Korda alge Mesoderm Entoderm Sulguv neuraalrenn Somiitide alged Ektoderm Korda alge Entoderm Lateraalne mesoderm Ektoderm Mesodermi parietaalne leste Somiit Korda Somiit Tsöloom Intermediaalne Neuraaltoru mesoderm Mesodermi Entoderm vistseraalne leste Neuraaltoru Ektoderm Entoderm Somiit Müotseel Lateraalne Korda Nefrotoom mesoderm Ektoderm · Pinnaektoderm · Epidermis, karvad, küüned, nahanäärmed, rinnanääre, hüpofüüsi eessagar, hambaemail, sisekõrv, silmalääts · Neuroktoderm
Neljandal nädalal tekib tugisüsteem. Kujult ketast meenutav platsenta, mis ühendab ema vereringe embrüo omaga, hakkab arenema ja kinnitub emaka limaskestale munaraku pesastumise kohta. Platsenta ühelt küljelt lähtub nabanöör. Lootepõieks nimetatavas kotis tekib juba lootevedelik, mis kaitseb loodet kogu raseduse vältel. Samuti hakkab ka süda funktsioneerima. (www.pampers.ee, raseduskalender) 5. -12 nädal Viiendal nädalal saabub läbimurdehetk: neuraaltoru hakkab sulguma selle kohal, millest tulevikus saab loote seljaaju. Vaatamata sellele, et embrüo näeb endiselt välja pigem nagu kulles, hakkavad tema ülemises osas välja arenema koevoldid, millest lõpuks tekivad lootele lõug, põsed ja lõualuu. Kohtades, mis saavad ninaks ja silmadeks, hakkavad eenduma väikesed muhud ning süvistub keskkõrva struktuur. Südametoru jätkab arengut, kasvades järk-järgult neljaks algeliseks kojaks. Samuti hakkavad kuju võtma teised
Selle tagajärel osade lülide tagumised kaared jäävad lahti ja seljaaju jääb selles kohas luulise kaitseta. Hüdrotsefaalia ehk vesipea · Vesipea ehk hüdrotsefaalia korral on tegemist ajupoolkerasid ühendavate ajuvatsakeste lainenemisega, mis on tingitud ajuvedeliku ringluses esinevast takistusest, liigtootmisest või imendumise häirest Mis on foolhape? · Foolhape on B-grupi vitamiin, mis vähendab arengurikete riski - eriti aju ja seljaaju osas (neuraaltoru defektid). Need võivad tekkida 28 päeva jooksul pärast viljastumist. Seepärast peaks iga viljastumist planeeriv naine päevas toiduga saama vähemalt 400 µg foolhapet. Raseduse ajal soovitatakse tarbida päevas 500 µg folaate Allikad · Parimad allikad folaatide saamiseks toidust on roheline köögivili, pärm, maks, nisuidud ja täisteratooted. Kuid tõenäoliselt ei ole maksimaalset toimet võimalik saavutada vaid foolhapperikka dieediga.
õigetele kohtadele ja toimuvad tüvirakkud determinatsioonid. Iseloomustab loote- ehk idulehtede moodustumine Lootelehed ja nende derivaadid (ektoderm, mesoderm, endoderm – põhimõtteliselt oleks hea kui kohe mõtleksid nende derivaatide peale ehk siis millised struktuurid vastavatest lootelehtedest arenevad). o ektoderm - välimine looteleht; väliskiht - epiderm, kesknärvisüsteem - aju neuronid, neuraaltoru - melanotsüüdid o mesoderm - keskmine looteleht; seljakeelik e notokord, luud, neerude tuubulrakud, punased verelibled, näolihased o endoderm - sisemine looteleht; pankrease rakud, kilpnäärmerakud, kopsurakud Morfogeneetilised liikumised gastrulatsioonis (emboolia: involutsioon, ingressioon, delaminatsioon, invaginatsioon ja epiboolia/interkalatsioon) - oska tuua ka vastavate liikumiste näiteid erinevate mudelorganismide
(putuktoidulised, primaadid, inimene, hiir) Hemoendoteliaalne platsenta – ema veri puutub kokku loote koorioni veresoone endoteeliga (käsitiivalised, küülik) 6.Ektoderm 60. Organogenees Peale lootelehtede (ektoderm, mesoderm, endoderm) moodustumist gastrulatsioonis hakkavad nendest organogeneesi (organite areng) käigus tekkima koed (histogenees) ja organid, mis lõpuks moodustavad organsüsteeme 61. Millistele struktuuridele annavad aluse pinnaektoderm, neuraaltoru ja neuraalhari ning ektodermaalsed plakoodid? Ektoderm annab aluse epidermisele ehk marrasknahale ja selle derivaatidele (nt higinäärmed, karvafolliikulid, küünised (küüned) ja ektodermaalsetele plakoodidele (sisekõrva rakud, haisteepiteeli rakud ja kraniaalnärvide neuronid, silma läätserakud, ajuripatsi eessagara rakud) 34 Neuraalharja rakkudele – neist tekkivad omakorda parasümpaatilise,
erütrotsüütide areng aneemia C (L-askorbaat) Haavade paranemine, Valusad liigesed, kerge aneemia, stimuleerib Fe2+ imendumist, haavade/luumurdude aeglane paranemine, osaleb biotransformatsioon, tugevadam hammaste väljalangemine immuunsüsteemi B10, B11, Bc Eretrotsüütide areng, Neuraaltoru arenguhäired lootel, (foolhape) soolhappe teke maos, mälu nõrgenemine, kasvupeetus, koensüüm keelepõletik, suur-punalible aneemia H (biotiin) Rasvhapete süntees, Unetus, lihased valusad, foolhappe, pantoteenhappe hüpotoonia, lihaskrambid B12 metabolism
Organisaatorist sekreteeritud morfogeenid blokkeerivad embrüo seljapiirkonnas BMPd mis indutseerivad ektodermis epidermaalse saatus. Selles kohas kujuneb neuroepiteel, neuraalplaat. Muu ektoderm areneb epidermiseks.Neuraalplaadi eesosa laieneb, liigub saba poole ja aheneb. Samal ajal neuraalplaat kooldub, hakkab moodustuma toru. Neurulatsioon. Närvitoru moodustumine neuraalplaadist.Neuraalvao moodustumine, voltumine, toru sulgumine pea saba suunas. Tulemusel - neurula, embrüo kas on neuraaltoru, selle peal epidermis ja nende vahel neuraalhari. Neuraaltoru seinas - neurogenees embrüonaalsete induktorite toimel organisaatoritest.Neuraaltoru moodustumine:neuraalplaadi rakkude kuju muutub - plaadi kooldumine; tipmine ahenemine; neuraaltoru sulgumine. E-kadheriin algselt kogu ektodermis. Neuraaltoru moodustudes asendub seal N-kadheriiniga, mis E-kadheriiniga ei seondu -> neuroektoderm ja mitte- neuraalne ektoderm eralduvad. Neuraalplaat moodustub ka pea-saba-gradiendina. Eesosa
Gremlin pidurdab apoptoosi- lestad jäävad alles. 9. Mesoderm · Nimetage mesodermi liigid ning põhilised koe- ja organialged, mis nendest arenevad Sklerotoom selgroolülid, lülidevahelised diskid ja roided Müotoom selja, roietevahelised ja keha eesmised lihased Dermamüotoom skeletilihaste eellased ja selja dermise rakud · Kordamesoderm ja tema roll selgroogsete arengus Kordamesoderm mood korda ehk seljakeeliku, mis paikneb alati neuraaltoru all ja pikeneb kõhtmiselt. Kõrgematel selgroogsetel esineb see embrüonaalses staadiumis ja on embrüos tugiorganiks. Kui embrüol hakkab mood. selgroog, jääb seljakeelik selgroo vahediskide koosseisu. Süstikkaladel esineb seljakeelik kogu elu. · Mis on paraksiaalne mesoderm? ..on kahel pool neuraaltoru paiknev mesoderm, mis on segmenteerunud (somiidid) /segm-mata (posterioorne osa). Segmenteerumata mesoderm on mesenhümaalne. Kui on moodustunud
närvisüsteemi ja näärmeid Defitsiit Närvitalitluse Katkised Lihaste Nõrkus, Väsimus, Neuriit, mälu- Südamelihase Neuraaltoru häired, suunurgad/ nõrkus, oksendamine, ärrituvus, lüngad, töövõime arenguhäire veresuhkru huuled, väsimus, väsimus, depressioo ärritatavus, langus, d lootel,mälu lõhustumise nõrkus,depressio unetus, dermatiidid, n, mensi häired, näärmete ja nõrgenemin
- energia ümber jaotumine ja aju arengu suunamine, siseelundkond on võrreldes ajuga oma mahult vähenenud tööriistade kasutamine - suurenes instrumentaalne mõtlemine - võimaldas rikastada toidust - arenes käeline oskus Ontogeneetilise arengu erinevad etapid Embrüol 3 lootelehte: endoderm => siseorganid mesoderm skelett ja lihased ektoderm närvisüsteem ja nahk 3 nädalat => neuraaltoru tekib selgroog 7. nädalat => sarnaned miniatuurse inimesega 100 päeva => loote aju inimesele eriomane Aju areng toimub läbi rea fikseeritud sammude: 1. rakkude teke (neuro- ja gliogenees) 2. rakkude migreerumine Neuronite ja gliiarakkude tekkimise ja migreerumise mehhanisme 3. rakkude diferentseerumine 4. küpsemine (dentriitide ja aksonite kasv) 5. sünapsite teke 6. rakkude surm ja sünapsite harvenemine 7. müeliinkihi teke
NEUROLOOGIA (ARNR 01.032) Närvisüsteemi ehitus ja areng. Vt Kiive slaide tunnetusps. Närvisüsteemi areng (ontogenees) ja arenguhäired. Vastsündinu aju 350-400g, 10% kehakaalust. 1.eluaasta lõpul 1 kg. Täiskasvanu aju 1200g. Seljaaju 2% peaaju kaalust. 18.päeval formeerub embrüodisk, millest hakkavad arenema lootelehed. 21.-28.fetaalpäev – arenevad neuraaltoru kraniaalne ja kaudaalne osa. 36.-49.päev suuraju osade diferentseerumine, neuraaltoru õõnest areneb ajuvatsakeste süsteem. 3.fetaalkuu lõpuks inimajule omased proportsioonid, suuraju poolkerad katavad vaheaju, olemas väikeaju ja ajusild, moodustub lateraalvagu e külgvagu, mis eraldab suuraju oimusagarast. Erinevs täiskasvanust – puuduvad iseloomulikud vaod suurajul ja väikeajul, seljaaju ulatub õndraluuni (tk-l 1.- 2.nimmelülini). 6
Raseduse ja laktatsiooni ajal soovitatakse tarbida päevas 500 µg folaate (tavaline täiskasvanu soovitus on 300 µg). Parimad allikad folaatide saamiseks on roheline köögivili, pärm, maks, nisuidud ja täisteratooted. Foolhape on temperatuuri- ja oksüdatsioonitundlik, suures osas hävib keetmisel ja õhuhapniku toimel. 8 Foolhape vähendab arengurikete riski eriti aju ja seljaaju osas (neuraaltoru defektid). Need võivad tekkida 28 päeva jooksul pärast viljastumist. Et aga pool rasedustest ei ole planeeritud, peaks igaks juhuks iga viljastumisealine naine päevas toiduga saama 400g foolhapet. Foolhappe kaitsev efekt neuraaltoru defektide (spina bifida, anencephalia) vastu on leidnud kinnitust väga ulatuslike uurimistööde tulemustes. Raseduseelne foolhappe lisamine dieeti võib vähendada neuraaltoru defekti teket enam kui 2/3 juhtudest nii
pronefrose kohal. Vaba jäseme esmaseks allikaks on jäseme morfogeneetilise välja tsentraalne osa, aga selle eemaldamisel on ikkagi võimalik jäseme taastumine väljaga külgnevate alade arvelt. Millised rakud on olulised jäsemepunga tekkeks? Jäsemepunga moodustamisel osalevad mesenhüümi rakud lateraalplaadi mesodermi somaatilisest kihist (jäseme skeleti eelrakud) ja somiitidest (lihaste eelrakud). Vajalikud on ka neuraalhari ja neuraaltoru. Maismaaselgroogsetel on 4 jäsemepunga, mis asetsevad alati vastakuti. Kuidas Hox perekonna geenid mõjutavad jäseme arengut? Hox geenid määravad anterioposterioorsel teljel koha, kuhu jäse tekib; eristavad mesenhüümi rakud kas stülopoodiks, seugopoodiks või autopoodiks ja määravad sõrmede asetuse. Jäsemepungade positsioon on määratud Hox geenide ekspressiooniga piki anterio-posterioorset telge
südamekõverust? Missugused südame arengudefektid on iseloomulikud Fallot' tetraloogiale? Millised suured veresooned tekivad lõpusekaare arteritest? Vaskulogeneesi üldiseloomustus Angiogeneesi üldiseloomustus Mis on hemangioblast? Hematopoeesi toimumise kohad Iseloomustage hematopoeetilist tüvirakku! 10. Ektoderm Ektodermi derivaadid Kesknärvisüsteemi varajane areng (induktsioon, neuraaltoru teke ja selle anterio- posterioorne ja dorso -ventraalne polariseerumine) Kust pärinevad kesknärvisüsteemi rakud (kas tekivad kindlates piirkondades, kus? kuidas jõuavad kesknärvisüsteemi rakud oma lõppasukohta?) Neuronite arvu regulatsioonitasemed (lateraalne inhibitsioon neuroepiteelis, rakutsükli pikkus, sihtmärkrakult tulevad signaalid, parakriinsed faktorid gliia ja neuronite kehadest, teistelt neuronitelt tulevad neuraalsed signaalid)
NÄRVISÜSTEEMI ARENG - 2.5 nädala vanusel lootel tekib keha dorsaalküljel ektodermi paksend – neuraal- ehk medullaarplaat (A) - neuraalplaat muutub kiiresti neuraalvaoks (BC) - sulgub neuraaltoruks (DEF) – pea- ja seljaaju algmeks - koos neuraaltoru sulgumisega eraldub neuraalvao dorsaalosast ganglioniliist ehk –plaat (D1) sellest arenevad ajuvälised närvirakkude kogumid – tundeganglionid (EF2) ja vegetatiivsed ganglionid (EF3) Neuraaltoru seina ehitus - sein kasvab ebaühtlaselt - 4. lootenädal koosneb kahest tugevalt arenenud külgplaadist – neid ühendab dorsaalselt õhuke katteplaat (F4) ja ventraalselt põhjaplaat (F5) külgplaadi dorsaalosa nimetatakse alaarplaadiks (taga - F6) ja ventraalosa basaalplaadiks (ees - F7) õõne piirkonnas eraldab neid piirvagu – sulcus limitans (F8) peaaegu kogu ajuaine areneb külgplaatidest
ektoderm (välisleht), endoterm (siseleht) ja mesoderm. Ektodermist hakkab välja arenema kogu närvisüsteem. 21.-28. fetaalpäeval tekib lootel ektodermi paksend medullaarplaat, mis muutub kiiresti neuraalvaoks ja sulgub seejärel neuraaltoruks, millel on kaks osa: kraniaalne ja kaudaalne. Kaudaalne osa on seljaaju algmeks ja kraniaalne osa peaaju algmeks. 36.-49. fetaalpäeval diferentseeruvad suuraju osad (peaaju koor ja koore alused tuumad ehk basaalganglionid) ja neuraaltoru õõnest areneb ajuvatsakeste süsteem. 3. fetaalkuu lõpuks on lootel inimajule omased proportsioonid, suuraju poolkerad katavad vaheaju, olemas on väikeaju ja ajusild ja moodustub lateraalvagu ehk külgsild, mis eraldab suuraju oimusagarast. Kui võrrelda loote aju täiskasvanu omaga, siis loote ajul puuduvad iseloomulikud vaod suur- ja väikeajul ja seljaaju ulatus õndraluuni (1-2 nimmelülini). 6
Vitamiinivaegus vähendab rasedate vastupanu infektsioon- ja külmetushaigustele. Samuti on vitamiinide puudus üheks platsentapuudulikkuse, loote hüpotroofia, kaasasündinud arenguhäirete, enneaegsuse ja teiste raseduse tüsistuste põhjustajaks (Kaarma jt., 1992). 1.3.4.1 Foolhape Foolhape kuulub B-rühma vitamiinide hulka ja on väga oluline raseduse ajal. Ta osaleb aktiivselt uute rakkude moodustamisel ja tagab normaalse vereloome (Raukas ja Raal, 2009). Samuti on tal neuraaltoru defekte ennetav toime. Sellisteks väärarenguteks on spina bifida ehk lülisamba lõhestumus ja anentsefaalia ehk peaaju puudumus. Foolhappe puuduse korral ei sulgu neuraaltoru täielikult kogu pikkuses ning tekib spina bifida. Anentsefaaliga vastsündinud surevad peatselt pärast sündi, kuna peaaju on täielikult või suuremas osas puudu. Uuringud on näidanud, et foolhappe suuremad annused võimaldavad ära hoida kuni 70% spina bifida juhtudest.
Ei saa välja tuua ühte konkreetset põhjust, mis seletaks aju mahu suurenemist ja intelligentsuse arengut hominiididel, erinevad tegurid mõjutasid teineteist: - muutused elutingimustes - sotsiaalne ja keeleline areng - muutused toitumises - tööriistade kasutamine ontogeneetilise arengu erinevaid etappe Ontogeneetiline areng Embrüol 3 lootelehte: (1) Endoderm siseorganid (2) Mesoderm skelett ja lihased (3) Ektoderm närvisüsteem ja nahk 3 nädalat pärast viljastamist neuraalplaat neuraaltoru 7. nädalaks sarnaneb embrüo miniatuurse inimesega. Umbes 100-päevaselt näeb loote aju välja inimesele eriomasena. neuronite ja gliiarakkude tekkimise ja migreerumise mehhanisme Neuronite teke Esmalt sümmeetriline jagunemine tüvirakkude hulga mitmekordistamine (iga rakk jaguneb kaheks sarnaseks progenitorrakuks). Alates E42 asümmeetriline jagunemine tekib üks progenitor ja üks närvirakk. Närvirakk migreerub, progenitor jaguneb omakorda.
ektoderm (välisleht), endoterm (siseleht) ja mesoderm. Ektodermist hakkab välja arenema kogu närvisüsteem. 21.-28. fetaalpäeval tekib lootel ektodermi paksend – medullaarplaat, mis muutub kiiresti neuraalvaoks ja sulgub seejärel neuraaltoruks, millel on kaks osa: kraniaalne ja kaudaalne. Kaudaalne osa on seljaaju algmeks ja kraniaalne osa peaaju algmeks. 36.-49. fetaalpäeval diferentseeruvad suuraju osad (peaaju koor ja koore alused tuumad ehk basaalganglionid) ja neuraaltoru õõnest areneb ajuvatsakeste süsteem. 3. fetaalkuu lõpuks on lootel inimajule omased proportsioonid, suuraju poolkerad katavad vaheaju, olemas on väikeaju ja ajusild ja moodustub lateraalvagu ehk külgsild, mis eraldab suuraju oimusagarast. Kui võrrelda loote aju täiskasvanu omaga, siis loote ajul puuduvad iseloomulikud vaod suur- ja väikeajul ja seljaaju ulatus õndraluuni (1-2 nimmelülini). 6.fetaalkuu lõpuks on lootel normaalsed ajustruktuurid (käärud, vaod), subarahnoidaalõõs
NÄRVISÜSTEEMI BIOLOOGILISED ALUSED EKSAM 1. Närvisüsteemi areng sünnieelsel perioodil 18-28'ndal päeval hakkab moodustuma närvisüsteem ja see hakkab juhtima teiste organite tegevust. Kahe ja poole nädala vanusel lootel tekib keha dorsaalküljel ektodermi paksend neuraal- e medullaarplaat, mis kiirelt muutub neuraalvaoks ja seejärel sulgub neuraaltoruks. neuraaltoru seintest kujunevad närvi- ja gliiarakud KNS-s, ruumidest neuraaltoru sees areneb välja ajuvatsakeste süsteem.Neuraaltoru kaudaalne osa on algmeks seljaajule ning rostraalne osa peaajule. Neuraaltoru sulgumisega eraldub neuraalvao dorsaalosast ganglioniliist e plaat, millest arenevad ajuvälised närvirakkude kogumid tundeganglionid ja vegetatiivsed ganglionid. 2. Närviraku ehitus ja liigid Igal neuronil on tuuma sisaldav rakukeha, dendriitideks kutsutavad lühikesed jätked, mis
Polümeraasipõhised ekstensioonitehnikad (a, b) - Polümeraasipõhised pürosekveneerimistehnikad(c) -Hübridisatsioonipõhised (d) -Alleelspetsiifilised ligatsioonitehnikad -Alleelspetsiifiline nukleaasi restriktsioon 19.Preimplantatsioonilise diagnostika meetodid Standartsed prenattaallse diiagnosttiika ttehniikad Indikatsioonideks: 1. Ema vanus (>35) 2. Eelnev laps kromosomaalse hälbega 3. Perekonnas kromosomaalse hälbe juhud 4. Perekonnas monogeensed haigused 5. Perekonnas neuraaltoru või teised strukturaalsed defektid 6. Hälbed tuvastatud raseduse käigus (kasv) 7. Kokkupuuted riskifaktoritega(sagedased abordid, ravimid) Testimine võii skriiiiniimiine -Testitakse indiviide tuvastamaks mutatsiooni ja: -Pakutakse välja kui esineb perekonnas -Kui esinevad sümptomid -Vastsündinutel vaid vara ilmnevate haiguste puhul ning kui saadud infot saab kasutada praktikas -Skriinitakse valimit kindlast populatsioonist kes: -Aitaks selgitada haigustumuse riski
Arenema hakkab ka kõhunääre. Pannakse alus maksale. Embrüo pikkus on kõigest 1,5 mm. 18. -- 60. ööpäevani pärast eostamist on loode äärmiselt tundlik igasuguste kahjulike faktorite suhtes. Kuuendal nädalal on embrüo on 4-5 mm pikk, tal on käte ja jalgade alged. Ta saab juba sirutada ja pöörata pead ning liigutada käsi ja jalgu. Algab põrna ja luuüdi moodustumine. Lootel ilmuvad mao, jämesoole, kõri, hingetoru ja kopsude alged. Neuraaltoru formeerumine lõpeb 28. päevaks pärast eostamist. Toimub alusepanek hüpofüüsile. Algab diferentseerumine mees- ja naissugunäärmeteks. Hakkab formeeruma munand. Alguse saab harknääre (tüümus), kus toimub lümfoidsete tüvirakkude transformatsioon T-lümfotsüütideks. Harknäärme puuduliku arengu puhul häiruvad lastel rakulised immuunsusreaktsioonid, mille tagajärjel tekivad mädased infektsioonid. Seitsmendal nädalal meenutab idulane ikka veel tulnukat
Väga palju on tähelepanu pööraud uurimustööle mükooksiinide mõjust DNAle. Tõestatud on kartsinogeenne (nt fumosiinid), kartsinogeenne ja teratogeenne (nt ohratoksiin) või kartsinogeenne, mutageenne ja teratogeenne (nt aflatoksiinid) toime. Vähemalt 40 liiki mükotoksiine on loomkatsetes olnud surmavad embrüole või väärarenguid põhjustavad lootele. Fumosiinid takistavad folaatide mehhanismi, mis on olulised loote neuraaltoru arengus ning piirkondades, mis sõltuvad maisist (Texas, Gutemala, Hiina, Lõuna-Aafrika) on epidemioloogid leidnud kõrget neuraaltoru arengudefektide esinemist (Bryden, 2007). Aflatoksiin B1 on tugevaim teadaolev maksa 13 kantserogeen. Küllalt oluline, ehkki B1 omast väiksem, on kantserogeenne toime ka piimaga erituva aflatoksiin B1 metaboliidi M1 puhul. Aflatoksikooli toksiline toime, nagu ka aflatoksikooli
depolarisatsioon see aitab kaasa närviimpulsi tekkimisele. 4. KESKNÄRVISÜSTEEM. · Kirjelda peaaju ja seljaaju. PEAAJU: Peaaju kaal 1.3-1.4 kg (u 2% kehamassist) vastsundinul 350-400g koosneb: vesi (77-78%), lipiidid (10-12%), proteiinid 8% 12 kraniaal- ja 31 spinaalnärvi Areng algab rakulehest, mis keerdudes moodustab neuraaltoru... käärud ja vaod formeeruvad 7. prenataalse elukuu aegu. Aju anatoomiline orientatsioon: Coronal- eestvaade; sagittal- mediaalne vaade; horizontal-dorsaalne vaade Peaaju osad on keskaju, vaheaju, väikeaju, ajusild, piklikaju. Eesaju jaotub omakorda vahe-ja otsaajuks. SELJAAJU: Seljaaju pikkus 43-45 cm, kaal 35-40g · Millisteks sagarateks jaotatakse suuraju poolkerad? Kus need asuvad
Formiaadi detoksikatsioon 5. Homotsüsteiini remetüleerimine 6. Erütrotsüütide areng 7. Soolhappe teke maos Defitsiit: · Alkoholism, alatoitlus, fenobarbitaal, oraalsed kontratseptiivid, sulfanüülamiidpreparaadid, leukeemia ravim metrotreksaad, epilepsia ravimid · Teatud defitsiit võib tekkida raseduse ja imetamise ajal foolhappe kõrgenenud vajaduse tõttu · Sünteesiks vajalik PABA Tunnused: · Raseduse esimese 12 n jooksul võib soodustada neuraaltoru arenguhäireid lootel · Ärritatavus, kõhulahtisus, mälu nõrgenemine, kasvupeetus, suunurkade haavandid, keelepõletik, suur-punalible aneemia (pärsitud erütrotsüütide küpsemine) · Homotsüsteinuuria Taset määratakse erütrotsüütide foolhappe taseme järgi!!! Allikad: · Maks, pärm, rohelised taimeosad, oad Kasutamine: · Vit C, H, B1, B2, B5, B6, B12 (C ja B12 on vajalikud ka foolhappe konverteerumisel koensüümiks)
Raipelõhn meelitab juurde teisi kiskjaid. Suuremad rühmad aitasid kiskjaid eemale hoida – suurendas suhtlemise arengut - Tööriistad võimaldasid purustada luid ja kkätte saada luuüdi mis on väga toitev - Toitvam toidus võimaldas energiat ümber jaotada ja suunata aju arengut sest aju on muidu ’kallis’ ülal pidada. Siseelundkond on võrreldes ajuga oma mahult vähenenud Ontogeeniline areng …. KNS kujunemine Neuraaltoru – neuraalplaat paendub kokku ja sulgub ajutüve kohal, edasi sulgub nii rostraalses kui ….. - 20ndal embrüo päeval Aju areng toimub läbi rea fikseeritud sammude 1. Rakkude teke (neuro- ja gliogenees) 2. Rakkude migreerumine 3. Rakkude diferentseerumine 4. Rakkude küpsemine 5. Sünapsiete teke 6. Rakkude surm ja sünapsite harvenemine 7. Müeliinkihi teke Neuro- ja gliogenees - Neuraaltorus on tüvirakud mis pidevalt jagunevad
1. Flap endonukleaas on seal. 3 proovi, kus 2 alleelspetsiifilist proovi, kus uuritavas positsioonis T või C. Overhang jääb. Flap lõikab selle märgistatud alleelspetsiifilise jupi maha ja seda saab detekteerida. 19. Preimplantatsiooniline diagnostika (Konspektis on olemas meetodid) Indikatsioonideks-ema vanus, eelnev laps kromosomaalse hälbega, perekonnas kromosomaalse hälbega juhus, perekonnas monogeensed haigused, perekonnas neuraaltoru või teised strukturaalsed defektid, hälbed tuvastatud raseduse käigus, kokkupuuted sagedaste riskifaktoritega. Amniotsentees, koorionibiopsia, ultraheli. PGD puhul kasutatakse testimiseks munaraku või varajase loote materjali. Pärast testimist kasutatakse ülekandeks emakasse ainult terveid embrüosi Raseduse ajal testimine: Ema seerumi uuringud: kasutatakse rutiinselt defektide ja Down'i sündroomi tuvastamiseks, verd võetakse 16. rasedusnädalal, tuvastatakse 75% neuraaltoru
Sündroom avaldub 30% naistest Pärandumine erinev klassikalisest X-liitelisest pärandumisest. Risk fra(X) sündroomile on mutatsiooni edasikandvate (NTM) meeste emade lastel palju väiksem (9%), kui NTM tütarde lastel (40%) (nn. Shermani paradoks) 43. Pärilike haiguste sünnieelne diagnostika Sünnieelse diagnostika näidustused: Ema vanus (üle 35) Ühel vanematest leitud kromosoomianomaalia Perekonnas varem neuraaltoru anomaaliaga laps (anentsefaaliga, ajusong jne.) Keegi perekonnast põeb rasket retsessiivset haigust (hemofiilia, fra(X) jne) Ultrahelidiagnostikas leitud loote anomaalia (väike loode, väike platsenta) Eestis meditsiinigeneetiline konsultatsiooni kabinet 1969 1990 Eesti Meditsiinigeneetika Keskus Enamasti ultraheliuuringud Loote ja vere rakkude uuringud Loote rakkude saamine: Amniotsenees looterakke saadakse amnioni vedelikust. Eraldatud rakke kultiveeritakse 2-
3. trans- e küpsevast poolusest, kus formeeruvad sekreedisõmerad või esmased lüsosoomid. 22. Mis on somiidid ja mis neist kujunevad Intraembrüonaalne mesoderm tiheneb keskjoonel, moodustades pikisuunalised mesodermisambad; sammas jätkub lateraalselt intermediaarse mesodermina, mis lateraalselt järk-järguliselt madaldub lateraalseks mesodermiks. Kolmanda nädala lõpuks telgmine mesoderm hakkab jagunema paarilisteks kuubilisteks kehakesteks e somiitideks, mis paiknevad areneva neuraaltoru mõlemal küljel. Somiitidest areneb suurem osa skeletist, lihaskond ja ka pärisnahk Somiidid diferentseeruvad: sklerotoom (roided ja lülisammas), müotoom (algsed lihasrakud), dermatoom (pärisnahk); umbes 38 paari somiite tekib nn somiitide arengu perioodil (20.-30. päev), lõpp-kokkuvõttes moodustub 42-44 paari Intraembrüonaalne tsöloom tekib algul isoleeritud tsöloomi õõntena lateraalses mesodermis; need
n.-ahvil mitte) medialis – keskmine (mediaalne) Embrüol 3 lootelehte: • Endoderm: siseorganid posterior – tagumine (posterioorne) • Mesoderm: skelett ja lihased • Ektoderm: närvisüsteem ja nahk profundus – süva 3 nädalat pärast viljastamist: neuraalplaat → neuraaltoru 7. n. embrüo sarnaneb juba miniatuurse inimesega. 14 100-päevaselt näeb loote aju välja inimesele spetsiifiline 1)suuraju (cerebrum, telencephalon); selle poolkerades paiknevad õõned – külgmised
toitev toit aitab energiat jaotada ja suunata aju arengut) - Tööriistade kasutamine (instrumentaalne mõtlemine – võimeline uuesti valmistada; rikkalikum toit; käeline oskus areneb) Ontogeneetilise (loote) arengu erinevaid etappe 1. Embrüol on kolm lootelehte: endoderm (siseorganid), mesoderm (skelett ja lihased), ektoderm (närvisüsteem ja nahk) - 100 päevase imiku aju on inimese aju sarnane, ilma struktuurideta 2. KNS kujunemine - Neuraaltoru – neuraalplaat paendub kokku ja sulgub ajutüve kohal, tagumine osa pikeneb millest kujuneb välja selgroog; vahele jäävad närvijuhteteede kanalid - 27. päevaks on süsteem sulgunud.; 28. päeval on KNS 3 põiekest - 3 põiekest > 5 põiekese staadium > peamised ajuosad Aju areng toimub läbi rea fikseeritud sammude: - Rakkude teke (neuro- ja gliogenees) - Rakkude migreerumine - Rakkude diferentseerumine - Rakkude küpsemine (dendriitide ja aksonite kasv)
ja motoorseid, somaatilisi ja autonoomseis närvikiude. Rakkude soomaosad paiknevad tavaliselt kas kesknärvisüsteemis või selle vahetusläheduses nagu seljajajust väljaspool spinaalganglionites. Autonoomsete neuronite soomaosi on ka organites erilistes autonoomsetes ganglionites. DERMATOOMID Varases arengustaadiumis on loode moodustunud järjestikustest segmentidest nagu vihmauss. Kesknärvisüsteem on sel perioodil torusatnane neuraaltoru, millest igasse segmenti kasvab üks paar spinaalnärve. Ka täiskasvanul innerveerib iga spinaalnärv vastavat nahapiirkonda, dermatoomi ja neid lihaseid, mis algselt kuulusid sellesse segmenti. VEGETATIIVNE NÄRVISÜSTEEM ·reguleerib ja koordineerib siseelunditetalitlust. Ei allu tahtele. ·Vegetatiivse närvisüsteemi eferentsednärvikiud varustavad kõiki siseelundeid, südamelihast, silelihaseidja näärmeid.
Blastogeneesi ajal ei esine seega peaaegu mingit kontakti ema vere ja loote alge vahel, seega mürkained ega viirused ei saa lootele üle kanduda. 2. embrüogenees: raseduse 16.-60 päev. See periood on kõige riskantsem. Umbes 10% rasedustest katkeb, tihti tingituna loote ebanormaalsusest (näiteks kõrvalekalded kromosoomides). Selles staadiumis luuakse alus loote erinevatele organsüsteemidele. Organogenees on väga keeruline. Nii tekib närvisüsteem avatud neuraaltoru sulgemise käigus, nägu saab alguse kolmest erinevast algest, mis peavad edukalt kokku sulanduma. Süda kujuneb torujast algest, mis pärast S-kujuliseks väändumist jaguneb neljaks südamekambriks ning veresoonkonna lõplikule ülesehitusele eelneb suure arvu veresoonte teke ja taandareng. Väliskeskkonna mõjutused organogeneesi ajal võivad põhjustada erinevaid väärarendeid e. embrüopaatiaid. Sageli on tegemist nn. takistusväärarenditega, s.t
Tegelikult viivad iseenesliku abordini (nurisünnitus) kromosomaalsed ebanormaalsused, defektsed muna või seemnerakud, depressioonid) Fataalse faasi (8/12 nädalat kuni sünnini) lõpetab keha valmisolek sünniks. Loode on olnud ema kõhus passiivses faasis, nüüd hakkab tema aktiivne elu. Lootele lisandub temperament (selleks vajalik närvisüsteemi teatud küpsus). Aju arengust: Neuraaltoru tekib 3.lootenädalal, seal algab kiire rakkude paljunemine – 250000 rakku minutis. Need rakud peavad nn emigreeruma ja panema paika ühendusteed, mis seovad aju üht 76 osa teisega (inimaju peab nn kokku tinutama kvadriljon ühendust (1015). Ohuks on keskkonnamuutused emakas (vaegtoitumus, narko, viirus), osad epilepsiavormid, vaimne
annaabi.ee 
