A- JA ANTISEPTIKA aseptika meetodid, millega taotletakse mikroobivaba käsitsust; antiseptika mikroobide hävitamine antiseptiliste (mikroobe hävitava) ainete abil. mikroob elav mikroorganism, mis on mikroskoobi all nähtav (bakterid, viirused, seened, algloomad); mikroobide soodus kasvukeskkond on inimese nahk ja limaskestad; normaalfloora tavaline bakterite kooslus (nahal, limaskestadel); tõkestab teiste mikroobide pääsemist samale territooriumile; kolonisatsioon mikroobide pikaajaline elutsemine organismis normaalfloora osana (toimub ka paljunemine), haigust ei teki; infektsioon organismi tunginud haigustekitajate mikroorganismide poolt põhjustatud nakkus, mikroob tekitab kahju organismile; steriilne haigusidutu, pisikutevaba, täiesti puhas ASEPTIKA all mõistetakse kõiki neid toiminguid, mille eesmärgiks on takistada infektsioonide teket. Aseptika eesmärk on kaitsta elavat kude või steriilset materjali haigustekitajate mikroorganismide ehk mikroobi
Eesti Esimene Erakosmeetikakool Rahvusvaheline CIDESCO-kool Marian Ilves VEEPROTSEDUURID Referaat Tallinn 2014 Higi koostis ja higistamise tüübid. Higistamine on normaalne elutegevuse kaasnähtus, tänu millele saab keha vältida liigset soojenemist. Kui palaval suvepäeval või sporti tehes kõvasti higistate, siis kaotate ka palju vedelikku ja peate rohkem jooma. Higi koosneb 5560% ulatuses vedelikust, enamasti veest. Peale selle sisaldab higi soola (naatriumkloriidi) ja muid aineid, nagu kaaliumi, kaltsiumi, piimhapet ja fosforit. Vedeliku koostisosana nimetatakse neid aineid elektrolüütideks. Need aitavad reguleerida organismi vedelikutasakaalu. Inimese nahas on 2 tüüpi higinäärmeid: ekriinsed ja apokriinsed. Ekriinsed näärmed (2-5 millionit) katavad enamuse kehast ja avanevad vahetult naha pinnale. Apokriinsed näärmed paiknevad kaenla all, pea ja kubeme piirkonnas. Nende toodetud higi on viskoossem ning koostoimes naha pi
Tallinna Tervishoiu Kõrgkool INFEKTSIOONIKONTROLLI PÕHIALUSED Loengukonspekt Õppejõud: Kristi Voll Olesja Zeel Ulvi Jõgi Tallinn 2009 AJALUGU Ignaz Philipp Semmelweis - Esimene arst, kes jälgis süstemaatiliselt haiglas esinevat infektsiooni ja samuti võttis tarvitusele abinõud. 1861 aastal ta tõdes, et seal osakonnas, kus õpetati arstiteaduse üliõpilasi, oli patsientide suremus sünnitusjärgsesse infektsiooni 8,3%, seevastu osakonnas, kus õpetati ämmaemandaid, vastav arv oli 2%. Semmelweis osutas, et selle erinevuse oli põhjustanud halvasti pestud käed lahangu järgselt. Kui käsi hakati desinfitseerima kloorisisaldusega vedelikuga, siis vähenes suremus 1%-ni. Seda uurimust võib pidada haiglainfektsiooni järelvalve alguseks. Joseph Lister Sotimaal, umbes 20 aastat peale Semmelweis´i avastust, hakka
Elva Gümnaasium ''Kosmeetiline keemia'' Referaat keemiast 9. D klass 2009 Sisukord 1. Nahk 1.1. Naha struktuur 1.2. Nahaniiskus 1.3. Abi kuiva naha vastu 1.4. Naha rasusus 1.5. Nahk ja ultarviolettkiirgus 1.6. Naha hooldamine 2.Juuksed 2.1. Juuste struktuur 2.2. Juuksed ja rass 2.3. Juuste värvus 2.4. Juuste kasvamine 2.5. Juuste pesemine ja hooldamine 3.Küüned 3.1. Ilusate küünte 5 kuldreeglit 4.Kasutatavad ained 4.1. Rasva- ja õlitaolised ained 4.2. Zeleetaolised ained 4.3. Niisutavad ained 4.4. Emulgaatorid ja pindaktiivsed ained 4.5. Desinfitseerivad ja konserveerivad ained 4.6. Lõhnaained 4.7. Lahustid 4.8. Värvained 4.9. Vitamiinid ja hormoonid 5.Kosmeetilised preparaadid 5.1. Kreemid 5.2. Dekoratiivkosmeetika 5.3. Lõhnapreparaadid KOSMEETILINE KEEMIA 1.Nahk 1.1. Naha struktuur Nahk kaitseb inimest igasuguste välismõjude eest. Samal ajal peab ta vajalikul m
Ekseem - Eczema Nahapõletik, mille tekkimise põhjuseks on nii välised (allergeenid ja ärritajad) kui ka sisemised, tihedam seos on leitud pärilikkuse ja stressiga. Ekseemile on iseloomulik naha sügelus ning haiguskoldes üheaegselt esinevad punetus, ketendus, sõlmekesed, villikesed ning lihhenifikatsioon (naha haiguslik paksenemus, karenemus ja kuivus). Haiguse tekkimist ja püsimist soodustavad naha traumad,naha niiskumine, halb hügieen ja higistamine. Eristatakse järgmisi ekseemivorme: kontaktekseem, mikroobne ekseem, düshidrootiline ekseem, nummulaarekseem, asteatootiline ekseem, seborroiline ekseem. Mõnikord on ka pruriigo ehk sügatõbi liigitatud ekseemide hulka. Haigus on krooniline ja taastekkiv. RAVI/SOOVITUS Välditakse ärritajaid (seep, teised nahapuhastusvahendid ja vesi kuivatavad nahka ning nahk hakkab sügelema, järgnev kratsimine halvendab naha seisundit); Asteatootilise ja nummulaarse ekseemi korra
MUSTUS Mustus on mitme erineva aine (keemilise ühendi) segu, näiteks rasvad, õli, nõgi, savi, mikroobid jms. Mustus võib olla kinnistunud, vedel/märg või kuiv. Kust on mustus pärit? Veest (lubjasete, lubjaseep) Inimestelt (rasv, kõõm, mikroobid, eritised) Inimeste tegevusest (toiduvalmistamine, kosmeetikatoodete kasutamine, kütmine) Materjalidest (kemikaalide aurud, kulumine) Loodusest (loomade ja taimede jäägid, muld, õietolm, mikroobid) Liiklusest ja tööstusest (nõgi, õlid, rasvad) Mustus laskub pinnale (tolm laskub mööblile, tuletikk kukub põrandale) mustem pind puutub kokku puhtama pinnaga (jalajäljed põrandal, sõrmejäljed ukselingil). Suurem osa mustusest satub ruumidesse jalatsitega jne (80%), vaid 20% olmeruumides olevast mustusest annab inimene ja tema tegutsemine seal ruumis.
Toidusüsivesikud: 1. Mitu kcal energiat annab 1 g glükoosi? 4,1 kcal 2. Millist toidusüsivesikut saab palju kartulist? tärklis 3. Mitu % päevasest energiast peaks andma toidusüsivesikud (vahemik)? 55-60% 4. Miks muutub leib kaua suus mäludes magusaks? amülaas lõhustab tärklist ja saadusteks on maltoos 5. Tärklis on a) monosahhariid b) disahhariid c) polüsahhariid 6. Milline hormoon on vajalik glükoosi transpordiks läbi rakumembraanide? insuliin 7. Mitu g kiudaineid peaks inimene päevas toiduga saama, miks? Päevas peab täiskasvanud inimene saama 2535 g kiudaineid. suurendavad toidukördi mahtu, tekitades sellega täiskõhutunde, kiirendavad toidumassi edasiliikumist peensooles, aitavad vältida kõhukinnisust ja võivad ennetada mõningaid vähivorme
Kordamisküsimused inimese toitumisõpetuses (VL.0336) Toidusüsivesikud: 1. Mitu kcal energiat annab 1 g glükoosi? 4,1 kcal 2. Millist toidusüsivesikut saab palju kartulist? Kartul annab palju tärklist 3. Mitu % päevasest energiast peaks andma toidusüsivesikud (vahemik)? 55-60% 4. Miks muutub leib kaua suus mäludes magusaks? Süljes leiduv ensüüm amülaaas lõhustab leivas leiduva tärklise suus maltoosiks ning see on magusa maitsega. 5. Tärklis on a) monosahhariid b) disahhariid c) polüsahhariid 6. Milline hormoon on vajalik glükoosi transpordiks läbi rakumembraanide? Insuliin 7. Mitu g kiudaineid peaks inimene päevas toiduga saama, miks? Täiskasvanud inimene peaks toiduga saama päevas 25-35g kiudaineid, sest need suurendavad toidukördi mahtu ja tekitavad sellega täiskõhu tunde. Lisaks eeltoodule Kiirendavad toidumassi edasiliikumist peensooles Aitavad vältida k
Kõik kommentaarid