"Kui ma oleksin � petaja .." Kui ma oleksin � petaja , oleksin ma kindlasti hea. �ritaksin �pilastega k�ituda ja l�bi saada, nii nagu normaalne inimene peab. Ise ma eriti �petajatega l�bi ei saa ning sellep �rast oleksin ma kannatlik, et ka sellised �pilased nagu mina saaksid korraliku hariduse k�tte ja koolist lahkudes ei saaks meenutada, kui halb �petaja tal ikkagi oli. Kui ma oleksin �petaja, teeksin ma k�ike l�busalt. Tihtilugu on tunnid liiga t�sised ja igavad ning seep �rast kaob �pilastel huvi ja nad hakkavad lihtsalt muude l�busate asjadega tegelema. Kui tund oleks natukenegi m�nguline, teeks �pilased rohkem kaasa ja mul oleks hea � petada ning �pilastel hea �ppida. Kui ma oleksin �petaja, oleksin ma hooliv. V�taksin k�iki �pilasi v�rdsetena, sest k�ik peavad ju saama korraliku hariduse, olgu ta suur, v�ike, paks v�i peenike .
Stunne nullib naudingu Paljugi, mida koolis saaks selgeks ppida naeru ja rmuga, pivad lapsed pisarsilmi Kauneim keel koosneb enamasti lihtsatest snadest Kige kindlamalt usutakse seda, millest teatakse kige vhem Valel pole jalgu, kll aga keelepeksu tiivad Tde hoiab ked paremini puhtamad kui seep Kohene tnu on parim tnu Laisa jaoks on maa alati klmnud ra usu kike, mida kuuled, ja ra rgi kike mida tead Mees nitab juba nooruses milleks ta saab Meest rkimine ei tee suud magusamaks Hea petaja on parem kui tnnitis raamatuid Kes tahab ppida, leiab ka petaja Isegi, kui oled igel rajal, joostakse sust le, kui jd istuma Mida thendab olla hrrasmees? Esimesena tnamist ja viimasena kaebamist Vimalus ei oota et sa uksele koputaksid, uks tuleb maha murda nnes peavad sbrad tulema kutse peale, nnetuses aga ilma kutseta Suhtu vanematesse nii, nagu sa sooviksid, et sinu lapsed sinusse suhtuksid iglane inimene pole mitte see, kes ei tee lekohut, vaid see, kellel on
"). Võimalik, et tal mõlkus meeles saksakeelse eesti värsseepose loomine. Kreutzwald kasutas Faehlmanni visandeid hiljem eepose ,,Kalevipoeg" koostamisel. RAIMOND KAUGVER (25. II 1926 24. I 1992) Raimond Kaugver on sündinud Rakveres raamatupidaja pojana. Lõpetas 1942 Rakvere gümnaasiumi ja põgenes 1943 Saksa mobilisatsiooni eest Soome. Võitles Soome armees, pöördus 1944 Eestisse tagasi, kus võitles Saksa armee koosseisus. Oli seejärel Rakvere lähedal õpetaja. Arreteeriti 1945 süüdistatuna kodumaa reetmises ja oli 1949. aastani Vorkuta vangilaagris söekaevur, sanitar ja velsker. Töötas 1950 1961 Tallinna trammitrustis peamiselt teemeistrina, seejärel oli kutseline kirjanik Tallinnas. Suri Tallinnas, maetud Metsakalmistule. Avaldanud 16 + 2 (postuumselt) romaani, näidendeid, novellikogusid, kuuldemänge. Kaugver kirjutas nii Soome armees kui ka Siberi vangilaagris. Et Kaugver oli saanud kõigest viis aastat,
Kõik kommentaarid