,,Nibelungide laul" on saksa rahvuseepos millel polegi õiget autorit. Eepose peategelaseks on sakslaste ideaaliks kujunenud kangelane Siegfried, kellel oli tavaliste inimeste ees mitmeid eeliseid: Ta nahk oli kaetud sarvkihiga, tal oli nähtamatuks tegev võlunahk ja maailma kõige teravam mõõk. Sarvkihiga kaetud naha sai ta supeldes tapetud lohe veres. Eepos algab sellega, kuidas Kriemhild Burgundias Wormsi kuningakojas üles kasvas. Kriemhild oli nii ilus, et üheski ümbruskonna maakonnas polnud leida kaunimat kujult ega kenamat vooruste ja üllasmeele poolest. Paljud rüütlid tahtsid teda omale naiseks. Gunther, Gernot ja Giselher olid Kriemhildi kolm venda, kes olid kuningad ja kaitsesid teda. Ühel ööl nägi Kriemhild und, mille tähenduseks oli ema talle öelnud, et Kriemhildi mees kunagi tapetakse.
Kriemhild on wormsi kuninga tütar, kellel on kolm venda Gunther, Gernot ja Gieselher. Nende ema oli Ute ja ise Dankrat. Ühel päeval nägu Kriemhild und, mille tõttu ta ei tahtnud enam kunagi abielluda, sest unenäo järgi pidi ta tulevane mees surema. Samal ajal aga sirgus üles Siegfried Xanteni kuningakojas. Tema isa oli Siegmund ja ema Sieglind. Temast kasvas võimas rüütel. Räägiti, et ta oli tapnud lohe ja selle veres suppelnud ning saanud endale sedasi läbistamatu soomusnaha. Kuuldused kaunist Kriemhildist levisid ja Siegfried ütles oma vanematele, et läheb talle kosja. Vanemad algul üritasid noormeest mõttest taganema sundida, rääkides, et tütarlaps saadab kõik kosijad tagasi. Kuid Siegfried oli endas täiesti kindel. Ta kogus
Sigurdi surma jäi aare omanikuta, Gunnar ja Högen võtavad selle omale ja uputavad Reini jõkke peitu. Atli abiellub Gudruniga, nad kutsuvad endale Gunnari ja Högeni külla. Atli tapab Gudruni vennad ära. Lõpuks tapab Gudrun Atli ja oma pojad ära. 6. pilet ,,Niebelungide laul" ,,Niebelungide laul" on saksa rahvuseepos. Ta sarnaneb ,,Eddale", aga on ühe autori teos. See on kirjutatud umbes 1200. Koosneb 39 peatükist. ,,Niebelungide laul" algab sellega, kuidas Kriemhild Wormsis ja Siegfried Madalmaades üles kasvas. Ühel päeval teatas Siegfried oma vanematele, et tahab Kriemhildiga abielluda. Ta läks Wormsisse ja sõlmis nendega verevendluse. Kui saksilaste ja taanlaste kuningad Wormsile sõja kuulutasid, aitas Siegfried burgundlastel võita. Tagasi Wormsis nägid Siegfried ja Kriemhild teineteist esimest korda. Kuna Siegfried oli sõjas suur sangar ja ilma temata poleks Wormsil nii hästi läinud, käskis kuningas Gunther Kriemhildil Siegfried lauda saata. Nad armusid
"Niibelungide laul" Wormsi peakungingaks oli Gunther, vennad- kuningad Griselis ja Gernot ning nende õde oli Kriemhild. Ema nimeks oli Ute. Isa oli Sigismund. Kord nägi Kriemhild unes, et kui ta saab endale mehe, siis ta mees tapetakse. Kriemhild oli aga kõige ilusam neiu Wormsis ning kõigi silmarõõm. Kuid kõik kes läksid teda kosja paluma, lootes jah'ga, said lüüa. Kriemhild oli kindlaks teinud, et ta ei taha enda kõrvale kedagi. Siegfried oli üks vapper kuningas, kes tahtis Kriemhildi endale kosja küsida. Ta võttis ette reisi Wormsi üle Reinud jõe. Teda võeti aupaklikult koos tema saatjatega vastu, sest ta oli ikkagist ju väga tuntud mees. Ta oli võitlenud draakoni vastu teda ületades. Samuti oli ta haavamatu. Ta pakkus palju abi Guntherile, kuid vastutasuks tahtis Kriemhildi kätt. Gunther oli sellega nõus ning Kriemhildist saigi ta naine. Ka Gunther tahtis naist ning selles aitaski teda Siegfried.
Sakslaste ,,Nibelungide laul" on taas müütiline, kuna Siegfried tappis Niebelungide aarde omanikud Schilbungi, Niebelungi, ,,nende seitsesada meest, kes võitlesid samuti tema vastu, ja kaksteist hiiglast, kes olid nendega liidus, ja Albrichi sada kääbust." Samas võitleb sakslaste rahvuskangelane hoopis perekondlike põhjuste ajel, teoses leidub nii tooreid ,,paganateaja" kui ka daamikultuse mõjutusi. Nimelt peab Siegfried tooma Guntherile naiseks kuninganna Brunhildi, et ise abielluda burgundia kuninga õde Kriemhildi. Pettuse avalikuks tulemisel
Arvatakse, et eepose otseseks aluseks on olnud kaks lühikest eepilist laulu, kuhu lisandusid süzee hargnedes uued tegelased ja episoodid. Eepos pakub ideaalpilti rüütlikultuuri elust, kuid kannab ka rahvuslikke jooni. Eri ajastud, paganlik ja kristlik maailmavaade tekitavad eeposes huvitavaid kontraste. ,,Nibelungide laul" koosneb 39 episoodist, mida nimetatakse avantüürideks, s.o seiklusteks, ja jaguneb mõtteliselt kahte ossa. Esimese osas jutustab Madalmaade kuningapoja Siegfriedi traagilisest saatusest. Siegfried, kuulnud kuninga Guntheri õe Kriemhildi ilust, sõidab talle kosja. Kuid Gunther nõuab, et Siegfried aitaks omakorda temal kosida Islandi kuningannat Brünhildi, kes on seni kõik oma kosilased kahevõitluses tapnud. Siegfried nõustubki, teeb ennast võlukuue abil nähtamatuks ja võitleb ise Brünhildiga. Tasuks saab ta Kriemhildi. Peagi aga lähevad Brünhild ja Kriemhild omavahel tülli ja viimane paljastab Brünhildile tema kosimise saladuse
Autor ise ei ole ainult prantslaste poolt, vaid on üsna objektiivne ning ei kiida koguaeg ainult häid ja vahetab aegajalt vaatepunkti, nt ei kujuta ta Ganeloni alati halva reeturina, vaid ka julge sõjamehena. Teoses on palju vastandeid, nt Roland on hästi uhke, samas kui Oliver on ettenägelik ja arukas ning tahaks ikkagi abiväge kutsuda. 7) ,,Nibelungide laul". Jutustada peatükk. ,,Kuidas Siegfried maha löödi" ,,Nibelungide laul" on keskülemsaksakeelne kangelaseepos, mis pärineb 13. sajandi algusest. Seda peetakse saksa rahvuseeposeks. Arvatavasti kirjutatud umbkaudu ajavahemikus 11981204. Saksa keeles ilmus "Nibelungide laul" esmakordselt trükituna 1757. Aastal. Eeposes on tähtsal kohal rüütellikkus ja vasallitruudus. Peategelane Siegfried on mehine, aus ja väärikas ning esindab saksa inimese ideaali. Siegfried aitab Guntheril
käitumise, suuremeelsuse ja usalduslikkusega, millest tuleb ka nimi "Laul MINU Cidist". Sõnum tänapäeva oleks sarnane vanasõnaga "kuidas koer külale, nõnda küla koerale." Ehk kui oled hea inimene on ka teised sinu vastu head.") ,,Niebelungide laul" (Sm) Loodud ühe tundmatu spielmanni poolt. Ilmus 1757, loodi 13. saj. Armastus, kättemaks, rüütellikkus, vasalli kohuste täitmine. Sündmused olevat toimunud 5-6 saj. Tegelased: Gunther, Brunhild, Siegfrid ja Kriemhild, Etzel (Atilla) ja Hagen. Siegfrid, kuulus niebelungide kangelane, kuulis burgundide kuninga Guntheri õe Krienhildi taevalikust ilust. Tahab teda kosida, G on nõus aga nõuab, et S aitaks tal kosida Islandi printesssi Brunhildi. Siegfrid on nõus, tal on nähtamatuks tegev keep. Kosimine laabub, G palub, et S asendaks teda pulmaööl. 10 aastat hiljem lähevad B ja K tülli ja räägivad naistele kõik välja. Kuninganna nõuab kättemaksu, Siegfridi vasall Hagen teadis, kust ta haavatav on (ta suples
Pärast lohe veres suplemist, kasvas talle soomuskest, mis tegi ta haavamatuks ja tal oli nähtamatuks tegev võlunahk. Peale selle oli tal maailma kõige teravam mõõk. Ta peab tooma Guntherile naiseks Islandi kuninganna Brünhildi, et ise abielluda Guntheri õe Kriemhildiga, kelle suguvõsale ta väga abivalmilt toeks on. Pärast pettuse avalikuks tulemist, laseb Brünhild Siegfriedi tappa. *Gunther on Ute ja Dankrati vanim poeg ning Gernoti, Giselheri ja Kriemhildi vend. Ta on Burgundia kuningas. Tema on peasüüdlane Siegfriedi surmas. *Kriemhild on Siegfriedi naine, Uta ja Dankrati tütar ning Guntheri, Gernoti ja Giselheri õde. Pärast Siegfriedi surma abiellub ta Etzeliga, et oma armastatu eest kätte maksta. Ta sureb Hildebrandi käe läbi oma kättemaksu tipul. *Hagen on eepose süngeim tegelane. Ta on emand Kriemhildi sügav austaja ja Burgundia kuningate võimukaim vasall
Kirjanduse Eksam 2013 1. Homerose eeposed ,,Ilias" ja ,,Odüsseia" . Eepose mõiste. Eepos suur eepiline värssteos, lugulaul, mis kujutab maailma loomist, jumalate ja kangelaste vägitegusid, müütilisi või tegelikke ajaloosündmusi, looduskatastroofe. Vanimaid säilinud eeposi on sumerite "Gilgames", india "Mahbhrata" ning Vana-Kreekast pärit Homerose koostatud "Ilias" ja ,,Odüsseia" . Eesti rahvuseepos on ,,Kalevipoeg" , Lätis ,,Karutapja" , Soomes ,,Kalevala" ."Ilias" on vanakreeka eepos, mille autoriks peetakse traditsiooniliselt pimedat Joonia laulikut Homerost. Ilias on üks väheseid säilinud kirjandusteoseid, mille tegevus toimub pronksiajal. Laulude praegune kuju pärineb allikatest, mis on kirja pandud 7.-6. sajandil eKr, tekstide aluseks arvatakse olevat aga palju vanem suuline traditsioon. Sõnavara erinevusi ja sarnasusi kirjeldav mudel näitas, et "Ilias" pärineb ligikaudu aastast 762
Sõnum tänapäeva oleks sarnane vanasõnaga "kuidas koer külale, nõnda küla koerale." Ehk kui oled hea inimene on ka teised sinu vastu head.") Pilet nr 4 1.Trubaduuride luule 2. "Nibelungide laul" lähivaates: Saksa eepos 13. sajandi algusaastaist. Kõrgel tasemel rüütlikirjandus. Teemadeks: armastus, abielu, solvamised, kättemaks, rüütellik daamiteenimine, vasallikohustused. Sellest ajast pärineb etikett. Muinasjutumotiivid. Tegelased tuttavad islami eepostest: Siegfried, Kriemhild, Brünhild, Hagen, Attila (Ezhel), Gunther. Tegevus toimub 5-6. sajandil. Jaguneb kaheks osaks: · Niebelungide soost kangelane Siegfried kuulnud Burgundide kuninga Guntheri õe Kriemhildi ilust, sõidab teda kosima. Gunther on nõus sel juhul, kui Siegfried aitab tal kosida Brünhildi. Siegfriedil on võlukuub, mis muudab nähtamatuks, võitleb Brünhildiga. Peetakse kahed pulmad. Pulmadest möödub 10 aastat. Omavahel lähevad tülli Brünhild ja
Hispaania kangelaslaul ei toonita küll kodumaa või hispaania rahvuse ideed, kuid on saanud ometigi Hispaania rahvuseeposeks. Cidist on loodud ka romansse ning Cidist pajatavate kroonikate ja vähemtähtsate kangelaslaulude motiivid on pakkunud ainest ka hilisemale kirjandusele. SAKSA: Kangelase individuaalsus Kangelane pole eksimatu „Nigelungide laul”- Wormsi kuningriigis valitseb Gunther, kellel on kaunis õde Kriemhild. Õe ilust pajatatakse lugusid. Need jõuavad Siegfriedi kõrvu. S on salapärane kangelane, kelle kasvatas üles võlusepp. Ta teeb endale ise mõõga, läheb lohega võitlema ja saab temast jagu. Lohe juurest leiab Nibelungide varanduse, millel on peal needus. Võitluse käigus satub talle suhu lohe veri ning ta omanda linnukeele. Kui lohe veres kümmelda, siis saavutab nahk võitmatuse, aga S jäi pärnapuu leht abaluu alla- nõrk koht. Aarde juures on ka müts, mis teeb ta nähtamatuks. S läheb Guntheri juurde tööle ning armub Kriemhildi
ameerikasse).Vanem Edda on luuleline (Saemundri Edda) ja Noorem Edda on proosa Edda (Snorri Edda). Eddade sündmustik on 9-13.saj. 8. Vanem Edda, viited meie aladele Fenrir õgis ära päikese = Kaali metoriit ja sellele järgnev pimedus. 9. Thrymri lugu Thrymri lugu= Jördipoeg Vingthoorr ärkas ning avastas, et vasar on kadund. Ta oli maruvihane ning otsis kõikjlat. Ta ütles Lokile, et vasar olla varastatud. Nad läksid Freyja(Njördri tütar) aeda, et talt linnurüüd laenata. Loki lendas aaside maalt edasi hiidude kodumaale. Seal nägi ta tursside kuningat Thrymri, kes kullast kette koertele kaela sidus ja hobuste lakka kammis. Ta küsis jöötunilt Hloorridi vasarat.nad saavad selle tagasi juhul, kui Freyja läheb Thrymrile naiseks, kuid naine pole sellega nõus ning Thor läks ise pulma pruudina maskeerunult. Pulmas hakkas Thrymr kahtlema, kuid Loki tüdrukuna õigustas meie pruuti
Ajalooliselt täpsem kui Rolandi laul Rõhutatakse peategelase inimlikkust Ilmus 1799 2. Helsingöri õukond, Claudius ja kuninganna Gertrud Pilet 5 - ,,Nibelungide laul"; Hamlet ja Ophelia 1. ,,Nibelungide laul" Nibelungid on germaani hõim Pärineb 12.-13. sajand On ajalooline taust =5.-6. sajandi rahvasterände tulemused Motiivid rüütliromaanidest Peateemad =Armastus, daamiteenimine, abielu, kättemaks, vasallikohustuste täitmine Tegelased =Siegfrid, Gunther, Attila, Kriemhild, Brunhild Kaks osa Esimene osa =Siegfrid on nibelungide soost =On kuuldud, et brugundide kuninga Guntheri õde Kriemhild on väga ilus =Siegfrid sõidab kosja, aga Gunther nõuab, et Siegfrid aitaks tal kosida Islandi kuningatütar Brunhildi =Brunhild on väga tugev, kutsub kosjalisi kahevõitlusele =Siegfridil on võluvõimed, sest ta suples loheveres, ta on haavamatu v.a. Abaluu =Aitab Guntheril võita, mõlemad abielluvad
5. Saksa kangelaslaul “Nibelungide laul” „Nibelungide laul“ - Franz Fühmann Rahvuslik element puudub. Ei kõneleta otseselt Saksamaast. Sündmused ulatuvad kaugemasse aega kui Rolandi või Cidi lugu. Kirja on pandud hiljem kui Rolandi ja Cidi lugu. Prantsusmaal oli selleks ajaks kujunenud rüütlikirjandus ja leitakse, et „Nibelungide laulus“ on põimunud vanad traditsioonid ja ka rüütlikirjandusele iseloomulikud jooned. Peategelane Siegfried on võidelnud ja tapnud lohe ning supelnud lohe veres ja tänu sellele saanud surematuks (üleloomulik joon), aga pärnalehe jälg abaluude all oli tema ainus nõrk koht (Achilleuse kand – ühine joon antiigiga). Ta oli Burgundia kuningapoeg, sai Nibelungide varanduse lohe käest. Varandusega sai kaasa needuse, mis oli algselt kuulunud kääbusele, sest tema käest olid jumalad varanduse ära võtnud ja ta pani varandusele needuse. Siegfried läheb appi Güntherile ja aitab tal vaenlastest
pereisast. „Cidis“ on vähem vägivalda, võitlust, see on lihtsam ja tagasihoidlikum. Kujutatakse rahvakangelasena, praktilise valitsejana. Saksa kangelaslaulud Kõige hilisem, 12.-13. sajandil üles tähendatud. „Nibelungide laul“ Läheb lugudega kõige kaugemale, sugukondlikku aega. Sarnaneb Muinas-Skandinaavia lugudega. Lihtsakoelisem, aga brutaalsem, kiriklik mõju nõrgem. Sisu: tegevus toimub Burgundia kuningriigis Wormsi linnas, kus valitseb kuningas Gunther. Tal on kaunis õde Kriemhild, kelle võrratust ilust kuuleb kangelane Siegfried. Tema on kuningapoeg Reini alamjooksult. Veendub Wormsisse jõudes, et Kriemhild on tõesti kaunis ja soovib abielluda. Selleks on vaja Guntheri heakskiitu. Esmalt aitab Siegfried kuningat sõjakäikudes. Siis esitab Gunther tingimuse: kuningas tahab endale naist Islandilt – Brünhildi. Brünhild on väga tugev ja et ta naiseks saada, peab teda võitma. Gunther üksi ei tuleks toime ja Siegfried peab aitama
KIRJANDUSE LÕPUEKSAM KLAARIKA LAUR Pilet 1 1. Kirjanduse põhiliigid eepika, lüürika, dramaatika ILUKIRJANDUSE PÕHILIIGID Kultuuri varasemas arengujärgus eksisteerinud suulise rahvaluule asemele tuli kirjaoskuse levides ilukirjandus - kirjalik looming. Ilukirjanduse vastena kasutatakse eesti keeles ka terminit belletristika.Ilukirjanduse kolm põhiliiki on lüürika, eepika ja draama. Lüürika (kreeka lyra - keelpill, mille saatel kanti ette laule-luuletusi) peegeldab elu inimese elamuste, mõtete, tunnete kaudu, tema sisemaailma kaudu. Lüürika iseloomulikuks jooneks on värsivorm. Lüürika liigid: · ood - pidulik luuletus mingi sündmuse või ajaloolise isiku auks · eleegia - nukrasisuline luuletus · pastoraal ehk karjaselaul · epigramm - satiiriline luuletus Lüroeepiliste teoste puhul on lüüriline ja eepiline (ehk jutustav element) läbi põimunud, need teosed on
eesmärkidel.algul tõestas ta et leiab vargad kes karjas lambaid käivad varastamas (need olid 2 teist karjast) aga ta ei reetnud neid lootes et seda enam ei kordu.ühel õhtul kuulis ta mehi midagi rääkis, ta pani sõrmuse sõrme , keeras seda ja siis ta kuulis et plaanitakse kuningakojas rõõvida varakambrit.ta tahtis minna kuninga jutule ja talle seda rääkida.kuningas oli algul umbusklik aga tabades vargad otse teolt oli ta gygese kohe valmis oma paremaks käeks võtma, ta küsis talt nõu paljudes asjades.ühel õhtul nägi ta unes et kuningas tapetakse ja tema peale aetakse süü,ta läks kuningakambrisse ja nägi kuidas kuningale positsiionilt lähedal olevad inimesed ta ära tapsid, ja rääkisid samalajal et ajavad süüs gygese kaela.kuninga mõrvanute pealik ütles järgmisel päeval et süüdi on gyges , aga gyges selgitas kungingannale oma muret ja käskis kõik mehed lossist kokku kutsuda oma möökadega(nimelt mööga ots jäi
Joseph Bedier Keskaegse kauni armastusloo mugandus, mille on kirja pannud medievist Joseph Bedier ja mis pärinev eelmise sajandi lävelt, jutustab loo Tristanist ja kuninganna Isoldest, armueliksiiri joonud noortest, keda elu küll lahutas, aga surm sidus igavikuks ühte. Ammustel aegadel valitses Cornouailles’s kuningas Marc. Saanud teada, et Marci ründavad vaenlased, tuli Loonnois’ kuningas Rivalen mere tagant talle appi. Nagu läänimees kunagi, teenis ta kuningas Marci jõuga ja nõuga nii ustavalt, et viimane andis talle vastutasuks oma õe, kauni Blanchefleuri, keda kuningas Rivalen piiritult armastas. Rivalen ja Marc’i õde abiellusid. Mõne aja pärast tuli teade, et Rivalen’i vaenlane on tunginud Loonnois’sse. Seepeale viis Rivalen Blanchefleuri, kes oli juba käima peal, oma kaugetele maadele. Seejärel kogus ta kokku kõik parunid ja läks sõtta. Blanchefleur ootas teda kaua. Aga ta ei tulnudki
ANTIIKMÜTOLOOGIA sisukokkuvõtted Edith Hamilton 1. pilet TITAANID JA KAKSTEIST SUURT OLÜMPLAST: Titaanid olid maa ja taeva lapsed. Titaane kutsutakse sageli vanemateks jumalateks. Titaanidest tuntuimail Kronosel (Saturnus) oli palju lapsi, teatuim Zeus (Jupiter), kes haaras isalt võimu. Tähtsamad titaanid: Okeanos – jõgi ümber maa, Tethys – O naine, Hyperion – päikese, kuu, koidu ja eha isa, Mnemosyne – mälu, Themis – õiglus, Iapetos + pojad Atlas (taevas õlgadel), Prometheus (inimsoo päästja). Olümpose väravad pilvedest, seda valvasid aastaajad, Olümpos rahu ja õndsuse paik, jum. elasid seal, sõid ambroosiat, jõid nektarit. 1. Zeus (Jupiter) ja Poseidon (Neptunus) ja Hades (Pluto) – vennad 2. Hestia (Vesta) – kolme esimese õde 3. Hera (Juno) – Z naine ja õde 4. Ares (Mars) – Z+H poeg 5. Athena (Minerva) ja
ANTIIKMÜTOLOOGIA sisukokkuvõtted Edith Hamilton 1. pilet TITAANID JA KAKSTEIST SUURT OLÜMPLAST: Titaanid olid maa ja taeva lapsed. Titaane kutsutakse sageli vanemateks jumalateks. Titaanidest tuntuimail Kronosel (Saturnus) oli palju lapsi, teatuim Zeus (Jupiter), kes haaras isalt võimu. Tähtsamad titaanid: Okeanos jõgi ümber maa, Tethys O naine, Hyperion päikese, kuu, koidu ja eha isa, Mnemosyne mälu, Themis õiglus, Iapetos + pojad Atlas (taevas õlgadel), Prometheus (inimsoo päästja). Olümpose väravad pilvedest, seda valvasid aastaajad, Olümpos rahu ja õndsuse paik, jum. elasid seal, sõid ambroosiat, jõid nektarit. 1. Zeus (Jupiter) ja Poseidon (Neptunus) ja Hades (Pluto) vennad 2. Hestia (Vesta) kolme esimese õde 3. Hera (Juno) Z naine ja õde 4. Ares (Mars) Z+H poeg 5. Athena (Minerva) ja Apollon (Ap
Kirjanduse arvestus Tertia talv 1. Antiikkirjanduse mõiste, vanakreeka ja vanarooma kirjandus Antiikkirjanduse all mõeldakse vanimaid Euroopas tekkinud kirjandusi: vanakreeka ja vanarooma kirjandust. Need on tugevalt mõjutanud hilisema euroopa ja kogu ülejäänud maailma kirjandust. Sõna antiik tuleb ladina keelest ja tähendab vana. See hõlmab ajavahemikku VIII sajand e.m.a kuni VI saj. m.a.j Käsitleb vaprust, patriotismi, kodumaa kaitsmist, jumalaid, armastust, kangelasi ja tolle aja inimestele arusaadavaid teemasid. Vanakreeka kirjanduslugu sai alguse umbes VIII sajandit e.m.a. ja see jaotatakse nelja ajajärku: Arhailine ajajärk - 8 – 6.saj eKr, vanakreeka kirjanduse algus. Lüürika, eeposed. (nt Homeros ja värsivormilised eeposed) Klassikaline periood – 5 – 4.saj eKr, atika periood, domineeris atika dialekt, kirjanduslik pealinn oli Ateena. Draama saa
PILET NR 1 TITAANID Titaanid olid lõpmatult kaugetel aegadel maailma isandad, sageli kutsutakse neid ka vanemateks jumalateks. Võimsad, neid oli palju. Tähtsaim oli Kronos (Saturnus), kes valitses titaanide üle, kuni ta poeg Zeus ta võimult kihutas. Kronos põgenes Rooma, sellele järgnes kuldne ajastu. Teised tähtsad titaanid: Okeanos jõgi, mis vanade kreeklaste arvates pidi voolama ümber maa; tema naine Tethys; Hyperion päikese, kuu, koidu ja eha isa; Mnemosyne mälu; Themis õiglus; Iapetos oma poegadega Atlas, Prometheus. KAKSTEIST SUURT OLÜMPLAST Olid kõige tähtsamad titaanide järgnenud jumalate hulgas. Neid kutsuti olümplasteks sellepärast, et Olümpos oli nende kodu. Zeus (Jupiter) Zeus ja tema vennad heitsid liisku, et teada saada , milline osa maailmast kellelegi pidi kuuluma. Meri Poseidon, allmaailm Hades, ülemvalitseja Zeus, kes oli kõigist võimsaim. Teda kujutatakse armumas ühesse naisesse teise järel. Zeus oli õilis ega abis
"TITAANID JA 12 SUURT OLÜMPLAST" Titaanid olid maa ja taeva lapsed. Titaane kutsutakse sageli vanemateks jumalateks. Titaanidest tuntuimail Kronosel oli palju lapsi, teatuim Zeus, kes haaras isalt võimu. Tähtsamad titaanid: Okeanos jõgi ümber maa, Tethys O naine, Hyperion päikese, kuu, koidu ja eha isa Mnemosyne mälu Themis õiglus Iapetos+pojad- taevas õlgadel Prometheus- inimsoo päästja ZEUS - JUPITER Ülemvalitseja, taeva isand, vihmajumal, pilvede koguja, piksenoolte käsutaja. Kõige võimsam. Naistemees, palju lapsi. Sümbolid: kotkas, tamm, oraakel. HERA JUNO Z naine ja õde. Okeanos ja Thetys kasvatasid üles. Abielu/abielunaiste kaitsja. Armukade Z paljudele naistele. Tema tütar, Eileithyia, abistas sünnitajaid. Sümbolid: lehm, paabulind POSEIDON - NEPTUNUS Merede valitseja, kinkis inimestele esimese hobuse. Sümbolid: kolmhark, hobune HADES - PLUTO Allilma ja surnute valitseja, surmajumal. Nägematuks tegev kiiver. Naine Persephone. ATHENA - MINERVA
Kogumikust tulevad välja Vana-Skandinaaviale omased kõlbelised väärtused: Odinit hinnatakse arukuse, mõõdukuse, ettenägelikkuse ning sõpruse pärast. ,,Vanem Edda" sisaldab palju laule, kus keskmes on inimkangelased kangelaslaulud, ent neiski sangarite saatus põimub müütidega, nt inimene muutub loomaks või mõistab loomakeelt. ,,Vanema Edda" kangelaslaulude aines on suuresti pärit Lõ-Saksamaalt, mille ulatuslikem tsükkel räägib sangar Sigvördrist (= Siegfried ,,Nibelungide laulus"), aga sisu on ,,Nibelungide laulust" arhailisem. ,,Vanema Edda" laulud pole riimis (ka muistne germaani rahvaste luule pole). Riim tuli hiljem romaani mõjutustega. Kõlavus saavutati rõhkude korrapärasusega. ,,Vanemas Eddas" on vanaskandinaavia luule tähtsaim kujund kenning nimisõna asendati vähemalt 2-sõnalise ümberütleva ühendiga. ,,Vanema Eddaga" samal ajal levis Islandil skaldide luule. Skaldid olid elukutselised laulikud, kes kuulusid kuningate ja
HERAKLES KULTUURILUGU REFERAAT Gregor Taul A50645 Semiootika 1. Aasta Sissejuhatus Lood jumalatest ja kangelastest, müüdid tekkisid Kreekas tuhandeid aastaid tagasi. Antiikmütoloogia üheks aluseks oli kindlasti kreeklaste usk loodusjõududesse kui jumalate kehastustesse. Kreeklased uskusid ka sellesse, et nende jumalatel on taevas omapäi igav ning seepärast otsivad nad tihti seiklusi maa pealt - jumalad omavad võimet lihtsureliku kuju võtta. Ja kui need jumalad juba maal peal käisid, siis jätkasid nad siin ka oma jumalikku sugu. Nii et kui lugeda antiikaja autoreid, tuleb välja, et veel ainult paar tuhat aastat enne meie ajaarvestuse algust oli terve Kreeka täis pikituid igasuguseid poolsurelikke ning jumalikke. Veel Rooma keisritki pidasid end antiikjumalate otsesteks järeltulijateks. Huvitav on see, kui realistlikult kreeklased sel ajal siis oma jumalate `käega-katsutavusse' suhtusid ? Parimaks näiteks selle kohta, et kreekla
rünnati Anease leeri, Aneaseni pidi jõudma see hiljem läbi kahe julge kuti, kes läksid talle teadet edastama. Mõlemad kutid said surma (üks läks teisele appi ja pakkis ka sussid karpi). Aeneas paneb aluse roomlastele ja ta abiellus selle sama tsikiga, kellega tal enne Hera abielu ära segas (Laviniaga). Pilet 21 - Midas ja teised, Narkissos Früügia kuningas, kes oli kuulus oma rikkuse pärast. Allikasse veini valades jootis purju Sileeni ja võttis ta kinni, soovides talt teadmisi. Sileeni tagasi saanud Bakcos oli nõus täitma soovi kõik, mida Midas kuulutas, muutus kullaks. Kuid kullaks muutus ka toit ja jook. Ta palus Bakchoselt abi. Sellest võimust vabastas ta end Paktolose jões supeldes. Paani flöödipuhumise ja Apollo lüüramänguvahelises võistluses kuulutas ta võitjaks Paani. Karistuseks rumaluse eest kasvatas Apollon talle eeslikõrvad, mida Midas varjas früügia mütsiga.Tema juuksur ei suutnud saladust
Tõde ja õigus - märkmed I - Naine Krõõt ja mees Andres Paas sõitsid hobusevankriga Vargamäe suunas, kuhu elama pidid minema - Pidid minema läbi soo, mille ületamine oli raske, plaanisid sinna tulevikus sügavamad kraavid ja kõrgema tee teha, et ületamine nii keeruline poleks - Teel jäi nende lehm Maasik sohu kinni, koduhoidjad (sauna-Madis, karjane, eit) tulid appi, tegid lõkke, et sohu kinni jäänud lehma jalgu soojendada, et too edasi liiguks, lõpuks saadi lehm välja ja jõuti uude koju - Krõõt pärib, miks Andres just selle koha valis, mees vastab et paremat ei olnud müügil või teised kohad olid liiga kallid, lohutab naist, et Vargamäel pole ka väga hull, tuleb ära harjuda II - järgmine päev oli uue kodukohaga tutvumiseks, esmalt taheti külastada naabrit, Tagapere Pearut, kuid ta oli kõrtsis - Saunatädi ja sauna-Madis tutvustasid uutele peremeestele ümbrust, see oli vaikne, soine, vesine, krunt oli suur, Andres mõtl
nad nähtusi mingisuguste jumalike jõudude tegevusena. See avaldus ka kreeka usundis. Oma vaateid maailma tekkele ja algusele väljendasid kreeklased arvukais fantastilisis muistendeis ehk müütides. Nende müütide põhjal polnud algul olemas ei eraldi maad, vett ega taevast. Kõik see asus kaose ehk korratuse seisundis. Siis eraldusid sellest kaosest jumalatar Gaia (maa) ja jumal Uranos (taevas) . Gaiast ja Uranosest sündisid võimsad titaanid. Uranos, kartes, et lapsed võiksid talt võimu ära võtta, sulges titaanid maa alla sügavasse kuristikku. Kuid ühel neist, Kronosel, õnnestus vabastada titaanid. Kronos võttis nende abil isalt võimu ja hakkas ise maailma valitsema. Seda jumalat asendas omakorda peale ägedat sõda ta noorim poeg Zeus. Zeus ja teda ümbritsevad jumalad elasid muistendi järgi Olümpose mäel (Tessaalias), mispärast kreeklased nimetasid neid olümplasteks. Section III.2 Kreeka jumalad
1. I J.Krossi ,,Väike Vipper": kokkuvõte süzeest; Vipperi ja Ledoute`i iseloomustused; teose peamõte. II Sonett. Shakespeare´i soneti peastesitus: meeleolu ja sõnumi sõnastamine; Kõnekujundid luuletuses; soneti tunnused SONETT-13. sajandil Itaalias loodud luulevorm, koosneb 14 värsist (reast). Itaalia soneti värsid jagunevad stroofideks (salmideks) skeemi 4+4+3+3 järgi. Peategelaseks oli Tiit Vipper, keda hüüti Väikeseks Vipperiks. Ta õppis Granbergi gümnaasiumis. Ta polnud küll auditooriumi heleda pea, aga siiski oli seadnud ta endile eesmärke ja püüdles nende poole . Pead oli tal just mateaatiliste ainete peale , vähem vedas tal keeltega. Kuigi Vipper oli tark poiss, oli tea nõrkuseks see, et ta oli endassetõmbunud ja lasi ebaõnnestumistel end liialt mõjutada. Monsieur Ledouté , tea prantsuse keele õpetaja , oli seadnud enda eesärgiks seda poissi kiusata ning see tal ka õnnestus.Ledouté oli jäärapäine ja enesekeskne meesterahvas, kes ei arvves
Poliitiline ajalugu Suur Rahvasterändamine(375-568), selle põhjused ja käik: Põhjused: kliimamuutus, elanikkonna juurdekasv ja sellest tingitud maapuudus, hõimude sõjakus ja seiklushimu. Ajendiks on edasitungivad hunnid, kes hävitavad Musta Mere äärse Ida-Gootide riigi. Käik. . II saj. algasid germaanlaste rüüsteretked Rooma aladele, vallutati Rooma piirialasid (ka Daakia). Roomlaste ja germaanlaste sõjad hoogustusid III sajandil. 375 hunnid purustasid tänapäeva Ukrainas asunud idagootide riigi. Läänegoodid liiguvad Ida-Rooma aladele, nende pealikuks saab Alarich. [Adrianoopoli lahingus 378 läänegootide väed võitsid Rooma keisririigi vägesid, hukkus (Ida-)Rooma keiser Valens.] Läänegoodid avasid tee Balkani poolsaarele. IV sajandil asus osa goote ja franke Rooma riiki elama, sõjaväereformiga sattusid nad Rooma sõjaväe koosseisu (foederati= föderaat barbarite hõim, mis pidi andma Rooma riigile sõjaväe-teenistust
Poliitiline ajalugu Suur rahvasterändamine algas 370ndatel hunnide liikumisega Ida-Euroopasse. Purustasid gootide väe, mis omakorda panid viimased liikuma. Goodid võeti Rooma teenistusse. Edasi liikudes murdsid hunnid Kesk-Euroopasse, mõjutades liikuma teisi rahvaid. Rooma riigi põhjapiir lakkas toimimast. Olulisemad rahvad, kes rändasid olid: vandaalid, ida- ja läänegoodid, hunnid, germaanlased. Eeldused: Rooma sisestabiilsuse nõrgenemine (Rooma rahu lagunemine, Caracalla edikt 212. Konstantinoopoli nimetamine uueks pealinnaks = Rooma lõhestamine 330. Põhjused: Barbarite rahvaarvu kasv ja sellest tulenev maapuudus (tuli leida uusi elupaiku), üleüldine kliima jahenemine (sundis inimesi liikuma lõunapoole). Alates 4. sajandist hunnide läände liikumine ja idagootide riigi hävitamine (põgenike tulv Rooma). Adrianoopoli lahing 378 9
Üheksateistkümnes lugu. · Sarvik-Taadi aheldamine , · Õnne aeg , · Pidu ja Tarkuseraamat , · Sõjateated Kp ehitab maailma otsa sõiduks endale hõbelaeva, millele paneb nimeks ,, Lennuk ,,. Laevale viidi suurel hulgal moona. Kaasasõitjad olid õnnelikud. Laev lahkus kodusadamast Soome poole. Teekonnal tuli Kp. Võidelda mitmete raskustega. Soome sortsid ajasid mere mässama. Lapsu rannast võeti laevale Lapsu tark. Jõuti Sädemete saareni. Sulevip. Läks saarele. Ta tahtis pääseda tulemäe juurde, kuid pidi poolelt teelt kuumuse tõttu tagasi pöörduma. Edasi jõudis ,, Lennuk ,, hiiglste maale. Sealt edasi viis teekond penisabaliste maale. Penisabalised hakkasid vastu ja Kp. Tappis neid armutult. Ta muutis nende maa viljatuks, kuid hiljem palus Ukult maale uuesti õnnistust. Targalt kuulis Kp, et kaarnalt oli ta maailma otsa leidmiseks saanud valet õpet