Nimetu (0)

Eesti maine maailmas
Paljude välismaalaste jaoks on Eesti üks koht Euroopas. Teiste jaoks on Eesti hea koht elamiseks. Kolmandad ei tea eestist midagi. Neljandad on loonud omale arvamuse, et eestis elavad vaesed ja kriminaalsed inimesed. Selles on palju ülekohut, kuid samas ka tõde.
Eesti maine üheks suurimaks kujundajaks on kriminaalid. Eesti kuritegevus on meie naaberriikides üpris kõrgel tasemel, eriti Soomes. Nii mõnedki eestlased on jäänud vahele narkohangeldamisega. Eesti maine narkokulleritena on põhjamaades nüüdseks juba üsna tugevalt sisse juurutatud. Ka soome ajakirjanduses on eestlaste kriminaalsus viimasel ajal tihti teemaks. Näitena toon meie naaberriigi ühe tuntuma ajalehe “Helsingin Sanomat”. Tegemist on kvaliteetajakirjanduse alla kuuluva väljaandega. Ajalehes räägitakse meist kui maksupetjatest, varastest ja üleüldistest kriminaalidest. Ühes uudisloos kirjutati, et eesti hulkurkoer ründas Soomes kodanikku. Kuidas koera rahvus välja selgitati, seda ei ole loomulikult mainitud . Kõigele lisaks on “Helsingin Sanomatis” kirjutatud, et Eestist läheb iga päev Soome sada pätti. Kust on selline konkreetne arv võetud, jääb jällegi küsimärgi alla, sest fakte ei peetud artiklis vajalikuks mainida. Eestlased ei ole sugugi ainsad, kes Soome kuritegevuse lähiaastatel kasvuteele on viinud. Vastupidi, “ Postimees ” kirjutab, et Soomes ollakse rohkem mures hoopis uute tulijate pärast, kes on eelkõige Poola, Rumeenia või Bulgaaria päritolu. Ka leedulaste osakaal kuritegevuses on hakanud kasvama. Seetõttu ei ole eestlased kuritegevuse tipus , on palju muid rahvusi, kelle osakaal on samuti väga suur. Niisiis ei ole me kõige hullemad, kuid arenguruumi paremuse poole on veel kõvasti.
Ameerika Ühendriikides töötab illegaalselt päris suurel hulgal eestlasti, kes on meie maine suutnud ära rikkuda, sest neid seal ei sallita. Samamoodi ka Kanadas, kus on väga palju illegaalset Eesti tööjõudu. Reisides Kanadasse on lennujaamas ebasoovitavate riikide nimekiri, kuhu kuulub ka Eesti.
Ka Õhtulehe kaante vahelt leiab üpris ebameeldivaid artikleid eesti kohta, mille autoriks on Sami Lotila, kes on saanud oma harisuse Tartu Ülikoolist, kuid austus Eesti vastu puudub täielikult. Sami on oma paljudes artiklites kirjutanud, et Tallinn on üks sünge ja nukker külake ja kõigele lisaks veel ka surmapealinn. Eestit iseloomustaks ta kui vaest, tõbist, idiootset ja hullu kohta. Mõne tema väitega olen ma siiski nõus. Eesti Vabariik ei toeta piisavalt vaeseid või haigeid. Samas on palju riike, kellele on Eesti veidi parema mulje jätnud.
Eesti on oma mainet tõstnud kui modernse ja eduka Interneti-riigina. Eesti langes see aasta seitsme koha võrra ja on nüüd 25. kohal maailmas. See on siiski hea, sest Eesti on peajagu üle teistest uutest Euroopa Liidu liikmesriikidest. Võrdulusena toon Läti, mis on alles 51. kohal. Ka kultuurisündmusi kajastatakse välismeedias iga aastaga üha rohkem, ja ikka positiivses mõttes. Püsiteemadeks on Eesti muusika , dirigendid, kunst ja ka kirjandus. Meie dirigendid on Eestile teeninud kindlasti palju plusspunkte. Eri Klas ja Neeme Järvi on maailmatasemel. ERSO käis hiljuti Ameerika Ühendriikides maailmaturneel. Kontsert oli täissaalile, niisiis Eesti muusika on USAs hinnatud. Ka eesti filmid on omale nime teinud paljudel erinevatel filmifestivalidel. Nad ei ole seal mitte ainult osalenud, vaid ka auhindu võitunud. Me oleme käinud oma filmidega väga paljudes erinevates riikides – alustades Lätiga ja lõpetades Jaapani, Brasiilia ja Lõuna-Aafrika Vabariigiga. Meie film “Püha Tõnu kiusamine ” on käinud isegi maailmakuulsal SUNDANCE festivalil. Kolmandaks on Eestil ilusad linnad: Tallinn võlub endiselt turiste oma ilusa ja hästi säilinud vanalinnaga. Üha rohkem väliskülalisi leiab ka tee pealinnast kaugemale, et avastada Eesti puutumata loodust ja Pärnu randa . “Postimehes” on kirjutatud, et sakslased on hotellikülastajate hulgas teisel kohal soomlaste järel. Nende seas tehti küsitlus ja pea kõik sakslased olid vaimustuses eestist ning soovisid siia tagasi tulla. Ka kunstivaldkonnas ei ole me välismaailmale võõraks jäänud – nii mõnedki meie näitused on esitlusel olnud. Eesti sportlastest teavad paljud välismaa spordihuvilised. Meil on au omada tuntud sumomaadleja Kaido Höövelsoni, treener Mart Poomi, tennisist Kaia Kanepit ja jalgpallur Joel Lindperet. Niisiis olen kindel, et oleme jätnud oma kultuurilise ning loodusliku poolega välismaalastele hea mulje.
Eestil on küll palju arenguruumi, et oma mainet parandada, kuid me ei saa panna piiri inimestele, kes lähevad Eestist välismaale, et kriminaalitseda. See-eest on meil väga tasemel kultuurning loodus, mis meelitab väga paljud turistid meile külla ja jätab meist hea mulje.