Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Nikola Tesla - Geenius kes valgustas maailma". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
tesla, nikola, induktsioon, niagara, edison, inventor, marconi, serbia, edisoni, york, seadeldis, eluaastad, viimsed, tunnusta, 1856, leiutas, arendas, preester, mehele, graz, sõbraga, diagrammi, avastust, thomas, 1886, edastada, uurimust, koost, west, labor, avastused, viimased, yorgi, paranes, adolfi, geenius, kuulnud, nendest, füüsikaga, variandi1. Sissejuhatus Nikolai Tesla oli leiutaja, füüsik ning mehaanika- ja elektriinsener. Kõike paremini on tuntud tema tööd elektri ja magnetismi vallas. Järgnev referaat räägibki Nikolai Teslast - tema biograafiast, elusloost ning tema suurematest saavutustest ja nendeni jõudmisest. On võetud ka kokku, milles seisneb Nikolai Tesla tähtsus. 2. Biograafia Tesla oli tõeline visionäär, kes oli kaugel ees oma aja teaduse arendajatest. Paljudes USA osariikides peetakse tema sünnipäeval Nikola Tesla päeva. Nikola Tesla on sündinud 10. juulil 1856 neljanda lapsena Smiljanis, praeguses Horvaatias. Tema isa, Milutin Tesla oli Serbias õigeusu preester ja tema ema, Djuka Mandic väga andekas käsitööriistade leiutaja ning ka meisterlik käsitööline.
õhu dielektriline läbilöögipinge), siis muutub sädevahemik juhiks ning kondensaator tühjendatakse. Tekkiv säde omandab aga võnkesageduse, mis määratakse C2 ja induktori L abil. [2;3] Aastal 1878 avastas David E. Hughes, katsetades söemikrofonidega, et säde tekitas lähedal asuvas telefonis signaali, kuid seda peeti esialgu vaid induktsiooniks ning Hughes seda enam edasi ei uurinud. [1] Küll aga uuris elektromagnetkiirgust ja selle tekitamise ning ka tajumise võimalusi nii Nikola Tesla kui ka Jagadish Chandra Bose ning aastal 1895 sai nende eksperimentide tulemuste põhjal Guglielmo Marconi valmis seadme, mis oli võimeline nii edastama kui vastu võtma raadiosignaali ning seda pika maa taha, kuna ta avastas et signaali levimise kaugus on võrdne antenni kõrguse ruuduga, mida nimetatakse tema auks Marconi seaduseks. [4] Kuid sädevahe-saatjatel oli üks suur miinus signaal oli väga ,,räpane" ja laia ribalaiusega, segades teisi lähedal olevaid saatjaid-vastuvõtjaid
tootmissüsteemi detaile kuid mõned selle edukuse elemendid peab ikkagi esile tooma. Näiteks see, kuidas TPS haldab automudeli põlvkonna asendust tehases. Olles väga tehnoloogiamahukas tööstusharu, autotööstus nõuab suurt protsesside paindlikust, et püsida konkurentsis. Mudelite uuendused ja „face-lift“id toimuvad oluliselt kiiremini kui mõnikümmend aastat tagasi. Teatud innovatsioonide puhul kliendid küll valmis ootama lubatust pikemalt (hea näide on Tesla, mis hilines Model S turuletulekuga mitme aasta võrra, nüüd hilineb Model X-ga, ilmselt hilineb ka Model 3 tulekuga) kuid need on pigem erandid (mõned entusiastid ilmselt valmis ka Toyota Mirai oodata mitu aastat) ning ei puuduta massturgu, kus Toyota saab oma kõige suuremaid tulusid. Suurte organisatsioonide dilemma seisneb selles, et efektiivsus nõuab suurt bürokraatiat, viimane aga pidurdab paindlikust ja tekib suletud ring
Arenesid nii mootorid, lennukikered, juhtimissüsteemid ja kõik muu. Ja alles 60 aastat tagasi oli lennuk puust ja lõuendist masin, mis suutis heal juhul sadakond meetrit lennata. Kuid lennukeid ei toodetud vaid Ameerika Ühendriikides ja Nõukogude Liidus - ka Euroopas (väikesel määral ka Aasias) toodeti väga arenenud sõjalennukeid, olid ju Saksamaa ja Suurbritannia reaktiivlennunduse hälliks. Ning üks väga oluline uuendus tuligi Suurbritanniast - Nikola Tesla idee vertikaalselt õhkutõusvast lennukist sai reaalsuseks. Peale ohtrat katsetamist valmiski Harrieri ja Bristol Siddeley koostööl vast üks kuulsamaid seda tüüpi lennukeid - Harrier Jump Jet, mis suutis vertikaalselt (st. ilma hoovõtuta) õhku tõusta ning ka maanduda. Esimene seda tüüpi lennuk valmis küll mõned aastad varem, kuid see jäigi vaid prototüübiks. Ka see valmis Suurbritannias. Kuid reaktiivlennuk polnud endise natsisaksamaa ainus panus
PIRITA MAJANDUSGÜMNAASIUM Anete Merilin Leetberg XIIA ENERGIAALLIKAD MAISMAATRANTSPORDI ARENGUS Referaat Juhendaja: Õpetaja Ergo Aas Tallinn 2012 Sissejuhatus Energiaallikate areng maismaatrantspordis pole vist ühegi lugeja jaos liialt uudne teema. Arvan, et kõik oskaksid peast nimetada etappe, mis sellega seotud on. Põhjuseks loomulikult aktiivne meediakajastus ja ajaloo tunnid. Trantsport on 21. sajandil elavale isikule lihtsalt sama oluline kui toit ja elukoht. See on ka üks põhjustest, miks me sellest koguaeg kuuleme, inimesi huvitab areng ja uued saavutused. Me ei taha leppida millegi teis
I Ajalugu Serbia ja Montenegro liitriigi moodustasid Serbia Vabariik (pealinn Belgrad) ja Montenegro Vabariik (pealinn Podgorica). Liitriigi pealinnaks oli Belgrad, kus asusid parlament ja president, kes oli ühtlasi valitsusjuht. Riigi kõrgeim kohus asus Podgoricas.3. juunil kuulutas 2006 kuulutas Montenegro end iseseisvaks. 5. juunil kuulutas Serbia end iseseisvaks ning Serbia ja Montenegro õigusjärglaseks. Kuna need rigid olid pikemat aega eraldi riikidena olnud,siis järgnevalt üldised ülevaated ajaloost mõlema riigi puhul: 1.1 Serbia Serbia riigi juured ulatuvad 9. sajandi esimesse poolde. Serbia kuningriik loodi 11. sajandil ja 14. sajandil sai sellest suurriik, mis langes türklaste kätte pärast Kosovo lahingut 1389. Osa Serbia piirkondi suutis veel 70 aastat vastu panna, enne
· Pooli sisse asetatud raudsüdamik tugevdab tunduvalt vooluga pooli magnetvälja. Kui vooluring katkestada, kaob magnetväli poolis ja südamikus. · Elektromagneti magnetväli tugenevneb voolutugevuse suurendamisel ja oleneb raudsüdamiku materjalist ja kujust. · Raua ja terase magneetumise põhjustab elektronide korrapärastatud liikumine aatomites, mis tekib tugeva magnetvälja. 2. Magnetiline induktsioon Magnetiline induktsioon ehk magnetinduktsioon on füüsikaline suurus, mis iseloomustab magnetvälja vastavas ruumipunktis: magnetiline induktsioon on magnetvälja magnetvoo tihedus. Tähiseks on B ja SI- süsteemi ühikuks tesla (T). Magnetvälja põhjustatav jõud Magnetväljas liikuvale laetud osakesele mõjuv jõud kus F on jõud (njuutonites) q on osakese elektrilaeng (kulonites) v on osakese hetkkiirus (m/s) B on magnetiline induktsioon (T). Vooluga juhile mõjuv jõud
6 7 2. TEHNILISED NÄITAJAD Elektriautosid on täna saada väga erinevate omadustega. Linnasõiduks sobivad ka väiksemad ja omapärasema disainiga autod, maanteel on parem suuremaga sõita. Hea ülevaate erinevate elektriautode tehnilistest näitajatest saab alljärgnevast tabelist. Tehnilised andmed: Nissan LEAF Citroën Volkswagen Tesla model S C-ZERO E-GOLF Tavalaadimine 230V 12h 230V 7h 230V 10h 230V 8h Kiirlaadimine 120 kW 50 kW 50 kW 120kW (26min ja 80%) (30min ja 80%) (30min ja 80%) (26min ja 80%) Sõidukiirus 140 km/h 130 km/h 138 km/h 193km/h Auto pikkus 4.445 m 3
mõjub alati jõud. Selle jõu (F) suhe juhtmelõigu pikkuse (l) ja voolutugevuse (I) korrutisse on igas magnetvälja osas ühesugune, s.t. F/ I l = const. Sead konstanti nimetataks magnetiliseks induktsiooniks, mille tähis on B ja ühik 1 T (tesla). Kui 17 magnetvõljs jõujoontega risti asuvas 1 m pikkuses juhtmes on voolutugevus 1A ja juhtmele mõjub jõud 1N, siis on magnetilne induktsioon võrdne 1T. F = I B l sin - nurk juhtme ja magnetvälja jõujoonte vahel. Kui juhe on magnetväljaga risti, siis = 90° ja sin = 1. Kui juhe on magnetväljaga paraleelne, siis = 0° ja sin = 0 . Juhtmel mõjuva jõu suunda määrab nn. ,, vasaku käe reegel ". Kui asetada vasak käsi nii, et magnetvälja jõujooned suunduvad peopessa ( peopesa N - pooluse poole) ja väljasirutatud sõrmed näitavad voolu suunda juhtmes, siis harali aetud pöial näitab
rahumeelselt järk-järguliste reformide teel; Vene enamlased soovisid võimu revolutsiooniga ja proletariaadi diktatuuri kehtestamist; anarhistid olid üldse mõttetud mehed. Samuti laines naisõiguslus, antisemitism. Rassism oli tavaline. Teadus ja tehnika Autode konveiertootmine (Ford T; Ford; 1908), õhulaevad (Ferdinand Zeppelin; 1900), lennuk (vennad Wrightid 1903), raadio (Marconi?, Popov?, Tesla?), sünteetilised värvid, raskekuulipildujad, kiirlaskerelvad, kaevikud, miinipildujad, kvantmehhaanika, erirelatiivsusteooria, freudism. Kultuur 1901 hakatakse välja andma Nobeli preemiaid. Arhitektuuris jätkus juugend, tuli ekspressionism ja läks üle funktsionalismiks. Kujutavas kunstis isme jätkus: juugend (Gustav Klimt); ekspressionism (Edvard Munch); fovism (Henri Matisse); naivism (Henri Rousseau); kubism (Pablo Picasso).
11.1.INERTSIAALNE TAUSTSÜSTEEM EINSTEIN JA MEIE Albert Einstein kui relatiivsusteooria rajaja MART KUURME Liikumise uurimine algab taustkeha valikust leitakse mõni teine keha või koht, mille suhtes liikumist kirjeldada. Nii pole aga alati tehtud. Kaks ja pool tuhat aastat tagasi arvas eleaatidena tuntud kildkond mõtlejaid, et liikumist pole üldse olemas. Neid võib osaliselt mõistagi. Sest kas keegi meist tunnetab, et kihutame koos maakera ja kõige temale kuuluvaga igas sekundis umbes 30 kilomeetrit, et aastaga tiir Päikesele peale teha? Eleaatide järeldused olid muidugi rajatud hoopis teistele alustele. Nende neljast apooriast on köitvalt kirjutanud mullu meie hulgast lahkunud Harri Õiglane oma raamatus "Vestlus relatiivsusteooriast". Elease meeste arutlused on küll väga põnevad, kuid tõestavad ilmekalt, et palja mõtlemisega looduses toimuvat tõepäraselt kirjeldada ei õnnestu. Aeg on näidanud, et ka nn. terve mõistusega ei jõua tõe täide sügavusse. E
selle aja pärast kuulutataksegi Iisrael välja kõik naaberriigid lähevad Iisraelile kallale, aga keegi ei saa vastu Jeruusalemm - Sion (seetõttu sionistlik liikumine) juutidest valdav osa siirdub USAsse, sest Iisraelis raske vilja kasvatada jne majanduse ja tehnika areng tohutud arenguhüpped elukvaliteet tõuseb tohutu teaduseusk ennenägematu edasimineku aeg 1900/1903 lennunduse olulised verstapostid levib Marconi leiutatud raadio Tesla unistab juhtmevabast elektrist Henry Ford võtab 1913 kasutusele konveieri Tagasilöök progrssiusule: 1912 upub Titanic maailm globaliseerus arvamus, et sõjad muutuvad seeläbi võimatuks USA ja Saksamaa mööduvad Suurbritanniast Albert Einstein avardab maailmanägemust kultuuriilmingud ekspressionism kerkib esile saksamaal München ja Dresden värvid pole päriseluga sarnased autori isiklike elamuste väljendamine Der Blaue Reiter
vastuvõtja „Tule siia, ma tahan sind!“, Watson kuulis Alexandrit läbi vastuvõtja, seda seadeldist hakatigi kutsuma telefoniks. Sellise eduga hakkas Alexander reklaamima telefoni mitmetel avalikel demontratsioonidel. 1877. aasta 9. juuli avas Alexander „The Bell Telephone Company“ ehk „Belli telefoni firma“. 1886. aastaks oli ainuüksi Ameerikas üle 150 000 inimesel telefon. Telefonile lisati ka mitmeid täiustusi nt. mikrofoni lisamine, mis oli Edisoni leiutatud ja tänu millele ei pidanud enam telefoni karjuma, et teine midagi kuuleks. Kui Alexander Graham Bell 1922. aasta 2. augustil suri, suleti terve telefoni süsteem 1 minutiks kinni, et avaldad austust tema elutööle. 5 1.3 Hõõglamp Hõõglambi leiutas Thomas Alva Edison. Thomas Alva Edison sündis 11. veebruar 1847 Milanos, Ohio. Ta sai vähe haritud, kuid tal oli suur huvi keemia vastu ja ta hakkas ise
Tallinna Lilleküla Gümnaasium THOMAS ALVA EDISON Referaat Koostanud: Reelika Lõhmus 12B Juhendaja: õp. Viljar Laasi Tallinn 2010 ................................................................................................................................................2 SISSEJUHATUS...................................................................
Louis Armstrong Referaat Tallinn 2012 Sissejuhatus Louis Armstrong oli USA dsässtrompetist ja laulja. Ta sündis 4. Augustil 1901 New Orelansis ja suri 6. Juulil 1971 New Yorkis. Teda peetase senini dsässilegendiks ja üheks kõige mõjukamaks artisitiks dsässi ajaloos. Tal oli kergesi äratuntav veidi trompetiheli meenutav hääl, mida ta kasutas lauldes improviseerimiseks. Talle meeldis mängides muuta meloodiat ja sõnu. Elulugu Ta sündis vaeses peres, kes elas karmis linnaosas. Louis pidi raha teenima ajalehepoisina, et hoida oma ema eemale prostitutsioonist, kahjuks ei läinud see läbi. 11aastasena liitus ta poisterühmaga, kes laulisid tänaval, et raha saada. Louis töötas ka ühe Leedu juudi perekonna juures, kus ta tegi juhutöid. Selle pere juures nägi Louis, kuidas teisest usundist isikud neid taga kiusasid. Tema korneti mängimis oskused a
Tallinna Kiisude Kool Niagara Referaat Koostaja Heli Kopter 1a. klass Tallinn 2011 Sisukord 2. Sisukord + sissejuhatus 3. Niagara jõgi 4. Ajalugu 5. Niagara juga 6. Turismindus 7. Kokkuvõte, lisainfo 8. Kasutatud allikad Sissejuhatus Valitud teema Niagara valisin seetõttu, et olin huvitatud selle ajaloost. Tahtsin olla teadlik, miks seda kannab nimi ,,mürisev vesi". Olin huvitatud faktist - see on üheks aegade suurimaks turismimagnetiks. Töö eesmärgiks on anda lugejaile imepärane ettekujutlus Niagarast ning teha lugeja teadlikumaks harides üht selle huvitava põhiajalooga. Valitud infoallikateks on peamiselt raamatud, kuid sisu hõlmab ka endi tõlgitud teksti emakeelde kuna põhjalikuma ülevaate suutsid anda inglise keelsed
Jüri Gümnaasium EESTLASED AFGANISTANI MISSIOONIDEL Uurimustöö Marie Sarik 11.r klass Juhendaja: õp Hellar Lill Jüri 2013 SISUKORD SISUKORD........................................................................................................................................ SISSEJUHATUS................................................................................................................................ 1.AFGANISTANI AJALOOLINE TAUST 1.1 Afganistani geograafiline asukoht ja kultuur......... 1.2 Afganistani ajalugu................................................................................................................... 2.AFGANISTANI KONFLIKT NSVL (Nõukogude-Afganistani sõda) AJAL................................. 2.1 Sõja põhjused ja sõjakäik..............................................................................
ragtime. Dzässi iseloomustab variatsioonilis-improvisatsiooniline meloodia arendamine, ühtlaselt pulseerivale põhirütmile vastandatud meloodiarütmi ja saatepartii aktsentide nihked (off-beat), harmoonias paralleelne häältejuhtimine, tähtsuse omistamine interpreetide individuaalseie tämbrile, intonatsioonile, fraseerimisele jms. Esimesed kutselised dzässmuusikud ja -orkestrid tekkisid New Orleansi mustanahaliste kvartalites. Umbes 1917 sai dzässii keskuseks Chicago, hiljem New York, Kansas City jt. Dzässi arenguloos võib eristada kolme ajajärku: traditsionaalne dzäss (primitiivne dzäss, New Orleansi dzäss, diksildändi dzäss) Umbes kuni 1935. aastani swing. Alates 1945. aastast kaasaegne dzäss (bebop, cool jazz, hard bop jt.). Dzässbänd on orkestritüüp, mis arenes välja marsse ja populaarseid tantse mängivatest puhkpilliorkestritest. Dzässbänd koosnes algul kahest grupist: meloodia- (kornet, klarnet, tromboon) ja
[TIPPIGE ETTEVÕTTE NIMI] Archimedes Antiikaja suurim matemaatik Sisukord Sisukord.........................................................................................................................2 2 Sissejuhatus Archimedes (kreeka keeles: ; 287 - 212 eKr) Sürakuusast oli kreeka matemaatik, füüsik, insener, leiutaja ja astronoom. Kuigi tema elust pole palju teada, ta peetakse teda üheks juhtivatest antiikaja teadlastest. Tema edusammude hulka füüsikas kuuluvad hüdrostaatika ja staatika alused ja selgitus kangi printsiibist. Tema arvele kantakse uuenduslike seadmete kavandamine, sealhulgas nõguspeegel ja kruvipump, mis kannab tema nime. Kaasaegsed katsed näitavad, et Archimedese mõeldud masinad on võimelised ründavaid laevu veest välja tõstma ja panna neid põlema järjestatud peeglite abiga. Archimedest peetakse �
Valga Gümnaasium Tim Klampe 11 b klass EESTI KERGEJÕUSTIKU AJALUGU Uurimistöö Juhendaja õpetaja Riho Meri Valga 2013 SISSEJUHATUS Uurimistöös analüüsitakse ja uuritakse Eesti kergejõustiku ajalugu ning selle arengut.Tuuakse välja ka suurimad saavutused ja kuulsamad nimed.Lisaks sellele tuleb juttu ka kergejõustiku aladest, kus eestlased on edu saavutanud. Valisin selle teema, sest olen ise kergejõustikuga aastaid tegelenud ja see köidab mind siiani.Uurin kui head saavutused eestlased on teinud erinevatel kergejõustiku aladel.Eesmärgiks on uurida millised on parimad saavutused, kelle poolt ning millal ja kus need on tehtud. Uurimistöö on valminud põhiliselt interneti allikate alusel.Osa materjali on lisatud ka enda teadmiste põhjal.Uurimistöö on jaotatud osadeks alade kaupa, et oleks arusaadav ja lihtne leida vajalik teema ülesse. Tänan abi eest oma juh
Tallinna Täiskasvanute Gümnaasium Christoph Kolumbus Referaat Koostaja: Karina Jätsa 10E1 klass Harjumaa 2020 1 SISUKORD: Sisukord................................................................................................................... ........................................................ 2 Sissejuhatus............................................................................................................. ...................................................... 3 Kolumbuse lapsepõlv.................................................................................................................. .............................. 4 Kolumbuse esimene avastusretk Ameerikasse............................................................................................. 5 Kokkuvõtteks. Kasutatud kir
Põltsamaa Ühisgümnaasium Leonardo da Vinci Referaat Koostaja: Triinu Arula 7.d Põltsamaa 2012 Sisukord 1. Sissejuhatus.............................................................................................lk3 2. Vinci ja Firenze.......................................................................................lk4 3. Varajased õppetunnid..............................................................................lk5 4. Võitlus teenistuse eest.............................................................................lk6 5. Sõbrad.............
Tartu Ülikool Sotsiaal- ja haridusteaduskond Haridusteaduste instituut Klassiõpetaja õppekava KRISTIINA KASS Referaat Tartu 2012 Sisukord Sisukord............................................................................................................................................2 Sissejuhatus.......................................................................................................................................3 1. Elulugu..........................................................................................................................................4 2. Inspiratsioon.................................................................................................................................5 2.1 Lapsed.............................................................................................................................5 2.2 Lapsepõlv...............................................
kihlus enam saladus. Mõne aja pärast Franklin Delano Roosevelt ja Anna Eleanor Roosevelt abiellusid. Nende laulatus toimus 17. märtsil 1905. aastal Eleanori vanatädi Manhattani eramus, kus Eleanori onu Theodore Roosevelt andis pruudi peigmehele üle. Tänu oma neiupõlve nimele on Eleanor ainuke esimene leedi, kes abielludes oma nime ei vahetanud. Peale tema pole olnud ka ühtegi esimest leedid, kes oleks oma mehe sugulane. Peale noorpaari mesinädalaid Euroopas asusid nad elama New York City'sse, kus Sara oli Eleanori ja Franklini kodu kujundanud. Pärast pulmi pidi Eleanor oma sotsiaaltööst loobuma, seda mitte sellepärast, et Sara oli selle vastu, vaid hoopis sellepärast, et oli vaja perekonda luua. "Lähema kümne aasta jooksul olin ma kas äsja lapse saanud või parajasti uut saamas nii osutus mu tegevus märgatavalt piiratuks,"5 nii on esimene leedi ise öelnud. Lühikese aja jooksul tõi Eleanor ilmale kuus last, kellest üks suri imikueas: Anna Eleanor (3
Tallinna Tervishoiu Kõrgkool Õenduse õppetool Õ16kj(S) Anna Valuyskikh, Tatjana Davidenko, Maxim Bezzabotin BETTY NEUMAN Referaat õppeaines Õenduse alused Juhendaja Ivi Prits Tallinn 2019 SISUKORD SISSEJUHATUS........................................................................................................................3 1. ELULUGU..............................................................................................................................4 1.1. Varajased aastad...............................................................................................................4 1.2. Õppimine ja töökogemus..................................................................................................4 1.3. Praegune elu.......................
Tallinna Ülikool Matemaatika ja Loodusteaduste Instituut Eliise Muru MARIE CURIE Referaat Juhendaja PhD Jaanis Priimets Rühm: Füüsika-4 Tallinn 2014 SISUKORD SISSEJUHATUS.............................................................................................. 3 1. MARIE SKŁODOWSKA............................................................................... 4 1.1 Lapsepõlv ja noorukiiga......................................................................4 1.2 Ülikooliaastad..................................................................................... 5 2. MARIE CURIE............................................................................................ 8 2.1 Härra ja proua Curie...........................................................................8 2.2 Raadiumi avastamine...............................
TALLINNA POLÜTEHNIKUM Thomas Alva Edison Referaat nimi klass TALLINN 2013 Ajalugu Thomas Alva Edison (11. veebruar 1847 18. oktoober 1931) oli ameerika leidur ja ärimees. Edisoni loetakse üheks 20. sajandi viljakamaks leiutajaks tema nimel on ligi 1100 patenti. Thomas Alva Edison sündis 11. veebruaril 1847. Aastal Ohio osariigis, viimase lapsena seitsmest. Ta õppis rääkima nelja aastaselt, seejärel hakkas ta uurima erinevate asjade töötamismehhanismide kohta. Thomas sai lapsena vähe formaalset haridust, käies koolis kõigest paar kuud. Ema (Nancy Matthews Elliott 18101871) õpetas noorele Edisonile lugemist, kirjutamist ning aritmeetikat, mistõttu õppis ta palju asju iseseisvalt. Thomase isa (Samuel Ogden
Marilyn Monroe Sissejuhatus Marilyn Monroe lugu kulgeb kui muinasjutt, milles on nii täitunud kui täitumata jäänud soove, lugu, mis on põhiolemuselt küll ameerikalik, ent ühtlasi vägagi universaalne. Marilyn Monroe müütiline saatus on ainulaadne. Ühegi teise filmistaari elu üle ei ole biograafid, kirjanikud, ajakirjanikud ja vandenõuteoreetikud sellisel määral spekuleerinud. Kes oli see kaunis rõõmsate silmadega laps, kelle elu algas Norma Jeane'ina ning kelle süütu aura äratas lühikese ja lõppkokkuvõttes traagilise elu kohta nii palju fantaasiaid? Elulugu MM sündis 1. juunil 1926. aastal Los Angeleses Gladys Pearl Bakeri, neiupõlvenimega Monroe, kolmanda lapsena. Sünnitus oli kerge, ent mitte elu, mis sellele järgnes. Lapse sünnitunnistusele sai kirja ,,Norma Jean Mortenson". Norma sünni ajal töötas Gladys tehnikuna filmitöösuses, kus kaastöölised aitasid tal haiglaarveid tasuda, sest
Lagedi Kool DMITRI MENDELEJEV Referaat 9. klass Lagedi 2017 SISUKORD 2.1 Elu enne perioodilisustabelit........................................................................5 2.2 Perioodilisustabel......................................................................................... 5 2 SISSEJUHATUS Referaadis kirjutan ma Dmitri Mendelejevist. Dmitri Mendelejev oli kuulus vene keemik, kes esimest korda lõi perioodilisustabeli. Otsustasin valida selle isiku, sest kõikidest teemadest paelus see mind kõige rohkem, kuna mulle meeldib inimeste kohta uurida. See on võimalus näha asju nende vaatenurgast ning uurida, miks ja kuidas nad tulid selliste ideede peale. Mendelejevi puhul huvitas, kuidas ta leiutas perioodilisussüsteemi? Referaadis saab Dmitri Mendelejevi kohta lugeda tema
Pärnu Kuninga Tänava Põhikool Uurimistöö EESTI OLÜPMIAVÕITJAD TAASISESEISVUSE AJAL JA OLÜMPIA AJALUGU Autor: Kristofer Paulberg Juhendaja: Leene Soekov Pärnu 20121 Sisukord 1. Sissejuhatus............................................................................................................................3 2. Antiikolümpia ehk Olümpiamängud ajalugu.........................................................................4 2.1. Päritolu............................................................................................................................4 2.2. Müüdid olümpiamängude päritolu kohta........................................................................4 2.3. Ajalugu............................................................................................................................4 2.4. Esimesed olümpiamängud...............................................................................................5 2.5. Olümpiamängude kava.......
Gustav Adolfi Gümnaasium Referaat Jossif Stalin Koostas: Klass: Juhendaja: Tallinn 2015 Sisukord Jossif Stalin........................................................................................................ 1 2 Sissejuhatus Olles mitmed aastad ajalugu õppinud ja paljudest mineviku sündmustest ülevaate saanud, pean tõdema, et nii minevikus kui ka tänapäeval jääb palju silma-kõrva meie suur ja võimas idanaaber Venemaa. See suurriik on Eestit kaua ja suurelt mõjutanud läbi oma enamjaolt diktaatorlike riigijuhtide. On siiani mõistmatu, miks Venemaal endiselt puudub demokraatia, nii nagu enamjaolt mujal maailmas. On väljakutse uurida üht neist mõjuvõimsatest juhtidest lähemalt - käesolev referaat keskendub kurikuulsale NSV Liidu riigijuhile Jossif Stalinile. Töö sisaldab ülevaa
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS ARVUTID JA ARVUTIVÕRGUD Allan Pertel JEAN SIBELIUS Referaat Juhendaja: Kai-Tõe Ellermaa Pärnu 2012 SISSEJUHATUS Jean Sibelius, kelle täisnimeks Johan Christian Julius Sibelius. Sündis 1865 aastal Hämeenlinna's ning suri 1957 aastal Järvenpää'l. Jean Sibelius oli Soome klassikalise muusika helilooja, üks tuntumatest heliloojatest 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi algul. Tema muusikal on olnud tähtis roll Soome rahvusliku identiteedi kujundamisel. ELUKÄIK Sibelius sündis rootsi keelt rääkivasse perre Hämeenlinnas. Kuigi teda kutsuti perekonnaringis Janneks, hakkas ta õpinguaastail kasutama oma nime prantsusepärast varianti Jean, mis oli inspireeritud tema merd sõitnud onu visiitkaardist. Soomes on ta tuntu
Viimane päästepaat saabus ,,Carpathia" juurde alles 9 tundi peale ,,Titanicu" uppumist. ,,Carpathia" reelingud olid täis ,,Titanicu" reisijaid. Inimesed käisid ringi ja otsisid omakseid. Kell 5.40 äratas ,,Californiani" kapten radisti ja käskis uurida midagi selle salapärase laeva kohta. Kui kapten kuulis, et ,,Titanic" põrkas vastu jäämäge ja uppus, käskis ta auru juurde panna ja sündmuskohale minna, kuid oli juba liiga hilja. New York kihas, keegi ei teadnud, mis oli täpselt juhtunud. Teatati, et kell 10.25 saatis ,,Titanic" välja signaali CQD. Pisut hiljem teatati, et ,,Titanic" evakueerib naisi ja lapsi. Seejärel saabus vaikus, ajalehed olid kahevahel, nad ei teadnud, mida uskuda. ,,New York Herald" kirjutas ebalevat: ,,Uus liinilaev ,,Titanic" põrkas kokku jäämäega ja palub abi. Laevad tõttavad talle appi." Üksnes ,,New York Times" näitas välja otsustusjulgust.
annaabi.ee 
