Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Nibelungide laul". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
siegfried, nibelungide, kriemhildi, siegfriedi, ideaali, tronje, heleryn, voot, kangelaseepos, ajavahemikus, rein, sepp, mehine, väärikas, vöö, sõrmuse, kingib, selgub, temalt, võtnud, talumatu, solvang, lasebkes on Islandi kuninga tütar. Siegfried jätab enda kätte Islandi kuningatütre vöö ja sõrmuse ning kingib need oma naisele Kriemhildile, kes on Guntheri õde. Seejärel puhkeb tüli Brünhildi ja Kriemhildi vahel, sest Brünhild peab Kriemhildi ja Siegfriedi oma alamateks. Pärast selgub, et Brünhildi mehe Guntheri asemel on temalt neitsilikuse võtnud "ori" Siegfried. See on naise jaoks talumatu solvang ja ta laseb Guntheri vasallil Tronje Hagenil Siegfriedi tappa. Tronje Hagenist saab eepose teine peakangelane, vastandudes negatiivsena Siegfriedi ideaalile. KASUTATUD ALLIKAD http://et.wikipedia.org/wiki/Nibelungide_laul http://www.miksike.ee/docs/elehed/5klass/4kalevi poeg/5451.htm
Nibelungide laul Koostajad: Keity, Sandra, Herkki, Kaido Üldiselt Germaani kangelaslauludest kuulsaim (sakslaste kangelaslugu) Pärit XII ja XIII sajandi vahetusest Juhtmotiiv vasallitruudus valitsejannale (rüütliromaan) Nibelungide soo huku teemast teatakse mitmeid variante. Autor on teadmata. Tekkimislugu Ajalooline alus on rahvasterände aegsed ( VVI ) sündmused. Need on segunenud müütidega ja rüütliromaan elustas vanade müütide fantastika ja seikluslikkuse. Ülesehitus Koosneb 39 laulust ja 2379 stroofist, mis jagatakse "Brünhildi muistendiks" ja "Burgundide hukkumise muistendiks".
NIBELUNGIDE LAUL Peategelane Siegfried on mehine, aus ja väärikas ning esindab saksa inimese ideaali. Siegfried aitab Guntheril taltsutada Brünhildi, kes on Islandi kuninga tütar. Siegfried jätab enda kätte Islandi kuningatütre vöö ja sõrmuse ning kingib need oma naisele Kriemhildile, kes on Guntheri õde. Seejärel puhkeb tüli Brünhildi ja Kriemhildi vahel, sest Brünhild peab Kriemhildi ja Siegfriedi oma alamateks. Pärast selgub, et Brünhildi mehe Guntheri asemel on temalt neitsilikuse võtnud "ori" Siegfried. See on naise jaoks talumatu sovang ja ta laseb Guntheri vasallil Tronje Hagenil Siegfriedi tappa. Tronje Hagenist saab eepose teine peakangelane, vastandudes negatiivsena Siegfriedi ideaalile. Kasutatud on korrastatud paarisriime, mis on korrastatud nelikvärssideks nn nibelungide stroofiks, mille seitsmes esimeses poolvärsis on igaühes 3, viimases 4 rõhku. LAUL MINU CIDIST
Sakslaste ,,Nibelungide laul" on taas müütiline, kuna Siegfried tappis Niebelungide aarde omanikud Schilbungi, Niebelungi, ,,nende seitsesada meest, kes võitlesid samuti tema vastu, ja kaksteist hiiglast, kes olid nendega liidus, ja Albrichi sada kääbust." Samas võitleb sakslaste rahvuskangelane hoopis perekondlike põhjuste ajel, teoses leidub nii tooreid ,,paganateaja" kui ka daamikultuse mõjutusi. Nimelt peab Siegfried tooma Guntherile naiseks kuninganna Brunhildi, et ise abielluda burgundia kuninga õde Kriemhildi. Pettuse avalikuks tulemisel
Skaldite looming püsis suulise loominguna. Üks tolle aja omapärasemaid kirjanduslikke mälestusmärke on ka 13saj kirja pandud ,,Kuningapeegel" . Anglosaksi eepos vanimad näited 7-8saj. ,,Beowulf" rajandeb iidsetel lugulauludel, seal puuduvad jumala, kajastab tegelikkult asetleidnud sündmustest. Keskajal kirjutati kroonikaid väga palju. rooma traditsioon. Keskaegne kroonika räägib rahvaste ajaloost, sõdadest, valitsejadest. Kangelaslaulud · Rolandi laul · Cidi laul · Nibelungide laul Peategelane Siegfried on mehine, aus ja väärikas ning esindab saksa inimese ideaali. Siegfried aitab Guntheril taltsutada Brünhildi, kes on Islandi kuninga tütar. Siegfried jätab enda kätte Islandi kuningatütre vöö ja sõrmuse ning kingib need oma naisele Kriemhildile, kes on Guntheri õde. Seejärel puhkeb tüli Brünhildi ja Kriemhildi vahel, sest Brünhild peab Kriemhildi ja Siegfriedi oma alamateks. Pärast selgub, et Brünhildi
Iokaste vennale Kreonile ning pagendas ise ennast Teebast. Elust eemaletõmbununa veetis Oidipus oma elu lõpuaastad tundmatu karjusena. KESKAEG 5.saj-15.saj *Võimule pääses uus suk-kristlus, võim oli kiriku käes. *teaduses tunti: kompassi, püssirohtu, araabia numbreid ja trükikunsti *Kirjanduses oli neli põhisuunda: 1.rahvuslikud kangelaseeposed- rahavasuus olnud lugulalue, mis sisaldasid nii legende kui ka tegelikku ajalugu, hakati kirja panema: Vanem Edda, Beawulf, Nibelungide laul jne 2.Vaimulik kirjandus-piibel, piiblilugude ümberjutustused, kirikulaulud,, kirikunäidendid: müsteerium, miraakle, passioon 3.rüütlikirjandus-(autori nimi polnud oluline) *Bütsantsi romaan(kreeka aluspõhjaga sündmused) *Aleksandri romaan(makedoonia aleksandri sõjaretked) Aenese romaan(rooma eempose aineil) Arturi romaan(keldi aluspõhjaga) *Graali romaan(saksa varanduse otsimine) *Tristani ja Isaolde romaan(keldi aluspõhjaga) 4
,,Nibelungide laul" "Nibelungide laul" on keskülemsaksakeelne kangelaseepos, mis pärineb 13. sajandi algusest. Seda peetakse saksa rahvuseeposeks. Arvatavasti kirjutatud umbkaudu ajavahemikus 1198-1204 Austrias (Passaus). Saksa keeles ilmus esmakordselt trükituna 1757. aastal, eestikeelne tõlge Rein Sepalt 1977.Eepose autor on teadmata. "Nibelungide laul" kujutab oma aja rüütlielu:seetõttu on eeposes tähtsal kohal rüütellikkus ja vasallitruudus. Kogu eepose tegevustik on paigutatud Suure rahvasterändamise aega. "Nibelungide laul" koosneb 39 laulust ja 2379 stroofist, sisuliselt jagatakse "Brünhildi muistendiks" ja "Burgundide hukkumise muistendiks"
7 Rolandi laul on ühe poeedi looming, mis põhineb muinasprantsuse luulepärimusel. Sündmustiku aluseks on 778. aastal toimunud frankide kuninga Karl Suure tagasipöördumine Hispaania sõjaretkelt ja Roncevaux' lahing, kus baskid ründasid frankide järelväge. 5. Kangelaslaul ,,Laul minu Cidist" Laul minu Cidist (hispaania keeles Cantar de Mio Cid) on hispaania kangelaseepos, mis inspireerituna rekonkistast räägib rekonkista kangelase Rodrigo Díaz de Vivari ehk Cidi (araabia sidi "härra") elust. Erinevalt teistest Euroopa kangelaseepostest on Laul minu Cidist kirjutatud realistlikus laadis, teost iseloomustab sotsiaalsus ning rahvalähedus. Laul minu Cidist pärineb umbes aastast 1140. Eepose autoriks peetakse kaht arvatavasti Kastiilia ja Zaragoza piirialalt pärinevat huglaari ehk rändlaulikut. Ainus säilinud käsikiri pärineb aastast 1207.
(prantsuse luuletaja, ,,Väike testament", ,,Suur testament"). 2. Keskaja kirjanduse olulisemad zanrid, vormiuuendused ja kirjanduse eristamise 3 komponenti. Eepika, kangelaseepsed, rüütlikirjandus, rüütliromaan, trubaduuride luule, rahvaluule, linnaluule, linnaromaan,keskaegne draama. Assonantsriim(iga värsi viimase silbi täishääliku kokkulangemine, blankvärss(riimita värss), paarisriimid, nelikvärsid e. Nibelungide stroof, sekstiin (koosneb 6-st värsilisest stroofist, 3-värsilisest saatest), kantsoon(5-7 värssi, 3-4 värsiline saade), sirventeesid, fabliood(lüh. anekdoodlikud värssjutustused lõbusatest eluseikadest) 3. Vana-Iiri kirjandus ning Alsteri sari, keldi kangelased, bardid ja fillid. Finn ja Ossian. Iirimaad juba 1. aastatuhandel eKr asustanud keltide veel sugukondlikus ühiskonnas olid lauljad vanade pärimuste ettekandjad ja talletajad suure au sees. Iiri saagad
Roland, rüütlivooruste ja ülluse eeskuju, oli keskajal populaarne kangelane. Roland on uhke ja iseteadev, ta usub õiglusse ning edusse ja ihaleb sangarlikkust; egoism, ahnus ja julmus jäävad talle võõraks. See kõik tegi temast igaühele lähedase rahvuskangelase. Rüütlivaprust ülistav ja õiglast valitsejat idealiseeriv teos aitas kaasa prantslaste rahvustunde kujunemisele. 12. sajandist pärinev hispaania kangelaseepos ,,Laul minu Cidist" kajastab maa omapärast saatust varasel keskajal. Mauride vallutuste tulemusena algas Pürenee poolsaarel sajandite pikkune rekonkista maa tagasivallutamine. Kangelaslaulude Cid oli ajalooline isik kõrgaadlik Rodrigo Diaz de Vivar. Õukonnaintriigide tõttu sattus ta Kastiilia kuningaga vastuollu ning saadeti maalt välja, kuid võidud lahingutes tegid tast kangelase ja tõid lõpuks ka leppimise kuningaga.
Hispaania kangelaslaul ei toonita küll kodumaa või hispaania rahvuse ideed, kuid on saanud ometigi Hispaania rahvuseeposeks. Cidist on loodud ka romansse ning Cidist pajatavate kroonikate ja vähemtähtsate kangelaslaulude motiivid on pakkunud ainest ka hilisemale kirjandusele. SAKSA: Kangelase individuaalsus Kangelane pole eksimatu „Nigelungide laul”- Wormsi kuningriigis valitseb Gunther, kellel on kaunis õde Kriemhild. Õe ilust pajatatakse lugusid. Need jõuavad Siegfriedi kõrvu. S on salapärane kangelane, kelle kasvatas üles võlusepp. Ta teeb endale ise mõõga, läheb lohega võitlema ja saab temast jagu. Lohe juurest leiab Nibelungide varanduse, millel on peal needus. Võitluse käigus satub talle suhu lohe veri ning ta omanda linnukeele. Kui lohe veres kümmelda, siis saavutab nahk võitmatuse, aga S jäi pärnapuu leht abaluu alla- nõrk koht. Aarde juures on ka müts, mis teeb ta nähtamatuks. S läheb Guntheri juurde tööle ning armub Kriemhildi
Beowulf jõuab koju ning temast saab geati rahva kuningas. Ühel päeval varastab üks hulkur karika draakoni valvatavast koopast. Draakon saab vihaseks ning hakkab maad rüüstama- paneb kõik põlema. Beowulf tahab ise üksinda draakoniga võidelda. Beowulfi kaaslased näevad, et seal on raskusi ning taganevad metsa. Wiglaf on ainus, kes tuleb Beowulfi aitama. Kangelane sureb haavadesse. Beowulf matetakse ilusti ära koos draakoni varandusega. Draakoni jäänused visatakse merre. 2. Keskaja kangelaseepos ,,Nibelungide laul". "Nibelungide laul" on keskülemsaksakeelne kangelaseepos, mis pärineb 13. sajandi algusest. Seda peetakse saksa rahvuseeposeks. Arvatavasti kirjutatud umbkaudu ajavahemikus 1198-1204. Saksa keeles ilmus "Nibelungide laul" esmakordselt trükituna 1757. aastal, eestikeelne tõlge Rein Sepalt 1977. Autor on teadmata. "Nibelungide laul" koosneb 39 laulust ja 2379 stroofist, sisuliselt jagatakse see "Brünhildi muistendiks" ja "Burgundide hukkumise muistendiks"
XXIII laul toob sündmustikku aeglustuse. Samuti kirjeldab Patroklose matuseid ja võistlusmänge tema auks. XXIV laulus- Achilleus loovutab Hektori surnukeha. Toimuvad Hektori matused. Sõda katkeb kaheteistkümneks päevaks. Achilleus sureb läbi Parise noole.Sõja lõpp on selline - öö pimeduses puuhobusest väljudes avavad kreeka sõdurid Trooja väravad oma seltsimeestele, kes linna põlema süütavad. See on Trooja lõpp ning nii lõpeb ka kangelaseepos. ,,Odüsseia" "Odüsseia" on Homerosele omistatav vanakreeka eepos, milles kirjeldatakse Odysseuse eksirännakuid pärast Trooja sõda. Teos on sündinud umbes 650 aastat eKr. "Odüsseia" on järg "Iliasele". "Odüsseia" jaguneb 24 lauluks Sisukokkuvõte: Eepos algab jumalate koosoleku kirjeldusega Olümposel Jumalad saadavad Hermese käskjalana nümf Kalypso juurde, käsuga vabastada tema juures viibiv Odysseus
XXIII laul toob sündmustikku aeglustuse. Samuti kirjeldab Patroklose matuseid ja võistlusmänge tema auks. XXIV laulus- Achilleus loovutab Hektori surnukeha. Toimuvad Hektori matused. Sõda katkeb kaheteistkümneks päevaks. Achilleus sureb läbi Parise noole.Sõja lõpp on selline - öö pimeduses puuhobusest väljudes avavad kreeka sõdurid Trooja väravad oma seltsimeestele, kes linna põlema süütavad. See on Trooja lõpp ning nii lõpeb ka kangelaseepos. ,,Odüsseia" "Odüsseia" on Homerosele omistatav vanakreeka eepos, milles kirjeldatakse Odysseuse eksirännakuid pärast Trooja sõda. Teos on sündinud umbes 650 aastat eKr. "Odüsseia" on järg "Iliasele". "Odüsseia" jaguneb 24 lauluks Sisukokkuvõte: Eepos algab jumalate koosoleku kirjeldusega Olümposel Jumalad saadavad Hermese käskjalana nümf Kalypso juurde, käsuga vabastada tema juures viibiv Odysseus
. Vanim ja kuulsaim vanaprantsuse kangelaslugu on "Rolandi laul". Vanim käsikiri pärineb XII sajandist. Sündmustiku aluseks ajalooline fakt: Karl Suure sõjakäik Hispaaniasse mauride vastu.. Kui ta sealt tagasi pöördus, ründasid baskid tema järelväge ja hävitasid selle. Eeposes on sellest episoodist tehtud maailmaajalooline lahing kristlaste ja muhameedlaste vahel. Eepos kajastab rahva tõekspidamisi, taunib feodaalide omavahelist vaenu ja idealiseerib õiglast valitsejat. Hispaania kangelaseepos on "Laul minu Cidist", loodud XII sajandi keskel. Taustaks on võitlus mauridega, kes vallutasid 711 kogu Pürenee poolsaare. Järgnes 700 aastane võitlus maa tagasisaamiseks. Paistis silma Kastiliia rüütel Rodrigo Diaz de Vivar Cid, kes sattus valekaebuse tõttu kuninga viha alla, läheb väikese salga meestega pagendusse ja võitleb mauride vastu. Cidi ajalooliseks võiduks kujuneb Valencia vallutamine. Siis lepib kuningas
Kajastab omapärast saatust varasel keskajal. 711. Aastal vallutasid muhamediusulised maurid peaaegu kogu Pürenee poolsaare. Algas sõjandeid kestnud rekonkista ma tagasivallutamine. Jutustab sõjakäikudest ja seiklustest. Peategelaseks on Cidi, kes oli demokraat, käitumiselt lihtne ja suuremeelne, sõjameestega suhtleb ta sõbralikult ja usalduslikult. 4) ,,Nibelungide laul" (13.saj., anonüümne) Esimene osa jutustab Madalmaade kuningapoja Siegfriedi traagilisest saatusest. Siegfried, kuulnud burgundide kuninga Guntheri õe Kriemhildi ilust, sõidab talle kosja. Kuid Gunther nõuab, et Siegfried aitaks omakorda temal kosida Isalndi kuninganna Brünhildi, kes on sõni kõik oma kosilased kahevõitluses tapnud. Siegfried nõustubki, teeb ennast võlukuue abil nähtamatuks ja võitlebise Brünhildiga. Tasuks saab ta Krimhildi. Peagi aga lähevad Brünhild ja Krimhild omavahel tülli ja viimane paljastab Brünhildile tema
Selgust ja üksmeelt selles küsimuses pole praegu arvatakse, et Homeros oli Iliase looja, Odüsseia lõid tema õpilased. 3. Ühiseid jooni Iliase ja Odüsseia ülesehituses. Eeposte tegelased on staatilised, ilma sisemise arenguta, psüühika on lihtne, kohati naiivne. Tegelaste iseloomu ei kirjeldata, iseloomustamiseks kasutatakse dialoogi ja monoloogi. Kangelased kehastavad sugukondliku ajastu inimese ideaali. Sagedased on epiteedid ja korduvad värsid. Trooja sõda oli tõenäoliselt ajalooline sündmus ja leidis aset 13. või 12. saj eKr. Lood sõjast kandusid mitmes eri variandis edasi kuni eeposte kirjutamiseni. Sõjast räägib Homeros mõlemas eeposes.Värsimõõduks on mõlemas lugulaulus nn daktüliline heksameeter.Üldiselt on uurijad seisukohal, et mõlemad eeposed põhinevad varasemal sajanditepikkusel suulisel traditsioonil, sellele viitavad mitmed eeposte ülesehituse võtted,
Sigurdi surma jäi aare omanikuta, Gunnar ja Högen võtavad selle omale ja uputavad Reini jõkke peitu. Atli abiellub Gudruniga, nad kutsuvad endale Gunnari ja Högeni külla. Atli tapab Gudruni vennad ära. Lõpuks tapab Gudrun Atli ja oma pojad ära. 6. pilet ,,Niebelungide laul" ,,Niebelungide laul" on saksa rahvuseepos. Ta sarnaneb ,,Eddale", aga on ühe autori teos. See on kirjutatud umbes 1200. Koosneb 39 peatükist. ,,Niebelungide laul" algab sellega, kuidas Kriemhild Wormsis ja Siegfried Madalmaades üles kasvas. Ühel päeval teatas Siegfried oma vanematele, et tahab Kriemhildiga abielluda. Ta läks Wormsisse ja sõlmis nendega verevendluse. Kui saksilaste ja taanlaste kuningad Wormsile sõja kuulutasid, aitas Siegfried burgundlastel võita. Tagasi Wormsis nägid Siegfried ja Kriemhild teineteist esimest korda. Kuna Siegfried oli sõjas suur sangar ja ilma temata poleks Wormsil nii hästi läinud, käskis kuningas Gunther Kriemhildil Siegfried lauda saata. Nad armusid
Ganelon on reeturlik, täielik vastand ideaalsele rüütlile keskajal, kättemaksu- 5. "Nibelungide laul" XII saj Valdavad isiklikud teemad: armastus ja 6. Rüütlikirjandus abiellumine; solvamised ja kättemaksud; rüütellik daamiteenimine ning vasall- XI - XII saj tekkis eraldiseisev rüütli- kohuste täitmine. seisus, mis oli omalaadse eluloodi ja "Vanemast Eddast" tuntud tegelased nagu moraaliga nt Siegfried jne, kes esinevad tihti Ristisõdadel tekkis rüütlitel kokkupuude ajalooliste isikutena kõrge Araabia ja Bütsantsi kultuuriga Käsitleb seega nii muistendeid, kui ka Tekkis rüütli- ehk kurtuaasne kirjandus rahvaste rändega seonduvaid sündmusi Lõ-Prantsusmaal Esimeses osas jutustatakse, kuidas Kurtuaasse kultuuri tegevuskohaks oli loss
5. Saksa kangelaslaul “Nibelungide laul” „Nibelungide laul“ - Franz Fühmann Rahvuslik element puudub. Ei kõneleta otseselt Saksamaast. Sündmused ulatuvad kaugemasse aega kui Rolandi või Cidi lugu. Kirja on pandud hiljem kui Rolandi ja Cidi lugu. Prantsusmaal oli selleks ajaks kujunenud rüütlikirjandus ja leitakse, et „Nibelungide laulus“ on põimunud vanad traditsioonid ja ka rüütlikirjandusele iseloomulikud jooned. Peategelane Siegfried on võidelnud ja tapnud lohe ning supelnud lohe veres ja tänu sellele saanud surematuks (üleloomulik joon), aga pärnalehe jälg abaluude all oli tema ainus nõrk koht (Achilleuse kand – ühine joon antiigiga). Ta oli Burgundia kuningapoeg, sai Nibelungide varanduse lohe käest. Varandusega sai kaasa needuse, mis oli algselt kuulunud kääbusele, sest tema käest olid jumalad varanduse ära võtnud ja ta pani varandusele needuse. Siegfried läheb appi Güntherile ja aitab tal vaenlastest
Hagen käskis Siegfridi naisel Krimhildil S'i kuuele sellele kohale märk tikkida, H ja S läksid jahile, S kummardub joomiseks ja H tapab ta seljatagant. Siis röövib H Krimhildilt, kes on nüüd lesk, Niebelungide aarde ja peidab reini jõe põhja. K abiellub uuesti Etzeliga, pulmad, burgundlased kutsutakse külla, tüli, mille käigus tapetakse kõik kangelased pidusöögil. H piinatakse, et ta reedaks aarde asukoha, aga ei ütle seda. * Niebelungide soost kangelane Siegfried kuulnud Burgundide kuninga Guntheri õe Kriemhildi ilust, sõidab teda kosima. Gunther on nõus sel juhul, kui Siegfried aitab tal kosida Brünhildi. Siegfriedil on võlukuub, mis muudab nähtamatuks, võitleb Brünhildiga. Peetakse kahed pulmad. Pulmadest möödub 10 aastat. Omavahel lähevad tülli Brünhild ja Kriemhild. Kriemhild saab teada kosimise saladusest. Brünhild vannub kättemaksu Siegfriedile. Siegfried on haavatav vaid abaluu kohapealt
Sõnum tänapäeva oleks sarnane vanasõnaga "kuidas koer külale, nõnda küla koerale." Ehk kui oled hea inimene on ka teised sinu vastu head.") Pilet nr 4 1.Trubaduuride luule 2. "Nibelungide laul" lähivaates: Saksa eepos 13. sajandi algusaastaist. Kõrgel tasemel rüütlikirjandus. Teemadeks: armastus, abielu, solvamised, kättemaks, rüütellik daamiteenimine, vasallikohustused. Sellest ajast pärineb etikett. Muinasjutumotiivid. Tegelased tuttavad islami eepostest: Siegfried, Kriemhild, Brünhild, Hagen, Attila (Ezhel), Gunther. Tegevus toimub 5-6. sajandil. Jaguneb kaheks osaks: · Niebelungide soost kangelane Siegfried kuulnud Burgundide kuninga Guntheri õe Kriemhildi ilust, sõidab teda kosima. Gunther on nõus sel juhul, kui Siegfried aitab tal kosida Brünhildi. Siegfriedil on võlukuub, mis muudab nähtamatuks, võitleb Brünhildiga. Peetakse kahed pulmad. Pulmadest möödub 10 aastat. Omavahel lähevad tülli Brünhild ja
osi aga enam kui 2100 keelde või murdesse. ROLANDI LAUL Prantsuse rahvaeepos 11.sajandist, kirjeldab Rolandi kangelassurma mauride ja frankide vahelises lahingus, frankide lüüasaamise pühjustaja Ganeloni reetlikkust ning Karl Suure kättemaksu Rolandi ja 12 peekri langemise eest. Teost iseloomustavad lakoonilisus sündmuste esitamisel, karm stiil ja heroiline, ülev tõsidus. "Rolandi lauluga" algab prantsuse kirjandus. LAUL MINU CIDIST 12.sajandist pärinev hispaania kangelaseepos. 711. aastal allutasid maurid peaaegu kogu Pürenee poolsaare. Algas sajandeid kestnud maa tagasivallutamine. Cid oli Hispaania tagasivallutamise tähtsaim tegelane ja armastatud rahvussangar. Õukonnaintriigide tõttu sattus ta Kastiilia kuningaga vastuollu ning saadeti maalt välja, kuid võidud lahingutes tegid tast kangelase ja tõid lõpuks ka leppimise kuningaga. "Laul minu Cidist" on saanud hispaania rahvuseeposeks. NIBELUNGIDE LAUL
Kujutatakse rahvakangelasena, praktilise valitsejana. Saksa kangelaslaulud Kõige hilisem, 12.-13. sajandil üles tähendatud. „Nibelungide laul“ Läheb lugudega kõige kaugemale, sugukondlikku aega. Sarnaneb Muinas-Skandinaavia lugudega. Lihtsakoelisem, aga brutaalsem, kiriklik mõju nõrgem. Sisu: tegevus toimub Burgundia kuningriigis Wormsi linnas, kus valitseb kuningas Gunther. Tal on kaunis õde Kriemhild, kelle võrratust ilust kuuleb kangelane Siegfried. Tema on kuningapoeg Reini alamjooksult. Veendub Wormsisse jõudes, et Kriemhild on tõesti kaunis ja soovib abielluda. Selleks on vaja Guntheri heakskiitu. Esmalt aitab Siegfried kuningat sõjakäikudes. Siis esitab Gunther tingimuse: kuningas tahab endale naist Islandilt – Brünhildi. Brünhild on väga tugev ja et ta naiseks saada, peab teda võitma. Gunther üksi ei tuleks toime ja Siegfried peab aitama. Siegriedi on tapetud lohe veri haavamatuks muutnud. Seljal, abaluu
Ilmus 1799 2. Helsingöri õukond, Claudius ja kuninganna Gertrud Pilet 5 - ,,Nibelungide laul"; Hamlet ja Ophelia 1. ,,Nibelungide laul" Nibelungid on germaani hõim Pärineb 12.-13. sajand On ajalooline taust =5.-6. sajandi rahvasterände tulemused Motiivid rüütliromaanidest Peateemad =Armastus, daamiteenimine, abielu, kättemaks, vasallikohustuste täitmine Tegelased =Siegfrid, Gunther, Attila, Kriemhild, Brunhild Kaks osa Esimene osa =Siegfrid on nibelungide soost =On kuuldud, et brugundide kuninga Guntheri õde Kriemhild on väga ilus =Siegfrid sõidab kosja, aga Gunther nõuab, et Siegfrid aitaks tal kosida Islandi kuningatütar Brunhildi =Brunhild on väga tugev, kutsub kosjalisi kahevõitlusele =Siegfridil on võluvõimed, sest ta suples loheveres, ta on haavamatu v.a. Abaluu =Aitab Guntheril võita, mõlemad abielluvad =10 aasta pärast mõlemad õnnelikus abielus
KIRJANDUSE LÕPUEKSAM KLAARIKA LAUR Pilet 1 1. Kirjanduse põhiliigid eepika, lüürika, dramaatika ILUKIRJANDUSE PÕHILIIGID Kultuuri varasemas arengujärgus eksisteerinud suulise rahvaluule asemele tuli kirjaoskuse levides ilukirjandus - kirjalik looming. Ilukirjanduse vastena kasutatakse eesti keeles ka terminit belletristika.Ilukirjanduse kolm põhiliiki on lüürika, eepika ja draama. Lüürika (kreeka lyra - keelpill, mille saatel kanti ette laule-luuletusi) peegeldab elu inimese elamuste, mõtete, tunnete kaudu, tema sisemaailma kaudu. Lüürika iseloomulikuks jooneks on värsivorm. Lüürika liigid: · ood - pidulik luuletus mingi sündmuse või ajaloolise isiku auks · eleegia - nukrasisuline luuletus · pastoraal ehk karjaselaul · epigramm - satiiriline luuletus Lüroeepiliste teoste puhul on lüüriline ja eepiline (ehk jutustav element) läbi põimunud, need teosed on
Kogumikust tulevad välja Vana-Skandinaaviale omased kõlbelised väärtused: Odinit hinnatakse arukuse, mõõdukuse, ettenägelikkuse ning sõpruse pärast. ,,Vanem Edda" sisaldab palju laule, kus keskmes on inimkangelased kangelaslaulud, ent neiski sangarite saatus põimub müütidega, nt inimene muutub loomaks või mõistab loomakeelt. ,,Vanema Edda" kangelaslaulude aines on suuresti pärit Lõ-Saksamaalt, mille ulatuslikem tsükkel räägib sangar Sigvördrist (= Siegfried ,,Nibelungide laulus"), aga sisu on ,,Nibelungide laulust" arhailisem. ,,Vanema Edda" laulud pole riimis (ka muistne germaani rahvaste luule pole). Riim tuli hiljem romaani mõjutustega. Kõlavus saavutati rõhkude korrapärasusega. ,,Vanemas Eddas" on vanaskandinaavia luule tähtsaim kujund kenning nimisõna asendati vähemalt 2-sõnalise ümberütleva ühendiga. ,,Vanema Eddaga" samal ajal levis Islandil skaldide luule. Skaldid olid elukutselised laulikud, kes kuulusid kuningate ja
Mõnes episoodis kristlik sümboolika(võitlus kurjaga, märtrisurm). Rohkem kui 3000 värssi sellest kuidas kangelane võitleb lohedega. Tapab Grendeli, kelle eest tuleb kätte maksma tema ema, tapab sellegi. Lohed võiksid olla looduse salapära sümboliks, kui poeem ei rõhutaks nende kurjust. Teose II osas on 50 a möödunud.Tuleb uus lohe tema riiki kiusama, tapab lohe, saab tema varanduserahvale ja sureb haavadesse. 3. Keskaja kangelaseeposed (KA, MKL, Nibelungide laul) Kangelaseepostes hakkab juba avalduma rahvusteadvus. Kuuluvad kirtslik-katoliikliku kiriku suure mõjuvõimu alla, seetõttu on mitmetes neis kristluse teenimise ja levitamise vaim. Euroopa rüütlite kaheksa ristisõda toimusid XI XIII saj. Kuulsamad Euroopa keskaegsed kangelaseeposed on prantslaste "Rolandi laul", hispaanlaste "Laul minu Cidist" ja sakslaste "Nibelungide laul". Autorid teada ei ole, nagu on ebaselge ka päritolu. Romantismist
Vana Testament koosneb lugudest, peamiselt juudamaa ja Iisraeli ajalugu ning usundi arengut. Uus Testament koosneb neljast evangeeliumist, Apostlite raamatust, 21 kirjast ning Ilmutusraamatust. 4. Mis iseloomustab varakeskaega? Varakeskaega ilmestas barbaarsus. Suur osa kultuurist, paganlikust rahvaluulest ja rahvaeepikast hävis. Kultuuri areng seiskus, sest rändamiste ja võitluste ajal polnud mahti aktiivseks kultuuriloomeks. 5. Nimeta kõige mahukam/kuulsam Euroopa kangelaseepos varakeskajast, millest see räägib? ,,Nibelungide laul" on kõige traagilisem, süngem ja mahukam eepos. Selle aluseks on suure rahvasterände aegsed sündmused (V-VI saj) ja tollane rüütlielu: kuningapoeg Siegfriedi kangelasteod, abielu, tema tapmine ja kättemaks. 6. Kes olid zonglöörid, huglaarid, spiilmannid kirjelda nende esinemisi. Need olid rändlaulikud, kes olid külades ja lossides rõõmutoojaks. Muusika põimus näitlemise, tantsu,
Kuna teos valmib rüütliromaani levimise ajal, on laulu üheks juhtmotiiviks daamikultus. Ajalooline alus teosele olid suure rahvasterände aegsed sündmused, kuid ka germaani hõimude omavahelised võitlused. See kauge ajalugu oli põhjalikult segunenud müütidega, mis ,,Nibelungide laulus" ei olnud aga enam niivõrd 'toored' ega arhailised nagu ,,Edda" müüdid. Sellest tulenevalt tekivad huvitavad kontrastid: näiteks käivad laulu kangelased vagalt kirikus, samas kasutab kangelane Siegfried maagilist võlukuube. ,,Nibelungide laulu" üks tähtsamaid tunnusjooni on kangelaste individuaalsuse esiletoomine. Siegfried on mehine, väärikas, aus ja õiglane. Ent ta pole eksimatu. Siegfriedile vastanduv negatiivne karakter on Tronje Hagen, kes on sõjamehena vapper ja hulljulge, kuid tegudes salakaval ja reetlk. Läbiv motiiv on ka kadedus. Germaanide laul on kõige traagilisem ja süngem ja ühtlasi kõige mahukam. 6. PILET LINNAKIRJANDUS KESKAJAL , FRANCOIS VILLON A
jumalate ja teiste üleloomulike olendite tegemistest, jagavad inimestele õpetussõnu. Mõned laulud sisaldavad ka pikki vanu teadmisi edasiandvaid loetelusid (nt kääbuste nimed). Jumalaid ei kujutata alati aupaklikult ja soodsas valguses (nt pilkelaul Lokasenna, Loke riiukõned). Kangelaslaulud räägivad germaani rahvaste ühistest muinaskangelastest, kellest tuntuim on Sigurd Fafniritapja. Sigurdi lugu jutustavad ka Saksa eepos Nibelungide laul ja Islandi Völsunga saaga. Mõned Vanema Edda kangelaslaulude prototüübid pärinevad rahvasterändamise ajast, näiteks peetakse üheks prototüübiks hunnide juhti Attilat Atlit. Edda-luule tähtsamd värsimõõdud on Fornyrislag, "vanade sõnade värsimõõt" ja Ljoaháttr, "nõiduslaulude värsimõõt". Mõlemas kasutatakse alliteratsiooni ja assonantsi. -14- Edda-luulet iseloomustab napp, lihtne väljendusviis
fanaatilisus üldsegi tähtis, tuleb sisse hoopis perekondlik motiiv. Peategelases ei ole vastuolusid ja pingeid ei tule sisse. Positiivne kangelane algusest lõpuni. Teos toob esile rahvast, kollektiivi. Cidi armastatakse, suhtub perekonda ja tütardesse väga eeskujulikult. Tütarde ümber tekibki konflikt. Kaplinski on eesti keelde tõlkinud osa, väiksem osa Kaalep. Kaplinski annab assonantsriimi ka eesti keeles edasi, erinevalt Semperist rolandi laulu puhul. Nibelungide laul rein sepp tõlkinud eesti keelde. 13. sajandi algusest pärit. Selgesti kristlikke motiive ja tegelased käivad isegi kirikus, aga samas julmad sündmused jms ka. Erisugune stroof kasutusel, mida ühendavad paarisriimid. Nibelungide stroof. Germaani rahva enesekriitikat palju selles teoses. Inspireerinud hiljem Wagnerit jt. 9. saj Beowulf ka kangelaslauluna käsitletav. Rein sepp eesti keelde tõlkinud. Sündmused arenevad Rootsis.
Antiikkirjanduse kursuse kordamisküsimused. 1. Mis on antiikkirjandus? Millisesse ajavahemikku see langeb? Millises geograafilises areaalis loodi vanakreeka kirjandust? Kust olid pärit rooma kirjanikud? Antiikkirjanduseks nimetatakse Kreeka ja Rooma orjandusliku ühiskonna kirjandust. Langeb ajavahemikku u I aasatuhande algus e.m.a 5. saj m.a.j. Vanakreeeka kirjandust loodi Vahemeremaade idaosas I aastatuhande alguses e.m.a ja oli tihedalt seotud II aastatuhande kreeka-mükeene kultuuri. Hiljem levis itta, Kesk-Aasiani ja Indiani välja. Rooma vallutuste üerioodil levis kreeka-rooma kultuur Lääne-Euroopasse ja Briti saarele. Rooma kirjanikud võisid olla pärit kust tahes, aga et saada kuulsaks, pidid nad käima Kreekas. 2. Mille poolest on vanakreeka kirjandus Euroopa kirjanduse hulgas iseäralik? Milline on rooma kirjanduse seos vanakreeka kirjandusega? Milline on rooma kirjanduse roll Euroopa kirjanduses? Vanakreeka kirjandus tekkis iseseisvalt, see ei olnud mõjutatud
annaabi.ee 
