Depressioon Ülljo Pihus 11a Mis on depressioon • Püsiv meeleolu alanemine • Emotsionaalne reaktsioon kaotusele ja pettumusele • Kujuneb järk-järgult pika aja jooksul, mitmete tegurite koosmõjul • Tingitud Neurotransmitteri funktsioonihäirest Sümptomid • Kurvameelsus, meeleheide • Huvide vähenemine • Suhtlusprobleemid • Madal enesehinnang • Negatiivne mõtlemine • Unehäired • Väsimus ja energia kadumine • Võimetus tunda rõõmu • Enesetapu mõtted Levik • Eestis 5,6% • Maailmas u. 5% kannatab raske depressiooni käes • 10-15%-l on kerge depressioon • Depressioon igal viiendal inimesel maailmas
DEPRESSIOON 2012 Mis on depressioon ? *Meeleoluhäire, mis on tingitud närviülekannet mõjutava aine neurotransmitteri (serotoniin, norepinephrine ja/või dopamiin) funktsioonihäirest. *iseloomustab ennekõike alanenud meeleolu, huvideringi kitsenemine ja elurõõmu kadumine ning energia vähenemine. Miks tekib depressioon ? * Sõjaaegse traumaga, lapsepõlves seksuaalse ärakasutamisega, raske õnnetuse * Mitterahuldavad suhted minevikus * Perekondlik soodumus Sümptomid Huvi ja elurõõmu kadumine Vähemalt 2 nädala jooksul püsivalt alanenud meeleolu
NEUROMUSKULAARSE SÜNAPSI TÖÖPÕHIMÕTE Sünaps kahe raku vaheline seos. Närvi- ja lihasrakud ei ole omavahel aga kontaktis, mistõttu antakse signaal edasi neurotransmitteri ehk vahendusaine ehk ülekandja abil. (Bogovski 1996: 301, Nienstedt 2001: 70). Närvilõpmes on rohkelt mitokondreid ja väikeseid sünapsipõiekesi. Lihasraku membraanil on retseptorid ehk vastuvõtjad, mis haaravad endasse sünapsipilusse pääsenud põiekeste sisu. (Nienstedt 2001: 71). Aktsioonipotentsiaal depolariseerib (muudab negatiivsest positiivsemaks) presünaptilise (sünapsiotsa) membraani, millesse tungivad Ca-ioonid. Ca-ioonide hulga tõus põhjustab
4. Ülekandeained (virgatsaine) vabastakse sünaptilisse pilusse. 5. Ülekandeaine seondub lihasraku membraanil olevate retseptoritega. 6. Need retseptorid on samal ajal ioonkanalid, mis ülekandeaine seondumisel avanevad, lastes rakku sisse Na-ioone. 7. Lihasrakus tekib erutus, mis levib mööda rakku ning põhjustab lihasraku kokkutõmbe. Reguleerib lihaseid ja seedetrakti tööd. Alzheimeri tõve korral on antud neurotransmitteri toodang blokeeritud ATSETÜÜLKOLIIN Erituvad stressi ja valu puhul ning ka füüsilise pingutusel (alates 40 min), seksi, sokolaadi söömisel. Tulemuseks on valu vähenemine, eufooria, immuunsuse kasv, aju ei vanane. Tänu morfiinile (ibuprofeiin) ja endorfiinidele ei tunne maratonijooksja valu. ENDORFIINID Sümpaatilise närvisüsteemi virgatsaine, kus kiirendab hingamist ja südametegevust, samuti laienevad veresooned, et rohkem hapniku pumbata lihastesse, et joosta elu eest Kirpu tundi
Transmitteraine vabanemine sünapsipilus aktiveerib retseptori (ioonkanalite avanemine, sulgumine) Potensiaalid levivad läbi neuroni kuni aksoni lähtekohani, mis on AP-de künniseks (suurem arv Na+ ioonkanaleid) Kui aksoni lähtekoha depolariseerumine saavutab künnise, tekib AP. Na+ kanalid avanevad ja Na+ tungib rakku AP levib aksoni lõppu, sünapsini Sünapsis avab depolariseerumine Ca++ kanalid ja Ca++ liigub sünapsi Ca++ vabastab neurotransmitteri sünapsi põiekestest, mis vabastatakse seejärel sünapsipilusse Transmitter- ehk ülekandeained atsetüülkoliin (ka nn vaagusaine) ANS`s - aminovõihape e. GABA pidurdus glütsiin pidurdus glutamaat erutav adrenaliin, noradrenaliin, dopamiin erutus või pidurdus *Kas transmitteraine vabanemisele järgneb erutus või pidurdus sõltub retseptori ioonikanaliomadustest ja mitte ülekandeainest enesest
Ühik alkoholi = pool pitsi viina; pool kannu õlut; üks klaas veini. Naistel vaja sõltuvusse jäämiseks 1-1,5 ühikut, meestel 4 ühikut päevas. Surmav on 6-8 ml puhast alkoholi kehakaalu kohta. Nikotiin - tubakas, 2-3 tilka võib tappa hobuse, üks kiiremini mõjuvaid aineid. Tõstab meeleolu, ergutab. Suitsetaja raiskab kolme asja - Aega, tervist ja raha. Ravimid - rahustid ja antidepressandid. Ärevuse vastased ravimid suurendavad ajus neurotransmitteri GABA tõhusust, mis toob kaasa ärevuse vähenemise. Kuna keha harjub nende ravimitega väga kiiresti, siis nendest loobumine toob kaasa rasked võõrutusnähud koos ärrituvuse, ärevuse ja paanikahoogudega. Kohv ja kofeiin - Kofeiinist võib tekkid füüsiline sõltuvus, mille võõrutusnähtudena on välja toodud peavalud, lihasevalud ja lihasjäikus, letargia, iiveldus, oksendamine, depressioon ja ärrituvus. Normaalne on 2 tassi päevas.
Depressioon Depressioon on psühhiaatriline häire, mis on tingitud närviülekannet mõjutava aine - neurotransmitteri funktsioonihäirest. Olulised häire tekkes on ka psühholoogilised tegurid. Tänapäeval on depressioon üks sagedasemaid tervisehäirete põhjuseid. Depressiooni põevad umbes 11% inimkonnast sh naistest ligikaudu 15%, meestest 7%. Depressiooni võib haigestuda suvalises eas, siiski on Eestis enam ohustatud isikud vanuses üle 65. aasta. Keskmine vanus haigestumisel on kahekümnendate eluaastate lõpp, siiski depressioon võib alata suvalises eas
kanta. Sünapsi poolte vahel on väike sünaptiline pilu, mistõttu elektriline signaal ei levi otse ühelt rakult teisele. Kui närviimpulss jõuab neuriidi lõppu, eraldub sünaptilisse pilusse keemilist ainet, mida nimetatakse virgatsaineks ehk neurotransmitteriks. Keemiline sünaps: 1. AP saabumine sünapsi avab Ca-kanalid. 2. Ca-ioonid liiguvad sünapsi. 3. Suurenenud rakusisene Ca-ioonide kontsentratsioon põhjustab põiekeste seostumise membraaniga ja mediaatori (neurotransmitteri) vabanemise sünaptilisse pilusse. 4. Mediaatori molekulid liiguvad sünaptilisse pilusse ja seostuvad membraani Na-retseptorkanalitega. 5. Na-retseptorkanalid avanevad ja Na-ioonid liiguvad järgmisesse neuronisse. 6. Na-ioonide liikumine läbi retseptorkanali järgmisesse neuronisse kutsub esile AP, mis levib üle kogu neuroni. 7. Mediaator kaob pilust kohapealse hüdrolüüsi tõttu või tõmmatakse tagasi.
· Aktsioonipotentsiaal levib ühes suunas kuni jõuab aksoni tippu. · Aktsioonipotentsiaal toimib ,,kõik-või- mitte-midagi" seaduspärasuse alusel. Neuronitevaheline kommunikatsioon: sünaps · Kui presünaptiline neuron erutub, paiskub sünaptilises vesiikulis olev neurotransmitter (e virgatsaine) sünaptilisse pilusse. · Neurotransmitteri molekulid difundeeruvad läbi pilu ja kinnituvad postsünaptilise raku retseptoritele. · See sunnib ioonkanaleid postsünaptilise raku membraanis avanema või sulguma. Neuronitevaheline kommunikatsioon: virgatsained e. neurotransmitterid · Neurotransmittereid on sadakond. · Iga neuron reageerib ainult teatud tüüpi virgatsainetele. · Luku ja võtme mudel Neuronitevaheline kommunikatsioon:
kui ka üledoosi saanud patsientidel? Mida peab selle ravimi manustamine võib patsiendil esile kutsida ja mida tuleb üldiselt jälgida (kehtib enamasti bensodiasepiinide üledoosi korral)? Bensodiasepiinide toimet on võimalik kõrvaldada Flumaseniiliga. Manustamise järgselt võib tekkida iiveldus, ärevus, krambid. Tuleb jälgida uue sedatatsiooni ja hüpoventilatsiooni teket. 11. Millise neurotransmitteri liigne kogus põhjustab inimesel psühhootilisi sümptomeid? Psühhootiliste sümptomite teke on seletatud neurotransmitter dopamiini tasakaalu häiretega ajus. 12. Millise toimemehhanismiga kõrvaldavad antipsühhootikumid peamiselt psühhootilisi sümptome? Antipsühhootikumid on dopamiini retseptorite antagonistid. Nad blokeerivad kõik D2 retseptorid ning sellest tulenevalt parkinsolismi-laadsed kõrvaltoimed (tõmbulsed). 13
Depressioon Koostas Z.Kubinets Mis on depressioon? · Seletus Depressioon on psühhiaatriline häire, mis on tingitud närviülekannet mõjutava aine - neurotransmitteri (serotoniin, norepinephrine ja/või dopamiin) funktsioonihäirest. Olulised häire tekkes on ka psühholoogilised tegurid. · Ülevaade Depressiooni all mõeldakse pikaajalist, rohkem kui kaks nädalat kestvat põhimeeleolu langust, mille puhul esineb tavalisest kurbusest sügavam ja kestvam meeleolulangus. Kurbus võib tekkida ilma välise põhjuseta ja olla sügavam, kui selleks põhjust võiks olla. Depressiivsete häirete puhul on suur enesetapurisk,
Feng shui on iidne Hiina õpetus, mis tähendab kodu energeetika teadlikku ravimist. Ravi, mis toimub harmoniseerimise - halva mõju äravõtmise ja hea rohkendamise teel. 4) http://www.inimene.ee/index.php Allergia on ebatavaliselt äge immuunvastus ainetele ehk allergeenidele, mis tavaliselt taolist reaktsiooni ei tingi. Depressioon e meeleolu haiguslik alanemine on psühhiaatriline häire, mis on tingitud närviülekannet mõjutava aine - neurotransmitteri (serotoniin, norepinephrine ja/või dopamiin) funktsioonihäirest. Olulised häire tekkes on ka psühholoogilised tegurid. I tüüp ehk insuliinsõltuv diabeet (u 15% diabeetikutest) Diabetes mellitus (lad. k.), Insulin dependent diabetes mellitus (ingl. k). II tüüp ehk insuliinsõltumatu diabeet (u 85% diabeetikutest) Diabetes mellitus typus II (lad. k), Non Insulin Dependent Diabetes Mellitus (ingl. k). Faktid insuldi kohta
kanalid(kui +10mV),mis määral kui agonist ja väljaspool rakku,C-on
põhjustav K+ kutsub esule nõrga bio tsütoplasmas.Ligandi
vastassuunalise voolu vastuse.Võib käsitleda sidumise koht asub
ja membraani kui antagonisti,sest ta eksratsellulaarsel
repolarisatsiooni.Sünap hõivab rets aktiivtsentri domenil.4-TM.N ja C
s on kontaktkoht ja takistab term osad on väljaspool
ajus,kus toimub neurotransmitteri või rakku.N-term osal on
närviimpulssi agonisti kutsuda esile signaalmolekuli
ülekanne(neurotransmit suuremat efekti.sign aktiivtsenter(nikotiini,glü
ter toimib teise närvi, molekuli ja rets tsiini,gammaaminovõih
lihas,või vahelised ape rets)G-valk
sekretoorrakkule).Närvi interacts:b>a- seostub rets valguga ja
lõpe moodustab agonist,b
Läbi tiheliiduse suunatakse elektriimpulls otse ühelt rakult teisele: Signaali ülekanne toimub vahetult ilma keemiliste ühenditeta Keemilised sünapsid: närvirakud on üksteisega kontaktis sünapsi kaudu: Presünaptilise ja postsünaptilise membraani vahel on sünaptiline pilu (20 50 nm). NÄRVIIMPULSI ÜLEKANNE KEEMILISES SÜNAPSIS · Sünaptiline närviimpulsi ülekanne on erinevalt impulsi levikust neuronis valdavalt keemiline, mitte elektriline(neurotransmitteri kaudu): · Neurotransmitter sünteesitakse presünaptilise raku tsütoplasmas, kust ta sekreteeritakse sünaptilisse pilusse · Neurotransmitter seostub spetsiifiliste retseptoritega, mis asuvad tavaliselt postsünaptlises membraanis, kuid võivad asuda ka presünaptilises membraanis (sama raku membraanis, kus toimus neurotransmitteri süntees ja vabastamine sünaptilisse pilusse)
Enamik meeleoluhäireid on korduvad, episoodide algus on sageli seotud stressitekitavate sündmuste või olukordadega. Meeleoluhäired jagatakse depressiivseteks häireteks ja bipolaarseteks meeleoluhäireteks. Mõlemas rühmas eristatakse mitut eri sümptomitega häiret, mida on järgnevates peatükkides lähimalt kirjeldatud. 3. Depressioon Depressioon on emotsionaalne seisund, mis on tingitud närviülekannet mõjutava aine neurotransmitteri funktsioonihäirest. Depressioon võib avalduda : 1. Sümptomina- siis on depressioon suhteliselt lühiajaline tundeseisund, mida peegeldavad näiteks näoilme, liigutuste vähenemine või kehatalituse aeglustumine. 2. Sündroomina- selle tunnused on tüüpiliselt kestvamad, üksiksümptomid aga lühiajalisema kestusega, kuigi vahel isegi intensiivsemalt väljendunud. Sümptomid võivad tekkida kestvates stressisituatsioonides, mis kaasnevad kaotuse, muutuse ja ebaõnnestumisega,
Neuronid asuvad tihedalt koos, ent nad pole üksteisega vahetus kokkupuutes. Ühe neuroni akson sirutub järgmise neuroni dendriitideni. Kuidas nende vahel signaale edasi antakse? Seda kannavad edasi neurotransmitterid ehk virgatsained. Neurotransmitterid on keemilised ained, mis on võimelised signaale edastama. Neurotransmitterid vabastatakse aksonitest ja korjatakse üles lähedalasuvate neuronite poolt, mis vahendavad signaali edasi. Uimastid toimivad mõjutades ühe või mitme neurotransmitteri tegevust. See võib juhtuda viiel erineval moel. 1. Transmitterite vabanemine intensiivistub või väheneb, põhjustades nende suurema või väiksema hulga sattumise sünaptilisse pilusse (nagu juhtub amfetamiini puhul). 2. Lammutamine MAO poolt on häiritud, põhjustades transmitterite pikema viibimise sünaptilises pilus (nagu amfetamiini puhul). 3. Tagasipöördumine aksoni kaudu, mida võimaldavad tagasihaardemolekulid, on häiritud ja
milleks on Rahvusvahelise funktsioneerimisvõime, vaeguste ja tervise klassifikatsioon (kasutades RFK kontroll-loendit), võttes aluseks erinevad depressiooni raskusastmed. Lisaks eelnimetatule sisaldab teine osa häire sümptomeid ja jaotuvust. 3 1. Ülevaade depressiooni olemusest, sümptomitest, raskusastmetest ja tagajärgedest Meditsiiniliselt on depressioon selline psüühikahäire, mis on põhjustatud närviülekannet mõjutava aine - neurotransmitteri (serotoniin, norepinephrine ja/või dopamiin) funktsioonihäirest (Inimene 2012). Neurotransmitter ehk virgatsaine, on keemiline aine, mis vabaneb närvilõpmetest ja tagab närviimpulsi informatsiooni ülekande närvirakkude vahel ühelt rakult teisele (Eesti Parkinsoni...2012). Häire tekkides on olulise tähtsusega psühholoogilised tegurid, milleks on s.h erinevad tunded nagu ärevus, viha, hirm, kurbus, sotsiaalne toetus, käitumine jne. Psühholoogiliste tegurite muutused
Refleksid koordineerivad olendi suhet keskkonnaga. Charles Sherrington võtab kasutusele sünapsi mõiste. (Keemilist kommunikatsiooni kirjeldas hiljem konna südames Otto Loewi). Camillo Golgi loob värvimismeetodid neuronite värvimiseks. Teeb valesid järeldusi neuronite morfoloogiast. Santiago Ramón y Cajal Ta oli esimene, kes uuris aju struktuure mikroskoopilisel tasandil, mistõttu peetakse teda kaasaegse neuroteaduse loojaks. Henry Dale eraldas esimese neurotransmitteri, atsetüülkoliini. 14. Võrrelge saksa ja prantsuse koolkondi bakterioloogias Prantslased pidasid haigustekitajaks mikroorganismi ennast, sakslased bakterite elutegevuse produkte (keemiline olukord). Prantsuse koolkonnas vaktsineeriti (bakteri)massiga haigustekitajaid ründavad fagotsüüdid. Immunsus on organismi võime kiiresti mobiliseerida fagotsüüte. Saksa koolkonnas luuakse n.ö rakuvaba vaktsiin. Immuunsus seega kui organismis leiduv vastumürk. 15
Samuti võimaldab kõrge spetsiifilisus retseptori kindlale tüübile saavutada selektiivsust organite või organi osade suhtes, kuna retseptori alatüübid pole ekspresseeritud ühtlaselt kogu organismi ulatuses, olles kontsentreeritud teatud kudedes/rakutüüpides. Seega on võimalik luua ravimeid, mis nt toimivad kopsudes, kuid ei oma kõrvaltoimeid südamele ega vice versa. Samuti aitab retseptori alatüübile spetsiifiline ravim vältida olukorda, kus normaalselt lühikese elueaga neurotransmitteri analoog toimiks signaaliülekandjana kogu organismile – põhjustades kõrvalmõjusid – vaid ainult ühes aju piirkonnas nagu nt Parkinsoni tõve puhul, kus on lokaalselt häiritud dopamiini ülekanne. REEGLINA OSALEB ÜHES PROTSESSIS ROHKEM KUI ÜKS ENSÜÜM VÕI RETSEPTOR. Hõlmatud on terve rida signaalmolekule, retseptoreid ja ensüüme. N: kõrgvererõhutõve e hüpertoonia puhul on lai valik ravimisihtmärke – kasuatatakse seetõttu kombineeritud preparaate.
keemiline. Kahe närviraku kontakti kohta nim. sünapsiks. Elektrilised sünapsid vahendavad informatsiooni kahe neuroni vahel otsese elektrilise kontakti teel: post- ja presünaptilised membraanid on omavahel tihedalt ühendatud valguliste struktuuride vahendusel (tiheliidus). Läbi tiheliiduse suunatakse elektriimpulss otse ühelt rakult teisele, signaali ülekandumine toimub otse ilma keemiliste vahendajateta. Sünaptiline närviimpulsi ülekanne on aga valdavalt keemiline ja toimub neurotransmitteri kaudu. Neurotransmitter sünteesitakse presünaptilise raku tsütoplasmas, kust ta sekreteeritakse sünaptilisse pilusse. Neurotransmitter seostub spetsiifiliste retseptoritega. 5
vältel membraan ei ole uueks aktsioonipotentsiaaliks valmis. Depolariseeruma membraan kaotab talle omase elektrilaengu Propagatsioon aktsioonipotentsiaali edasiliikumine mööd aksonit tingituna aksoni membraanis toimivatest järjestikustest elektrilaengu muutustest. Kõik-või-mitte-midagi-seadus aktsioonipotentsiaali suurus ja levikiirus on alati sama suured, sõltumata ärrituse tugevusest Sünaps kahe naaberneuronivaheline pilu Agonist aine, mis soodustab neuromediaatori e neurotransmitteri tegevust, vastand: antagonist. NÄRVISÜSTEEM: 1. Kesknärvisüsteem: pea- ja seljaaju 2. Piirde- ehk perifeerne närvisüsteem: kõik ülejäänud närvid (aferentsed ja eferentsed): Somaatiline: Aferentsed: nahk,lihased,liigesed saadavad sensoorseid signaale selja-ja peaajju Eferentsed: pea-ja seljaaju saadavad signaale lihastesse, liigestesse ja nahka Autonoomne : Aferentsed: näärmed ja siseeludid saadavad sensoorseid
Hipokampus on oluline uue informatsiooni talletamisel ja eelnevalt talletatud informatsiooni kasutamisel. Hipokampus on ka sellepärast üks Alzheimeri tõve primaarseid sihtmärke. Atsetüülkoliin ja atsetüülkoliini esteraas Eesaju basaaltuum atroofia ja degeneratsioon viivad atsetüülkoliini ja atsetüülkoliinesteraasi kontsentratsiooni vähenemiseni. Kolinergilise hüpoteesi kohaselt algab Alzheimer tõvi olulise neurotransmitteri atsetüülkoliini tootmise defitsiidi tõttu. Atsetüülkoliinesteraas on oluline atsetüülkoliini tegevuse regulaator, kuna ta lõhustab atsetüülkoliini sünapsides, mis omakorda mängib olulist rolli atsetüülkoliini agonistlike omaduste peatamises. Organismis esineb atsetüülkoliin esteraas kolmes erinevas variandis- sünaptilise, hüdrofoobse või siis nii nimetatud ``read-through`` atsetüülkoliin esteraasina. Atsetüülkoliin esteraasi ``read-through``
Osalist agonisti võiks käsitleda ka antagonistina, kuna hõivad aktiivtsentri ja takistab neurotransmitteril või agonistil suuremat efekti esile kutsumast. Signaalmolekuli ja retseptori vahelised interaktsioonid X Retseptori tundlikkuse muutumine Tolerantsus võib olla seotud retseptorite sensibiliseerimisega, mistõttu läheb varasemast rohkem ravimit uute retseptorite inhibeerimiseks. Kui peatada ravimi võtmine järsku, on retseptoreid tavapärasest rohkem, mistõttu on rakk neurotransmitteri suhtes ülitundlik ning see kutsub esile normaalsest tugevama reaktsiooni. Sellel perioodil, kui retseptorid vähenevad, tekib patsiendil vajadus ravimi järele, et ebameeldivaid nähtusi leevendada - sõltuvus. Desensibilisatsioon, sensibilisatsioon Kui agonist toimib retseptorile pikemat aega, siis retseptor inaktiveerub e desensibiliseerub. Põhjuseks on retseptori fosforüülimine, mille tulemusel retseptor muutub konformatsioonilt inaktiivseks.
talitlusele on vastupidine sümpaatilise närvisüsteemi puhul kirjeldatule. Neuron, sünapsid. 10% närvirakke e neuroneid=hallaine (1011 rakku suuraju koores, sünniks neuronite arv lõplik). 90% gliiarakud=valgeaine (1012 suuraju koores, armkude moodustub gliiarakkudest). Gliia=tugielemendid, moodustavad müeliini. Sünapsid e neuronite ühendused – neuronid ühenduses sünapsi kaudu, närviimpulss ei vähene edasi kandudes, impulsi ülekanne keemiline,neurotransmitteri abil. Transmitteri süntees toimub presünaptiliselt. Presünaptilise ja postsünaptilise membraani vahel on sünaptiline pilu, transmitteri toime – postsünaptilise membraani retseptorile. Ajukestad ja meningeaalsündroom. Meningeaalsündroom - Peavalu, iiveldamine, oksendus, valguskartus, kuulmise ja naha ülitundlikkus, kuklakangestus(opistotoonus), Kernigi sümptom (ülestõstetud jalga ei saa põlvest sirutada reie tagumise rühma
sünapsipilust kiiresti. Atsetüülkoliin toimib neurotransmitterina paljudes sünapsites, sealhulgas neuromuskulaarses sünapsis. Atsetüülkoliinesteraas lagundab sünapsipilusse vabastatud atsetüülkoliini kiiresti äädikhappeks ja koliiniks. Viimane transporditakse tagasi presünaptilisse terminaali, kus teda kasutatakse atsetüülkoliini varude taastamiseks resünteesi teel. Norepinefriin on neurotransmitteri rollis näiteks sümpaatiliste närvide lõpmetes. Norepinefriini sünapsipilus ei lagundata, ta transporditakse tagasi presünaptilisse terminaali ning akumuleeritakse seal sünapsipõiekestes. Osa norepinefriinist aga lammutatakse keemiliselt ensüümi monoamiini oksüdaas (MAO) toimel. Mõnedele neurotransmitteritele leidub rohkem kui üht tüüpi retseptoreid. Sellest tulenevalt võib üks ja sama
- Käitumise seletamiseks on väga palju geene III LOENG Osake vastata, miks üldse loomkatseid tehakse, teadke loomkatsetega seotud eetilisi dilemmasid (Kalat`lk 21-24). - Tehakse et saada uut informatsiooni ja teha katseid mida inimeste peal ei saa teha - Vajalikkus: käitumise alusmehhanismide sarnasus, võimalik tingimusi kontrollida In vivo mikrodialüüs (rakuväline) On meetod, mille abil on võimalik mõõta neurotransmitteri kontsentratsiooni rakuvälises ruumis. Meetod on minimaalselt invasiivne, hõlmates endas sondi sisestamist uuritava ajju (või mis iganes uurijale huvi pakkuvasse koesse). Meetodi suurimaks eeliseks teiste ees on võimalus võrrelda neurotransmitterite vabanemist katselooma ajus katselooma reaalse käitumisega, kuna meetod saab longitudinaalsete mõõtmistega läbi viia vabalt liikuvatel ärkvel isenditel.
Aktsioonipotentsiaal kui universaalne info ülekandmise viis närvisüsteemis. 1 5 Universaalne info ülekandmise viis- infot kannab edasi mitte signaalide amplituud (see on AP puhul alati sama) ,vaid sagedus,millega AP-sid initseeritakse. See oleneb neurotransmitteri hulgast. Aktsioonipotentsiaali elektrotoonilise ja saltatoorse levimise mehhanismid. Elektrotooniline levik e pidev levik- müeliinita kiududes. Järk- järguline membraani depolariseerimine, kus aina uued alad jõuavad läveni, aina uued Na+ kanalid avanevad. Depolarisatsioon ulatub läveni ning „päästiktsooni“(trigger zone-i), siis voltaažtundlikud Na+ kanalid avanevad ja Na+ siseneb aksonisse. Na+ sisenemine depolariseerib membraani , see avab uusi Na+ kanaleid
Kindlat dgn võimaldab ainult histoloogiline uuring (ajukoe proovitüki uuring). Sageli tehakse EEG-aju elektrilise akt. Uuring, mis AT puhul näita nö. Ajutegevuse aeglustumist. Ravi: senini kasutusele võetud raviviisid ei ole olulist efektiivsust ilmutanud. Parandavat või profilaktilist ravi ei ole. Ravi seisneb häirivate süsteemide leevendamises. Depressioon ja skisofreenia? DEPRESSIOON: ehk meeleolu haiguslik alanemine. Psüühika häire mis on tingitud närviülekannet mõjutava aine-neurotransmitteri (serotoniini ja või dopamiini) fn häirest. Pikaajaline, rohkem kui 2 nädalat kestvat põhimeeleolu langust. Kurbus võib tekkida ka ilma välise põhjuseta ja olla sügavam kui selleks põhjust võiks olla. On suur enesetapurisk. On laialt levinud. Etioloogia: emotsionaalne stabiilsus on seotud elutähtsate kemikaalide tekkimise ja fn ajus. Neurontransmitterid on siduvaks lüliks KNS info kandumisel ühelt närvirakult teisele. Kui närvirakk kaotab võime toota vajalikkus
Parakriinne signalisatsioon - rakud toodavad lokaalseid mediaatoreid, mis toimivad ainult vahetus läheduses olevatele rakkudele; lokaalsed mediaatorid lagundatakse või seotakse väga kiiresti, nii et ringlusse satub neist väga tühine hulk. Sünaptiline signalisatsioon - esineb närvikoes, kus rakud sekreteerivad neurotransmittereid (atsetüülkoliin, epinefriin, norepinefriin), mis toimivad ainult kindlale postsünaptilisele rakule (kaugus 50 nm). Peale neurotransmitteri sekretsiooni korjatakse ta sünaptilisest lõhest (synaptic cleft) ära kas hüdrolüütiliste ensüümide abil või pumbatakse ta tagasi aksoni terminaali. Autokriinne signalisatsioon seisneb selles, et mingi rakkude grupp on võimeline reageerima teatud induktoritele, kuid üksik isoleeritud rakk ei reageeri samale induktorile. 19. Signaalide ülekanne rakus ning selles osalevad retseptorid (ioonkanal-, katalüütilised-, G-valk-seoselised retseptorid). G-
Parakriinne signalisatsioon - rakud toodavad lokaalseid mediaatoreid, mis toimivad ainult vahetus läheduses olevatele rakkudele; lokaalsed mediaatorid lagundatakse või seotakse väga kiiresti, nii et ringlusse satub neist väga tühine hulk. Sünaptiline signalisatsioon - esineb närvikoes, kus rakud sekreteerivad neurotransmittereid (atsetüülkoliin, epinefriin, norepinefriin), mis toimivad ainult kindlale postsünaptilisele rakule (kaugus 50 nm). Peale neurotransmitteri sekretsiooni korjatakse ta sünaptilisest lõhest (synaptic cleft) ära kas hüdrolüütiliste ensüümide abil või pumbatakse ta tagasi aksoni terminaali. Autokriinne signalisatsioon seisneb selles, et mingi rakkude grupp on võimeline reageerima teatud induktoritele, kuid üksik isoleeritud rakk ei reageeri samale induktorile. 19. Signaalide ülekanne rakus ning selles osalevad retseptorid (ioonkanal-, katalüütilised-, G-valk- seoselised retseptorid)
serotoniini, mis aktiveerib neuroneid ning hüpotaalamusse otsa jõudev serotoniin võib ka palavikku ning unisust tekitada kuna sealsed rakud mõjuvad aktiivselt vastavalt. http://teadvusehuvi.blogspot.com.ee/2011/03/raphe- tuumad-ja-retikulaarne.html - Locus coeruleuse sabamine osa- REM-une regulatsioonis võib peamiseks mõjutajaks olla locus coeruleuse noradrenergiline talitlus, ja teisest küljest on selgelt täheldatud, et kolinerglise neurotransmitteri aktiveerimine suurendab REM-une hulka. https://olemiseilu.wordpress.com/category/unenagemine/ Rem uni 16 17 • REM (Rapid Eye Movements) • N. Kleitman - hakkas algul uurima aeglaseid silmaliigutusi EEG abil • Eugene Aserinsky – märkas kiirete silmaliigutuste perioode (Rapid Eye Movements – REM)
Positiivse tagasiside korral põhjustab initsieeriv stiimul sama protsessi intensiivistumist. Autonoomne närvisüsteem ja endokriinne/ parakriinne süsteem seedekulglas interakteeruvad ja kontrollivad sekretsiooni, absorptsiooni ja motoorikat. Sihtmärkrakkudel, olgu nad sekretoorsed, absorptiivsed või silelihasrakud, on retseptorid, millede kaudu saab nende rakkude tööd kontrollida nii neuraalset (toimub neuronite vahendusel. Aksonit mööda leviv aktsioonipotentsiaal põhjustab neurotransmitteri vabenemise) kui humoraalselt (Hormoone tootev näärmerakk salvestab toodetu granulaarsel kujul, ühes graanulis on palju hormoonimolekule) vallandatud keemiliste ühendite abil. Hormonaalne regulatsioon on aeglasem, võtab minuteid ja tunde. Need neurokriinid, endokriinid ja parakriinid vabastatakse närvilõpmetest ja näärmerakkudest vastuseks erinevatele stiimulitele, mis on omakorda üle retseptorite toiminud. Nende stiimulite allikas võib pärineda nii väliskeskkonnast,
Dopamiin (DA) - motiveeritus, edasipüüdlikkus, skisofreenia, parkinsonism, uudishimu Serotoniin (5-HT) - meeleolu, hetkeajede kontrollimine, uni Noradrenaliin (NA) - tähelepanu, ärksus Gamma-aminovõihape (GABA) - pidurdusvirgatsaine interneuronites Glutamaat - erutusvirgatsaine, õppimisvõime alus Kuidas psühhoaktiivsed ained mõjutavad psüühikat: Muudavad neurotransmitterite (virgatsainete) ülekannet ühest rakust teise. Neurotransmitteri: A) sünteesi suurendades või vähendades B) säilitamist häirides C) vabastamist häirides D) tagasihaaret pärssides (virgatsaine sünaptilises pilus kauem, seega mõju suurem) E) lammutamise pärssimine Tänapäevased aju uurimismeetodid Elektroensefalogaafia (EEG) - pähe tõmmatakse kummimüts (näeb välja nagu ujumismüts), kus on augud sees, sinna sisse pasta ja siis sinna traadid. See mõõdab aju pinna elektrilist aktiivsust. Saab mõõta, kas inimene magab või ei maga
Prostaglandiine toodetakse paljude rakkude poolt; põhjustab silelihaste kontraktsiooni, trombotsüütide agregatsiooni, põletikku. Teatud prostaglandiine toodetakse suures hulgas emakas, kui algab sünnitustegevus. c) sünaptiline signalisatsioon - esineb närvikoes, kus rakud sekreteerivad neurotransmittereid (näit. atsetüülkoliin, norepinefriin ehk noradrenaliin, gamma-aminovõihape), mis toimivad ainult kindlale postsünaptilisele rakule (kaugus 50 nm). Võimalik on ka neurotransmitteri parakriinne toime, s.t., et mõjutatakse mitmeid lähedalasuvaid rakke. Sünaptiline toime on aga täpsem, suunatud ühele kindlale sihtrakule. d) autokriinne signalisatsioon – rakk saadab signaale ka teistele sama tüüpi rakkudele, mis tähendab ühtlasi, et raku poolt sekreteeritud signaalmolekulid võivad tagasi seonduda ka sellesama raku retseptoritega. Ka signaalmolekule võib klassifitseerida vastavalt nende keemilistele omadustele. 1. veeslahustuvad 2
Dopamiin (DA) - motiveeritus, edasipüüdlikkus, skisofreenia, parkinsonism, uudishimu Serotoniin (5-HT) - meeleolu, hetkeajede kontrollimine, uni Noradrenaliin (NA) - tähelepanu, ärksus Gamma-aminovõihape (GABA) - pidurdusvirgatsaine interneuronites Glutamaat - erutusvirgatsaine, õppimisvõime alus Kuidas psühhoaktiivsed ained mõjutavad psüühikat: Muudavad neurotransmitterite (virgatsainete) ülekannet ühest rakust teise. Neurotransmitteri: A) sünteesi suurendades või vähendades B) säilitamist häirides C) vabastamist häirides D) tagasihaaret pärssides (virgatsaine sünaptilises pilus kauem, seega mõju suurem) E) lammutamise pärssimine Tänapäevased aju uurimismeetodid Elektroensefalogaafia (EEG) - pähe tõmmatakse kummimüts (näeb välja nagu ujumismüts), kus on augud sees, sinna sisse pasta ja siis sinna traadid. See mõõdab aju pinna elektrilist aktiivsust. Saab mõõta, kas inimene magab või ei maga
signaalipoolt esile kutsutud, resulteerub ühe või rohkema geeni suurenenud ekspressioonis, seega ka valgu tootmises. Down-regulation- protsess, mille tulemusena geen on represseeritud ja toodetakse vähem valku. Up-regulation toimub näiteks kui rakul on mingit tüüpi retseptorist puudus, sellisel juhul sünteesitakse rohkem retseptor-valku ja transporditakse raku membraani ja seega raku homeostaas taastatakse. down-regulation toimub näiteks, kui rakk on neurotransmitteri hormooni või ravimi poolt üle-stimuleeritud pikka aega ning retseptorvalgu ekspressiooni vähendatakse et rakku kaitsta. Nt. seda protsessi illustreerivad insuliini retseptor saidid tüüp2 diabeediga inimese rakkudes.Ülekaalulise inimese veresuhkru kõrgendatud taseme tõttu peavad beeta lehed pankreases vabastama rohkem insuliini kui on normaalne, et tagada piisavalt insuliini ja seeläbi viia veri homeostaatilistele tasemetele tagasi. see pidev vere
Metüülimine Metüülimine on metüülrühma sisestamine ühendisse metüül- transferaaside toimel. Inimorganismis toimuvate metüülimiste näited on järgmised. • Etanoolamiini metüülimine koliiniks (r.1). Metüülrühma annab S-adenosüülmetioniin (AdoMet). Koliin (vitamiin B4) H O CH 2 CH 2 NH 2 Etanoolamiin on antihüpertensiivne agent, aga ka fosfolipiidide (letsitiin) (CH 3) 3 komponent ja neurotransmitteri atsetüülkoliini (r.5) eellane. metüültransferaas r.1 • Adrenaliini (epinefriini) teke noradrenaliinist (norepinef- riinist). Metüülrühma annab AdoMet. Epinefriin on vere- + suhkru taset tõstev hormoon. H O CH 2 CH 2 N (CH 3) 3 Koliin • Ravimite biotransformatsioon maksas (AdoMet-lt päri-
KNS: eesaju Limbiline süsteem (mandelkeha) – motivatsiooniga seotud käitumised, mälu, emotsioonid Talamus – vahendab kogu sensoorset infot (v.a. haistmine), hüpotaalamus - reguleerib temp, nälg, janu, seksuaalkäitumine, hormonaalne regulatsioon. Kahjustuse korral koomaseisund. . *Vasak aju – kõne, matem, parem käsi, teadus, kirjutam ja keel, ül lahendam. *Parem aju – loovus, kujundite äratundm, vasak käsi, kauguse määram, muusikalised võimed, kujutlusvõime Neurotransmitteri toime NT sünteesitakse ensüümide abil, säilitatakse vesiilikutes NT lekke neutraliseerivad ensüümid Aktsioonipotentsiaal vabastab NT sünaptilisse pilusse Presünaptilised retseptorid peatavad NT edasise vabanemise NT kinnitub postsünaptilisele retseptorile 1.Aminohapped: GABA ja Glutamaat – peamised KNS aktiveerivad NT 2. Monoamiinid: Dopamiin – tujuga, sõltuvus käitumine Serotoniin – meeleolu, depressioon
liikumisest erutajast tagasi lihasesse, so organismi suhestumisest keskkonnaga. P Ehrlichi ja John Newport Langley (1852-1925) poolt levitatavate ideede (Ehrlichi nn kõrvalahelate teooria / side-chain theory / seitenkettentheorie / ,,kuldse kuuli" kontseptsioon vt ptk 15; Langley nn retseptsiooni teooria) põhjal tekkis tänaseni oluline retseptorite teooria. 1914. aastal identifitseeris Henry Dale (1875-1968, avastas mh ka histamiini) atsetüülkoliini kui võimaliku neurotransmitteri. Aja jooksul avastas ta, et mehhanism, mille abil närvid sünapsi kaudu kommunikeeruvad põhineb spetsiifiliste keemiliste ühendite eritamisel. 1936. aastal sai Dale koos austerlase Otto Loewiga (1873-1961) keemilise neurostransmissiooni avastamise eest Nobeli preemia. Endokriinfüsioloogia kuldaeg algas eelmisel sajandivahetusel, mil huvi nii endogeensete kui eksogeensete keemiliste ühendite uurimise ja kasutamise vastu oli suur. 1902. aastal tegid
moodustavad neuronid ehk närvirakud. Iga närvirakk koosneb rakukehast, ühest aksonist ehk viimajätkest ja mitmest dendriidist ehk toomajätkest. Närviraku kehas, nii nagu teistes rakkudes, on rakutuum ja tsütoplasma. Rakukehad asuvad pea- ja seljaajus, erilistes rakukogumikes ehk ganglionides ja ka erinevates kehas olevates retseptorites, millest koosnevad närvijuhtmed. Ühenduskohtades, kas sihtorgani või närvirakkude ühenduse ehk sünapsi juures edastatakse signaali neurotransmitteri ehk virgatsaine abil. Nende ainete olemasolu tuvastavad retseptorid, mis muudavad keemilise signaali jälle elektriliseks. 37 Joonis 3.9. Närvirakk Sooma – tuuma ümbritsev närviraku põhiosa Tähtsamad virgatsained Erutusvirgatsained: atsetüülkoliin, substants P, glutamaat. Pidurdusvirgatsained: glütsiin, gamma-aminovõihape. Retseptorile omavad nii ergutavat kui ka pidurdavat toimet: noradrenaliin, adrenaliin, dopamiin.
annaabi.ee 
