Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Neuromuskulaarse sünapsi tööpõhimõte". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
sünaps, lihasraku, ioonid, närvilõpmes, kanaleid, sünapsis, medicina, neuromuskulaarse, lihasrakud, kontaktis, mistõttu, signaal, membraanil, retseptorid, haaravad, tungivad, asetseva, impulss, põiekesed, kullKui hapniku on lihases piisavalt, toimub aeroobne hingamine, kus toimub glükoosi täielik lõhustamine ning tulemusena saadakse lõpp-produktid – CO 2 ja H2O. 1 glükoosi molekuli kohta 38 ATP. Kui hapnikku on vähe või üldse pole, siis toimub anaeroobne hingamine. Lihastesse tekkib piimhape, mis tekitab valu ning lihaskrampe. 1 glükoosi molekuli kohta saadakse 2 ATP. Piimhappe kandub verega maksa, kus seda lõhustatakse püroviinmarihappeks. 3. Neuromuskulaarne sünaps – selgita ehitust ja tööpõhimõtet. Koosta joonis nimetustega. Koosneb presünaptilisest ja postsünaptilisest membraanist ning nendevahelisest sünapsipilust. Tööpõhimõte: 1. Aktsioonipotentsiaal depolariseerib (muudab negatiivsest positiivsemaks) presünaptilise (sünapsiotsa) membraani, millesse tungivad Ca-ioonid. 2. Ca-ioonide hulga tõus põhjustab transmitteri vabanemise põiekestest sünapsipilusse. 3. Mediaatormolekulid (atsetüülkoliini molekulid)
Kui hapniku on lihases piisavalt, toimub aeroobne hingamine, kus toimub glükoosi täielik lõhustamine ning tulemusena saadakse lõpp-produktid – CO 2 ja H2O. 1 glükoosi molekuli kohta 38 ATP. Kui hapnikku on vähe või üldse pole, siis toimub anaeroobne hingamine. Lihastesse tekkib piimhape, mis tekitab valu ning lihaskrampe. 1 glükoosi molekuli kohta saadakse 2 ATP. Piimhappe kandub verega maksa, kus seda lõhustatakse püroviinmarihappeks. 3. Neuromuskulaarne sünaps – selgita ehitust ja tööpõhimõtet. Koosta joonis nimetustega. Koosneb presünaptilisest ja postsünaptilisest membraanist ning nendevahelisest sünapsipilust. Tööpõhimõte: 1. Aktsioonipotentsiaal depolariseerib (muudab negatiivsest positiivsemaks) presünaptilise (sünapsiotsa) membraani, millesse tungivad Ca-ioonid. 2. Ca-ioonide hulga tõus põhjustab transmitteri vabanemise põiekestest sünapsipilusse. 3. Mediaatormolekulid (atsetüülkoliini molekulid)
doc 3 efektiivsemal) söögisooda manustamisel, oksendamisel (vesinikioonide kaotus maosooltraktist. 2.6. Vereplasma. õrnkollakas vedelik, mis moodustab vere vedela osa. 2.6.1. Vereplasma koostis. * vesi (90-92%) * valgud (7-8%, albumiinid, globuliinid, fibrinogeen) * mittevalgulised org. ühendid (1%, glükoos, rasvhapped, sapphapped, kolesterool, karbamiid, kreatiniin, AH, ammooniumsoolad). * anorg. ühendid (0,9%, Na, K, Mg, Ca, Cl ioonid, mikroelemendid, fosfaat-, sulfaat- ja vesinikkarbonaatioonid). 2.6.2. Vereplasma valkude jaotus ja ülesanded. Üldiselt: * kindlustavad norm. veevahetuse vere ja kudede vahel * keharakkudele kiiresti kättesaadav valguallikas * osalevad puhvrina pH säilitamisel. Albumiinid – 60% - domineerivad inimesel, koera, väikemäletseja veres. Hobusel, veisel, seal on globuliine sama palju. Ainete transport (metalliioonid, rasvhapped, sapphappesoolad,
Tekib lihas-, endokriin- ja närvirakkudes. Oluline roll neuronite rakk-rakk suhtlemises. Aktsioonipotentsiaal on tuntud ka kui närviimpulss. Aktsioonipotentsiaal tekib pingetundlike ioonkanalite poolt. Puhkepotentsiaali ajal on kanalid kinni, kuid avanevad kiirelt kui membraanipotentsiaal suureneb teatud piirväärtuseni. Avanedes lasevad kanalid sisse Na + ioone, mis muudavad elektrokeemilist gradienti, mis omakorda potentsiaalierinevust suurendavad. Selle tulemusena avaneb veelgi rohkem kanaleid, suurendades voolutugevust membraaniläbivas elektrivoolus. Sünaps Sünaps on närvisüsteemi struktuur, mis lubab neuronil saata teisele neuronile keemilist või elektrilist signaali. Sünapsis läheneb signaalisaatja neuroni membraan (presünaptiline neuron) vastuvõtja-neuronile (postsünaptiline neuron), millel mõlemil on molekulaarsed vahendid membraanide ühendamiseks ning signaliseerimiseks. Närviimpulsi ülekanne sünapsis
Kõik retseptorid on valgud ja paljud nendest asuvad plasma membraanis, kus nad on võimelised seonduma vees lahustuvaid signaalmolekulid, mis asuvad ekstratsellulaarses vedelikus. Tsütoplasmaatilised ja tuumaretseptorid seonduvad hüdrofoobseid signaalmolekulid (nt. steroidhormoonid). Rakupinna retseptorite erinevad tüübid: 1. Ligandite poolt juhitavad ioon-kanalid a. Põhjustavad kanali konformatsiooni muutuse, ioonid liikuvad b. Ca roll: intratsellulaarses vedelikus tase on madalam i. Elektriliste laengute muutumisel → Ca liikumine ii. Põhjustab palju protsesse rakus iii. Hoitakse rohkem tsütosoolis 2. Struktuurseid muutusi põhjustavad retseptorid a. Müjutavad tsütoskeletti 3. Ensüümidega seotud retseptorid (türosiini kinaas) a
eraldatud. Ärritaja toimel erutus avaldub rakul aktsioonipotentsiaalina, kui raku välispind omandab negatiivse, raku sisemus aga positiivse laengu. Mööda närvikiudusid leviv aktsioonipotentsiaal on närviimpulss. Erutuse ülekanne ühelt närvirakult teisele toimub sünapsi vahendusel. Närviraku jätked, aksonid ja dendriidid, moodustavad teiste närvirakkudega ühendusi - sünapseid. Erutuse ülekanne sünapsis määrab närviprotsesside arengu ja levimise närvisüsteemis. Erutuse ülekande mehhanismid võivad olla keemilised ja elektrilised. Keemiline sünaps Sünaps koosneb aksoni moodustatud presünapsist ja mõjustust vastuvõtval rakul olevast postsünapsist. Nende vahele jääb sünapsipilu. Presünapsis on palju vesiikuleid, mis sisaldavad transmitterit ehk mediaatorainet. Rakumembraanipidi leviva aktsioonipotentsiaali toimel vabaneb presünapsi põiekestest
Üldistusena võib öelda, et sümpaatikus aitab adekvaatselt reageerida välismaailma mõjudele, parasümpaatikus korrastab "kodust majapidamist". Sümpaatikuse toimel tõuseb vererõhk ning südame löögisagedus ja jõud, paraneb töötava skeletilihase varustamine verega, intensiivistub energiavahetus. Pasrasümpaatikuse mõjul tõhustub seedimine, suurenevad energiavarud, toimub pärasoole ja põie tühjendamine, väheneb organismi energiakulu. 4. Lihasraku membraani bioelektrilised omadused. Müoneuraalne sünaps. Lihasraku ehituslikud iseärasused. Lihaskoe põhitüübid. Membraani laeng on positiivne väljaspool (rohkem Na+ ) ja negatiivne lihasraku sees. Sellega on tagatud potentsiaalide vahe ehk membraani polariseeritus, mis on vajalik aktsioonipotentsiaali tekkeks.Müoneuraalne sünaps on koht kus motoneuron kohtub lihaskiuga.Motoorset lõpp-plaati ümbritseb sarkolemmist tasku, mis on moodustunud motoneuroni ümber. Motoneuronist
Neuronid jaotuvad aferentseteks neuronideks, interneuroniteks ja motoorseteks. Soole NS sisaldab sensomotoorseid programme soole efektorsüsteemide talitluse regulatsiooniks ja koorodinatsiooniks. KNS avaldab sellele lokaalsele süsteemile ainult moduleerivad mõju. KNS saab infot vistseraalsete aferentide kaudu ja kohandab seedetrakti funktsionaalset seisundit vastavalt organismi seisundile. KNS otsene neuraalne kontroll on rohkem välja kujunenud seedetrakti algus- ja lõpposas. 4. Lihasraku membraani bioelektrilised omadused. Müoneuraalne sünaps. Lihasraku ehituslikud iseärasused. Lihaskoe põhitüübid. Lihasraku membraan on polariseeritud, et saaks tekkida tegevuspotensiaal. See tekib nii, et raku sees on rohkem negatiivseid laneguid ja K + ning rakust väljas pool on positiivseid laengud ja Na+ rohkem. Lihaskoe põhitüübid on skeletilihased, silelihased ja südamelihased. Lihasrakk koosneb lihaskiududest
o amplituudi alanemiseta. Erutav postsünaptiline potentsiaal. kujutab endast postsünaptilise membraani lokaalse depolarisatsiooni mediaatori (N: atsetüülkoliini) toimel. Kui erutava postsünaptilise potentsiaali väärtus saavutab depolarisatsiooni kriitilise piiri taseme, siis tekib mööda rakumembraani leviv aktsioonipotentsiaal. Seejuures toimub sageli alläviste postsünaptiliste potentsiaalide ajaline või ruumiline summeerimine. Neuromuskulaarse sünapsi postsünaptilise membraani (lõpp-plaadi) potentsiaali nim lõpp-plaasi potentsiaaliks. Erinevalt aktsioonipotentsiaalist, mis allub sadustele "kõik või mitte midagi", suureneb postsünaptiline potentsiaal järk-järgult presünaptilisest piirkonnast erineva mediaatori hulga suurenemisel. Pidurdav postsünaptiline potentsiaal kujutab endast närvivalu membraani hüperpolarisatsiooni pidurdava mediaatoraine (N: gamma-amonivõihappe) toimel
Peamised mediaatorid on atsetüülkoliin, serotoniin ja dopamiin. Rohkem kui 90% kogu keha serotoniinist asub sooles. Rohkem kui 50% kodu keha dopamiinist asub sooles. Postganglionaarne neuron – neuronid, millest neuronite aksonid projitseeruvad efektorelunditesse Preganglionaarne neuron – neuronid, mille aksonid suunduvad ganglionidesse ja astuvad sünaptilisse ühendusse postganglionaarsete neuronite dendriitide ja rakukehadega. 4. Lihasraku membraani bioelektrilised omadused. Müoneuraalne sünaps. Lihasraku ehituslikud iseärasused. Lihaskoe põhitüübid. Kõikidel elusatel rakkudel on olemas membraanipotensiaal, kuid ainult närvi- ja lihasrakkudel on võime ioonvooludega läbi membraani reageerida mingile stiimulile aktsiooni potensiaaliga (AP). Membraani laeng on positiivne väljaspool (rohkem Na+) ja negatiivne lihasraku sees. Sellega on tagatud potentsiaalide vahe ehk
Funktsioonid on struktuuri andmine- ühendavad membraani tsütoskeletiga moodustavad rakuliiduseid kinnitavad rakud ekstratsellulaarse maatriksi külge retseptoriks olemine .2 tüüpi teiste rakkude ära tundmine keemiliste signaalide äratundmine transporteriks olemine carriers-glükoos ja aminohapped channels-vesi ja ioonid. Na+ ja K+ läbi mõlema ensümaatiline funktsioon- nt peensooles peptiidide ja süsivesikute lagundamine. Fosfolipiidide hüdrofiilsed pead on suunatud väljapoole ning hüdrofoobsed sabad sissepoole.Sellised ained on AMFIFIILID. Neil on glütseroolist „selgroog“, mille küljes kaks rasvhappe molekuli ning üks fosfaatrühm. Pea- fostaatrühm+glütserool. Saba- rasvhapped. Lisaks fosfolipiididele leidub membraanis teisigi lipiide- glükolipiidid nt TSERAMIID ja
NLS-id, mis koosnevad 2-st aluseliste aminohapete blokist, mida eraldab ca 10 aminohapet. Valgu transport läbi tuumapooride on temperatuurist sltuv ning ATP hüdrolüüsi vajav protsess. Kõik valgud ei pea tuuma pääsemiseks olema varustatud NLS- ga. See sõltub valgu suurusest. Alla 5000 Da molekulmassiga molekulid läbivad tuumapoore ilma mingi takistuseta. Üle 60 000 Da molekulmassiga valk ei suuda aga ilma NLS-ta tuuma siseneda. Väikesed valgud ja ioonid läbivad NPC pidevalt avatud keskkanalit (9 nm). NLS-ga varustatud valgud aga põhjustavad keskkanali ajutist laienemist kuni 26 nm-ni. NLS järjestust ei lõigata pärast tuuma sisenemist valgu küljest ära, pärast seda kui valk on tuuma transporditud. Phjuseks see, et NLS-i läheb korduvalt tarvis. Kui rakk alustab mitootilist jagunemist, siis tuumamembraan lahustub ning tuumavalgud satuvad taas tsütoplasmasse. Kui tütarrakkudes formeerub uus tuumaümbris, siis on
eraldab ca 10 aminohapet. Valgu transport läbi tuumapooride on temperatuurist sltuv ning ATP hüdrolüüsi vajav protsess. Kõik valgud ei pea tuuma pääsemiseks olema varustatud NLS- ga. See sõltub valgu suurusest. Alla 5000 Da molekulmassiga molekulid läbivad tuumapoore ilma mingi takistuseta. Üle 60 000 Da molekulmassiga valk ei suuda aga ilma NLS-ta tuuma siseneda. Väikesed valgud ja ioonid läbivad NPC pidevalt avatud keskkanalit (9 nm). NLS-ga varustatud valgud aga põhjustavad keskkanali ajutist laienemist kuni 26 nm-ni. NLS järjestust ei lõigata pärast tuuma sisenemist valgu küljest ära, pärast seda kui valk on tuuma transporditud. Phjuseks see, et NLS-i läheb korduvalt tarvis. Kui rakk alustab mitootilist jagunemist, siis tuumamembraan lahustub ning tuumavalgud satuvad taas tsütoplasmasse
Aineosede difusioon sõltub ka membraani permeaablusest, mis väljendub: Dm/Dt=P*A*c Dm/dt-membraani läbiv ainemass ajaühiku kohta P -membraani permeaablus A -membraani pindala c-aine kontsentratsioonide diferents K+ ja Na + ebavõrdne jaotus rakus ja rakuvälises ruumis hoitakse üleval ATP-abil töötava Na+-K+-pumba abil, mis viib Na+ rakust välja kõrgema kontsentratsiooni suunas, K+ aga sisse, kuna K+ ioonid liiguvad kontsentratsioonigradiendi tõttu pidevalt rakust välja. Raku elektriline potensiaal haarab rakumembraani lähiümbrust, sellest oleneb membraani läbilaskvus teiste ainete suhtes, võime erutust vastu võtta ja seda edasi juhtida. Aktsioonipotensiaal (membraani-tegevuspotensiaal)e vastus ärritusele, mil membraani välispind omandab negatiivse ja sisepind positiivse laengu, aktsioonipotensiaali amplituud on sõltuvalt koest 60-120mV
Närviimpulss kujutab endast suure kiirusega piki närvikiudusid edastatavat aktsioonipotentsiaalide lainet. Närviimpulss on informatsiooni edastamise kõige kiirem viis inimese organismis. 5. Sünapsi ehitus ja impulsi levik. Neuronite vaheline ühendus, mis võimaldab närviimpulsi üleminekut ühelt neuronilt teisele. Mõnel neuronil võib olla üle 10000 sünapsi st, et samapalju on vastuvõtvaid rakke tema ümber. Igas sünapsis saab impulss liikuda vaid ühes suunas. Aktsioonipotentsiaalide ülekandmine ühelt rakult teisele (või teistele) on nende "suhtlemise viis." Sünaps on ühenduslüli rakkude vahel, mille kaudu aktsioonipotentsiaale edastatakse. Sünapsis eristatakse: 1)presünaptilist terminaali (membraani) 2)sünapsipilu (laius ca 20 nm) 3)postsünaptilist membraani. Erutuse levik sünapsis on erinev selle levikust närvikius: 1) keemiline, mitte elektriline ülekanne
· Efektorelundi läheduses paiknevad refleksiahelad, mis kohandavad jooksvalt efektorsüsteemi käitumise tingimustele soole valendikus. · KNS saab infot vistseraalsete aferentide kaudu ja kohandab seedetrakti funktsionaalset seisundit vastavalt organismi seisundile. KNS otsene neuraalne kontroll on rohkem välja kujunenud seedetrakti algus- ja lõpposas (toidu vastuvõtt, tühjendusfunktsioon) 4. Lihasraku membraani bioelektrilised omadused. Müoneuraalne sünaps. Lihasraku ehituslikud iseärasused. Lihaskoe põhitüübid. Membraani laeng on positiivne väljaspool (rohkem Na+ ) ja negatiivne lihasraku sees. Sellega on tagatud potentsiaalide vahe ehk membraani polariseeritus, mis on vajalik aktsioonipotentsiaali tekkeks. Müoneuraalne sünaps on koht kus motoneuron kohtub lihaskiuga (eraldatud mulguga, mida nim neuromuskulaarseks piluks).Motoorset lõpp-plaati ümbritseb sarkolemmist tasku, mis on moodustunud motoneuroni ümber
Bioloogia SKT kordamisküsimused 1. Rakubioloogia ajalugu: nimeta 3 olulisemat isikut ajaloos ja kirjelda lühidalt nende panust Robert Hooke aastal 1665 (ajakirjas Micrographia) alustas sõna cella ('kambrike') kasutamist, Antoni van Leeuwenhoek Alates 1674 esimesed mikroskoobid, avastas suu- ja soolebakterid, ainurakseid ja spermatosoidid. Matthias Schleiden väitis 1838, et kõik taimed koosnevad rakkudest. Theodor Schwann v äitis 1838-39, et kõik loomad koosnevad rakkudest. Avastas rakumembraani ja Schwanni rakud Louis Pasteur 19. sai töötas välja pastöriseerimise, vaktsiini marutõve, Siberi katku vastu Karl Ernst von Baer kirjeldas 1827 esmakordselt imetaja munarakku 2. Molekulaarbioloogia ajalugu: nimeta 3 olulisemat isikut ajaloos ja kirjelda lühidalt Gregor Mendel - 1865 - Mendeli geneetilise pärilikkuse seadused - Esimene Mendeli seadus ehk ühetaolisusseadus - Kahe homosügootse isendi ristamisel on jär
100-120 m/s 33. Milline on aktsioonipotentsiaali kestvus? umbes 4ms 34. Mida nimetatakse aktsioonipotentsiaaliks? Aktsioonipotentsiaal on raku membraanipotentsiaali kiire järsk langus (membr pot on negatiivne) ja tõus kindla reeglipära alusel. 35. Kuidas tagatakse närvi-impulsi ühesuunaline liikumine? Pärast AP-d on rakk refraktoorses perioodis, mil teda ei ole võimalik enam erutada niimoodi. Seepärast ei saa impulss liikuda tagasi vaid ainult edasi selles sünapsis. Refraktoorses perioodis on Na kanalid suletud ja ainult K saab liikuda rakust välja. 36. Milleks on vajalik müeliinikiht aksonite ümber ja kuidas see moodustub? Müeliin suurendab kiirust, millega impulss saab liikuda mööda närvikiudu. Signaal n-ö "hüppab" ühest müeliinita kohast järgmisele. Käitub natuke nagu isolaator juhtmel. Seda toodavad Schwanni rakud (perifeerses närvisüsteemis) ja oligodendrotsüüdid (tsentraalses närvisüsteemis). 37
RAKUBIOLOOGIA Prokarüoot Eukarüoot Raku suurus 1-10 μm 5-100 μm Organellid Puuduvad või vähe Tuum, mitokonder, kloroplast Tuum Puudub Esineb Rakumembraan Esineb (ei sisalda steroole, Esineb vaid hepanoide) Mitokondrid Puuduvad (oksüdeerumist Esineb katalüüsivad ensüümid seotud rakumembraaniga) Ribosoomid Esinevad (70S) Esinevad (S80) Tsütoskelett Puudub Esineb Mitoos, meioos Puudub Esineb DNA struktuur Rõngas, (kromosoom ja Lineaarne, erinevad
Jagunevad T- ja B- lümfotsüütideks. ÜL lümfotsüüdid on organismi spetsiifilise immuunsüsteemi funktsiooni kandjad. 9. Vereplasma koostis. Vereplasma valgud ja nende ülesanded. Vereplasma koostis : ·vesi 90-92% ·valgud 7-8%. Albumiinid, globuliinid, fibrinogeen ·mittevalgulised orgaanilised ühendid 1%. Glükoos, rasvhapped, sapphapped, kolesterool, karbamiid, kreatiin, aminohapped, ammooniumisoolad ·anorgaanilised ained 0,9%. Na, Ca, K, Cl- ioonid, mikroelemendid, sulfaat-, fosfaat-, vesinikkarbonaatioonid Vereplasma valgud : Sõltuvalt loomaliigist keskmiselt 55-85 g/l. Ööpäeva jooksul uuendatakse umbes 25% vereplasma valkudest. Vereplasma valgud sünteesitakse põhiliselt maksas. ·albumiinid moodustavad 52-68% vere proteiinidest. ÜL: ainete transport (metalliioonid, rasvhapped, sapphappesoolad, aminohapped, ensüümid, bilirubiin, urobiliin, ravimid). Põletikuliste haiguste, maksa- ja
seostumist müosiiniga Troponiini kompleksTropomüosiin G-aktiini molekul F-aktiin(peenike filament) ·Müosiini molekulil (d=16nm, pikkus ~160 nm) eristatakse saba ja pead. Viimasel on nii aktiiniga sidumisvõime kui ka ATP aasne aktiivsus Libisevate niitide teooria (Huxley& Hanson,1954) ·Aktsioonipotentsiaalid (AP) liiguvad mööda motoorset närvikiudu ·Signaali ülekanne lihaskiule toimub müoneuraalses sünapsis (mediaatorikson ACh), mida nimetatakse ka motoorne lõpp-plaat ·Mediaatori toimel tekib erutav postsünaptiline potentsiaal motoorse lõpp-plaadi lihaskiu poolsel membraanil ·AP liigubT-torukesi mööda lihasraku sisemusse Motoorsed üksused ·Ühe motoorse närviraku poolt innerveeritavad lihaskiud moodustavad motoorse üksuse ·Silmaliigutajateslihastes sisaldab motoorne üksus alla10 lihaskiu, õlavarre kakskpea- lihasesaga ca 750. Lisatöö energiaallikad ADP otsene fosforüülumine
Tuuma poori kompleksist väljapoole ulatuvad fibrillid arvatakse osalevat mingil moel seostumise etapis. Kõik valgud ei pea tuuma pääsemiseks olema varustatud NLS- ga. See sõltub valgu suurusest. Alla 5000 Da molekulmassiga molekulid läbivad tuumapoore ilma mingi takistuseta, 17 000 Da molekulmassiga valgul läheb aega ca 2 min, et tema kontsentratsioon tsütoplasmas ja tuumas tasakaalustuks. Üle 60 000 Da molekulmassiga valk ei suuda aga ilma NLS-ta tuuma siseneda. Väikesed valgud ja ioonid läbivad NPC pidevalt avatud keskkanalit (9 nm). NLS-ga varustatud valgud aga põhjustavad keskkanali ajutist laienemist kuni 26 nm-ni. Tuuma impordi mehhanism erineb teistest membraantranspordi mehhanismidest mitmete asjade poolest, näit. NLS järjestust ei lõigata pärast tuuma sisenemist valgu küljest ära. Pōhjuseks see, et NLS-i läheb korduvalt tarvis. Kui rakk alustab mitootilist jagunemist, siis tuumamembraan lahustub ning tuumavalgud satuvad taas tsütoplasmasse.
lümfotsüüdid on organismi spetsiifilise immuunsüsteemi funktsiooni kandjad. Leukotsütaarvalem e leukogramm on leoukotsüütide alaliikide protsentuaalne suhe. 9. Vereplasma koostis. Vereplasma valgud ja nende ülesanded. Vereplasma koostis : ·vesi 90-92% ·valgud 7-8%. Albumiinid, globuliinid, fibrinogeen ·mittevalgulised orgaanilised ühendid 1%. Glükoos, rasvhapped, sapphapped, kolesterool, karbamiid, kreatiin, aminohapped, ammooniumisoolad ·anorgaanilised ained 0,9%. Na, Ca, K, Cl- ioonid, mikroelemendid, sulfaat-, fosfaat-, vesinikkarbonaatioonid Vereplasma valgud : Sõltuvalt loomaliigist keskmiselt 55-85 g/l. Ööpäeva jooksul uuendatakse umbes 25% vereplasma valkudest. Vereplasma valgud sünteesitakse põhiliselt maksas. ·albumiinid moodustavad 52-68% vere proteiinidest. ÜL: ainete transport (metalliioonid, rasvhapped, sapphappesoolad, aminohapped, ensüümid, bilirubiin, urobiliin, ravimid). Põletikuliste haiguste, maksa- ja neerukahjustuste puhul
Milline on sarkomeeri ehitus? Sarkomeer koosneb ühest müofibrillide kimbust. 20.Millised on motoorsed lõpp-plaadid? Motoorne lõpp-plaat on närvikiu lõpmed, mis kinnituvad sarkolemmile, kuid ei sisene sarkolemmisse. Närviimpulsi saabumisel motoorsele lõpp-plaadile tekib keemiline reaktsioon, mille käigus vabaneb atsetüülkoliin. 21.Milline on libisevate filamentide mudel? Aktsiooni potentsiaalid liiguvad mööda motoorset närvikiudu. Signaali ülekanne lihaskiule toimub müoneuraalses sünapsis, mida nimetatakse ja motoorseks lõpp-plaadiks. Mediaatori toimel tekib erutav postsünaptiline potentsiaal motoorse lõpp-plaadi lihaskiu poolsel membraanil. Aktsiooni potentsiaal liigub T-torukesi mööda lihasraku sisemusse. 22.Millised on motoorsed üksused ja lihaste kontraktsioonivormid? Ühe motoorse närviraku poolt innerveeritavad lihaskiud moodustavad motoorse üksuse. Silmaliigutaja lihases sisaldab üks motoorne üksus alla 10 lihaskiu, õlavarre kakspealihas aga ca 750.
1 Sissejuhatus 1.)Gram+ ja Gram- bakterite rakuseina ehitus ja esindajad: Gram pos rakusein koosneb peptidoglükaanide kihist. Omane on teihoiinhape, ioonide liikumine ning kaitse, antigeenne spetsiifilisus. Gram pos rakuseinaga on nt Bacillus anthracis, Lactobacillus sp. jne. Gram neg bakterite rakusein koosneb peptidoglükaanist. Olemas on välismembraan. LPS= endotoksiin. Kaitse. Poriinid. 2.)Prokarüoodi raku ja genoomi suurus: Rakk on 1-10 mikromeetrit. Genoomi suurus (bp) mükoplasma 3×105 batsill 3×106 E.col 4×106 i 3.)Eukarüoodi raku ja genoomi suurus: Rakk on 5-100 mikromeetrit. Genoomi suurus (bp) Seened: pärm 2×107 Drosophil Loomad: 2×108 a kana 2×109 inimene 3×109 Taimed: uba 9×109 Trillium 1×101
1 MOLEKULAARBIOLOOGIA. 1. Kui aatom loovutab elektroni täielikult teisele aatomile, missugused keemilise sidemega on tegemist? Ioonside, sellised ained lahustuvad hästi, kuna ioonide hüdratatsioonienergia on suurem kui kristalli võreenergia 2. Miks vesi on hea lahusti (solvent)? Vesi on hea lahusti, sest ta lahustab nii tahkeid, vedelaid kui ka gaasilisi aineid. Vee molekul moodustab dipooli ning aatomid omandavad osalise laengu. Polaarsete ühenditega moodustab vesiniksidemeid, mis tagavad stabiilsust. 3. Termodünaamika II seadus. Kõik protsessid kulgevad tasakaalu e. minimaalse potentsiaalse energia poole e. entroopia kasvu suunas. Entroopia (S) on korrastamatuse mõõt [J/mol*K], korrastatud madal entroopia. Isoleeritud süsteemid püüavad korrastatud olekust korrastamata poole. Tasakaal on siis, kui entroopia on maksimaalne.Entroopia muutus on null pöörduvate
Erutuse kahepoolse leviku seadus närvi ja lihaskiu mingis punktis tekkinud erutus levib edasi mõlemas suunas Seadus "kõik või mitte midagi" mööda närvi ja lihaskiu membraani leviva aktsioonipotentsiaali amplituud ei sõltu teda esile kutsunud ärrituse tugevusest Refraktaarsus erutuvuse puudumine või alanemine aktsioonipotentsiaali ajal, seotud membraani Na kanalite inaktivatsiooniga Erutuse ülekande iseärasused neuromuskulaarses sünapsis erutuse levik on u 1000x aeglasem kui närvikius, erutuse levik on ühesuunaline närvilt lihasele, erutuse ülekanne tekib keemilise mediaatoraine atsetüülkoliini vahendusel. Erutuse ülekandeprotsessi motoorselt närvikiult skeletilihaskiududele võib kujutada järgmiste elektriliste ja keemiliste nähtuste ahelana: *Elektriline- 1) Närviimpulsi saabumine aksoni terminaali; 2)Atsetüülkoliini vabanemine närvilõpmest sünapsipilusse.
Igal neuronil on närvirakukeha, edasijuhtimine ning analüüsimine üks pikk jätke e neuriit ja Erutus võetakse vastu dendriitide kaudu, mitu lühikest jätket e dendriiti erutus liigub närviraku kehasse ja antakse edasi neuriiti, mille kaudu erutus kandub Närvirakke juurde ei teki, sest küpsel neuronist välja närvirakul puudub pooldumisvõime Sünaps – ühe neuroni neuriit puutub kokku järgmise neuroni dendriitidega, seetõttu on võimalik erutuse ülekanne 4. Sidekude ehituslikud iseärasused funktsioonid Siia kuluvad pealtnäha väga Kaitseülesanne – veri, rasvkude erinevad koeliigid Tugiülesanne – luu- ja kõhrkude
FÜSIOLOOGIA 1. Veri, vere hulk, koostis, reaktsioon ja puhveromadused. Veri, mis ringleb veresoontes, moodustab koos lümfi ja koevedelikuga organismi sisekeskkonna. Vere hulk 5-6 l. Koostis: 1. plasma 2. vererakud: erütrotsüüdid e. punased verelibled leukotsüüdid e. valged verelibled trombotsüüdid e. vere liistakud. Reaktsioon vere aktiivne reaktsioon sõltub H ja OH ioonide kontsentratsioonist. Veri on nõrgalt leeliseline. Reaktsiooni näitaja (PH) on arteriaalsel verel 7,4 ja venoossel verel 7,35. Kõrgenenud aktiivsuse puhul kõigub PH koerakkudes 7,0-7,2 piires. Vere võime püsivat reaktsiooni säilitada põhineb tema puhveromadustel ja erituselundite talitlusel. Puhveromadused on omased lahustele, mis sisaldavad nõrka hapet ja tema soola või nõrka alust ja tema soola. Veres on 4 puhversüsteemi: 1. karbonaatpuhversüsteem 2. fosfaatpuhversüsteem 3. verevalkude plasma puhversüsteem 4
seostumist müosiiniga. Müosiin. Müosiini molekulil eristatakse pead ja saba. Peal on nii aktiiniga sidumisvõime kui ka ATPaasne aktiivsus. Aktsioonipotensiaal lihasrakkudes. Aktsioonipotensiaali tekkimiseks peavad lihasrakku sisenema kaltsiumioonid, kloriidioonid, naatriumioonid, kaaliumioonid. Libisevate niitide teooria. Aktsioonipotensiaalid (AP) liiguvad mööda motoorset närvikiudu. Signaali ülekanne lihaskiule toimub müoneuraalses sünapsis, mida nimetatakse ka motoorne lõpp-plaat. Mediaatori toimel tekib erutav postsünaptiline potensiaal motoorse lõpp-plaadi lihaskiu poolsel membraanil. AP liigub T-torukesi mööda lihaskiu sisemusse. Motoorsed üksused. Ühe motoorse närviraku poolt innerveeritavad lihaskiud moodustavad motoorse üksuse. Silmaliigutajates lihastes sisaldab motoorne üksus alla 10 lihaskiu, õlavarre kakskpealihases aga ca 750. Lihastöö energia allikad.
seostumist müosiiniga. Müosiin. Müosiini molekulil eristatakse pead ja saba. Peal on nii aktiiniga sidumisvõime kui ka ATPaasne aktiivsus. Aktsioonipotensiaal lihasrakkudes. Aktsioonipotensiaali tekkimiseks peavad lihasrakku sisenema kaltsiumioonid, kloriidioonid, naatriumioonid, kaaliumioonid. Libisevate niitide teooria. Aktsioonipotensiaalid (AP) liiguvad mööda motoorset närvikiudu. Signaali ülekanne lihaskiule toimub müoneuraalses sünapsis, mida nimetatakse ka motoorne lõpp-plaat. Mediaatori toimel tekib erutav postsünaptiline potensiaal motoorse lõpp-plaadi lihaskiu poolsel membraanil. AP liigub T-torukesi mööda lihaskiu sisemusse. Motoorsed üksused. Ühe motoorse närviraku poolt innerveeritavad lihaskiud moodustavad motoorse üksuse. Silmaliigutajates lihastes sisaldab motoorne üksus alla 10 lihaskiu, õlavarre kakskpealihases aga ca 750. Lihastöö energia allikad.
4Mikroobifüsioloogia LOMR.03.022 Riho Teras Sisukord 1. Bakterite kasv ja toitumine................................................................................ 4 1.1. Bakterite kasvatamine laboritingimustes.....................................................4 1.2. Elutegevuseks vajalikud elemendid.............................................................7 1.3. Söötmed bakterite kasvatamiseks laboris....................................................9 1.4. Füüsikalis-keemilised tegurid, mis mõjutavad bakterite kasvu...................10 2. Bakterite ehitus ja rakustruktuuride funktisoonid.............................................15 2.1. Tsütoplasma komponendid.........................................................................16 2.1.1. Nukleoid............................................................................................... 16 2.1.2. Tsütoplasma ja inklusioonkehad...........................................................19
kofeiini või nikotiiniga. Kokaiinist tekkiv sõltuvus on rohkem psüühilist laadi, kuid see võib tekkida väga kiiresti. Sigmund Freud (psühholoogiateadlane) kokaiini ülistaja, oli meditsiinis kasutusel tuimestina, valuvaigistina. Kokaiini joove on tugevam kui amfetamiini joove. Kiiresti sõltuvusttekitav. Kokaiin avaldab oma toimet dopamiini ja noradrenaliini tagasihaarde blokeerimise kaudu, võimaldades niivisi virgatsainetele suuremat kättesaadavust sünapsis. Coca Colas on koka lehtede ekstrakt, kus pole kokaiini toimeainet sees. Crack on soodaga segatud, tekivad suured kristallid, seda suitsetatakse ning põlemisel hakkab häält tegema, sellepärast nimi crack. Seostub suitsidaalsusega. Kokaiinijoobe tunnused Füüsilised: kiire pulss, laienenud pupillid, kõrgenenud vererõhk, kõrgenenud kehatemperatuur, koordinatsioonihäired, kiire pindmine hingamine, kinnine nina, püsimatus, naha kratsimine.
annaabi.ee 
