Botticelli maalis selle maali Lorenzo di Pierfrancesco de’Medici-le. Maal asub hetkel Uffizi Galeriis, Itaalias. Botticelli veenuse poos meenutab Medici’ Veenust, marmor skulptuuri klassikalisest antiigist Medici kollektsioonist, kust Botticellil oli võimalus õppida. Esiplaanil on Veenus kellest vasakul asuvad läänetuul Zephyros koos tema abikaasa Chlorisega ja paremal taimekasvu jumalanna Flora. Boticelli kunst ei kaldunud kunagi naturalismile seega oli Veenuse keha anatoomiliselt ebakorrektne, liiga pikka kaela ja torsoga. Veenuse asend oli võimatu, kuigi ta seisab klassikalises kontrapostses asendis on ta liiga tugevalt kallutatud vasakule jalale et seda poosi reaalselt hoida saaks ja kuna asub ta nii merekarbi äärepeal läheks see tegelikult ümber. Ka tuulte keha asetsus on ülimalt veider ning mitte kellelgi pole varje. Tagaplaanile jäävad rannapiir, meri ja taevas. Pilt on maalitud nii heledates kui ka tumedates toonides
Macquart). Tsükli tähtsamad romaanid on "Lõks" (1877; "L'assommoir"), "Nana" (1880), "Zerminaal" (1885; eesti keeles ka "Söekaevurid"; "Germinal"), "Maa" (1887; "La terre"), "Inimelajas" (1890) ja "Häving" (1892). Aastal 1879 ilmus Zolalt teaduslik kirjutis "Eksperimentaalromaan" ("Le roman Expérimental"), kus ta selgitas oma teooriat selle kohta, et romaan on võimalus psühholoogiliselt eksperimenteerida. Selle kirjutisega pani ta aluse naturalismile. Aastatel 18941898 kirjutas Zola romaanitriloogia "Kolm linna" ("Les trois villes") ja avaldas arvukalt esseid. Tema viimane romaanitsükkel "Neli evangeeliumi" jäi lõpetamata.
18711893: 20-köiteline romaanitsükkel Rougon- Macquart'id (Les Rougon-Macquart). Tsükli tähtsamad romaanid: "Lõks" (1877; "L'assommoir"), "Nana" (1880), "Zerminaal" (1885; eesti keeles ka "Söekaevurid"; "Germinal"), "Maa" (1887; "La terre"), "Inimelajas" (1890) ja "Häving" (1892). 1879:teaduslik kirjutis "Eksperimentaalromaan" ("Le roman Expérimental")( Selgitas oma teooriat selle kohta, et romaan on võimalus psühholoogiliselt eksperimenteerida. Selle kirjutisega pani ta aluse naturalismile.) 18941898:romaanitriloogia "Kolm linna" ("Les trois villes"). Avaldas arvukalt esseid. Tema viimane romaanitsükkel "Neli evangeeliumi" jäi lõpetamata Teosed eesti keeles · "Söekaevurid" (romaan) · "Uputus" (jutustus) · "Sa ei pea mitte abielu rikkuma (Thérèse Raquin)" · "Häving" (romaan) · "Daamide õnn" (romaan) · "Nana" (romaan) · "Thérèse Raquin" (romaan) · "Pariisi kõht" (romaan) · "Vaht" (romaan) · "Ma süüdistan"
Sümbolism Euroopa esimene modernistlik kirjandusvool, tekkis XIX saj viimasel veerandil Prantsusmaal vastukaaluks realismile ja naturalismile. Oma nime sai kirjandusvool 80-ndatel aastatel. !886 ilmus Pariisi ajalehes Le Figaro sümbolistide manifest, milles rõhutati soov luua nn puhast luulet, mis oleks vaba igasugustest seostest argimaailmaga; vabastada kirjandus igasugustest seostest ajastu ühiskondlike nähtustega, loobuda tegelikkuse nö objektiivsest kujutamisest. Sümbolismi üheks eelkäijaks peetakse Ch Baudelaire'i. Platoni õpetustest lähtudes tunnistasid sümbolistid kahe- ideaalse ja reaalse maailma
Vincent van Gogh [vä(n)'sa(n) fan gog; hollandipäraselt vint'sent fan hoh] (1853-1890), Edvard Munch [edvard munk] (1863-1944), Ferdinand Hodler (1853-1918), James Ensor (1860-1949), kes vastandasid looduse jäljendamisele kunstniku tunnete väljendamise. Mõjutusi said saksa ekspressionistid ka prantsuse ,,metsikutelt" eesotsas Henri Matisse'iga [a(n)rii ma'tiss] (1869-1954). Nagu fovismigi, oli ka selle liikumise puhul tegemist vastureaktsiooniga impressionismile ja naturalismile. Traditsioone hüljates võtsid ekspressionistid eeskuju loodusrahvaste ja keskaja kunstist. Nad pidasid võimalikuks muuta nähtava maailma värve ja vorme, selleks et väljendada oma meeleolusid, hoiakuid ja mõtteid. Taotleti väljenduse intensiivsust, mille tõttu kujunes põhisisuks rahutus, ühiskonnakriitika ja maailmavalu. Ekspressionistid kujutasid kõike dramaatilises valguses. Oma suhtumist ümbritsevasse püüdsid nad väljendada inimese ja esemete deformeerimise teel
Sümbolism Sümbolism on kunstivool, mis sündis 1880. aastatel Prantsusmaal ja Belgias. Sümbolism sai alguse luulest ning levis maalikunsti, skulptuuri, proosasse, näitekirjandusse ja muusikasse. Prantsuse sümbolism oli suurelt jaolt reaktsioon naturalismile ja realismile, mis püüdsid haarata tegelikkus selle üksikasjades. Reaktsioonina hakati tähelepanu pöörama spirituaalsusele, kujutlusvõimele ja unenägudele. Sellest saigi sümbolism alguse. Mõned kirjanikud, nagu näiteks Joris-Karl Huysmans, alustasid naturalistidena, kuid hakkasid liikuma sümbolismi poole. Sümbolism kunstis oli mõjutatud ka gooti romaanist ja romantismi tumedates külgedest. Erinevalt hoogsast ja mässulisest romantismist oli sümbolism aga staatiline
Emile Zola Realismi esindaja ja naturalismi väljaarendaja. Zola arvates ei rahuldanud realism täiel määral uue ajastu kirjanduse nõudeid. Zola tegelastel puudub õilsus ja terve vaim (nagu Balzaci omadel on). Ta kujutab meisterlikult nii üksikuid inimtüüpe kui ka rahvahulki tervikuna. Tema esimene teos ilukirjanduse vallas oli hilisromantiline kuid mõni aasta hiljem avaldatud ja laialdast kõlapinda leidnud romaan ,,Therese Raquin" tähistas juba naturalismile üleminekut. Ühelt poolt tekitas see teos raevukat kriitikat, teisalt sai kiita täpsete kirjelduste ning julgete värvide eest. Zolas stiil on range, domineerib faktide esitus. Flaubert nimetas seda teost julmaks ent kauniks raamatuks. Järgmiseks võttis Zola käsile Balzaci eeskujul kavandatud romaanisarja, mis pidi andma igakülgse ülevaate Prantsusmaa eluolust sajandi kolmandal veerandil ja ühe perekonna käekäigust selle taustal
omapoolset suhtumist, segada end ühiskondlikku ellu ja poliitikasse. Inimest ja ühiskonda käsitlesid nad kui loodusnähtust. Naturalistid viljelesid peamiselt proosat, mida nad eelistasid luulele ja draamale. Emile Zola "Eksperimentaalromaan" Sümbolism - hakati tähelepanu pöörama spirituaalsusele, kujutlusvõimele ja unenägudele. Prantsuse sümbolism oli suurelt jaolt reaktsioon naturalismile ja realismile. Charles Baudelaire "Kurja lilled" Modernism - Modernisliku kirjanduse olulisteks joonteks võib pidada üksikisiku ehk indiviidi ja moodsa ühiskonna probleemide tõusmist temaatilisse keskmesse, kriitilist suhtumist minevikku, endiste tavade ja normide eitamist, nende ümbermõtestamist täiesti uutel alustel, usaldamatust kõikvõimalike illusioonide suhtes jne.
Sümbolism Kunsti- ja kirjandusvool, mis sündis 1880a. Prantsusmaal ja Belgias. Sai alguse luulest. Levis maalikunsti, skupltuuri, proosasse, näitekirjandusse ja muusikasse. Sümbolistide arvates peab kunst edastama tõtt kuid kaudselt. Kirjutati väga metafooriliselt. Omistati igale objektile sümboolse tähenduse. Sümbolism oli reaktsioon naturalismile ja realismile, mis püüdis haarata tegelikkus selle üksikasjades. Reaktsioonina hakati tähelepanu pöörama kujutlusvõimele ja unenägudele. Sellest saigi sümoblism alguse. Sümboliste huvitasid igavikulised probleemid- sünd, surm, saatus, armastus, patt. Kirjutasid/joonistasid seda kasutades mitmetähenduslikke sümboleid. Sümbolistid Arthur Rimbaud, Aleksandr Blok, Friedebert Tuglas. Naturalism Kunsti- ja kirjandusvool. Sai alguse Prantsusmaal
kestma, sest Strindberg oli taaskord valinud endale karjäärinaise. Ajaks, mil sündis ühine tütar 1902. aastal, elas paar juba lahus. Lahutusest said innustust ühed kirjaniku parimad tööd k.a. tema enda autobiograafiline romaan. 1906.a. alustas ta oma eksperimentaalteatri rajamist Stockholmi, kus pidid etenduma hakkama ühemeheetendused, mis rohkem keskendusid karakteri siseelule kui etenduse tegevusele. Intiimteater valmis novembris 1907. Kui varasemas karjääris oli ta keskendunud naturalismile, siis nüüd suundus kirjaniks ekspressionismi ning sümbolismi maailma. Teatril oli lühike kuid edukas käik. 1904. aastaks oli Strindbergi teosed edukad üle Euroopa ning kirjanik oli edukas ja rahaliselt kindlustatud poissmees ning peagi otsis kaaslast 17-aastase näitlejanna Fanny Falker'i näol, kellega 1908 kolis neiu vanemate juurde. Seal sai August lõpuks tunda pereelu, millest ta oma eelmistes abielludes puudust oli tundnud. Kuigi 1909. aastal ei õnnestunud mehel võita
"Nõmmekingsepad", "Margareta"; hämmastava fantaasiaga, head karakterid, teemades armastus ja kaastunne, huumor, "7venda" Emile Zola- Prantsusm, pere suures vaesuses, realismi esindaja, naturalismi väljaarendaja, kirjutas öötundidel, vabakutseline kirjanik, 1898 kiri Pr. Presidendile avalik kiri "Mina süüdistan"- süüdistav; saadeti Pr.-lt välja, läks Inglismaale, suri vingumürgitusse// looming: "Jutud Ninonile", 1.romaan "Claude'i pihtimus", menukaim -"Therese Raquin", pani aluse naturalismile "Eksperimentaalromaan" 1879 Naturalism- kriitilisest realismist kriitilisem, algus 1860 Pr-l, ei ilusta midagi, sõnakasutus täpne, rahvakeelsed väljendid, tegelased lihtrahvas // Zola, Vilde, Jakobson)
On arusaadav, et meie rahva arenenumad tegelased hakkasid otsima teid kirjanduselu värskendamiseks ja sisukamaks muutmiseks. Ja realism, mis läänes oli ammu võidule pääsenud, paistis olevat selleks kõige sobivam. Uue voolu aktiivsemaks propageerijaks sai A. Grenzstein, kes oli välismaal õppides ja reisides tutvunud sealsete kirjanduslike uudistega. Oma, tollal kõige mõjukamas eesti ajalehes "Olevik" hakkas ta realismile ja naturalismile teed tasandama. Alates aastast 1891 avaldas ta seal korduvalt tõlkeid Lääne- Euroopa realistide töist ja selgitas uue voolu põhimõtteid ja olemust ka juhtkirjades. Seega püstitati ostekui omaaegne "eluläheduse" loosung, mis siitpeale muutus kirjanduselu tulipunktiks. Tekkis sõnavõtte poolt ja vastu. Realism oli muutunud päevaküsimuseks, asi liikus ja tagajärjed ei lasknud end kaua oodata. Eesti realistilik külajutt, mille kirjutamist Grenzstein oli õhutanud, muutus varsti
olemas seos naturalismiga, mille kohaselt on maailm seletatav loomulik-looduslikult, loodusnähtusena või loodusteaduslikult, ilma filosoofiata. Teaduse uurimine peaks olema mõistetav mitmete erinevate teaduste alusel. Naturalistliku teadusfolosoofia erinevus naturalismiga seisneb selles, et naturalistlik teadusfilosoofia põhineb teadusajaloole, sotsioloogiale, kultuurantropoloogiale jne. Karl Popperi kriitilise ratsionalismi teooria kohaselt ei tohiks teadusfilosoofia läheneda naturalismile, sest see eitab filosoofiat täielikult ning see võib kaassa tuua teadusfilosoofia müüdistumise. Kriitiline ratsionalism püüab vältida klassikalist teadusfilosoofiat, sest see ei tunnista 3 aprioorset ratsionalismi kui tunnetuse arengu kriitilise analüüsi eelset fundamentaalset epistemoloogiat või metafüüsikat, samas peab see vastuvõtmatuks naturalismi, kui teadusfilosoofia
Kõik ei ole see, mis paistab. Liza sisemiselt suurem inimene, kui H.Higgins. Maeterlinck: 1862-1949. Belgia. Põhiteosed- ,,Kasvuhooned", ,,printsess Maleine", ,,Pimedad" ,,Sissetungija" ,,Sisemus". Stiil- sümbolistlik draama, filosoofiline lähenemine. Teemad- elu mõte, kuidas eluga hakkama saada, saatus, õnn, hinge ja mõistmise vastuolu, mittemõistmine, elu kahepoolsus, hinge ja mõistuse vastuolu, saatuse võim inimese üle. Sümbolism: oli vastureaktsioon naturalismile ja realismile, mis püüdsid haarata tegelikkust selle üksikasjadest. Tähelepanu hakati pöörama vaimsusele, kujutlusvõimele ja unenägudele. Sümbolism kirjanduses sai tõuke Charles Baudelaire`i luulekogust ,,Kurja lilled". Sümbolistide arvates peab kunst püüdma tabada absoluutseid tõdesid, millele püüseb ligi üksnes kaudselt. St et nad kirjutasid väga metafoorselt ja sisenduslikult, omistades teatud kujunditele ja objektidele sümbolistliku tähenduse
Pere saatis ta Indiasse, hiljem tuli Pariisi tagasi. Isa pärandus aitas elada 3 a dändielu. Et ta raha ära ei raiskaks kuulutatu ta teovõimetuks. See sundis Baudelaire kirjutama. Baudelaire on kirjandusliku sümbolismi eelkäija. Sümbolism on kunstivool, mis sündis 1880ndatel Prantsusmaal ja Belgias. Sai alguse luulest, levis edasi maalikunsti, skulptuuri, proosasse, näitekirjandusse ja muusikasse. Prantuse sümbolism oli suurelt jaolt reaktsioon naturalismile ja realismile. ,,Prantuse sümbolism" Prantsuse sümbolism oli suurelt jaolt reaktsioon naturalismile ja realismile, mis püüdsid haarata tegelikkus selle üksikasjades Baudelaire androgüünsus = mees-nais-us, kahesoolisus. Baudelaire järgi läheb luuletajal oma kavatsuste teostamiseks küll vaja mehelikku tahet, kuid selleks, et tal üldse oleks poeetilist meelt, peab ta olema üles kasvanud läbinisti naiselikus õhustikus, olema teatavat sorti androgüün.
küllastatust. See levis 19. sajandi teisel poolel ja 20. sajandi alguses. Dekadentideks peetavad autorid: Charles Baudelaire Guy de Maupassant Oscar Wilde Sümbolism on kunstivool, mis sündis 1880. aastatel Prantsusmaal ja Belgias. Sümbolism sai alguse luulest ning levis maalikunsti, skulptuuri, proosasse, näitekirjandusse ja muusikasse. Sümbolismi eelkäijad ja päritolu Prantsuse sümbolism oli suurelt jaolt reaktsioon naturalismile ja realismile, mis püüdsid haarata tegelikkus selle üksikasjades. Reaktsioonina hakati tähelepanu pöörama spirituaalsusele, kujutlusvõimele ja unenägudele. Sellest saigi sümbolism alguse. Mõned kirjanikud, nagu näiteks Joris-Karl Huysmans, alustasid naturalistidena, kuid hakkasid liikuma sümbolismi poole. Huysmansi puhul kaasnes see suundus huvi tekkimisega religiooni ja spirituaalsuse vastu.
Comte’i mõtele toetusid realistid. Impressionism on realismi ekstreemne vorm. Comte’i positivism on aluseks realismile, impressionismile ja naturalismile. Comte’il on positiivne programm. Ühiskonnas on vaja taotleda paremat ühiskonda. Mida peavad haritlased tegema? Usub, et kui mõistust harida, saavad inimesed aru, mis on hea. Ühiskonnas on vaja toetada alturismi (teiste inimeste armastamine), korda, progressi. Positiivne katekismus: iga inimese elus on etapid: 1) nominatsioon ehk nime andmine 2) admissioon (lubamine teiste noorukite seltskonda 3) karjääri nõustamine 4) abielu 5) pensionileminek 63-aastaselt 6)
hukatusse ja hävingusse. Nende kangelaste looja ei ihalenud romantikat, teda ärritas romantikute enesekesksus. Ta ise on öelnud, et kunstnik peab tegema nii, et järglastel jääks mulje, nagu teda poleks olnudki. 2. SÜMBOLISMILE OMASED JOONED Sümbolism on kunstivool, mis sündis 1880. aastatel Prantsusmaal ja Belgias. Sümbolism sai alguse luulest ning levis maalikunsti, skulptuuri, proosasse, näitekirjandusse ja muusikasse. Prantsuse sümbolism oli suurelt jaolt reaktsioon naturalismile ja realismile, mis püüdsid haarata tegelikkus selle üksikasjades. Reaktsioonina hakati tähelepanu pöörama spirituaalsusele, kujutlusvõimele ja unenägudele. Sellest saigi sümbolism alguse. Mõned kirjanikud, nagu näiteks Joris-Karl Huysmans, alustasid naturalistidena, kuid hakkasid liikuma sümbolismi poole. Huysmansi puhul kaasnes see suundus huvi tekkimisega religiooni ja spirituaalsuse vastu.
Kent. Nende aedades segunesid korrapärase ja vabakujundliku stiili elemendid ning oli rohkem vaateid ümbruskonnale: William Kenti loodud Rousham29. Teise etapi eesotsas olid Lancelot Andekas Brown ja tema järgijad. Browni peamisteks elementideks on rohi, puud, taevas ning vesi, milles kõik peegeldus. Aed ei olnud enam maja arhitektuuri toetav süsteem; nüüdsest voogasid aiad majaseintel ja sulandusid maastikku. Maapind kujundati naturalismile omaste kontuuridega ja sügavate siugjate orgudega. Browni pargi lihtne ilu on paljude asjatundjate jaoks Inglise pargi musternäidis.30 Bridgemani ja Kenti ideed, mis pärinesid Chiswicki algusaegadest mõjutasid kolmandat arenguetappi Stowe’is ka Roushamis. Pitoreskse eest võitlejad kritiseerisid Browni ja Reptoni liiast taltutatust, iseloomustades tüelist romantilist metsikut stiili ebasümmeetrilise, kaugete nõmmede või mägede, kärestikujõgede ja lagunevate
Macquart). Tsükli tähtsamad romaanid on "Lõks" (1877; "L'assommoir"), "Nana" (1880), "Zerminaal" (1885; eesti keeles ka "Söekaevurid"; "Germinal"), "Maa" (1887; "La terre"), "Inimelajas" (1890) ja "Häving" (1892). Aastal 1879 ilmus Zolalt teaduslik kirjutis "Eksperimentaalromaan" ("Le roman Expérimental"), kus ta selgitas oma teooriat selle kohta, et romaan on võimalus psühholoogiliselt eksperimenteerida. Selle kirjutisega pani ta aluse naturalismile. Aastatel 18941898 kirjutas Zola romaanitriloogia "Kolm linna" ("Les trois villes") ja avaldas arvukalt esseid. Tema viimane romaanitsükkel "Neli evangeeliumi" jäi lõpetamata. Lev Nikolajevits Tolstoi (vene ; 9. september (vana kalendri järgi 28. august) 1828 20. november (7. november) 1910) oli vene kirjanik. Lev Tolstoi sündis Tula lähedal Jasnaja Poljanas vanast aadlisuguvõsast pärit mõisniku pojana. Tema ema suri 1830. ja isa 1837. aastal
Deutscher Sprachraum um 1900 Naturalismus (1885- 95/1910) Moderne Naturwissenschaft in der Literatur. Positivismus, mileutheorie. Themen: Nideriges, Hässliches. Methoden: Sekundenstil, Schichtspezifische Sprache (koristaja räägib nagu koristaja) Mõjud: pr. Naturalismus (zola, Flaubert), Ibsen, Strindberg, Tolstoi, Dostojewski. Sellele vastandub impressionism Impressionismus (1890 1910) Ablehnung des Naturalismus, vastandus naturalismile. Mitte kõiges, aga idée poolest. Vermittlung von verschidedenen Aspekten der Denkwelt der Figuren. Üritab vahendada erinevate tegelaste, figuuride mõttemaailma erinevaid aspekte. Naturalismis kui oled koristaja, siis oledki see, kedagi ei huvita, mida sa mõtled. Peenemad nüansid lähevad kaduma. Impressionism uurib luubi all erinevaid aspekte. Man wollte durch einen momentanen Eindruck das Wesen einer Erscheinung ergreifen
Toulouse- Lautreci eriliste teenete hulka kuulub see, et oma teatri- ja kohvikuplakatitega sai ta meieaegse reklaamikunsti rajajaks. Sümbolism Iseseisev töö 12. kl. õpiku § 1 ja 3 põhjal 1) Millal valitses sümbolism? 1860. ja 1870. aastatel 2) Milline on sümbolismi väljakujunemise ajalooline ja ideoloogiline taust? Prantsuse sümbolism oli suurelt jaolt reaktsioon naturalismile ja realismile, mis püüdsid haarata tegelikkus selle üksikasjades. Reaktsioonina hakati tähelepanu pöörama spirituaalsusele, kujutlusvõimele ja unenägudele. Sellest saigi sümbolism alguse. Mõned kirjanikud, nagu näiteks Joris-Karl Huysmans, alustasid naturalistidena, kuid hakkasid liikuma sümbolismi poole. Huysmansi puhul kaasnes see suundus huvi tekkimisega religiooni ja spirituaalsuse vastu. 3) Milliseid teemasid käsitlesid sümbolistid?
palee rõdu. Juugend Tunnusjooned Vahendite hulk, mille abil juugend end avaldas, oli sama mitmekesine kui sellesse haaratud isiksuste arv. On raske, kui mitte võimatu, anda lihtsat juugendstiili definitsiooni. Siiski on võimalik välja tuua mõned põhjapanevad iseloomujooned, kui arvestada probleeme, millega nii maali- kui ka dekoratiivsed kunstnikud kokku puutusid ning nende esitatud lahendusi. Sümbolism maalikunstis oli enamasti reaktsioon realismile ja naturalismile, mis olid valitsenud kunstis XIX sajandil. Isegi avangardsed impressionistid olid osa sellest traditsioonist. Mõjustatuna sümbolistlikest poeetidest, kes heli, rütmi ja sõnaliste kujundite abil tahtsid äratada emotsionaalset vastukaja ja kujundada mõtteid, tahtsid ka sümbolistlikud maalikunstnikud minna teisele poole realismi ning rõhutada oma töödes kujutelmade müstilisust ja kahetähenduslikkust. Redon kritiseeris impressioniste, et nad ei olnud tõstnud
tulekut. Lõppudelõpuks naturalistlik teooria oli kitsas vaatas kitsalt inimesela. Kõike ei saa pärilikkusega ka seletada. Teater taipas, et naturalismis on iva, mis võib köita publiku tähelepanu midagi kommertslikku. Teater tõttas seda ära kasutama. Tegi seda nii nagu tema aru sai. Lõpuks jäi ikkagi Zola lavale alla. Ta oli avanud tee Andre Antoine'le rezissöörile, kes suutis naturalismile anda uue teatri Theatre Libre. Vastukaaluks naturalismile tekib sümbolism. Naturalistid nägid kõike kainelt, sümbolistid üritasid reaalsust muuta, tõsta tegelikkust kõrgemale tasandile. Anda maailmale tagasi müstika, et kõik oleks salapärane. 3) Antinaturalism Saksamaal Oluline antinaturalistlik liikumine. Sümbolism ja antinaturalism olid pea samal ajal kui realism, olid uuenduslikud kõik. Naturalism lõi läbi suht hilja Saksas. 1891 kirjutas Hermann Bahr essee "naturalismi ületamine" teistsugune kujutamine, mitte tõepära
vastandina on tema teadlase ja müstiku loomus. Ta käsitles moderniseeritud antiikses vormis käsitletud rahvaballaadide-aineid, kuid langes hiljem india peenendunud, pasiivse müstika tõlgitsemisse (romaan ,,Palverändaja Kamanita" 1906). Ta lõi suuri ajaloolisi romaane ,,Kuldne oks" 1917 ja Lutheri aega käsitleva ,,Jumala sõbra" 1916. Kõige tähelepandavam on tema käsitluselt realistlik, meeleolult aga müstiline miljööromaan ,,Tuuleveski" 1896. Kui 1870-ndad aastad Taanis kuulusid naturalismile, siis 1880ndad impressionismile ja 1890ndad individualismile. Impressionism on Taanile üldse omane olnud. Impressionismi teadlik esindaja Taanis on kirjanik Hermann Bang (1857-1912). Tema romaanid käsitlevad enamasti vanade, lõpulekalduvate suguvõsade ja neist võrsunud eluväsinud kaotunnustega märgitud inimeste olemasolu kurbloolisust peene, haiglase, põgusa psühholoogilise realismiga. Impressionism ei ole vastuolus realismiga, vaid selle stiililine edasiarendus
kolmandaks suureks hiilgeajaks Ibsenlik draamakäsitlus - teatrikunst peab teenima rahvuslikke ideid - teater võiks olla probleemide tõstataja, ideede edastaja, mitte pelk meelelahutus - inimese ja ühiskonna vaheliste pingeliste suhete teema - tegelaste käitumist juhivad minevikus tehtud teod - sõnakesksus, tegevuse staatilisus Vene sümbolistlik luule - tekkis 19.sajandi viimasel veerandil Prantsusmaal - vastukaaluks realismile ja naturalismile - sooviti luua nö puhast luulet, mis oleks vaba igasugustest seostest argimaailmaga - püüti avastada kõrgemat ideemaailma, seda tehti sümbolite (võrdkujude) abil Aleksandr Blok (1880 – 1921) Luuletajatee algus - sündis mitmekülgselt haritud aadliperekonnas - kasvas vanavanemate juures - kasvades oli soodne keskkond, ning nende mõis inspireeris Bloki luuletajana, oli turvalise kodu sümboliks
ümber romaani. Punase ja musta eeskujuks on ajaleheartikkel, kus juttu sellest, kus noormees anti kohtu alla, sest ta oli oma naist tulistanud. Sellest arendab S ,,Punase ja musta" süzee. ,,Kas väike inimene on võimeline tõusma kõrgele kohale ühiskonnas ilma patustamata? Kas saab jääda eetiliselt puhtaks?" Vastus: ei saa. Vaatleb madalast soost inimest. Kas tal on soovi korral võimalust maailmas esile tõusta? Väike eelmäng ka naturalismile. Tegelane Julienne, vaatleb tema karjääri algusest traagilise lõpuni. Viletsast perekonnast noormees, kes on aga nägus ja andekas. Läbib esimese etapi hästi, hakkab silma kohalikule vaimulikule, õpib kiiresti. Vaimulik soovib, et noormees valiks sama kutse. Julienne alustab oma teed, liikudes oma keskkonnast väljast, nõmedate vendade ja isa seltskonnast ära. Temast saab kohaliku maa-aadliku perekonna guvernöör(koduõpetaja). Ühiskond jagatakse hierarhiateks: alamkiht,
Hilisemalt lisandus portreedesse rohkem väärikust (näiteks autoportree, mis sarnaneb Tiziani maalile "Ariosto"). Oma viimastel autoportreedel kujutab Rembrandt ennast aga rahulikus poosis, kuid endiselt väga elavate värvidega Piibel kui raamat minevikust, olevikust ja tulevikust. Kogu elu jooksul nõudis tõde taga aktides, zanrimaalis, piiblistseenides ja portreedes. Oskus seostada naruralismi ja peenelt kavandatud majesteetlikke kompositsioone. Tema naturalismile oli tasakaaluks, isegi teadlikuks kontrastiks, rõõm riietada oma inimesed maalilistesse või romantilistesse kostüümidesse või kirjutada neid kaksikrollis nii, et eepiline tegelaskuju, pühak või ajalooline figuur on samuti äratuntav portree. 14. Hollandi kunst 17.saj Hollandi kunst on läbinisti realistlik. Kõige suuremad saavutused MAALIKUNSTIS. Eeskuju ei võetud antiikkunstist. Vähe toretsevat ja elegantset joont. Kunstis VÕRDSUSE ideed, SIIRAD usuteemad. Ei idealiseeritud
moraalitunde solvamise tõttu. B ,,kunstnik" on üksi vaimupimeduse ja tehnilise progressi poolt määratud maailmas. Kunstniku elu juhivad loovusest ja vaimsusest tulenevad pinged. Lahendust pingetele otsib kunstnik veini, oopiumi ja hasisi toel surmas. Sümbolism on kunstivool, mis sündis 1880 ndatel Prantsusmaal ja Belgias. Sai alguse luulest, levis edasi maalikunsti, skulptuuri, proosasse, näitekirjandusse ja muusikase. Prantsuse sümbolism oli suurelt jaolt reaktsioon naturalismile ja realismile. Hakati tähelepanu pöörama spirituaalsusele, kujutlusvõimele ja unenägudele. Sümbolism kirjanduses sai tõuke B luulekogult ,,Kurjad lilled". Sümbolism kunstis oli mõjutatud ka gooti romaanist ja romantismi tumedamatest külgedest. Sümbolism ei olnud hoogne ega mässuline, vaid staatiline. Paljud troobid ja kujundid on mõjutatud või pärinevad B poolt tõlgitud E.A Poe teostest. Prantsuse sümbolism. Minisõnastik.
sajandil aktuaalseks muutunud nn literatuurooperile. “Pelléas ja Mélisande” Tegelased: Melisande Golaud Pelléas Arkel Debussy ooperi “Pelléas ja Mélisande” loomistausta iseloomustab kaks tegurit: 1) ooperilibreto kriis prantsuse muusikateatris 2) sümbolism prantsuse ja belgia kirjanduses ning eriti sõnateatris. (Sümbolism oli suund 19. sajandi lõpukümnendite kirjanduses, kujutavas kunstis ja teatris, mis tekkis vastureaktsioonina realismile ja naturalismile ja milles sümbolite abil vihjatakse maailmale, mis eksisteerib nähtava maailma taga ning mida me ei peagi lõpuni mõistma.) 19. sajandi teisel poolel olid prantsuse ooperilibretode (grand opéra ja opera comique´i) algselt uuenduslikud nõuded muutunud tardunud skeemideks, mille järgi valmistati järjest uusi libretosid, nii et võis rääkida “libretotööstusest”. Üldse oli lõhe kõrgkirjanduse ja tarbekirjanduse vahel Prantsusmaal tollal suurem kui mujal. Kõrgkirjandus: 19
inseneerinud oma romaane ise, tahtis säilitada õiguse võtta sõna pärast lavastuse lavale tulekut. Lõppudelõpuks naturalistlik teooria oli kitsas vaatas kitsalt inimesele. Kõike ei saa pärilikkusega ka seletada. Teater taipas, et naturalismis on iva, mis võib köita publiku tähelepanu midagi kommertslikku. Teater tõttas seda ära kasutama. Tegi seda nii nagu tema aru sai. Lõpuks jäi ikkagi Zola lavale alla. Ta oli avanud tee Andre Antoine'le rezissöörile, kes suutis naturalismile anda uue teatri stampidest vaba (lavastajateatri teema, sellest üle ei lähe). Vastukaaluks naturalismile tekib sümbolism. Naturalistid nägid kõike kainelt, sümbolistid üritasid reaalsust muuta, tõsta tegelikkust kõrgemale tasandile. Anda maailmale tagasi müstika, et kõik oleks salapärane. Eitasid inimese sõltumist elukeskkonnast. Eitasid üldse olemise materjalistlikku külge. Nende jaoks oli maailm üleni vaimne. Väitsid, et materjaalne on tõelise maailma peegelduse vari
Ajaluule pinnalt kujuneb uus rühmitus ,,Tarapita" (Adson, Alle, Barbarus, Kivikas, Kärner, Semper, Suits, Tassa, Tuglas, Under), mille ühisväljaandeks oli Tuglase toimetatud ajakiri, mida ilmus 7 numbrit. Nimi tuleneb eestlaste muistselt sõjajumalalt ,,Tara". Neile heideti ette isamaalise meelsuse puudumist ning suisa kommunistlike ideede pooldamist. Ajaluule kerkis esile, kuna tundelüürikast tüdineti. Stiilivõtetelt võeti eeskuju saksa ekspressionismist, mis vastandus realismile ja naturalismile. Stiili eesmärk on väljendada autori kujutlusi ja ideid jõulise kujundite kaudu. Väga palju oli analüüsivat mõtteloomingut. Sõja, hukatuse ja ülekohtu kütkes maailma kujutati äärmiselt võigastest toonides, otsiti pääsu uude ja paremasse maailma. 14. PILET A. PUSKINI ELU JA LOOMING , ,,JEVGENI ONEGIN" EESTI KIRJANDUSE LÄTTEIL (KROONIKAIST KUNI K. J. PETERSONINI Aleksandr Puskin (1799-1837) sündis Moskvas haritud aadlike perekonda, väga kõrget
(`nauding'). Hedonism põhjendab nautlemist filosoofiliselt. Õnne saavutamiseks tuleb nautida, aga säilitada mõistus. Hea (moraalselt nauditav) ja halva (mittenauditav) kriteeriumiks on nauding. Hedonismile rajas Aristippos tunnetusteooria e. sensualismi. Selle kohaselt on tõe peamine allikas inimmeeled. Mõistus põhjustab eksitusi. Looduste 35 teaduslikust uurimisest tuleks loobuda (vastand naturalismile) Rikkus on vahend elu mugavamaks muutmiseks, kuid selle kogumine ei tohiks olla eesmärk omaette. Aristippos elas IV-III saj. e. Kr., kürenaikude kk mandus, sünnitades süngema koolkonna. Hegesias elas III saj. e. Kr. Oli algul kürenaiku, hiljem leidis, et elu on suur kannatus, millest välja viib vaid üks suur nauding enesetapp. Paljud noored tapsid end selle õpetuse mõjul. H. ise suri loomulikku surma. 2 . k üüni k ud Kk püsis elujõulisena kristluse võidukäiguni IV saj. p. Kr
Arvustustes heideti neile ette isamaalise meelsuse puudumist ja isegi kommunistlike ideede pooldamist. Tähtsus: ajaluule pööras tähelepanu üksikisikult kogu rahvale, sotsiaalsetele probleemidele. 20'22: valdavax oli ajaluule (Alle, Barbarus, Under, Semper, Visnapuu, Adson), sellex andis põhjust küllastumus "Siuru" indiviidikesksest tundelüürikast. Oluline oli tutvumine saxa expressionismiga, mille stiilivõtteid hakati kasutama. Expr. vastandub realismile ja naturalismile, mis taotlesid elu tõepärast või jäljendatavat kujutamist, ja impressionismile, mis fixeeris eelistatavalt muljeid. Expr.eesmärk on väljendada autori kujutlusi ja ideid jõuliste, sageli abstaheeritud kujundite kaudu, mis andsid tegelikkusest sageli deformeeritud pildi. See põhjustas täispöörde poeetide hoiakus ja luule üldilmes. Meelerõõmude asemel tuli mõttelüürika ja kõrgendatud vaimsuse kuulutus,
Tähtsus: ajaluule pööras tähelepanu üksikisikult kogu rahvale, sotsiaalsetele probleemidele. 20-'22: valdavax oli ajaluule (Alle, Barbarus, Under, Semper, Visnapuu, Adson), sellex andis põhjust küllastumus "Siuru" indiviidikesksest tundelüürikast. Oluline oli tutvumine saxa 41 expressionismiga, mille stiilivõtteid hakati kasutama. Expr. vastandub realismile ja naturalismile, mis taotlesid elu tõepärast või jäljendatavat kujutamist, ja impressionismile, mis fixeeris eelistatavalt muljeid. Expr.eesmärk on väljendada autori kujutlusi ja ideid jõuliste, sageli abstaheeritud kujundite kaudu, mis andsid tegelikkusest sageli deformeeritud pildi. See põhjustas täispöörde poeetide hoiakus ja luule üldilmes. Meelerõõmude asemel tuli mõttelüürika ja kõrgendatud vaimsuse kuulutus, värvikad ja dekoratiivsed muljepildid vahetas välja retooriline
annaabi.ee 
