Franz Liszti kammerorkestert Tallinnas (0)

Mart Linnas
12a
Franz Liszti kammerorkester Tallinnas
Kontsert toimus 20. Jaanuaril 2011. aastal tähistamaks Ungari saamist Euroopa Liidu eesistujamaaks. Franz Liszti kammerorkester on Euroopas üks kuulsamaid. Just seetõttu oli kontsert nii Pärnus kui Tallinnas kauaoodatud. Kontsert oli niivõrd populaarne et saal oli puupüsti täis.
Mina isiklikult kammerorkestri muusikat kuulnud õieti ei olnud varem, niisiis oli see minu esimene kord.
Esitusele tulid teosed nelja helilooja poolt. Alustuseks esitati saksa helilooja Felix Mendelssohni “Sümfoonia nr 10: Adagio -Allegro ”. Muusikapala tõstis publiku meeleolu ning kontsert lubas tulla paljutõotav. Peale seda kanti ette Antonin Dvorak’i “ Serenaad E- duur ’i” kõik viis osa:” Moderato ”, “Tempo di valse”, “Scherzo: Vivace ”, “Larghetto” ja “Finale: Allegro vivace”.
Peale vaheaega esitati Béla Bartók’i “Disvertisment BB 118”. Just see tundus publikule kõige rohkem peale minevat. Konsterdi tipphetkeks oli Franz Liszti “Ungari rapsoodia nr 2 Cis-duur”
Minu arvates oli kontserdil esitatud teosed heliliselt väga sarnased arvestades, et nad olid kirjutatud nelja erineva helilooja poolt. Meloodiad olid enamasti lihtsad, mis läksid publikule peale. Kuid see võis mulle ka ainult tunduda, sest ei huvitu eriti klassikalisest muusikast.
Ainuke asi mis tõeliselt närvidele käis, oli see et peale iga teost käis dirigent aplausi saatel lava taga, tuli tagasi ning tervitas kättpidi esimest viiulit . Minu arvates oli see täielik ajaraisk ja häbiväärne, et sellist kontserti selle arvelt pikemaks venitati.
Kontserdi puhul mulle meeldis mulle selle lihtsus ning pikkus. Enamasti mulle tunde kestvad kontserdid üldse ei meeldi, niisiis oli see just paras. Kontserdil esitatud teostest oli mulle kõige meelepärasem “Ungari rapsoodia” kuna sel on väga meloodiline viis. Samuti oli see ainuke esitatud muusikapala, mida olin varem kuulnud.
Kokkuvõtteks võib üelda, et ma nautisin kontserti hoolimata ebameeldivustest. Minu arvates on hea, et klassikalise muusika kuulajad pole kuhugi kadunud, ning on mida neile ette kanda.