Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Närvisüsteem". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
retseptorid, meeleelund, kesknärvisüsteem, kõrvad, aulika, marit, vahendab, talitust, välismõju, limaskestas, haistmisretseptorid, maitsmisretseptorid, nägemisretseptorid, peaaju, ajutüvi, piklikaju, keskaju, vaheaju, väikeaju, suuraju, närvirakud, gliiarakudELUND KEHAOSA, MIS KOOSNEB KUDEDEST JA TÄIDAB ORGANISMIS KINDLAT FUNKTSIOONI. ELUNDKOND ÜHTSET ÜLESANNET TÄITEV ELUNDITE SÜSTEEM. KATTEELUNDKOND KAITSEB ORGANISMI EBASOODSATE KESKONNAMÕJUDE EEST. INIMESE VÄLISKATTEKS ON NAHK, MIS KOOSNEB EPITEEL- JA SIDEKOEST KOOS NÄRVIRAKKUDEGA. NAHK KAITSEB ALUMISI KUDESID VIGASTUSTE, VÕÕRKEHADE SISSETUNGI JA VEEKAO EEST, NAHAS OLEVAD RETSEPTORID VÕIMALDAVAD TAJUDA PUUTEÄRRITUSI NING KUUMA JA KÜLMA. HIGINÄÄRMETE ABIL OSALEB NAHK TERMOREGULATSIOONIS JA ERITAMISES, PIGMENDIRAKUD VÄHENDAVAD UV-KIIRGUSE KAHJULIKKU TOIMET. TUGIELUNDKOND VÕIMALDAB LIIKUDA JA SÄILITADA KINDEL ASEND. LIHASED ON KINNITUNUD SKELETILE, MIS KOOSNEB LUUKOEST JA MILLE KÜLGE KINNITUVAD KÕÕLUSTE ABIL VÖÖTLIHASED. SKELETIS ON KA KÕHRKUDET. SEEDEELUNDKOND LAGUNDAB TOITU
vastuvõtmine elundeid (moodustab 15-25% keha kogumassist). Organismi Nahk koosneb põhiliselt epiteel- ja sidekoest koos kaitsmine närvirakkudega. väliskeskkonnad Nahk kaitseb alumisi kudesid vigastuste, ebasoodsate võõrkehade sissetungimise ja veekao eest. mõjude eest Taktiilsed retseptorid võimaldavad tajuda puuteärritusi ja termoretseptorid sooja ning külma. Higinäärmete abil osaleb nahk termoregulatsioonis ja eritamises. Nahas asuvad pigmendirakud vähendavad UV-kiirguse kahjulikku toimet. Nahal elab normaalselt mitmeid mikroorganisme – seeni
NÄRVISÜSTEEM Referaat Juhendaja: Ene Takk Paide 2011 SISUKORD · Närvisüsteem...................................................................................................................3 · Kesknärvisüsteem (KNS) ...............................................................................................4 · Närvirakud ja närvid ......................................................................................................6 · Piirdenärvisüsteem (PNS) ja refleksid ...........................................................................7 · Autonoomne närvisüsteem .............................................................................................9
Inimese ning primitiivsete usside ajud on alguse saanud samast kohast. Selgroogsetel jookseb närvisüsteem mööda selgroogu, kuid putukatel ning rõngussidel, nagu näiteks vihmaussidel, on lihtsad organid, mis meenutavad algelist aju, aga need asuvad kõhus. Lülijalgsed - Lülijalgsete närvisüsteem on sarnaselt rõngusside omaga nöörredel-tüüpi, mis tähendab, et kaks kõhtmist närviketti on igas lülis omavahel närvijätketega ühendatud. Suurimad närvitängud asuvad peas ja rindmikulülides. Peas asuvad mitmed jäsemed, mis on kompimiselundiks (nt tundlad putukatel või kobijad ämblikulaadsetel). Peas asuvad ka silmad, mis võivad olenevalt rühmast olla kas üksikud täppsilmad või suured mosaiiksilmad. Et putukate rindmikulülide külge kinnituvad jäsemed või tiivad, on ka sealsed närvitängud teistest suuremad. KAHEPAIKSED - Kahepaiksete otsaju on muude aju osadega võrreldes suur ja jagunenud poolkeradeks, eesotsas läheb üle haistesagarateks, käitumise juh
3)KESKAJU · Reguleerib lihaste toonust · Edastab infot suurajust seljaajju. 4)VÄIKEAJU · Reguleerib lihaste tööd ja tasakaalu, liigutuste täpsust. 5)PIKLIKAJU · Reguleerib meie tahtele allumatute elundite tööd (kopsud, süda, sisenõrenäärmed) SELJAAJU · Asub selgrookanalis, mille moodustavad selgroolülide kaared · Kaal 34-38 g. · Koosneb hall- ja valgeainest · Väljub 31 paari seganärve Seljaaju ülesanded: · Vahendab infot organite ja peaaju vahel. · Juhib kaasasündinud käitumist tingimatuid reflekse, mis aitavad kiiresti reageerida hädas. PIIRDENÄRVISÜSTEEM Piirdenärvisüsteem koosneb närvidest, mis ühendavad organeid kesknärvisüsteemiga. Nendeks närvideks on: 1) Aferentsed e. tooma-närvikiud e. tundenärvikiud (juhivad närviimpulsse organitest pea- ja seljaajusse. 2) Eferentsed e. viima-närvikiud e. liigutusnärvikiud (juhivad närviimpulsse kesknärvisüsteemist elunditesse)
kehakaalust. kinnituvad kõõluste abil · Nahk koosneb põhiliselt epiteel- vöötlihased. ja sidekoest koos · Luustik koos lihastega närvirakkudega. moodustab u poole inimese · Nahas asuvad taktiilsed kehakaalust. retseptorid võimaldavad tajuda puuteärritusi ning termoretseptorid kuuma ja külma. Hingamiselundkond · Varsutab organismi hapnikuga. Seedeelundkond · Tagab gaasivahetuse, mis on edasikandmises mõne organismi oluline eluegevuseks vajalike liikumisel. rasvade, süsivesikute, valkde jt ainete oksüdeerimisel. Erituselundkond
hormoonide transpordis; organismi soojusregulatsioonis; jõu edasikandmises mõne organi liikumisel. Vereringe kaudu toimib ka immuunsüsteem. Erituselundkond eemaldab kehast mittevajalikke aineid. Protsess, mille käigus eemaldatakse kehast ainevahetuse käigus tekkivad jääkproduktid, soolade ja vee liig ning kehavõõrad ained. Moodustavad: neerud, kusejuhad, kusepõis ja kusiti. Osalevad lisaks ka kopsud ja nahk. Närvisüsteem (peaaju, meeleelund, seljaaju, närvid) koos meeleelunditega vahendab ja töötleb informatsiooni. Vahendab informatsiooni väliskeskkonnast, töötleb ja salvestab saadud infot,seob ja kooskõlastab kõigi teiste elundkondade tööd ning reguleerib organismi talitust vastavalt elukeskkonnast toimuvatele muutustele. Kesknärvisüsteem- pea ja seljaaju -toimub info töötlemine. Piirdenärvisüsteem- närvirakkudega ühinenud dendriidid ja neuriidid.(nim. Närvideks) Meeleelundite abil saame infot väliskeskonna kohta
luukude jäik sidekude, mis moodustab tugistruktuure meeleelund spetsiifiliste retseptorite kogum, mis muudab väliskeskkonnast saadud ärrituse närviimpulssideks neuriit e. akson närviraku pikem jätke, mis saadab närviimplusid edasi teistele rakkudele neuron närvirakk; neuronit iseloomustavad pikad jätked närvikude kude, mis suudab vastu võtta ärritusi, neid töödelda, erutust edasi kanda ja salvestada närvisüsteem elundkond, mis vahendab ja töötleb informatsiooni ning reguleerib organismi talitlust piirdenärvisüsteem närvirakkude kimpudesse ühinenud neuriidid ehk närvid, mis ühendavad kesknärvisüsteemi kõigi keha piirkondadega rasvkude sidekoeliik, mille moodustavad rasvaga täidetud rakud ringeelundkond elundkond, mis transpordib kehas aineid; süda, vere- ja lümfisooned ripsepiteel epiteelkoeliik, mille pinnal asuvad ripsmed
Karvrakkude mehaaniline ärritus transformeeritakse närviimpulssideks, mis suunduvad mööda kuulmis- ehk teonärvi aju silla kuulmistuumadesse, sealt aga edasi suuraju oimusagara koorde, kus paikneb kuulmiskeskus. 176. Kuulmisanalüsaatori osad, talitluse üldpõhimõte: Sisekõrva elundi retseptoorsed rakud → teonärv (kuulmisnärv) → sild → väikeaju ja seljaaju motoneuronid. 177. Tasakaaluanalüsaatori paiknemine, osad, talitluse üldpõhimõte: Tsakaalu retseptorid paiknevad sisekõrvas, esikus poolringkanalite laienenud osades. Nemad võtavad vastu erutusi pea asendi liikumisest. Registreerib ringliikumist. Ampullide ja ümar- ning ovaalkotikeste sisepinnal on piirkonnad, kus paiknevad tasakaalu retseptoorsed rakud. Harjad ja tähnid sisaldavad retseptoorseid karvarakke ja tugirakke. Keha liikumise suuna ja kiiruse muutumine põhjustab nii harjadel zeleetaolise aine kui ka tähnidel
närvisüsteemiga reguleerivad organimsmi ainevahetust. Neid transporditakse vere kaudu ja lagundataks Sisenõrenäärmed - näärmed, mis sünteesivad hormoone ja millel puuduvad juhad. Kõik sisenõrenäärmed eritavad hormoonid otse verre, kuna neil puuduvad juhad. Veri kannab hormoonid erinevate kudede ja elunditeni, mille talitlust ad mõjutavad. Ajuripats e. Hüpofüüs Kõige tähtsam sisenõrenääre, mis juhib teiste hormoone sünteesivate näärmete talitust. Kilpnääre inimese kõige suurem sisenõrenääre, mis paikneb kaelal kõri ees ja külgedel. Tema hormoonid mõjutavad erutusprotsesside tugevust närvisüsteemis ning ainevahetuse kiirust. Kõrvakilpnäärmed inimese kõige väiksemad näärmed, nende hormoonid reguleerivad kaltsiumi ja fosfori ainevhetust. Neerupealised toodavad adrenaliini, viimased erituvad verre nt. Hirmu, viha, ehmatuse või positiivsee emotsioonide korral.
Preganglionaarsed ja postganglionaarsed närvikiud. Elundite troofiline ja funktsionaalne innervatsioon. Sümpaatilise närvisüsteemi põhilised funktsioonid. Parasümpaatilise närvisüsteemi põhilised funktsioonid. Meelelundite talitlus. Meeleelundid kui sensoorsed süsteemid (analüsaatorid). Nägemis-, kuulmis-, haistmis-, maitsmis- ja tasakaaluanalüsaatorite ehitus ja toimimine. Igale nimetatud meeleelundile spetsiifilised ärritajad ja neid vastu võtvad retseptorid. Nahk kui meie keha suurim meeleelund. Suuraju poolkerade koore spetsiifiliste piirkondade osa aistingute tekkes. 2 Närvisüsteemi talitlus 1 Närvisüsteemi üldine ülesehitus ja eri osade peamised ülesanded. Kesknärvisüsteem: pea- ja seljaaju. (2.1.1) KNS : pea- ja seljaaju. NS-i peamised funktsioonid on: •Org erinevate osade talitluse kordineerimine ja liitmine üheks tervikuks •Väliskesk adekvaatne peegeldamine ning org kui terviku talitluse ja käitumise
4. Vereringe elundkond ringelundkond 1. Funktsioonid 2. Südame töö regulatsioon 3. Veresuhkru sisalduse kontroll 4. Maks ja selle ül 3. Kordamine 4. Seedeelundkond 1. Seedeelundkonna funktsioonid 2. Erituselundkond ja veebilanss 1. Neerude töö 2. Esmasuriin 3. Vere mahu reguleerimine 4. Inimese keha veesisaldus 5. Vee saamine 5. Meeleelundid 1. Funktsioon 1. Silmad 2. Kõrvad 3. Nina 4. Keel 5. Nahk 6. Sigimiselundid 1. Katteelundkond 1. Naha ehitus 2. Naha funktsioonid: 3. Termoregulatsioon 4. Soojusbilanss 2. Kriitilised temperatuurid: 3. Tugi ja liikumiselundkond 1. Funktsioonid 4. Vananemine 7. Kordamine 8. Närvisüsteem 1. Piirdenärvisüsteem 2. Närvisüsteemi funktsioonid 1. Sünapsid 2. Erutus ja pidurdus sünapsid 3
kolvikesed → nägemisnärv → suuraju poolkerade kuklasagara koore nägemispiirkond 72. Kõrva ehitus: väils, kesk ja sisekõrv: helikotreema Esikuastmik Teojuha Trummiastmik 73.Kuulmisanalüsaatori osad, info kulg- Sisekõrva retseptoorsed rakud → teonärv (kuulmisnärv)→ suuraju poolekera oimusagara koor. 74. Tasakaaluanalüsaatori paiknemine, osad, talitluse üldpõhimõte: Tasakaalu retseptorid paiknevad sisekõrva esikus, võtavad vastu erutusi pea asendi liikumisest. Tasakaaluretseptorid kotikestes ja ampullides→esiknärv/tasakaalunärv→väikeaju ja seljaaju motoneuronid zeleekuppel Tasakaalunärv 75.Haistmisanalüsaator- Haistmispiirkonna retseptoorsete rakkude tsentraalsed jätked
kontraktsioon, mis toimub tänu müofibrillidele, lihaskude jaguneb kaheks: silelihaskude ja vöötlihakude: jaguneb skeletilihased ja südamelihased; epiteelkude, ülesandeks on kaitsta organismi. Elundkonnad: katteelundkond- kaitseb keskkonna mõjude eest. Katteelundkonna ülesanne on välisärrituste vastuvõtmine ja organismi kaitsmine väliskeskkonna ebasoodsate mõjude eest. Inimese väliskatteks on nahk. Nahk koosneb põhiliselt epiteel-ja sidekudedest. Nahas asuvad taktiilised retseptorid võimaldavad tajuda puuteärritusi ning termoretseptorid kuuma ja külma. Inimese nahk kaitseb alumisi kudesid vigastuste, võõrkehade sissetungi ja veekao eest. Tugielundkond võimaldab liikuda: tugielundkond koosneb lihastest ja skeletist, mis tagavad meile liikumisvõime ja keha kindla asendi säilitamise. Skeleti ülesanne on üleval hoida lihasedud. Seedeelundkond: selle moodustavad seedekanal, seedenäärmed. Seedekanal algab
jätked. Närv koosneb sidekoega ümbritsetud närvikiudude kimpudest. Närvi liigid: sensoorsed ehk tundenärvid (nägemine, haistmine), motoorsed ehk liigutajad närvid (liigutuse esilekutsumine silmaliigutajanärv) ja seganärvid (sisaldavad mõlemaid kiude, on inimkehas valdavaks). 106. Selgitada mõisted: retseptor, sünaps, neuromuskulaarne sünaps, neuromotoorne ühik, refleks, refleksikaar: · Retseptorid aferentsete närvirakkude dendriitide lõpmed, mis asetsevad meeleelundites, nahas, lihastes, siseorganites jm ning võtavad vastu ärritusi nii sise- kui ka väliskeskkonnast. · Sünaps kahe neuroni vahel olev kontakti paik. · Neuromuskulaarne sünaps ehk motoorne lõpp-plaat motoorne närvilõpe vöötlihases. · Neuromotoorne ühik motoneuron koos tema poolt innerveeritavate lihaskiududega
hargnevad närvilõpmed, mille harud tungivad epidermise basaalsesse ossa, rohkem kui soojasensorid 3-10 korda. Soojaretseptorid tundlikud temperatuuril 25-45 C° Valuretseptorid alla 10 C° ja üle 45 C° Sensorite erutumise mehhanismi seostatakse nende ainevahetuse intensiivsuse muutustega temperatuuri mõjul. Temperatuuri muutus 10 kraadi muudab reaktsioonide kiirust. 22. Nägemismeel. Silma ehitus. Nägemisteravus. Silma võrkkest ja tema retseptorid. Biokeemilised protsessid kolvikestes ja kepikestes. Nägemisinformatsiooni vahendavad juhteteed. Nägemiskeskused ajukoores. Nägemismeeleelundiks on silm, mille valgustundlikud sensorid kepikesed ja kolvikesed asuvad võrkkestas. Silma optiline süsteem tagab fokuseerumise võrkkestale, kus tekib vähendatud ümberpööratud kujutis. Sensorirakkudes (kepikestes ja kolvikestes) valguse toimel tekkinud sensoripotentsiaalid kuysuvad
NS NÄRVISÜSTEEM SYSTEMA NERVOSUM Mõisted neuron - närvirakk koos oma jätketega dendriit - närviraku jätke, mida mööda juhitakse erutust närviraku suunas; kas lühike ja puuvõrataoliselt hargnev või niitjas akson - närviraku jätke, mis juhib närviimpulsse närvirakust kas teise närvirakku, moodustades sünapsi või efektoorse lõppelundi kaudu lõppelundisse (näit. lihasesse) retseptor - ärritust vastuvõttev organ närviimpulss - närvikiududes leviv erutus, mis kulgeb aksonilt dendriidile refleks - vastusreaktsioon ärritusele, mis tekib KNS-i vahendusel refleksikaar - tee (neuronite ahel), mida mööda erutus refleksi puhul levib närvikiud - pikk närviraku jätke; koosneb kesksest telgsilindrist ja seda ümbritsevast neurilemmist innerveerima s.o. närvidega varustama aferentne e. sensoorne (tooma)närv
organismi ja väliskeskkonna vahel ● on teadlik ja tahtlik NS ● tsentraalseks osaks on peaalju ja seljaaju perifeerseks peaajunärvid ja seljaajunärvid Somaatilise NS ülesanne: ● skeletti kaitsvate kudede, nahaaluse kohe, peapiirkonna meeleelundite innervatsioon - see osa NS-st on teadlik ja tahtele alluv SELJAAJU MEDULLA SPINALIS Seljaaju funktsioon: 1) vahendab juhteteede kaudu informatsiooni peaaju ja ülejäänud keha vahel 2) juhib lihtsamaid kaasasündinud reflekse, mis ei vaja kõrgematee ajuosade osavõttu ● paikneb lülisambakanalis, koos teda katvate kestadega - u 1cm jämedune (ebaühtlane jämedus), u 45 cm pikkune ja u 30g raskune väätjas moodustis - keskel tsentraalkanal - kraniaalselt läheb üle piklikuks ajuks (suure kuklamulgu kaudu) - kaudaalne ots asub L1-L2 kõrgusel ja lõpeb ajukoonusega
Inneveerib siseelundeid ja veresooni. Seljaaju vedelik pääseb vatsakestesse. 2. Erutuse ülekanne närvisüsteemis. Sünapsi ehitus ja omadused. Mediaatorid Sünaps on moodustis, mille abil toimub erutuse ülekanne ühelt närvilt teisele või närvi innerveeritavale elundile. Kaks osa: presünaptiline ja postsünaptiline. Presünaptilisel osal eristatakse presünaptilist membraani. Postsünaptilisel postsünaptiline membraan. Postsünaptilisel membraanil paiknevad retseptorid. Presünaptilisel paiknevad põiekesed e vesiiklid. Erutuse ülekanne toimub järgmiselt: Erutus jõuab piki närvikiudu presünapsisse ja vabastab põekestest mediaatorid. Mediaator täidab sünapsi pilu ja puutub kokku postsünaptilise membraanil olevate retseptoritega ja tekitab neis erutuse, mis kantaksee üle sünapsi postsünaptilisse ossa. Meditaatoreid on erinevaid. Enamlevinud atsetüülkoliin(ACH) ja noradrenaliin. Serotoniin ülekandeaineks skeletilihastele
* Liigutustegevuse juhtimise ülesanded : 1. Kirjeldage kuidas liigub info tahtlikuks põlveliigese sirutamiseks. kortikaalne tasand 2. Kirjeldage kuidas liigub info automaatseks küünarliigese painutamiseks heegeldamine, kudumine, subkortikaalne(mittetahtlik) tasand. Tagasiside ülanevate juhteteede kaudu, taga 1. Millist teed mööda liigub info sõrmedest kuuma eseme katsumisel hakkame sõrmedest peale, õlavarrepõimiku retseptorid, jõuab seljaajju, (seljaaju närvi 4 alumist sensoorset kiud) liigub seljaajju), liigub valgeaine tagumisse vääti, jõuab seljaajust peaaju posttsentraalvagusse. 2. Millist teed mööda liigub info varvastest kontrollima basseini vee temperatuuri tuleb ristluupõimikusse, ristluu segmentidesse(+ 1 nimme), liigub mööda valgeainevääte - kulgevad alt üles peaaju posttsentraalkääru. Posttsentraalkäär võtab vastu tundmuse. (otsus kas külm või soe, keeruline kust tuleb)
· täidetud õhuga · ümbritseb verekapillaaride võrk · efektiivse gaasivahetuse tagamine HINGAMINE · juhib peaajus asuv närvikeskus hingamiskeskus · sissehingamisel rinnaõõne ruumala suureneb, õhk liigub kopsudesse · väljahingamisel rinnaõõne ruumala väheneb, õhk surutakse kopsudest välja 6. NÄRVISÜSTEEM. NEURON NÄRVISÜSTEEM · juhib ja reguleerib inimorganismi kõigi elundite talitust · jaotub kaheks: a) kesknärvisüsteem peaaju ja seljaaju b) piirdenärvisüsteem PEAAJU · suuraju olulisim osa on suuraju välispinda kattev ajukoor, juhib inimese kehalist ja vaimset tegevust · väikeaju kooskõlastab erinevaid liigutusi · keskaju lihaste pingeseisund · vaheaju ainevahetus, paljunemine, eritamine, keha temperatuuri reguleerimine · piklikaju ühendab peaaju seljaajuga, hingamine ja südametegevus SELJAAJU
6) Jõu edasikandmises mõne organi liikumisel. 7) Vereringe kaudu toimib ka immuunsussüsteem. · E r i t u s e l u n d k o n d eemaldab kehast mittevajalikke ained. Eritamine on protsess, mille käigus eemaldatakse kehast ainevahetuse käigus tekkivad jääkproduktid, soolade ja vee liig ning organismi sattunud kehavõõrad ained. · N ä r v i s ü s t e e m koos meeleelunditega vahendab ja töötleb infot. Närvisüsteem vahetab infot väliskeskkonnast, töötleb ja salvestab saadud info, seob ja kooskõlastab kõigi teiste elundkondade tööd ning reguleerib organismi talitlust vastavalt elukeskkonnas toimuvatele muutustele. Kesknärvisüsteem pea- ja seljaajus toimub info töötlemine. Piirdenärvisüsteemi moodustavad närvirakkude kimpudesse ühinenud dendriidid ja neuriidid
SEEDEKANAL Suu · Hambad peenestavad toidu · Keel segab ja maitseb · Sülg niisutab, ensüüm amülaasi toimel hakkavad lõhustuma süsivesikud N Neel · Lahknevad toidu ja õhu teed Söögitoru · Toit liigub makku · Erituv lima soodustab toidu liikumist Magu · Toit püsib maos umbes 3-4 tundi · Mahutab 1-3 liitrit · Mao seinte lihased segavad toidumassi · Mao limaskestas toodetav soolhape hävitab baktereid · Ensüüm pepsiini toimel hakkavad lõhustuma valgud Maohaavandite põhjused 8 Bakterid nt Helica Alkohol lõhub mao seinu Stress Ebatervislik toitumine (harv) Põletikuvastased ravimid nt antibiootikumid häirivad mao normaalset
presünaptilises närvilõpmes ja seostub retseptoritega postsünaptiliselneuronil). Endokriinne mõju hormoon on veres lahustunud ja seondub sihtrakkudele Parakriinne mõju hormoon toimib lokaalselt läheduses olevatele rakkudele Autokriinne mõju hormoon toimib samale rakule, mis seda tootis 3. Autonoomse närvisüsteemi (ANS) määratlus ja üldiseloomustus. ANS-i sümpaatiline ja parasümpaatiline osa: anatoomiline struktuur, neuromediaatorid ja retseptorid, toime sihtorganitele. Soole närvisüsteem. Autonoomne närvisüsteem reguleerib silelihaste, südamelihase, kopsude ja mõningate näärmete tööd. Autonoomne närvisüsteem ei ole üldiselt inimese tahtliku kontrolli all. ANS jaguneb sümpaatiliseks ja parasümpaatiliseks närvisüsteemiks. Sümpaatilise närvisüsteemi ülesanne on valmistada organism ette tegutsemiseks, parasümpaatiline loob sobiva olukorra energia kokkuhoidmiseks
presünaptilises närvilõpmes ja seostub retseptoritega postsünaptiliselneuronil). Endokriinne mõju hormoon on veres lahustunud ja seondub sihtrakkudele Parakriinne mõju hormoon toimib lokaalselt läheduses olevatele rakkudele Autokriinne mõju hormoon toimib samale rakule, mis seda tootis 3. Autonoomse närvisüsteemi (ANS) määratlus ja üldiseloomustus. ANS-i sümpaatiline ja parasümpaatiline osa: anatoomiline struktuur, neuromediaatorid ja retseptorid, toime sihtorganitele. Soole närvisüsteem. Autonoomne närvisüsteem reguleerib silelihaste, südamelihase, kopsude ja mõningate näärmete tööd. Autonoomne närvisüsteem ei ole üldiselt inimese tahtliku kontrolli all. ANS jaguneb sümpaatiliseks ja parasümpaatiliseks närvisüsteemiks. Sümpaatilise närvisüsteemi ülesanne on valmistada organism ette tegutsemiseks, parasümpaatiline loob sobiva olukorra energia kokkuhoidmiseks
elundkonna hulgas. Närvisüsteem on keerukas, kõrge organiseerituse tasemega võrgustik miljarditest närvirakkudest ja samast hulgast gliiarakkudest. See toimib elektriliste impulsside keha ühest osast teise juhtimise printsiibil. Närvisüsteemi moodustavad struktuurid: · Peaaju + 12 paari kraniaalnärve · Seljaaju + 31 paari spinaalnärve · Ganglionid väljaspool pea- ja seljaaju · Seedimist reguleerivad enteerilised närvipõimikud · Sensoorsed retseptorid nahas, siseorganites ja väliskeskkonda jälgimas Enteeriline närvisüsteem Koosneb 100 miljonist närvirakust enteerilistes närvipõimikutes piki seedetrakti ning tegutseb suhteliselt sõltumatult nii autonoomsest kui kesknärvisüsteemist. Kommunikeerub kesknärvisüsteemiga sümpaatiliste ja parasümpaatiliste närvirakkude vahendusel. Enteerilise närvisüsteemi sensoorsed neuronid jälgivad seedetrakti keemilisi muutusi ja seedekulgla seinte venitavust
Kui kõhunääre toodab insuliini liiga vähe, siis tekib diabeet ehk suhkruhaigus. Keharakud ei saa suhkrut normaalselt kasutada ja see eritub uriiniga. Raviks süstitakse insuliini. Sugunäärmete hormoonid mõjutavad sootunnuste kujunemist ja sugurakkude arengut. Hormoonpreparaatide kasutamist soovitab arst. Sportlike saavutuste parandamiseks ei tohi hormoonpreparaate kasutada. Närvisüsteem Närvisüsteem koosneb 2 osast: kesknärvisüsteem ja piirdenärvisüsteem. Kesknärvisüsteem koosneb peaajust ja seljaajust ning juhib organismi elutegevust. Kesknärvisüsteem võtab meeleelundite kaudu vastu keskkonnast infot, analüüsib seda ja edastab närve mööda organismile vajalikku infot. Peaaju Kesknärvisüsteemi põhiosaks on koljus paiknev peaaju. Inimese aju kaalub umbes 1,4 kg. Aju koostises on palju vett, seetõttu on selle mass sültjas. Peaaju kaitsevad peale koljuluude veel ajukestad ja ajuvedelik. Peaaju koosneb hall- ja valgeainest
· Parameetrid võivad olla ruumiliselt eraldatud sellepärast regulatsioon üle terve organismi Rakkudevaheline kommunikatsioon füsioloogia kontekstis. · Autokriinne, parakriinne, endokriinne signalisatsioon · Elektrisignaalid (neuronid) · Lipofiilsed ja lipofoobsed signaalid · Ahelsignaalid-signaalikaskaadid 3. Autonoomse närvisüsteemi (ANS) määratlus ja üldiseloomustus. ANS-i sümpaatiline ja parasümpaatiline osa: anatoomiline struktuur, neuromediaatorid ja retseptorid,toime sihtorganitele. Soole närvisüsteem. Autonoomne ehk vegetatiivne närvisüsteem reguleerib ja koordineerib siseelundite talitlust. ANS kaudu juhitavad funktsioonid ei allu tahtele. ANS effektoriteks on südamelihas, silelihased ja näärmed. Sisekeskkonna stabiilsus sõltub suuresti ANS-st. ANS-l on 2 neuroniline ühendus kesknärvisüsteemi ja sihtorgani vahel. Sünapsid 1. ja 2. neuroni vahel paiknevad närvisõlmedes ehk ganglionides. Vegetatiivse närvisüsteemi keskuste
Postsünaptilise potentsiaali pikkus oleneb mediaatori eemaldamisest postsünaptilisest pilust. Mediaatori eemaldamine on erinevate mediaatorite jaoks erinev, osad (nt ACh) hüdrolüüsitakse sünaptilises pilus, teised (nt serotoniin) seotakse taas presünaptilises rakus ja kasutatakse hiljem uuesti. 3. Refleksi ja refleksikaare mõiste ja osad. Refleks on organismi vastus ärritusele. Selle kaudu närvisüsteem reguleerib org talitust. Refleks realiseerub mööda refleksikaart. See on tee mille erutus läbib vastuvõtvalt retseptorilt (sensorilt) kuni täidesaatva elundini. Refleks toimub teatud aja jooksul, seda 1 nim refleksiajaks. Erutuse ülekanne toimub kas närvilt närvile või närvilt erudeeritavale elundile. Olgu selleks lihas vms. erutuse ülekande kohta kutsutakse sünapsiks. Refleksikaar: Erutuse võtab vastu retseptor---aferentsed(sensoorsed)---keskus(KNS) levib
peensoolest verre ja kantakse laiali kudedesse ning maksa. Maksas muudetakse glükoos ja teised monosahhariidid süsivesikute varuaineks glükogeeniks. Glükogeeni kui süsivesikute varuainet säilitatakse maksas ja vähesel määral ka lihastes. Seedimine algab suus, kus toit peenestatakse ja segatakse süljega ning muudetakse neelatavaks. Sülge produtseerivad 3 paari suuri ning hulgaliselt suuõõne limaskestas asuvaid väikseid süljenäärmeid. Sülg on kergelt leeliseline vedelik, sisaldab enamuses vett ja 1-1,5% soolasid ning orgaanilist ainet. Ensüümidest on süljes süsivesikuid lõhutavat -amülaasi ning keelepära piirkonnas asuvatest Ebneri näärmetest pärinevat, lipiide lõhustuvat lingvaallipaasi. Süljes esinev limaaine mutsiin muudab toidupala libedamaks ja neelatavamks. Sülg hoiab suu limaskesta niiskena, mis on vajalik kõnelemisel. Süljehulk oleneb
Naissuguhormoonideks on östrogeenid ja progesteroon. 21. Kesknärvisüsteemi struktuur Koosneb peaajust ja seljaajust. Kesknärvisüsteemi põhiosaks on koljus paiknev peaaju , mis juhib ja kontrollib kogu organismi talitlust. Peaaju koosneb miljarditest närvirakkudest, mis moodustavad ajus erineva ülesandega piirkondi ja keskusi. Seljaaju on selgrookanalis paiknev nööri kujuline närvi - rakkude kogumik. Seljaajul on kaks tähtsat ülesannet : Esiteks vahendab ta informatsiooni peaaju ja ülejäänud keha vahel. Teiseks juhib seljaaju lihtsaid kaasasündinud käitumisi. 22. Erutuse ja pidurduse juhtimine närvikeskustes Erutuse juhtimine: närvikeskustes levib erutus ühes suunas, sensoriga ühenduses olevat efektorneuronile. Ühesuunaline on erutuse levik selletõttu, et sünnapsis antakse erutus edasi presünapsilt mediaatori vahendusel postsünapsimembraanile. Erutus võib
Eemaldab kehast aineid: · Ainevahetuse käigus tekkinud jääkprodukte Neerud, kusejuhad, kusepõis, Erituselundkond · Liigsed soolad ja vee kusiti · Kehavõõrad ained · Vahendab informatsiooni väliskeskkonnast · Töötleb ja salvestab informatsiooni Närvisüsteem Peaaju, seljaaju, närvid · Kooskõlastab kõigi teiste elundkondade tööd · Reguleerib organismi talitlust vastavalt elukesk toimuvatele muutustele
milles liigub töödeldav või transporditav sisaldis. N. neel, magu, sooled, kusejuha jne. 1. Katteelundkond Funktsioonid: Nahk (epiteelkude) katab ja kaitseb organismi mehaaniliste vigastuste, võõraste ainete, bakterite, viiruste ja veekao eest. Nahaalune raskude pehmendab lööke. Meeleelund – välisärrituste (rõhu-, kompe-, valu-, soojus- ja külmaärritus) vastuvõtmine. Erituselund – higi ja rasu. Nahk toodab pigmenti e melaniini, mis kaitseb UV eest. UV toimel sünteesib nahk D-vitamiini, mis tugevdab luustikku. Talitleb hingamiselundina. Termoregulatsioon – keskus on hüpotalamus, mis paikneb peaajus. Seal kontrollitakse pidevalt vere temperatuuri
annaabi.ee 
