Artjom Petrov Ülesanne 1 1. puhasrentaablus eelmisel aastal - 5% netokäive - 639 116 eurot puhaskasum keskmine maksumus - 319 557 eurot Puhasrentaablus 5% 5/1=X/639 116 = 0,05*639 116 = 31955,8 ROA = varade rentaablus= puhaskasum/keskmised varad= 31955,8/319 557 = 0,1= 10% Muutus 12%= X/319 557 = 38346,8 NetoKäive= 38346,8/X= 5% X=766936 ROE = omakapitali rentaablus= puhaskasum/omakapital= 319 557 /(70%*319 557)= 0,14 2. Firma käibe kogurentaablus möödunud aastal - 25% netokäive - 575 202 eurot 75% toodangust müüdi krediiti ja ülejäänud osa sularaha eest. Firma käibevara - 95 868 eurot. raha laekumise välde, kui nõuded ostjate vastu on 35 791 eurot: Lühiajalise võlgnevuse käibekordaja = käibevarad / lühiajalised kohustused. (keskmine) Lühiajalise võlgnevuse käibekordaja= 95868 / 35791 = 2,67 1) Raha laekumise välde= 35 791 /[(575 202 *0,75)/360]= 35791/1198,3= 29,866 = 30 päeva 2) Uus debitoorne võlg 20*1198,3= 23966
arvutamiseks. Tvn=PV(E^i*n) E=2,71 TV=1000(E^0,1*20)=7389 eur 3. Teil on võimalik osta 10 000 eurone võlakiri kustutamistähtajaga 10 aastat. Milline on selle väärtpaberi tulunorm, kui on teada, et tähtaja lõpus Te teenite 28 390 eurot. NB! Arvutage tulevikuväärtuse intressitegur ja kasutage tulunormi leidmiseks tabeli abi. TVn=PV*(1+i)^n 10000*(1+i)^10=28390 (1+i)^10=2,839 1+i=102,839 1+i=1,109 i=0,109=10,9% 4. Teada on järgmised andmed: Puhasrentaablus eelmisel aastal 5%. Netokäive eelmisel aastal 639 116 eurot. Varade keskmine maksumus eelmisel aastal 319 557 eurot. Käesoleva aasta puhasrentaabluseks on planeeritud 12%. Firma finantseerib käesoleval aastal 30 % varadest kohustuste arvel. Leida: Firma varade puhasrentaablus möödunud aastal? Läbimüügi summa? Omakapitali kasumitootlus eelmisel aastal? Omakapitali kasumitootlus järgmisel aastal? Müügikäibe puhasrentaablus=puhaskasum/ müügi netokäive Puhaskasum=0,05*639116=31955,8 eurot
Konto jääk 30.06.2005 88 000 350 000 12 000 50 000 500 000 Old Victorian Bed and Brekfast Rahakäibearuanne 01.01 - 30.06.2005 $ Põhitegevus Laekumine ostjatelt Maksmine tarnijatele Raha netokäive põhitegevusest Investeerimistegevus Soetatud põhivara -412 000 Raha netokäive investeerimistegevustest -412 000 Finantseerimistegevus Omaniku finantseering 300 000 Panga finantseering (laen) 200 000 Raha netokäive finantseerimistegevusest 500 000 raha netokäive kokku: 912 000 Raha jääk 01
............................................................................ 22 8.4 Intressikulude kattekordaja.......................................................................................... 22 9 PANKTROTI ANALÜÜS..................................................................................................... 24 LISAD.................................................................................................................................... 28 Lisa 1 Realisatsiooni netokäive.......................................................................................... 28 Lisa 2 Bilanss (kroonides).................................................................................................. 29 Lisa 3 Kasumiaruanne (kroonides).................................................................................... 30 Lisa 4 Mitmesugused tegevuskulud (kroonides)................................................................ 30
Põhiseos: Müük - Müügikulud - Talitluskulud + Muud tulud (kulud ) - Maksud = Kasum Kasumiaruannet võib defineerida kui firma tulude ja kulude loetelu, mis lõpeb puhaskasumiga. Kasumiaruanne on ühe bilansirea , Perioodi puhaskasum (kahjum), detailne lahtikirjutus. Kasumiaruanne koostatakse perioodi kohta ( kuu, kvartal, aasta) kasvavalt. Põhimõtteliselt on võimalik 2 varianti: 1) klassifitseeritakse kulud kuluelementide lõikes Näide: Realiseerimise netokäive 1 000 000 Tööjõu kulu 270 000 Kaubad, toore, materjal 300 000 Põhivara kulum 130 000 Energia 50 000 Ärikasum 250 000 2) tähtis on kulude tekkimise (kasutamise ) koht, s.t. kulusihitis. Näide: Realiseerimise netokäive 1 000 000 Realiseeritud toodete omamaksumus 600 000 Brutokasum 400 000 Turustuskulud 70 000
tõusule, kuna vähendab investeeringuid tootmisvarudesse. Madal varude käibekordaja näitab kas materiaalsete varade liigsust või raskusi nende realiseerimisel, mis on tingitud nende vananemisest. Eelnimetatu võib olla ka seotud materiaalsete varude oodatava hinnatõusuga. Kordaja interpreteerimisel tuleb arvesse võtta majandusharu kus firma tegutseb kuna erinevatel tegevusaladel võib see tunduvalt erineda. Põhivarade käibekordaja =müügi netokäive / põhivarade keskmine jääkmaksumus Põhivarade käibekordaja kajastab nende varade kasutamise efektiivsust kordades või ka seda mitu müügi netokäibe rahaühikut tuleb ühe põhivarasse investeeritud rahaühiku kohta. Seda kordajat mõjutab varade vanuseline struktuur, kasutamise aeg alates soetamisest, põhivara maksumus ja rakendatav amortisatsiooniarvutamise meetod. Kui selle näitaja väärtus on suur siis üldiselt võib oletada, et põhivarasid on juhitud efektiivselt. Kui kordaja
Varude käibekordaja näitab, mitu korda perioodi jooksul on firma varud keskmiselt ära müüdud. Selle näitaja kõrge väärtus viitab materiaalsete varude suurele käsutamisele, mis omakorda viib maksevõime ja tasuvuse tõusule. Madal varude käibekordaja näitab, kas materiaalsete varade liigsust või raskusi nende realiseerimisel, mis on tingitud nende vananemisest. AS Tallinna Lennujaamal varud puuduvad. Põhivarade käibekordaja = müügi netokäive / keskmine põhivara jääk((algsaldo + lõppsaldo) / 2) 2008.a. Müügi netokäive = 427 276 Keskmine põhivara jääk (( algsaldo + lõppsaldo) / 2) = (( 1 377 091 + 2 116 120 ) / 2) = 1 746 605, 5 Põhivarade käibekordaja = 427 276 / 1 746 605, 5 = 0, 24 2007.a. Müügi netokäive = 387 819 Keskmine põhivara jääk (( algsaldo + lõppsaldo) / 2 ) = (( 857 299 203 + 1 377 091) / 2 = 429 338 147 Põhivara käibekordaja = 387 819 / 429 338 147 = 0, 0009 2006.a.
AS LMV võlausaldajate riskimäär. Intressikulude kattekordaja = kasum enne makse ja intresse / intressikulud= 3992529 / 514849 = 7,75 Raha kasutamise aeg päevades = ( raha ja väärtpaberid + ostjate võlgnevus ) / keskmised kulud müüdud toodangu päevas = ( 55726 + 3875749 ) * 360 / 40557405 = 34,90 päeva. Keskmine raha laekumise aeg = (ostjate debitoorne võlg - ostjate avansid ) / müüdud toodangu netokäive päevas = ( 3875749 50000 ) * 360 / 38519434 = 35,76 päeva ehk aeglane, peaks olema alla 30. Finantsiline seisund ja varade liikviidsus on rahuldav. Varade kasutamise efektiivsuse hindamine. Varade tootlus (31.12.2003) = puhasmüük / koguvara = 38519434 / 20138254 = 1,91 Varade tootlus (01.01.2003) = 55364792 / 17929017 = 3,09 Põhivarade tootlus (31.12.2003) = puhasmüük / põhivara = 38519434 / 13400529 = 2,87 Põhivarade tootlus (01.01
Need tuleb realiseerida aasta jooksul ja kui seda ei suudeta, siis tuleb kanda need kahjumisse. Aktsiakapitali peab olema väheamlt 25000. Varad = Kohustused + omakapital Kasumiaruanne - iseloomustab ettevõtte tulusid ja kulusid ning nende vahet. Tegemist on perioodi aruandega, samuti tekkepõhine. Tulud on aruandeperioodi sissetulekud, millega kaasneb varade väärtuse suurenemine või kohustuste vähenemine. Peamised kirjed on: müügi netokäive, kasum valuutatehingutest, kasum põhivarade müügist, saadud intressid ja dividendid. Teine pool on kulu - aruande perioodi jooksul tulude tekkeks tehtud väljamiekud, millega kaasneb varade väärtuse vähenemine või kohustuste suurenemine. Peamine osa: tootmis- ja müügikulud, varade väärtuse allahindlus, põhivara kulum ehk amortisatsioon, kahjum valuutatehingutest., intressid ja dividendid. Tulude ja kulude vahe annab meile kasumi või kahjumi.
Võlad omakapitali suhtes = Võlad*100 / omakapital 9517883/1919674*100 = 495,8% Intressikulude kattekordaja = Kasum enne makse ja intresse / intressi kulud -179714/520757 = -0,34 Raha kasutamise aeg päevades = (raha ja väärtpaberid+ostjate võlgnevus) / keskmised kulud müüdud toodangule päevas (513281+165914) / (360/3458633) = 70,6 päeva Keskmine raha laekumise aeg = (ostjate debitoorne võlg ostjate avansid) müüdud toodangu netokäive päevas (165914-1697388) * (360/ 513281) = 0 päeva Mis tähendab seda,et toodete tellijad maksavad väga kiirelt ära Varade kasutamise efektiivsuse näitajad Varade tootlus = puhasmüük / Koguvara 16198459 / 7557985 = 2,14 Põhivarade tootlus = puhasmüük / põhivara 16198459/10092305 = 1,605 Tootmisvarude tootlus = müüdud kauba kulud / tootmivarud 3458633/256044 = 13,5
toimikus olevast dokumendist ärakirju Audiitorkontroll Kohustuslik, kui: osakapital on üle Kohustuslik Kohustuslik, kui eelneva 25000; audiitori olemasolu on ette majandusaasta netokäive ületas nähtud põhikirjaga; eelneva 63938 (1milj. EEK) majandusaasta realiseerimise netokäive ületas 63938 (1milj. EEK) Kasumi jaotamime Võrdeliselt osa nimiväärtusega, kui Vastavalt aktsia Liikmed otsustavad, reeglina
(N: kui mõni ostja on sama firma aktsionär ning ta sattub pankrotti, või on kohustus omad aktsiad tagasi osta kuna nad olid garantiiks mõni võla katteks). Kasumiaruanne kajastab ettevõtte aruandeperioodi tulusid ja kulusid ja nende vahet kasumi või kahjumina. Samuti see on tekkepõhine nii kui ka bilanss. Tulud on aruandeperioodi sissetulekud, mille tekkimisega kaasneb varade suurenemine või kohustuste vähenemine. Siia kuuluvad müügi netokäive, kasum valuuta tehingutest, põhivaramüük, saadud intressid ja dividendid ja muud tulud. Kulud on aruandeperioodi tulude tekkimiseks vajalikud väljaminekud, millega varade väärtus väheneb või suurenevad kohustused. Siia kuuluvad tootmise ja müügikulud, varade allahindlus, põhivara kulum, valuuta kahjum, makstud intressid ja dividendid ning muud kulud. Kuna Eestis ei rakendada ettevõtete tulude maksustamist, siis võib praktiliselt võrdsustada kasumi ja puhaskasumi
80 000.- tootmisvarude suurendamiseks; 70 000.- rahajäägi suurendamiseks. III Kasutage OÜ Puri lihtsustatud raamatupidamisbilansi koostamiseks järgmisi näitajaid: Käibevara käibesagedus 3,0 korda Raha laekumise välde (aastas 360 päeva) 15,0 päeva Põhivara käibesagedus 3,0 korda tootmisvarude käibekordaja 5,0 korda lühiajalise võlgnevuse kattekordaja 3,0 korda netokäive 6,0 miljonit eurot realiseeritud toodete kulu netokäibes 75,0% võlakordaja 60,0% Eelinfo: Alustage bilansikirjete leidmist kirjest, mille arvutamiseks on olemas andmed. Kirje selgitage välja andmete ja arvutusvalemite võrdlevanalüüsi teel. Ülesandes on esimesena otstarbekas leida väärtus kirjele "varud", kuna varude keskmise jäägi saate leida realiseeritud toodete kulu ja varude käibekordajat teades
suuremad kulutused mõlemal aastal. Positiivne aasta oli 2012, kuna aruandeperioodi tulem jäi positiivseks: 725 707 eurot. 2013. Aastal aga negatiivseks: -865 309. 2013 2012 Kulurentaablus - 80,67% 31,48% Müügirentaablus puudub, kuna tegemist on kutseõppeasutusega ja igasuguse müügitegevuse andmed otseselt puuduvad. Puhaskasumi osatähtsus puudub kuna puudub netokäive ehk müügitulu andmed. Omakapitali rentaabluse kohta andmed puuduvad, kuna omakapitali andmed puuduvad. Täis pask!a paremini ei saa :D
MÕÕDIKUD JA TOOTLIKKUS Lektor: Raili Kuusik MA E-mail: [email protected] Mõdriku 2012 Finantsnäitajate rakendamine 1. Ettevõtte edukuse määratlemiseks kasutatakse erinevaid näitajaid. Selleks, et tulemusi saaks võrrelda, tuleb leida adekvaatne võrdlusbaas. 2. Tasakaalus tulemuskaardi puhul rakendatakse hinnangute andmisel järgmisi punkte: eesmärk; tegevused; mõõdikud; sihtväärtus. Ostame ja müüme tooteid/teenuseid Mõisted: Kogukäive Netokäive Kulud Kasum või kahjum Juurdehindlus Allahindlus Kumulatiivne juurdehindlus Rentaablusest ehk tasuvusest Brutokasum Varude brutorentaablus arvestab toodete või teenuste ringluskiirus Kasumi arvestamine erinevate ühikute kohta Tegevusmõõdikud Tegevuste hindamiseks rakendatakse järgmiseid mõõdikuid: 1. Kaupade ringlus ruutmeetri kohta 2. Netokäive ruutmeetri kohta 3. Brutokasum ruutmeetri kohta 4
31. dets 13 -''- 31. dets 14 -''- 31. dets 15 -''- 31. dets 16 -''- 31. dets 17 -''- Pikaajal. Võlakirja klassifitseerimine lühiajaliseks 31. dets 17 võlakirjavõlg 31. dets 17 võlakirja preemia 31. dets 18 Tekkep. intressikulu arvest.& maksm. 31. dets 18 Võlakirjavõla tasumine Käive (31.12.2008 - 31.12.2018) Netokäive (31.12.2008 - 31.12.2018) 31. dets 18 Jääk (31.12.2018) ? 10 aasta intressikulu: 0 ehk sissetulevad ja väljaminevad rahavood: saadud laen võlakirjade emissioonist 200 000 laekunud preemia võlakirjade emissioonist 14 000 makstud intressimaksed (10 * 16 000) -160 000
xlsx Artikkel 2018 I 2018 II 2018 III 2018 IV KOKKU Brutokäive 1,003,000.00 1,026,600.00 1,062,000.00 1,268,500.00 4,360,100.00 Jaemüük 700,000.00 750,000.00 800,000.00 900,000.00 3,150,000.00 Muud 150,000.00 120,000.00 100,000.00 175,000.00 545,000.00 Netokäive 850,000.00 870,000.00 900,000.00 1,075,000.00 3,695,000.00 Käibemaks 153,000.00 156,600.00 162,000.00 193,500.00 665,100.00 OTSEKULUD Müüjate palk 50,000.00 50,000.00 50,000.00 50,000.00 200,000.00 Abitööliste palk 15,000.00 15,000.00 15,000.00 15,000
Talu kohustuste osas on tekkinud 2002.aastal samuti muudatused. 2001.aasta lühiajaline pangalaen on 2002 aastal umber vormistatud pikaajaliseks pangalaenuks. Pikaajaliste kohustuste summa on suurenenud 2002. aastal 4 772 875 krooni võrra, see on tingitud uute investeeringute tegemisest ja loomakasvatushoonete rekonstrueerimisest. 3.1 Kasumiaruanne Talu kasumiaruandest on näha, et 2001. aastal oli puhaskasum suurem kui 2002 aastal, kuigi realiseerimise netokäive 2002. aastal oli 678 315 krooni võrra suurem võrreldes 2001. aastaga. Puhaskasumi vähenemine 2002. aastal on tingitud kõikide kulude suurenemisest (tabel 9). 3.2 Rahavoogude aruanne Talu rahavoo aruande koostamisel on kasutatud kaudmeetodit, on lihtsam kasutada ja väiksema töömahuga. Rahavoogude aruande uurimisel on näha, et eelmisel aastal osteti väga palju põhivarasid, mille tõttu kasutati panga finantseeringut laenude näol (tabel 10). 3.3
Diagnostika 8 2 10 Kaugabi 10 2 12 14 5.4.3. Kulu-maht-kasum (KMK) analüüs (sh hinnavaru) Iga päev peaks ära parandama vähemalt ühe arvuti. 15 16 5.5. KASUMIPLAAN 5.5.1 KAVANDATAV TULUDE JA KULUDE ARUANNE (tuh.eurot) (koostatakse eelnevate kulude arvestuse põhjal) (soovitav kasutada jääktulu meetodit JT = netokäive [(materjal + tööjõukulu ) ] Nimetused 1.aasta 2.aasta 3.aasta 4.aasta 1. Brutorealisatsioon 20808,0 24324,0 27840,0 31356,0 2. Käibemaks (-) 3468,0 4054,0 4640,0 5226,0 Aktsiisimaks (-) 3.Realiseerimise netokäive 17340,0 20270,0 23200,0 26130,0 ( KOKKU ÄRITULUD) 4. Kulud · tooraine, abimaterjal 2000 1300 1350 1420
Äriplaani tasuvuse hindamine ÄRIPROJEKTI TASUVUSE HINDAMINE 1. Projekti nüüdispuhasväärtus (NPV) Projekti nüüdispuhasväärtuse leidmisel on investeerija nõutavaks tulumääraks kasum ×100 "r"arvestatud 15 % (võib võtta kasumi %) r = netokäive 615 × 100 r= = 15% . Laenu intress on aga 10%, mis sobib, kuna on väiksem e/v 4100 tulunormist Projekti kestuseks on 5 aastat Tasuvuse hindamine on tehtud 5 aasta pealemis on arvestatud projekti kestuseks. Projekti maksumus ehk esialgne investeering on 2000,0 tuh.krooni Rahavoogude nüüdisväärtuse leidmine Aasta Rahavoog Diskonteerimis- Rahavoogude Kumulatiivne (CF) tegur 15% puhul praegune rahavoog
Lühiajalised kohustused 14 361 317 11 463 640 Pikaajalised kohustused 467 831 718 876 Kohustused kokku 14 829 148 12 172 516 Omakapital 59 258 146 38 271 019 Kogukapital 74 087 294 50 443 535 Netokäive 208 084 713 147 758 428 Muutuv kulud 121 380 422 84 139 468 Ärikasum 23 314 549 15 263 547 Puhaskasum 22 987 127 13 653 422 Brutokasum 53 431 747 37 185 582 Tabel 1
Fikaseeritud maksete Ärikasum + Kulum kattekordaja (Fixed = , kus Carge Coverage Ratio) IKU + RM + LTM IKU - intressikulud, RM - kapitalirendi maksed, LTM - laenude tagasimaksed Andres Laar 2008 2007 KÄIBE TULUSUSE SUHTARVUD (Sales Profitability Ratios) Netokäive - Muutuvkulud Müügikatte tase = (Contribution Margin) Netokäive Ärikasum Ärikasumi tase = (Operating Profit Margin) Netokäive Puhaskasum Puhaskasumi tase = (Net Profit Margin) Netokäive Andres Laar 2008 2007 SUHTARVUD (Ratios) Müügikatte % =100 x müügikate netokäive
Nüüd saab kasutades põhivara käibekordaja valemi abil põhivara jääkmaksumuse. Põhivara käibekordaja = Müügitulu / põhivara kokku Põhivara kokku = Müügitulu / põhivara käibekordaja = 4 000 000€ / 5 korda = 800 000€. Varude käibekordaja = Müüdud kaupade kulu (ehk realiseeritud toodete kulu) / varud Varud = Realiseeritud toodete kulu / Varude käibekordaja = (75%*4 000 000€) / 3 korda = 1 000 000€. Korrutasin 75%-ga, sest realiseeritud toodete kulu netokäive on kogu müügitulust. Leiame lühiajalise võlgnevuse kattekordaja valemi abil lühiajalised kohustused. Lühiajalised võlgnevuse kattekordaja = Käibevarad kokku / Lühiajalised kohustused kokku Lühiajalised kohustused kokku = Käibevarad kokku / Lühiajalise võlgnevuse kattekordaja = (Aktiva kokku – põhivara kokku) / Lühiajalise võlgnevuse kattekordaja = (2 000 000€-800 000€) / 2 korda = 600 000€ Saame välja arvutada ka kohustused
K < 0,3 nõrk Joonisel 8 on näha, et ettevõtte maksevõime kordaja on alla 0,2, mis näitab et Gargohuntes AS maksevõime on väga nõrk, mistõttu võivad ettevõttel tekkida võlad. Üsna ebatõenäoline on, et ettvõtte saab oma tekkinud võlad koheselt tasuda. Eriti madal oli maksevõime kordaja 2011. ja 2015. aastal. Võib järeldada, et ettevõtte maksevõime kordaja on üsna muutlik. Efektiivsuse analüüs Lühiajalise võlgnevuse käibekordaja = müügi netokäive / keskmine lühiajaline võlgnevus Lühiajalinse võlgnevuse käibekordaja näitab, mitu korda toimub aruandeperioodil lühiajalise võlgnevuse tasumine. Kõrge väärtus näitab ranget krediidipoliitikat, liiga madal väärtus võib viidata probleemidele ostjatelt raha kätte saamisel. (2 364 263 + 1 875 996)/2 = 2 120 129,5 14 2013. Majandusaasta = 4 004 001/2 120 129,5 = 1,89 (1 875 996,00 + 1 861 164,00)/2 = 1 868 580 2014
Käive (31.12.2004 - 31.12.2006) 117 850 -29 344 35 700 0 7 200 0 10 000 0 0 7 800 -10 000 17 200 -6 048 6 048 -2 550 2 550 0 100 000 0 51 000 -7 800 0 -9 594 0 Netokäive (31.12.2004 - 31.12.2006) 117 850 -29 344 35 700 0 7 200 0 10 000 0 0 7 800 -10 000 17 200 -6 048 6 048 -2 550 2 550 0 100 000 0 51 000 -7 800 0 -9 594 0 Laenu 2005. a. Tekkep. intr. 2005. a.
Omakapital kokku 729674 834688 3087639 4409363 5504910 6323064 6846798 PASSIVA KOKKU 1771316 2042196 6071091 6396723 6860686 7047256 6939406 OÜ Rigmas Transport kasumiaruanne 01.01.00 - 30.09.00 01.01.00-31.12.00 2001.a. 2002.a. 2003.a. 2004a. 2005.a. Äritulud Realiseerimise netokäive 1567595 2467595 8808000 8808000 8808000 8808000 8808000 Äritulud kokku 1567595 2467595 8808000 8808000 8808000 8808000 8808000 Ärikulud Kaubad, toore, materjal 869872 1239413 4021896 4021896 4222991 4434140 4655847 Mitmesugused tegevuskulud 145865 228665 439200 439200 461160 484218 508429
realiseeritud. realiseeritud toodete kulu varude käibekordaja= keskmine varu Varude käibevälde iseloomustab varu käibekiirust päevades. 365 varude käibevälde= varude käibekordaja Ostjate nõuete ehk debitoorse võlgnevuse käibesagedus (kordaja) näitab, mitu korda keskmiselt ületab müügitulu (realiseerimise netokäive) debitoorset võlgnevust. müügitulu nõuded ostjate vastu käibekordaja= keskmised nõuded ostjate vastu Keskmised nõuded ostjate vastu – võtan aasta alguse ja aasta lõpu nõuded ostjatevastu, liidan kokku ja jagan kahega. Ostjate nõuete ehk debitoorse võlgnevuse käibevälde näitab keskmist ostjate nõuete laekumise aega (päevades) 365
Arvutatakse aruandluse üksikute kirjete osakaal üldsummast ja võrreldakse neid eelmise perioodi vastavate tulemustega. Näiteks võetakse bilansi puhul 100%-ks varade kogusumma, kõik ülejäänud bilansikirjed näidatakse protsentides, mille nad moodustavad varade kogusummast. Analoogiliselt võib toimida kohustusi ja omakapitali kajastavate kirjetega. Kasumiaruande vertikaalanalüüsi korral võetakse 100%-ks müügi netokäive ning kõik ülejäänud tulud ja kulud määratakse protsentidena netokäibest. See võimaldab otsustada, kuidas jaguneb netokäibe üks kroon mitmesugusteks kuludeks, makseteks ja laekumisteks (Bõtskova jt 1997, lk 18). Vertikaalanalüüs aitab: näha, milliseid struktuurimuutused on aruandeperioodi (aasta, kvartal, kuu) jooksul toimunud; näha eri käibe ja põhivaraartiklite suhtelist tähtsust bilansis;
Variatsioon ja standardhälve tulevad tavaliselt statistilistest programmidest välja. Paralleelridade analüüs Variant 1. Andmed aegridades (Y-müügitulu; X- töötajate arv, saadakse tööviljakus) Variant 2. Andmed ettevõtte allüksuste lõikes Andmete alusel saab välja tuua kasvu kiirenduskoefitsiendi ja muud koefitsiendid. Analüütiline rühmitamine Mingid osakogumid (tootmisharud, regioonid) jagatakse rühmadesse ja samuti rühmitatakse need omakorda mõne muu näitaja põhjal (netokäive, tootlikkus). Saab leida osakogumi keskmise ja näitaja keskmise igas rühmas. Probleemiks võib olla kogumite piisav suurus ja millised tunnused võtta muutujateks. Analüütilist rühmitamist saab teha ka aegrea baasil dünaamilises muutuses. Benchmarking analüüs Pidev mõõtmine võrdluse kaudu. Kõige olulisemate parandamist vajavate valdkondade väljaselgitamine. Kaks varianti: x üks integraalne (ehk sünteetiline) näitaja
KAVANDATAVATE TULUDE - JA KULUDE ARUANNE (tuhat EUR) NIMETUSED 1 aasta 2 aasta 3 aasta Brutorealisatsioon 0,0 0,0 0,0 Käibemaks (-) 0,0 0,0 0,0 Netokäive 0,0 0,0 0,0 KULUD Töötasu 0 0 0 Sots.maks+töötusk. 34,0% 0 0 0 Materjal 0 0 0 Küte 0 0 0 Elekter 0 0 0 Vesi+kanal 0 0 0
mõtet seda kasutada, tehing võib toimuda mitmeid või isegi kümneid protsente eemal hetke turuhinnast. Turu kapitalisatsioon (market capitalisation) - Ettevõtete aktsiate koguväärtus aktsiate arv korrutatud hetke turuhinnaga. Vara (asset) - Igasugune valdus millel võib olla vahetamise korral väärtus Varade puhasrentaablus (ROE) = puhaskasum/varad(keskmine)=käibe puhasrentaablus x varade käibekordaja=puhaskasum/netokäive x netokäive/varad Varade rentaablus = ärikasum/varad(keskmine) Viimane tehing - Kauplemispäeva viimne tehing. Selle tehingu hind on päeva sulgemishind. Volatiilsus (volatility) - Väärtpaberi hinna kõikumine lühikese perioodi jooksul. Mida rohkem aktsia hind lühikese perioodi jooksul kõigub, seda suurem on ka volatiilsus. Tavaliselt mõõdetakse aktsia volatiilsust beeta abil. Portfelli volatiilsust saab alandada hajutamisega.
Raha enne laene = laekumine + algjääk väljamaks Tooteühiku omahind = (muutuvkulud / ühikute kulu) + (püsikulud / plaaniline ühikute kulu) Jääktulu (piirkasum) = käive muutuvad kulud Käive = müüdava kauba kogus x hind Ühiku jääktulu = ühiku müügihind ühiku muutuvkulud Jääktulu määr = jääktulu / käive Tasakaalupunkt ühikutes = püsikulud / ühiku jääktulu või Tasakaalupunkt käibes = püsikulud / jääktulu määr Käiberentaablus = puhaskasum / netokäive Varade rentaablus = (puhaskasum + maksud + finantskulu (EBIT)) / koguvara OKR = (puhaskasum eelisaktsiate dividendid) / keskm. omakapital OKR dünaamika (ROE) = puhaskasum / omakapital Maksevõime üldine tase = käibevara / lühiajal. kohust. Likviidsussuhe = (käibevara kauba- ja tootmisvarud) / lühiajal. kohust. Rahal. vahendite tase = raha ja väärtpaberid / lühiajal. kohust. Varade tootlus e. koguvahendite käibekordaja = realis. netokäive / keskm. koguvarad
käibemaksukohuslasena tekib käibe kasvamisel üle 250 000 krooni aastas 4. Võimalus iseseisvalt otsuseid 4. sotsiaalmaksu avansiliste langetada, st teenitava maksete tasumise kohustus kasumi kasutamise osas põhitöökoha puudumisel 5. kui FIE majandusaasta 5. FIE raha saamise võimalused realiseerimise netokäive ei on piiratud tema enda ületa 250 000 krooni, võib säästude ja FIE-ks registreerida kohalikus laenuvõimalustega maksuametis; 6. puudub vajadus omada 6. Sa pead üksi kogu äri eest partnerit; vastutama 7. ettevõtlustuludest saab 7. FIE-t ei saa osta, müüa ega maha arvata kõik pärandada ettevõtlusega seotud kulud 8. odavus FIE-na tegevuse 8
käibemaksukohuslasena tekib käibe kasvamisel üle 250 000 krooni aastas 4. Võimalus iseseisvalt otsuseid 4. sotsiaalmaksu avansiliste langetada, st teenitava maksete tasumise kohustus kasumi kasutamise osas põhitöökoha puudumisel 5. kui FIE majandusaasta 5. FIE raha saamise võimalused realiseerimise netokäive ei on piiratud tema enda ületa 250 000 krooni, võib säästude ja FIE-ks registreerida kohalikus laenuvõimalustega maksuametis; 6. puudub vajadus omada 6. Sa pead üksi kogu äri eest partnerit; vastutama 7. ettevõtlustuludest saab 7. FIE-t ei saa osta, müüa ega maha arvata kõik pärandada ettevõtlusega seotud kulud 8. odavus – FIE-na tegevuse 8
Jääk periood.lõpuks 1431,5 2544,3 3724,2 4904,1 6084,1 KAVANDATAVATE TULUDE - JA KULUDE ARUANNE (tuhat krooni) NIMETUSED 1 aasta 2 aasta 3 aasta 4 aasta 5 aasta Brutorealisatsioon 2400,0 2478,0 2596,0 2950,0 2950,0 Käibemaks (-) 366,1 378,0 396 450 450 Netokäive 2033,9 2100,0 2200,0 2500 2500 KULUD Töötasu 78 100,8 107,4 107,4 107,4 Sotsiaalmaks 33,3% 26 34 36 36 36 Kaubad 360 360 360 360 360 Küte 32 32 32 32 32
4.1 Efektiivse tööaja fond 4.2 Tööjõu arvutus 4.3 Palga arvutus 5. VEOKULUDE JA OMAHINNA ARVUTUS 5.1 Ekspluatatsioonimaterjalide omahinna arvutus 5.2 Veeremi hoolduse ja jooksva remondi kulud 5.3 Muutuvkulud kokku 5.4 Veeremi amortisatsioon 5.5 Bussijuhtide palk koos sotsiaalmaksuga 5.6 Lisakulud 5.7 Püsikulud kokku 5.8 Kogukulud 5.9 Vedude omahinna arvutus 6. FINANTSNÄITAJATE ARVUTUS 6.1 Ühe sõitjakilomeetri hind 6.2 Realiseerimise brutokäive 6.3 Realiseerimise netokäive 6.4 Tegevuskasum 6.5 Puhaskasum 6.6 Aktivate rentaablus KOKKUVÕTE SISSEJUHATUS Mersedes benz Sprinter 2.2 CDI andmed: Väljalaskeaasta: 2001 Hind: 500000 EEK Käigukast: manuaal Kütusekulu: ca. 12l / 100km Rehvide arv: 6 Kohtade arv: 19 kohta Mootoriõli: 9.5l Transmissiooniõli: 1.2l Jahutusvedelik: 10l Hommikul :Tartu paide türi- Rapla - Haapsalu Õhtul tagasi: Haapsalu Rapla - türi paide tartu 1. EKSPLUATATSIOONILISED ARVUTUSED 1.1 Vajalik busside arv
b) tootmise lisakulude püsiv osa c) tootmise lisakulude muutuv osa d) kõik tootmise kulud 10. Direktori sekretäri arvuti amortisatsioonikulu on: a) püsikulu b) toote kulu c) tootmiskulu d) perioodikulu e) halduskulu 11. Kuidas leida jääktulu (JT), kui on teada ärikasum (EBIT) ja püsikulud (PK)? JT= PK+ EBIT 12. Leia jääktulumäär, kui müügikäive on 900 000 ja muutuvad kulud on 720 000 krooni. JT määr= JT/NK* 100= 180 000/900 000* 100%= 20% JT= 900 000- 720 000= 180 000 13. Kui netokäive suureneb 10% ja muutuvkulu suureneb samapalju, kuidas see mõjutab jääktulu ja jääktulumäära? Jääktulu suureneb, jääktulumäär jääb samaks 14. Mis on CM suhtarv, kas: a) brutokasum b) jääktulu c) jääktulumäär d) müügirentaablus 15. Turunduskulu on: a) esmaskulu b) konverteerimiskulu c) perioodikulu d) tootmiskulu 16. Mis on lõplik kulu ja mis on jätkuv kulu? Jätkuvkulu- bilansis olev kulu, on varade rühmas. Järk järgult kanname kasumiaruandesse.
70 kr/tk: o 100 8. Likviidsuse suhtarvud näitavad: o näitavad ettevõtte võimet lühiajaliste kohustuste tasumiseks 9. Bilansi aktivakirjete koosseisu ei kuulu: o võlad hankijatele 10. Ärikasum on: o Kasum kogu majandustegevusest 11. EMTAK on: o Eesti majanduse tegevusalade klassifikaator 12. Füüsilisest isikust ettevõtja äriregistrisse kandmine on nõutav: o aasta realiseerimise netokäive üle 16 000 EUR 13. Osaühingu osakapitali suuruseks peab asutamisel olema vähemalt o 2500 eurot 14. Ettevõtte materiaalse põhivara hulka ei kuulu: o liising 15. Ettevõtte tegevuse olulisemate näitajate muutumise analüüs aja jooksul on: o 16. Enamlevinud ettevõtte õiguslik vorm Eestis on: o osaühing 17. Võrreldes tulevikuga maksab 1kr täna: o rohkem 18. Bilansi passivakirjete koosseisu kuuluvad: o kasum 19. Kuidas defineerida nõudlust
27. Eelmiste perioodide jaotamata kasum 28. Aruandeaasta kasum (kahjum) 29. Oma aktsiad või oma osad Omakapital aktsiaseltsis/osaühingus KOKKU 0 kr 0 kr PAS S I VA K O K K U 0 kr 0 kr Page 3 of 4 KASUMIARUANNE AASTA 2 AASTA 1 ÄRITULUD 1. Realiseerimise netokäive 2. Valmis- ja lõpetamata toodangu varude jääkide muutus 3. Kapitaliseeritud väljaminekud oma tarbeks põhivara valmistamisel 4. Muud äritulud ÄRITULUD KOKKU 0 kr 0 kr ÄRIKULUD 5. Kaubad, toore, materjal ja teenused 6. Mitmesugused tegevuskulud 7. Tööjõukulud 7.1. Palgakulu 7.2. Sotsiaalmaksud 7.3. Pensionikulu KOKKU rühm 7
Jääk periood.lõpuks 6,0 5,9 27,3 80,2 204,7 KAVANDATAVATE TULUDE - JA KULUDE ARUANNE (tuhat krooni) NIMETUSED 1 aasta 2 aasta 3 aasta 4 aasta 5 aasta Brutorealisatsioon 2400,0 2478,0 2596,0 2950,0 2950,0 Käibemaks (-) 366,1 378,0 396 450 450 Netokäive 2033,9 2100,0 2200,0 2500 2500 KULUD Töötasu 222 230 235 240 240 Sotsiaalmaks 33,3% 74 77 78 80 80 Kaubad 360 360 360 360 360 Küte 32 32 32 32 32
kauba eest kliendilt raha laekumiseni. ( 7 lk 76 ) Võib öelda, et raha laekumine on väga hea. Autori teadmiste kohaselt võiks öelda, et Viljandi Aken ja Uks AS'is käib tasumine ettemaksetena. Kliendid tasuvad maksed enne reaalsete toodete kätte saamist. 10. SUHTARVUDE ANALÜÜS 10.1. Aktivate käibesagedus 30 Raha käibesagedus = müügi netokäive / raha keskmine jääk 2007 aastat ei saa arvutada 2006 aasta andmete puudumisel. Raha keskmine jääk ( 2008 ) = (78 000 000 +45 000 000) : 2 =61 500 000 Raha käibesagedus ( 2008 ) = 436 277 000 / 61 500 000= 7,09 Raha keskmine jääk ( 2009 ) = (2 462 000 +78 000 000) : 2 = 40 231 000 Raha käibesagedus ( 2009 ) = 392 002 000 / 40 231 000 = 9,74 2009 2008 Muutus 9,74 7,09 27,21 %
Finantsarvestus kasutab kahekordset kirjendamist, juhtimisarvestus kasutab mitme-suguseid erinevaid süsteeme (nii ühekordne- kui ka kahekordne kirjendamine) 4. Tootmiskulud on: a) perioodikulud b) tootekulud c) põhimaterjali ja töötlemiskulud d) esmaskulud 5. CM suhtarv on: a) brutorentaablus b) jääktulu c) jääktulumäär d) müügirentaablus 6. Millega võrdub jääktulu, kui on teada ärikasum ja püsikulude summa? JT- PK= EBIT > JT= EBIT + PK 7. Kui netokäive suureneb 10% ja muutuv kulu suureneb 10%, siis a) jääktulu suureneb ja jääktulumäär ei muutu b) jääktulu suureneb ja jääktulumäär suureneb c) jääktulu väheneb ja jääktulumäär ei muutu d) jääktulu suureneb ja jääktulumäär väheneb 8. Mis on finantsarvestuse ja juhtimisarvestuse peamine erinevus? Peamine erinevus on see, et finantsarvestus toodab infot välistarbijale, aga juhtimisarvestus sisetarbijale.
- Eestis registrisse kantud välismaa äriühingu filiaal. Seadus kehtestab arvestusprintsiipide osas mõningaid erandeid sõltuvalt raamatu- pidamiskohustuslase kuuluvusest eeltoodud rühmadesse. Kõik juriidilised isikud on kohustatud arvestust pidama tekkepõhiselt ning kasutama kahekordset kirjendamist. Ettevõtlusega tegelevatele füüsilistele isikutele kehtib mitmeid soodustusi võrreldes juriidiliste isikutega. Füüsilisest isikust ettevõtja, kelle realiseerimise netokäive ei ületa käibemaksukohustuslasena maksuametis registreerimiseks kehtestatud määra (k.a 250 000 tuh kr) võib pidada arvestust lihtsustatud korras ja kassapõhiselt. Kassapõhine arvestusprintsiip - on majandustehingute kajastamine vastavalt majandustehinguga seotud raha laekumisele või väljamaksmisele. Tekkepõhine arvestusprintsiip - on majandustehingute kajastamine vastavalt toimumisele, sõltumata sellest, kas sellega seotud raha on laekunud või välja makstud
Majanduskasv oli 2003. aastal USA-s 3,1, euroalal 0,4 ja Jaapanis 2,7 protsenti. USA-s oodatakse intressitõusu sügisel, euroalal aga 2005. aasta alguses. USA dollari kurss euro suhtes püsib endiselt madalal. Eesti majandust iseloomustas 2003. aastal maailmamajanduse olukorda arvestades kiire, ligi 4,8-protsendiline kasv ja rekordiliselt madal, 1,3-protsendiline inflatsioon. 2003. aastal oli ettevõtetele soodne - ettevõtete realiseerimise netokäive oli 331 miljardit krooni, mis on 2002. aastaga võrreldes 9% rohkem. IV kvartalis suurenes ettevõtete realiseerimise netokäive eelmise aasta IV kvartaliga võrreldes 10%. Investeeriti 14% hulgi-ja jaemüügiettevõtetesse. Ka SKP tõusis. 2003. aastal oli sisemajanduse koguprodukt (SKP) jooksevhindades 116,2 miljardit krooni ja 2000. aasta püsivhindades 103,3 miljardit krooni ehk 4,7% suurem kui 2002. aastal. Kaupade impordi suhe SKP-ga kasvas 70,6%-st 73,3%-ni
4.1. Varude käibekordaja = müüdud toodete kulu / varude keskmine jääk (algsaldo+lõppsaldo/2) 2011.a. 147 608/(24 982+24 210/2)= 6.0 2010.a. 100 012/(24 883+24 982/2)= 4.0 Näitab kauba ja tootmisvarude käsutamise ja müügi efektiivsust. Nordeconi väga madal varude käibekordaja näitab kas materiaalsete varade liigsust või raskusi nende realiseerimisel. 4.2. Lühiajalise võlgnevuse käibekordaja = müügi netokäive / lühiajaline võlgnevus (keskmine) 2011.a. 147 802/(34 645+31 266/2)= 4.48 2010.a. 99 312/(41 204+31 266/2)= 2.74 Nimetatud näitaja kõrge väärtus räägib nõuete kõrgest konverteeritavusest rahalisteks vahenditeks. Suhtarv üle 1,2 hea, seega Sellega on ettevõttel kõik korras. 4.3.Raha laekumise periood = 360 päeva / lühiajalise võlgnevuse käibekordaja 2011.a. 360/4.48= 80.4 2010.a. 360/2.74= 131.4
· Eelmiste perioodide jaotamata kasum · Aruandeaasta kasum/kahjum · Omakapital riigiettevõttes kokku KASUMIARUANDE SKEEMID SKEEM 1 · Äritulud · Ärikulud · Ärikasum (kahjum) · Finantstulud · Finantskulud 13 · Kasum (kahjum) majandustegevusest · Kasum (kahjum) enne tulumaksustamist · Aruandeaasta puhaskasum (kahjum) Äritulud · Realiseerimise netokäive · Valmis- ja lõpetamata toodangu varude jääkide muutus · Kapitaliseeritud väljaminekud oma tarbeks põhivara valmistamiseks · Muud äritulud · Kokku äritulud Ärikulud · Kaubad, toore, materjal ja teenused · Mitmesugused tegevuskulud · Tööjõu kulud · Palgakulu · Sotsiaalmaksud · Pensionikulu · Töötuskindlustuse kulu · Kulum · Põhivara kulum ja väärtuse langus · Käibevarade allahindlus · Muud ärikulud · Kokku ärikulud
Eesti pensionisüsteem jaguneb kolmeks sambaks: · I sammas riiklik pension · II sammas kohustuslik kogumispension · III sammas täiendav kogumispension Töötav inimene maksab kogumispensioni II sambasse 2% brutopalgast ja riik lisab sellele töötaja palgalt arvestatava sotsiaalmaksu arvelt 4% töötaja brutopalgast. RENTAABLUS VARADE RENTAABLUS = kasum/koguvara KÄIBERENTAABLUS = kasum/netokäive OMAKAPITALI RENTAABLUS = (puhaskasum eelisdividendid) / keskmine omakapital VÕLAKORDAJA = koguvõlgnevus / koguvaraga
Kasumiaruanne 1 2002 ÄRITULUD Realiseerimise netokäive 0 Valmis- ja lõpetamata toodangu varude jääkide muutus 0 Kapitaliseeritud väljaminekud omatarbeks põhivara valmistamisel 0 Muud äritulud 0 ÄRITULUD KOKKU 0 ÄRIKULUD Kaubad, toore, materjal ja teenused 0 Mitmesugused tegevuskulud 0
.........Hinnaeelised tarbijate erigruppidele 5. Perioodiline hinna alandamine ...........Vabanemine varudest 1. Ülesanne Naiste kingade hinda alandati alguses 20 euro võrra ja kahe nädala pärast alandati kingade hinda veel 10 euro võrra. Esimene allahindlus tehti 20 paarile ja teine allahindlus tehti 15 paarile. Kokku müüdi vaadeldaval perioodil neid naiste suvekingi 2000 euro eest ( netokäive). Arvuta kui suur oli naistekingade allahindluse tase 2. Ülesanne Kauba ostuhind on 16 eurot . Kaubanduslik juurdehindlus on 50 %. Arvuta hinnalisandi ja marginaali tase. 3 3. Ülesanne Kaupluse keskmine hinnalisand oli 40 %, kuid seoses konkurentsi tihenemisega pidi kauplus alandama hinnalisandit 10 % keskmiselt. Kui palju peaks kaupluse läbimüük suurenema, et müügitulu ei alaneks? 4. Ülesanne
tegutsevad ettevõtjad. Nendeks tegevusaladeks on: reisikorraldus; elektri-, tõsteseadme-, surveseadme-, gaasiseadme-, masinatööd; ehitus; kaevandus; raudtee-ehitus; valuutavahetus; vedelkütus; vastavushindamine; elektrikontroll; alcohol; tubakas; väärismetall; kaubandus ja teenindusettevõtjad. Audiitorkontroll: Vastavalt seadusele on aastaaruande audiitorkontroll kohustuslik, kui vähemalt kaks järgmisest kolmest näitajast on suuremad kui: äriühingu müügitulu (netokäive) 10 miljonit krooni, bilansimaht 5 miljonit krooni ja töötajate arv 10. Need näitajad võivad muutuda 2009 aastal. Osaühingul peab olema audiitor ka juhul kui osaühingu osakapital on üle 400 000 krooni või ette nähtud põhikirjaga. Audiitori valivad osanikud ja audiitor peab ise kirjalikult kinnitama oma soovi asuda selleks. 5
annaabi.ee 
