· Klaveriprelüüd (26, tuntuim ,,Vihmapiiskade prelüüd") · 17 laulu, eriti tuntud on 1 neist: ,,Soov" Terenc Liszt (1811-1886) Pianist, dirigent, muusikakirjanik. Ungarist pärit. Euroopa üks haritumaid inimesi ja suurimaid muusikuid, aga tegelikult polnud tal kooliharidust. Tema esimeseks õpetajaks tema isa, kes mängis tsellot. 8-aastasena viis isa ta Viini helilooja ja pedagoogi Karl Czerny juurde. Hakkas teda õpetama, tasuta. Õppis ka Antonio Salieri juures. 1822 toimus Liszti esimene avalik kontsert, esines pianistina, publik sattus suurde vaimustusse, lisas vürtsi see, kui Liszt kohtus viiuldaja ja helilooja N. Paganiniga, see andis inspiratsiooni talle, otsustas saada heaks klaverimängijaks. Hakkas harjutama 6 h päevas ja harima ennast klassikalise kirjanduse ja luule vallas. Muutus legendaarseks kujuks, kangelaseks. Kõige edukam pianist. Annetas palju kontserdi tulust heategevuseks. Suure osa oma elust reisis ringi. On viibinud ka Eestis
Concerto grosso Johann Sebastian Bach 1685-1750 Sündis muusiku perekonda Kirjtutas oratooriume Passioon(oratooriumi alaliik) teemaks alati kristuse kannatuslugu Kantaat- teos solistidele, koorile ja orkestrile. Stseen piiblist Orkestrimuusika- kontserdid erinevatele soolopillidele Brandenburgi kontserdid+ 4 orkestrisüiti Kammermuusika- süite klavessiinile ja viiulile Palju orelimuusikat ERINEVUSED Wolfang Amadeus Mozart Franz Joseph Haydn 1756-1791 1732-1809 Elas 35-aastaseks Elas 77-aastaseks Sündis Salzburgis Sündis külas Rohau Ei õppinud olema viisakas Oli käitumiselt vägagi viisakas Mozartil oli õde Haydnil oli üksteist venda
F.Chopini muusika on kõlavarjundirikas ning enamasti lüüriline. F. Liszt (1811-1886) oli Ungari helilooja ja klaverikunstnik. Teda loetakse üheks 19. sajandi suurimaks klaverivirtuoosiks ning sümfoonilise poeemi loojaks. Liszt sündis Doborjáni külas, Soproni linna lähedal. Tema isa Ádám töötas vürst Eszterházy juures lambakarjusena, ema Anna Liszt (neiupõlvenimi Lager) oli sündinud Austrias. Liszti imepärased muusikaanded avaldusid juba 5-aastaselt. Liszti esimeks õpetajaks oli tema isa, kes oma töö kõrvalt mängis Eszterházy orkestris, mida dirigeeris Joseph Haydn. Aastal 1822 alustas Liszt õpinguid Viinis Ludwig van Beethoveni õpilase Carl Czerny käe all, muusikateooriat õpetas talle Antonio Salieri. Aastal 1823 siirdus perekond Pariisi, kus Liszt üritas pääseda konservatooriumi, kuid
MUUSIKAAJALUGU 17. SAJAND 20. SAJAND Barokk 17-18. sajandi I pool (1600-1750) Barokkmuusika iseloomustus: tasakaalustatud, pingeline, lihtsad viisid, rohked kaunistused, virtuoosne kunst, monodia, teatraalsus, pateetika, kunstide süntees. Eristuvad: ooperistiil, kirikustiil, kammerstiil ja segastiil. Barokiajastu ajalised piirid: 1)1580-1630:vanane periood, uute väljendusvahendite ja vormide tekkimine; 2)1630--1680:keskmine periood, piirkonniti erinevate stiilide väljakujunemine; 3)1680-1740:hiline periood, ajastu zanride kõrgaeg; Barokkstiil on alguse saanud Itaaliast. Tulid esiplaanile salongid, muusika õhtud. Tuli monoodia-stiil, mis väljendub ühehäälselt. 17.saj. saab eristada kolme stiili, mis võivad ka omavahel seguneda. Vana ehk kiriklik stiil jätkas pisut vabamal kujul Rooma koolkonna polüfoonilist kirjaviisi. Kammerstiil hõlmas sooloaariaid ja duette Teatraalne stiil oli kõige uudsem ja julgem; tundeline,
· 68 keelpillikvartetti · 45 klaveritriot · 19 kontserti o 11 klahvpillile o 3 viiulile o 2 tsellole o 2 metsasarvele o 1 trompetile · 15 ooperit · 13 missat · vokaalsuurvormid o "Loomine" o "Aastaajad" o "Stabat Mater" · Saksa-Rooma ja hiljem Austria keisrite hümni "Jumal, kaitse keiser Franzi" ("Gott erhalte Franz den Kaiser"), mille viisi kasutati 1841. aastal loodud "Sakslaste laulus" ("Das Lied der Deutschen" avasõnadega "Deutchland, Deutchland über alles ..."), mis on alates 1922. aastast Saksamaa riigihümn. · Wolfgang Amadeus Mozart ELULUGU Wolfgang Amadeus Mozart (ristinimi Joannes Chrysostomus Wolfgangus Theophilus Mozart; 27. jaanuar 1756 Salzburg 5. detsember 1791 Viin) oli austria helilooja, Viini
arendamisega. Tekkis terve plejaad pianiste-heliloojaid, keda praegu tunnustatakse peamiselt kui arvukate etüüdide autoreid, kuid 19. sajandi alguses olid nad kontserdilavadel juhtfiguurid, demonstreerimaks oma suurepäraseid tehnilisi oskusi. Oma ajastu suurimad virtuoosid olid Ignaz Moscheles, Johann Baptist Cramer, Carl Czerny, Johann Nepomuk Hummel, Friedrich Kalkbrenner, Heinrich (Henri) Herz, Sigismund Thalberg, Liszt, Chopin, Clara Wieck-Schumann, Tallinnas Theodor Stein. Võiks öelda, et tänu Lisztile ja Chopinile leidis klaver oma hääle, romantilise klaveristiili. (Viiul tänu Paganinile (1782-1840), klarnet tänu Weberile ja Meyerbeerile ning kuulsale klarnetivirtuoosile Bärmannile). Virtuoosi tegevuse keskpunktis 18. sajandil ja 19. sajandi esimesel poolel ei olnud teos, vaid interpreet ise -- pillimängija või laulja ning tema esinemine. Muusikaline tekst (teos) oli ta ettekandele vahendiks. Oma
Faravid, Rovaniemi: Pohjois-Suomen Historiallinen Yhdistys r.y., 123–140. VI. Tiit Lauk 2006. Eesti džäss II maailmasõja eel ja päevil. Kultuuriloost noorteadlaste pilguga IV. Kaalu Kirme, Maris Kirme (koost.). Tallinn: TLÜ kirjastus, 123–151. ETTEKANDED I. Tiit Lauk 2008. Estonian Jazz Before and Behind the “Iron Curtain”. Conference “Jazz behind the Iron Curtain” Warsaw, GHI, 26.–28.09.2008. II. Tiit Lauk 2008. Tantsumuusikast Tallinnas 1920.–1945. aastatel. A. H. Tammsaare Memoriaalmuuseumis 17.05.2008. III. Tiit Lauk 2007. Esimesest Eesti džässikontserdist ja selle tähendusest. Esimese Eesti džässikontserdi 70. aas- tapäeva kontserdil Estonia Talveaias 10.05.2007. IV. Tiit Lauk 2006. Loengutsükkel Eesti džässi ajalugu 1918. a. tänapäevani. TPÜ kultuurimänedžeride kaugõppe kursusele. V. Tiit Lauk 2005. Rootsi džässiajakirjandus Eesti džässmuusikutest
väljapaistvamaid kirikumuusikuid oli D. Buxtehude. Tema loomingu tähtsaim osa on orelimuusika. Tema juures õppis ka Bach. Barokiajastu tähtsaim polüfoonilise muusika vorm oli fuuga. Selle aluseks on meeldejääv meloodialõik, mis kordub eri häältes. Teemal on 2 kuju: algkuju ja vastus laadi V astme helistikus. Hamburgis ja Lübeckis kujunes ka saksa kirikukantaat, mis koosneb paljudest eri karakteriga osadest. Saksimaalt pärit muusik Johann Valentin Meder töötas ka Tallinnas ning 1680. a kandis Tallinna õpilastega ette oma esimese ooperi „Kindlameelne Argenia“ Georg Philipp Telemann(1681-1767)-tema kuulsust varjutab Bach, kes polnud oma eluajal kuulus. Telemann oli muusikas iseõppinu, oma esimese ooperi kirjutas 12-aastaselt. Töötas Hamburgi linna muusikadirektorina ja vastutas kogu linna kontserdielu eest. Väga produktiivne helilooja: vähemalt 1500 kirikukantaati, 1000 orkestrisüiti, üle 40 ooperi
Kõik kommentaarid