Neptuun (1)

Neptuun
Referaat
Avastamine
Neptuuni avastajad on Urbain Le Verrier , John Couch Adams ja Johann Galle. Prantsuse matemaatik Urbain Le Verrier arvutas esmakordselt välja planeedi asukoha, kui ta püüdis seletada häireid Uraani liikumises temast kaugemal asuva planeedi gravitatsioonilise mõjuga. Asukoha arvutamine põhines arvutustel, mis saadi Jupiteri, Saturni ja Uraani positsioone vaadeldes. 23. septembril 1846 avastas planeedi saksa astronoom Johann Galle Le Verrier' poolt antud asukoha järgi. Inglane John C. Adams arvutas planeedi asukoha välja sõltumatult Le Verrier'st, kelle arvutuste järgi leidis selle üles teine inglane James Challis. Tegelikult oli Neptuuni aga vaadelnud juba 1800. aastal prantslane Joseph de Lanande, kes kahjuks ei taibanud oma avastuse sisu.
Kahe avastaja Le Verrier'i ja Adamsi vahel tekkis planeedile nime valides rahvusvaheline vaidlus, kuid lõpuks nimetati see Vana- Rooma vetejumala Neptunuse järgi Neptuuniks.
Asukoht ja välimus
Neptuun on meie päikesesüsteemis kaheksas ja ühtlasi ka viimane suurtest gaasiplaneetidest planeetidest.
Suuruselt on Neptuun diameetri järgi neljas, oma massilt on see planeet 17,5 korda ja ruumalalt 42 korda suurem kui Maa. Oma mõõtmetelt ja välimuselt on Neptuun sarnane Uraaniga.
Neptuuni atmosfäär koosneb põhiliselt vesinikust ja heeliumist, nagu Uraanis , on ka Neptuunis metaani, mis annab planeedile sinaka värvuse. Neptuuni ülemistest pilvedekihtides on rohkem metaani, kui Uraanil ja seega on Neptuun sinisem. Planeedi pinnalt võib leida ka heledaid ja tumedaid jooni. Automaatjaama „ Voyager 2“ poolt avastati planeedilt Suur Tume Laik, mis 1994. aastaks oli aga juba kadunud. Musti laike ja valgeid pilvi ajavad ringi Neptuuni kõrgpilvedes puhuvad tugevad tuuled. Neptuun pöörleb kellaosuti liikumisele vastassuunas , kuid tuuled puhuvad pöörlemisele vastassuunas, idast läände.
Sarnaselt teisele hiidplaneetidele, on ka Neptuunil rõngad. Neptuuni 2 suuremat ja kitsamat rõngast paiknevad üks 53 000 ja teine 63 000 km kaugusel planeedi tsentrist. On veel teisi rõngaid, kuid need on oluliselt nõrgema heledusega ja laiemad.
Kaaslased
Neptuunil on 13 teadaolevat kuud; 7 väikest ja Triton. Lisaks nendele on veel 4 nimetut kuud.
Kaaslane Kaugus(000 km) Raadius(km) Avastaja Aeg
Naiad 48 29 Voyager 2 1989
Thalassa 50 40 Voyager 2 1989
Despina 53 74 Voyager 2 1989
Galatea 62 79 Voyager 2 1989
Larissa 74 96 Voyager 2 1989
Proteus 118 209 Voyager 2 1989
Triton 355 1350 Lassell 1846
Nereid 5509 170 Kuiper 1949
Neptuuni suurim kuu on Triton, mis on ühtlasi üks massiivsemaid kaaslasi Päikesesüsteemis . See olevat kivine keha, suurem kui Pluuto ning see tiirleb teistele kuudele vastupidises suunas. Suuruselt teine kaaslane on Proteus.
"Voyager 2" Neptuuni uurimas
25. augustil 1989. aastal jõudis automaatjaam "Voyager 2" Neptuuni juurde. Selleks läbiti neli ja pool miljardit kilomeetrit, kulutades selleks 12 aastat. Kui "Voyager 2" kolm aastat varem Uraani juures pilte tegi, siis ennustati, et Neptuun on tõenäoliselt samasugune ühtlane sinine kera nagu Uraangi. Aga juba esimesed ülesvõtted näitasid palju kirjumat pilti ning andsid tunnistust tormilisemast atmosfäärist kui Uraanil. Sinise metaanatmosfääri taustal torkasid kõigepealt silma kaks tumedat laiku. Suurem neist, maakera läbimõõduga laik, sai koheselt nimeks Suur Tume Laik. Neptuuni Suur Tume Laik asus kakskümmend kaks kraadi lõuna pool planeedi ekvaatorist ning avastamise ajal peeti teda väga pikaajaliseks moodustiseks. Laigu äärtes oli kohati näha keerulise struktuuriga helevalgeid kõrgpilvi. Kõige detailsemad pildid lubavad eristada objekte, mis on umbes paarikümne kilomeetrise läbimõõduga. Heledaid kõrgpilvi esineb kitsaste ribadena ka teistes planeedi piirkondades, nad koosnevad tahkunud metaani kristallidest. Väike Tume Laik asub Neptuuni 54. lõunalaiusel. Kahe tumeda laigu vahel asus esimesel pildistamisel valgetest pilvedest koosnev hele laik, mis hilisematel fotodel puudus. Heledate pilvede liikumise põhjal tehti kindlaks, et Neptuuni kõrgpilvedes puhuvad tuuled kohati pilvi edasi rohkem kui tuhat kilomeetrit tunnis. Väike Tume Laik asub lõunapolaarala piiril olevas tumedamas vöödis. Hea tahtmise korral võib Neptuuni pinnal eristada teisigi vööte.
1994. aastal Hubble'i kosmoseteleskoobiga tehtud piltidel oli aga Suur Tume Laik kadunud. Pole selge, kas ta on lihtsalt kadunud või varjab teda mõni kõrgemal asuv moodustis atmosfääris. Mõned kuud hiljem leiti sama teleskoobiga Neptuuni põhjapoolkeral uus tume laik.