide üle (eelkõige Komisjon) c) ELi eelarve arutamine ja selle vastuvõtmine koos Nõukoguga
annaabi.ee 
