.............7 Kokkuvõte.................................................................................................................................8 Kasutatud kirjandus...................................................................................................................9 2 Sissejuhatus Otsisin materjali väga kuulsa elava Eesti kunstniku kohta, kelle kunstnikunimeks on Navitrolla ja pärisnimeks Heiki Trolla. Mind huvitas just see autor, sest ta on Eestis ja ka mujal maailmas väga tuntud ning tema maale nähes tekkis suurem huvi kunstniku kohta, kus ta elab, millega tegeleb ja kuidas möödus tema lapsepõlv. Tööst saab lugeda palju huvitavat kunstniku elust ja loomingust. 3 Navitrolla elulugu Navitrolla sündis 10. augustil 1970 väikeses Lõuna Eesti linnakeses Võrus. Lapsepõlv oli
Eesti kunst 1980-2000 Sisukord Sisukord...................................................................................................................................... 2 EEsti kunst 1980-2000................................................................................................................3 Navitrolla.................................................................................................................................... 5 Looming..................................................................................................................................5 Kolm erinevatest allikatest pärit mõjutajat tema töödes.........................
NAVITROLLA Koostasid Anneli Ruusak ja Kairi Heinoja ELU odanikunimi Heiki Trolla ündinud 10.august 1970 Võrus apsepõlves elas Trollakülas, hiljem kolis Navi külla, kust ka pärit Heiki ema KUNSTI SUUNA VALIMINE Hei ki külastas tihti Tartus elavat teadlasest onu Enn Kasake. Kor d külaskäigul, joonistas poisike rohelise pastakaga vana katkise kolmerublase, mis nägi välja väga naljakas ja tõepärane ühteaegu
Navitrolla (Heiki Trolla) Heiki Trolla, keda tuntakse paremini kunstnikunime Navitrolla all, on sündinud Lõuna-Eestis Võru linnas 10. augustil 1970. aastal. Võrumaa kõrgustikest, kus saatis Heiki mööda enda esimesed eluaastad, kolis ta enda perega 1978. aastal tasasele ja rahulikule alale, Navi külla. Peatselt astus ta seal kirikukooli, mis talle vastumeelseks osutus. Elukoha vahetamise tulemuseks oli aga see, et noorukest tabas sokk ning ta tõmbus endasse. Nii ei liitunud ta ei pioneeriorganisatsiooni ega komsomoliga, sest kollektiivsetele ettevõtmistele
Kaasaegsed kunstnikud Referaat Sisukord Navitrolla lk.3 Jüri Arrak lk.5 Epp-Maria Kokamägi lk.6 Luulik Kokamägi lk.6 NAVITROLLA Sündinud 10 augustil 1970 väikeses Lõuna Eesti linnakeses Võrus. Lapsepõlv möödus kahes erinevas Lõuna Eesti maakohas: Trolla külas ja Navi külas. Sellest ka naljaka kõlaga kunstnikunimi Navitrolla. Maal elades said talle hästi selgeks kõik maaelu head ja halvad küljed. Seepärast otsutaski ta oma elu jätkata kunstnikuna.Lapsena mäletas ta ennast joonistamas igal vabal hetkel.Sõbrad ja sugulased märkasid seda ja soovitasid kunstiga tõsisemalt tegelema hakata.'' Algul tundus see mõte mulle ohtlik. Olin ju ikkagi maapoiss ja kunstnikuks olemine tundus mulle mu unistusest hoolimata midagi ebareaalset ja ulmelist.'' Kuid sõprade soovitusele tuginedes hakkas ta
Navitrolla Kätlin Kukebal 12. A Elu kodanikunimega Heiki Trolla (Navi- külanimi). Lõpetanud Viive Kuksi kolmeaastase Kunstistuudio. Näitused aastast 1989 (Tallinn, Tartu, Tampere, Helsingi, London, Lissabon). Osales 1990. aastal rühmitise "Lüliti" asutamises. 1993 alustas tegevust professionaalse kunstnikuna. Elu 19972001 tegeles aktiivselt galeriide pidamisega. On 4 korda kukkunud läbi kunstikooli eksamites. Praegu asub ainuke ametlik Navitrolla galerii Tallinna vanalinnas.
Navitrolla Elu ●kodanikunimega Heiki Trolla (Navi- külanimi). ●Lõpetanud Viive Kuksi kolmeaastase Kunstistuudio. ●Näitused aastast 1989 (Tallinn, Tartu, Tampere, Helsingi, London, Lissabon). ●Osales 1990. aastal rühmitise "Lüliti" asutamises. ●1993 alustas tegevust professionaalse kunstnikuna. Elu ●1997–2001 tegeles aktiivselt galeriide pidamisega. ●On 4 korda kukkunud läbi kunstikooli eksamites. ●Praegu asub ainuke ametlik Navitrolla galerii Tallinna vanalinnas.
Navitrolla Marten Vaas Sisukord • Elu • Haridus • Kunstisuuna valimine • Algusaeg • Looming • Lüliti • Teosed Elu • Kodanikunimi Heiki Trolla • Sündinud 10.august 1970 Võrus • Lapsepõlves elas Trollakülas, hiljem kolis Navi külla, kust ka pärit Heiki ema Haridus • 1985.a. Pärast kirikukooli lõpetamist, soovis astuda Tartu Kunstikooli, kuid teda ei võetud vastu. Põhjuseks: soovituse puudumine, madalad hinded, halb iseloomustus (loll, individualist) • 1985-1988. aastal õppis Võru 1. keskkoolis • Samal aastal astub Tartu Ülikooli geoloogiat õppima • Tarvilikud tehnilised algteadmised kunstist kogus Navitrolla Võrus Viive Kuksi stuudios. Kunstisuuna valimine
NAVITROLLA Navitrolla on Eesti maalikunstnik. Ta on sündinud kodanikunimega Heiki Trolla 10. augustil 1970 Võrus. Lapsepõlv möödus Navi külas ning Trolla külas, millest tuleneb ka tema kunstnikunimi. Noorena õppis ta kohaliku graafiku Viive Kuksi juures kolm aastat joonistamist ja maalimist. 1993. aastal alustas Navitrolla tegevust professionaalse kunstnikuna ning sai kiiresti populaarseks oma naivistliku joonistamisstiili tõttu. Ta on viljelenud maali, graafikat ja tegevuskunsti. Navitrolla näituseid on toimunud hulgaliselt nii Eestis kui ka välismaal. Praegu asub Navitrolla galerii Tallinna vanalinnas, kus võib näha nii tema uuemat kui ka vanemat loomingut. Navitrolla kunst on omapärane segu naivismist ja sürrealismist. Ta kujutab hästi minevikku, tänapäeva ja üldist globaliseerumist.
NAIVISM Referaat Mai-Liis Pukk 8.a klass Paikuse 2009 Naivistlik kunst on isikuline kunst. Näiliselt lihtne nähtus polegi nii üldiselt mõistetav. Naivistide looming on seotud nii rahvakunsti, laste-joonistuste kui ka professionaalse kunstiga. Ühtedeks tähtsamateks naivismi joonteks võib pidada täpse järgnevuse ja traditsiooni puudumist, selle kunsti pidevat isetekkimist, eriline, koguni lapsemeelne avatus, soojus ja südamlikkus. Need tööd kisuvad ka vaataja suu heatathtlikule muigele. Naivismis pole kalestumist, irooniat ega kurjust
Teosel on näha valgeid puid süngel taustal ja esiplaanil vanaprouat vihmavarju alla peidetult, mis viitab kurbusele ja halvale meeleolule. Samuti viitab negatiivsele meeleolule ka vihmasadu terve teose vältel. Samas on ka pildil rõõmsamaid kohti. Nendeks on laternapost, mis valgustab vanamemme ja tema koerakest ja muidugi ka lõbus koerake, kes ei lase ennast väikesest vihmast häirida. Navitrolla (kodanikunimega Heiki Trolla) on eesti maalikunstnik. Lapsepõlves elas ta Navi külas, millest tuleb ka tema kunstnikunimi. Noorena õppis ta kohaliku graafiku juures joonistamist ja maalimist. Aastal 1993 alustas ta tegevust professionaalse kunstnikuna. Ta sai kiiresti populaarseks oma naivistliku joonistamisstiili tõttu. Navitrolla kunsti on liigitatud küll naivismi, küll sürrealismi äärealadele. Nii nagu tänapäeval kõik seguneb ja nivelleerub, nii on ka Navitrolla kunst omapärane segu minevikust, tänasest ja üldisest globaliseerumisest
Sisukord . 1. Elulugu...................................................................................................... 2 2. Tehtud töö................................................................................................. 3 3. Pildid......................................................................................................... 4 4. Kasutatud kirjandus................................................................................. 5 Elulugu Heiki Trolla, keda tuntakse paremini kunstnikunime Navitrolla all, on sündinud Lõuna-Eestis Võru linnas. Võrumaa kõrgustikest, kus saatis Heiki mööda enda esimesed eluaastad, kolis ta enda perega tasasele ja rahulikule alale, Navi külla. Peatselt astus ta seal kirikukooli, mis talle vastumeelseks osutus. Ta ei liitunud ei pioneeriorganisatsiooni ega komsomoliga, sest kollektiivsetele ettevõtmistele eelistas ta olla üksi ning joonistada. 1985.
Näituste retsensioon Mina kahjuks koos klassiga mitte ühelegi muuseumikülastusele ei jõudnud. Küll aga külastasin neid kõik iseseisvalt. Kadrioru kunstimuuseumi külastasin ma 25. aprillil, KUMU 4.aprillil ning Navitrolla galeriid 28.aprillil. Kõiki muuseume külastasin ma elus esimest korda ning ma jäin väga rahule. Kadrioru kunstimuuseumisse sisse astudes oli kohe hoopis teine tunne. Kõik need väikesed detailid lagedes ning juba see loss väljas poolt on täiesti sõnatuks võttev ning tänu Kadrioru kunstimuuseumile sain parema ettekujutuse tunnis õpitust näiteks madalmaade kunsti kohta. Navitrolla töödega olin ma varem juba tutvunud, kuna neid leidub paljudel vihikukaantel ning tal on lihtsalt nii
Kunstigaleriis saab tutvuda kaasaegse seto kunsti väljapanekutega, samuti on esitletakse teiste põlisrahvaste hooajanäitusi. Galerii kogudes on oma loominguga esindatud: Ivanov Aleksandr (mari kunstnik), Dõrin Juri (erza kunstnik), Mikushev Pasha (komi), Rjabov Pjotr (erza), Kostabi Kalev-Mark, Lauritsa Piitre, Toom Malev, Kalve Toomas, Margna Epp, Kiisson Lembit, Kuusing Mati ja Toomas, Riitsaar Evar, Riitsaar Raili, Gulk Albert, Navitrolla, Jürise Erki, Kalde Ove ja Kalde Kalli, Puhvel Tuuli, Ijavoinen Eero, Kahusk Salme, Kahusk Päivi, Kahusk Maali, Kauksi Ülle. Algselt oli hoone Ivan Kalju maja. Ivan Kalju peres oli veel naine Kati ja nende kuus last Anna, Maria, Alli, Sonja, Olli ning Alli poeg Mihkel. 1933. aastal ehitati majale teine korrus. Ivan asutas majja kaupluse. Müügil oli kõik vajalik majapidamiskaup, enamasti rauakaubad. 1940. aastal kauplus
Rahvusooper Estonia laemaal, 1947. aasta ● Evald Okas, Elmar Kits, Richard Sagrits; ● Laemaalil on kujutatud neli teemat: põllumajandus, tööstus ning kalandus, rõõmupidu ja rahvuskorpuse tagasitulek. Laemaal renoveeriti 2005. aastal Repressioonid: ● 1946. aastal ÜK(b)P otsuses mõisteti hukka “ideelagedus ja kosmopolitism” st igasugune kunst, mis ei sobinud kokku sotsialistliku realismi põhimõtetega; ● 1950. aastal EK(b)P VIII pleenumi otsuste põhjal kaotasid mitmed kunstnikud oma töökohad, mitmed heideti välja kunstnike liidust. Enn Roos, Arnold Alas: Tõnismäe monument Tallinnas, 1947. aasta Stalinlistlik aritektuur: ● Lähtuti klassitsistlikest kujundamise põhimõtetest; ● Ühiskondlikele hoonetele püüti anda suurejooneline ja pidulik välimus;
põneva situatsiooni, filmikaadri või teatristseeni. Suurte stseenide kõrval märkab ta alati detaili, pöörab tähelepanu misanstseenidele. 3 Eraldi peatüki kunstniku loomingus moodustavad reisipildid Kesk-Aasia reisidest 1940ndate lõpul kuni 1960ndatel Jaapanisse, Indiasse, Ameerika Ühendriikidesse, Kanadasse, Itaaliasse, Kreekasse, Prantsusmaale jt. Euroopa riikidesse. Reisidel on kunstnikku eelkõige huvitanud kultuur, kunst, linn. XX sajandi suurlinnad on pannud Okast omakorda huvituma modernistlikust arhitektuurist, tuleviku utoopiatest. 1970ndate ja 1980ndate alguse konstruktsioonid ja rütmid on selle suundumuse loogiline väljund. Kõrvale ei saa jätta ka Evald Okase aktimaale: teda on inimese, eelkõige noore naise keha huvitanud läbi kogu loomingu, iseäranis on ta sellele zanrile keskendunud oma kõige viimase aja loomingus. Naisakti, noort kaunist naist võib vaadata kui tema loomingu metafoori. E
Põhjendatult võiks toa kodust rehetuba noore Antsu esimeseks kunstikooliks pidada. Ema Leenu oli hakkaja, toimekas, alati kõigest huvitatud, abivalmis, osavõtlik ja rõõmsameelne naine. Just temalt olevat Ants saanud oma vaimukuse ja kunstimeele. 1883. a. oktoobris toimus Provintsiaalmuuseumis maalikunstinäitus, peamiselt saksa kunstnike töödest. Seal Kanuti gildimaja saalides nägi ja koges noor Laikmaa esmakordselt elus, mida maalikunst kõike suudab. Näitus andis niipalju hoogu, et ta oma senised katsetused kokku korjas ja nendega kubermangugümnaasiumi joonistus- õpetaja, Düsseldorfist Tallinna tulnud Th. A. Sprengeli juurde nõu küsima läks. Sprengel leidis nendes katsetustes midagi olevat ja ei pidanud ülearuseks õhutada tundmatut algajat kunsti alal edasi õppima. See oli nagu esimene teednäitav valguskiir, sinnapoole polnud teda varem mitte keegi osanud suunata
esemeid uues ümbruses kui kunsti. ,,Jalgratta rattas" Marc Chagall (intranet) Marc Chagall sündis 7.juulil 1887.a. Vitebskis. Ta oli juudi väikekaupmehe kümnelapselise pere esiklaps.Lõpetanud kohalikus koolis 4 klassi, asus Chagall õppima kunsti kohaliku meistri juures, kellest sai Chagallile suur eeskuju. Hiljem jätkas kunstiõpinguid Peterburis mitmes erakunstikoolis. 1910.a. sõitis hariduse jätkamiseks Pariisi. Kuigi Chagall pidas ennast elu lõpuni vene kunstnikuks, mõjutasid teda Euroopa ja prantsuse kultuur. Siit pärines kunstniku eripära, ta kalduvus segada kokku fantaasia ja olustikulisus, minevik ja tulevik, müstika ja reaalsus. Värvide ja joonte väljendusrikkus tegid Chagallist ekspressionisti ja sürrealismi eelkäija. Juba Chagalli esimestest maalidest õhkub lapselikku siirust, mingit alateadvuslikku, instinktiivset ja ohjeldamatut ilu. Ta tööd mõjuvad tõeliselt värskete ja fantastilistena.1912.a
suurema ja võimsamaga – kõiksusega. Raud on ka kujundanud pildid meie eeposesse. LISA ’’Kalevipoja surm’’ 8 ’’Pesu’’ 9 ’’Inimene ja öö KASTUTATUD KIRJANDUS http://miksike.ee/docs/referaadid2006/kristjan_raud_liissandre.htm http://et.wikipedia.org/wiki/Kristjan_Raud 10 Viiroja, L. Kristjan Raud. Kunst, 1965. 11
Jüri Gümnaasium MOODNE KUNST Õpimapp Koostaja: E.... Klass: 11R Jüri 2013 1.Moodne kunst Moodsas kultuuri areng toimus üldjoontes laus maalikunstist ja puudub tal selgelt eraldatavalt voolud. Skulptuurid on enamasti suuremõõtmelised ja lihtsa vormiga, tinglikult saab jagada kaheks: loodus lähedased tööd, abstraktsionism. Esimesse rühmitusse kuulub saksa skulptur ernst barlach. Teise rühmitusse kuulub: Henry Moore. Abstraktsionismi maali kunsti alla kuulub Constantin Brancusi. Uusimat skulptuuri iseloomustab erinevate materjalide kokku
värvlevas hingestatuses, mida ei ole vist kunagi võimalik seletada üksnes meisterlikkusega. Zborowski vahendusel eksponeeriti neid pilte 3.detsembril 1917.aastal isiknäitusel kunstikaupmees Berthe Weilli galeriis. Galerii asus politseijaoskonna vastas ning üks politseikomissar pööras tähelepanu inimeste kogunemisele vaateaknale välja pandud akti ette. Ta kutsus Berthe Weilli enda juurde ja tegi ettepaneku näitus sulgeda ja pildid maha võtta, sest need olevat liiga vabameelsed. Et vältida piltide konfiskeerimist, andis Weill järele. 4. KUULSUSE LÄVEL 1917. aasta juulis tutvus Modigliani 19-aastase Jeanne Hébuterne'iga, kellest sai peagi tema naine. Modigliani kohtus Jeannega Colorossi akadeemas, kus neiu ka parajasti õppis. Modigliani märkas neiut koheselt, tal olid pikad kuldse helgiga patsid ja kahvatu nägu. Ta
kuivõrd puhttehnilise vilumuse saavutamise küsimus. Laikmaa pidas väga oluliseks, et tehtav töö ei jääks üksnes väikese grupi omaette harrastuseks, vaid et selle tulemused jõuaksid ka laiema avalikkuse ette. Nii korraldaski ta juba 1903.-1904. a. vahetusel Provintsiaalmuuseumi ruumides oma ateljeekooli esimese näituse, kus välja pandud rohkem kui kahesaja töö hulgas olid esitatud ka tema enese uuemad teosed. Näitus äratas tähelepanu ja leidis täit tunnustust ajakirjanduses. Mõlemal järgneval aastal korraldas kunstnik õpilastööde näituse oma ateljees ja korteris, mis leidsid elavat külastamist ning pälvisid taas esiletõstvaid kirjutisi ajalehtedes. Laikmaa ateljeekooliga oli eesti kultuuriellu tulnud tõsiselt arvestatav tegur, mis äratas lootusi rahvusliku kunsti tuleviku suhtes ja pani mõtteid uues suunas liikuma. Seda oligi kunstnik oma üritusega eelkõige silmas pidanud.
Picasso isa töötas Malaga muuseumis restauraatorina ja andis joonistustunde. Isa õpetas Picassole natuuri järgi loomutruu ja täpse joonistamise algtõdesid. Aastal 1892 võeti Picasso vastu La Coruna linna kunstikooli. Kolimise tõttu jätkas ta kunsti õpinguid Barcelonas. Ta suutis sealseid õpetajaid oma loomuliku andega vapustada. Eduka õpilasena omandas ta üha enam maalimistehnikaid. Picasso pääses õppima Madridi, kuid tema jaoks muutus akadeemiline haridus üsna igavaks. Parema meelega veetis ta aega tänavatel inimesi uurides ja näitusi külastades. Aastal 1898 otsustas Picasso lõplikult loobuda õpingutest Madridis. Barcelonasse tagasi pöördudes sai tema meelsaimaks suhtluspaigaks kohvik Els Quatre Gats, kus korraldasid koosviibimisi modernistid noored kunstnikud ja intellektuaalid. Kohvikus korraldati tihti näitusi, kontserte ja etendusi. Loeti erinevaid rahvusvahelisi ajakirju ja teoseid. Picasso võeti vastu sealsesse kunstnikeringi
Gustav Adolfi Gümnaasium Referaat Jüri Arrak, Eesti kunsti Suur Tõll Koostas:Triin Vaino Klass: 7.c Juhendaja: Marju Liidja Tallinn 2014 Sisukord Sissejuhatus..........................................................................................................................3 1. Jüri Arraku kunstnikuks kujunemine................................................................................4 1.1 Õppimine........................................................................................................................4 1.2 Venna mõju....................................................................................................................4 1.3 Kunstnik mitmel alal......................................................................................................5 2. Looming..
See sündis eelkõige tänus sellele, et tal avanes võiamlus oma pilte Pariisi tänavas asunud Gravieri raami- ja värviäri vaateakenale välja panna. Peagi ei karikeerinud Monet ainult kultuuritegelasi ja poliitikuid, kelle nimed päevalehtede kaudu kõigil suus olid, vaid sai ka esimesed tellimused sõpradelt ja tuttavatelt. 1858. aastal võeti üks Claude'i maal vastu Le Havre'i linna poolt korraldatud näitusele. See veenis noort maaliat, et tal on piisavalt annet saada elukutseliseks kunstnikuks. Kõik tähtsamad kunstikoolid asusid Pariisis ning hoolimata isa ägedast vastuseisust, otsustas Claude sinna suunduda.(Mason 1997, 7) Kuigi karikatuuri ei peetud omaette kunstiliigiks, oli temast siiski tänu uuele terastrükitehnikale saanudpäevalehtede igapäevane ja äärmiselt populaarne koostisosa. Seetõttu olid pilkepiltide joonistajad, nagu Carjat, Hadol ja Nadar, tuttavad ka Monet'le ja mõjutasid kahtlemata temale omast stiili
Uurimustöö Kuldne Kolmik 2010 Sissejuhatus Kuldsesse kolmikusse kuulusid: Kristjan Raud (söejoonised, esimene illustreeritud Kalevipoeg), Ants Laikmaa (pastellid, portreesid, aga ka maastikke), Nikolai Triik (Õlimaalid, pisut sütt, nendest tuntuim Juhan Liivi portree). Nad on jätnud jälje Eesti kultuurilukku loomingulise tegevusega, pedagoogilise tegevusega ja näituste korraldamisega. Laikmaa õppis Düsseldorfis (kõndis sinna jala). Teda on kutsutud Eesti kunsti kaanekukeks. Tallinnasse tagasi tulnud avas ateljee kooli Pikale tänavale(hiljem kolis Tatari tänavale) Korraldas õpilastööde näitusi; Laikmaa majamuuseum asub Tallinnas. Kristjan Raud on tuntud oma rahvusromantiliste pliiatsi- ja söejoonistustega. Ta illustreeris rahvuseepost "Kalevipoeg". Ta õppis kunsti Peterburis Peterburi Kunstide Akadeemias, Düsseldorfis ja Münchenis. Kristjan Rauda on kujutatud Eesti 1-kroonisel paberrahal. Tema majamuuseum asub Nõmmel. Ta rajas ka Tartusse ateljee. Niko
kandilised. Palju mõjutusi sai kunstnik samal ajal Euroopas valitsenud erinevaist kunstivooludest, kuid sellegipoolest jäi Kristjan Raud kunstnikuna täiesti omanäoliseks. Kokku on tema loomingust alles umbes 900 teost. Varasemad aastast 1885, viimased 1943. 8 3. NIKOLAI TRIIK Nikolai Voldemar Triik (7. august 1884 Tallinn 12. august 1940 Tallinn) oli eesti maalikunstnik, graafik ja pedagoog. Nikolai Triik õppis Tallinna Nikolai I gümnaasiumis ja Aleksander II linnakoolis, mille lõpetas 1901. aastal. Aastal 1901 astus Peterburi parun Alexander Stieglitzi asutatud kunsttööstuskooli, mille nimekirjast Nikolai Triik kustutati 1905. aastal õpilasstreigist osavõtu pärast. Jätkas kunstiõpinguid Tallinnas Ants Laikmaa ateljeekoolis ning 1906. aasta algusest Peterburis Josef Braszi ateljees. 1906
Kui Dalí hiljem selliseid nähtumusi maalis, ei tulenenud need seega ainult tema kujutlusvõimest, vaid viitasid sageli konkreetsetele lapsepõlvemälestustele. Teos "Kuuvalge öö" on just maalitud nende mälestuste põhjal. See maal väljendab Salvadori intensiivset pühendumust impressionismile- elav pintslikasutus ja veepinnal sätendava valguse ning varju vaheldumine. (Weyers, 2006) Joonis 2. Kuuvalge öö (Etsy, 1918) 2. VARANE LOOMING 2.1. Esmamulje Otsustav mõju Dalí kunstnikuks kujunemisele oli külaskäigul Pichoti perekonnale kuuluvasse Figueresi lähedal asuvasse El Muli de la Torre veskisse 1916. aastal. Sealt leidis kunstnik koidest puretud ukse, millele ta maalis kirsid, kasutades selleks vaid kolme värvi: kinaverpunast heledates, karmiinpunast tumedates kohtades ja valget valguspunktides. Veel kuivamata värvi sisse kinnitas ta ehtsad kirsivarred. Ramón Pichoti vend, Pepito Pichot, olevat seda kollaazi nähes hüüdnud: ,,See on geniaalne
Paiba talus Hans Laipmani ja Leenu Redlichi neljateistkümnenda lapsena. Peale esimese naise Triinu Redlichi surma võttis Hans naiseks tolle noorema õe Leenu. Aja jooksul oli neil kokku tervenisti kuusteist last, kellest aga täiskasvanuikka jõudsid vaid kolm: Mai, Bernhard ja Hans. 1883. a. oktoobris toimus Provintsiaalmuuseumis maalikunstinäitus, peamiselt saksa kunstnike töödest. Seal Kanuti gildimaja saalides nägi ja koges noor Laikmaa esmakordselt elus, mida maalikunst kõike suudab. Näitus andis niipalju hoogu, et ta oma senised katsetused kokku korjas ja nendega kubermangugümnaasiumi joonistusõpetaja, Düsseldorfist Tallinna tulnud Th. A. Sprengeli juurde nõu küsima läks. Sprengel leidis nendes katsetustes midagi olevat ja ei pidanud ülearuseks õhutada tundmatut algajat kunsti alal edasi õppima. See oli nagu esimene teednäitav valguskiir, sinnapoole polnud teda varem mitte keegi osanud suunata. 1891
Leenu Redlichi neljateistkümnenda lapsena. Peale esimese naise Triinu Redlichi surma võttis Hans naiseks tolle noorema õe Leenu. Aja jooksul oli neil kokku tervenisti kuusteist last, kellest aga täiskasvanuikka jõudsid vaid kolm: Mai, Bernhard ja Hans. 1883. a. oktoobris toimus Provintsiaalmuuseumis maalikunstinäitus, peamiselt saksa kunstnike töödest. Seal Kanuti gildimaja saalides nägi ja koges noor Laikmaa esmakordselt elus, mida maalikunst kõike suudab. Näitus andis niipalju hoogu, et ta oma senised katsetused kokku korjas ja nendega kubermangugümnaasiumi joonistusõpetaja, Düsseldorfist Tallinna tulnud Th. A. Sprengeli juurde nõu küsima läks. Sprengel leidis nendes katsetustes midagi olevat ja ei pidanud ülearuseks õhutada tundmatut algajat kunsti alal edasi õppima. See oli nagu esimene teednäitav valguskiir, sinnapoole polnud teda varem mitte keegi osanud suunata. 1891
radadel ning teadvustamata kulgenud esmapilgul lihtsamini kätte saadavate vahendite poole, siis vast jääb nendel puudu veelgi laiemast silmaringist, mis omakorda soosib kunstniku puudutuse tabamist. Eestlased on varasematel aegadel saanud kergemini kontakti muusika, teatri ja kirjandusega, kuid mitte kunstiga − ja see lõhe kujundab veel tänagi meie kunstimaailma. Esimene laiemale publikule suunatud näitus toimus alles 1906. aastal põllumajandusnäituse raames ning sel puhul avaldati ajalehes spetsiaalne juhend, kuidas üldse maale vaadata, muuhulgas näpunäitega, et puudutada ei tohi. Visuaalne side on üks inimestevahelisi sidemeid ja seega elus üldisemalt väga oluline. Praegune visuaalne maailm on väga intensiivne ja piltide info kaal igapäevases suhtluses üha suureneb ning sellel on oht inimest tuimestada, siis peaksid inimesed õppima kujutisi paremini lugema
See oli ka Lutsule varakult selge. Konrad Mäe ja Ado Vabbe käe all õppides avaldas talle mõju Mäe koloriidirikas looming ning Vabbelt sai ta avangardismi kogemuse. Kokkupuuteid oli ka Eduard Wiiraltiga kes on ilmselt mõjutanud Lutsu loomingus groteskset figuuri kujutust. Tema õpetajad on teda nimetanud la garconne'iks iseloomustamaks tema iseseisvat, poisilikku, vaba ja loomingulist karakterit, mis peegeldub tema töödelt. Teda peetakse ka feministlikuks kunstnikuks, mida ta ilmselt teadlikult ei olnud. Siiski elas ta meeste maailmas, kandis mehelikke riideid, suitsetas ning avaldas avalikult oma arvamust. Isemeelne on olnud ta terve elu lähtudes A.Vabbe põhimõttest, et inimene ei saa tegelikult teistelt midagi õppida ja et kõik tuleb sisemisest loomisjõust, mille arendamine on igaühe individuaalne asi ja iseseisva töö tulemus. Tema esimestel töödel kujutatud primitiivsed grotesksed kujud pälvisid
punane-roheline, sinine-oranz ja kollane-lilla). Nii jättis kogu maal eredavärvilise mosaiigi mulje ega meenutanud enam kuigivõrd looduses nähtut. 5 * http://www.paideyg.ee/kunstiajalugu/kunstilugu/impressionism/sisu.htm 6 Ajavahemikul Pariisi Kommuunist kuni Suure Sotsialistliku Oktoobrirevolutsioonini (1917) muutus kunstis eriti märgatavaks lõhe ametliku kunsti ja sõltumatu kunsti vahel. Ametlik kunst lähtus klassitsislikest põhimõtetest. Sõltumatute kunstnike rühma moodustasid väike grupp noori kunstnikke, kes olid kogunenud Pariisi kõigist ilmakaartest. Igaühel neist olid omad lootused ja tõekspidamised, millele püüti väljendust leida kunstis. Nii tekkisidki üha uued ja uued kunstivoolud. Uued stiilid esinesid kõrvuti ja täiendasid ning mõjutasid teineteist. Selle tagajärjel muutus sõltumatu kunsti üldpilt üha kirjumaks
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
