Piima moodustamisel on roll kogu organismil, näiteks globuliinist ja vabadest aminohapetest saab piimavalgu. On ka valke mis kanduvad keemiliste muutusteta verest piima. Vereplasma rasvhapped ja neutraalsed rasvad on põhiliseks koostisosaks piimarasval, mida sünteesitakse glütseriinist. Laktoos tekib veresuhkrust ja madalmolekulaarsetest lenduvatest rasvhapetest. Mineraalid ning vitamiinid lähevad muutumatult verest piima. Piima eritumist reguleerib neurohormonaalne süsteem, milles juhiks on närvisüsteem, mis reguleerib oksütotsiini ja adrenaliini abil piima väljutamist udarast (Kiiman, 2011). 1.3 Piimajõudlus Lehmade piimajõudlust ei hinnata ainult saadud piima koguse järgi, lisaks määratakse iga lehma piimast rasva- ja valgusisaldus. Nende alusel saab välja arvutada valgu- ja rasvatoodangu kilogrammides kogu aasta, laktatsiooniperioodi, 305 päeva laktatsiooni ja eluaja kohta
näärmekoest vajuma allapoole udaratsisterni. Oksütotsiini toimel lõtvub nisa otsas paiknev ringlihas. Kui looma ärritada, hirmutada või teha talle haiget, paiskub verre adrenaliin. See on vastupidise toimega oksütotsiinile ja takistab piima väljumist. Udara lüpsiks ettevalmistamisel tuleb tegutseda kiiresti. Oksütotsiini toime avaldub umbes 1 - 1,5 minutit pärast udara ettevalmistamist ja kestab ~ 5 minutit. Selle aja jooksul peab saama lehm lüpstud. Veisekasvatusseadmeidneurohormonaalne s66rdumisrefleks.jpg Udar-lypsS66rdumise neurohumoraalne skeem.gif ..Anatoomia Bristoli ülikoolmammary.gif PHYSIOLOGY OF MILK PRODUCTIONPHYSIOLOGY OF MILK PRODUCTION.htm Udar-lypsUdara siseehitus2.gif Eellüps Igast nisast lüpstakse käsitsi paar juga piima spetsiaalsesse nõusse mustale sõelale (mustal põhjal on muutused piimas selgemini eristatavad). Eellüpsil: · avastatakse muutused piimas (need viitavad mitmesugustele udarapõletikele)
otsene kontakt märklaudrakkudega aksonite (1m) kaudu. Närvid edastavad signaalid väga kiiresti. Elektriline signal edastatakse from nerve body to nerve terminal ja neurotransmitterid vabastatakse märklaurakudesse. Närvi terminal asub väga lähedal märklaudrakust – 20 nm. (HP, p51) Depolariseerumine, Ca-ioonide rakudest väljumine või vabastamine retikulumist. Raku laengu muutumine. 4 Neurohormonaalne regulatsioon: neuroepofüüs, hormoonide trantsport ajuriptsi tagumisse ossa ja siis organism laiali. Keemilised ja elektrilised sünapsid. (õp., lk 177-178) Ühel neuronal võib olla kuni mitukümmend tuhat sünapseid. Keemilised sünapsid : Aktsioonipotentsiaali toimel vabaneb presünapsi põiekestest transmitter, tungib sünapsipilusse ja kutsub sõltuvalt sünapsi liigist esile postsünapsimembraani potentsiaali muutuse.
raku teises komparmendis (nt glükoosi täielik lammutamine toimub mitokondrites, glükoos biosüntees aga tsütoplasmas). Katabolsete ja anaboolsete radade peenregulatsioon on ka erinevalt organiseeritud. Nii garanteeritakse nende reaktsioonide vajalik suunitlus ja üheaegse toimumise võimalus. Metabolismi regulatsioon on kiire, paindlik, efektiivne. Regulatsiooni tervilikkus tagastajse rakkudevahelise (neurohormonaalne regulatsioon) ja rakusisese kommunikatsiooni vahendusel (signaali ülekande rajad, sekundaarsed ülekandjad, reaktiivsed osakesed jne) Rakusisese regulatsiooni üks printsiipe on teatud valkude/ensüümide aktivatsioon ja inhibitsioon nende fosforüülimise/defosforüülimisega. Tervikregulatsiooni põhimehhanismid ja varjandid on : · Biomolekulide ja bioelementide (ioonide) rakku tuleku kiirus ja raku kompartmenide vahelise liikumise
· Osa valke läheb verest üle piima keemiliste muutusteta · Piimasuhkur tekib veresuhkrust ja madalmolekulaarsetest lenduvatest rasvhapetest. · Piimarasva koostises on peamiselt vereplasma neutraalsed rasvad ja rasvhapped. · Vere glükoos muundub glütseriiniks, mida kasutatakse piimarasva sünteesiks · Vitamiinid ja mineraalid lähevad muutumatult verest piima. · Piimasekretsiooni reguleerib neurohormonaalne süsteem, milles on juhtiv osa närvisüsteemil. · Piima väljutamist udarast reguleerivad oksütotsiin ja adrenaliin. 32. Piima ja ternespiima koostis. Piim on keerulise koostisega valge või kergelt kollakas bioloogiline vedelik, mis sisaldab praktiliselt kõiki elusrakkude ehitamiseks ja funktsioneerimiseks vajalikke keemilisi aineid (süsivesikuid, valkusid, lipiide, mineraalsooli, vitamiine jne.). Ternespiim on pruunikaskollane,
annaabi.ee 
