Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Narkootikum (metadoon)". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
metadoon, uimasti, narkootikum, uljana, tabletid, juuakse, valgest, haigeks, sülje, kõhukrambid, valud, liigestes, kananahk, kehaliste, muredest, sõltlane, loobuda, vabaneda, suuremaid, silmaterad, hingamine, tujus, kõnehäired, väsinud, uimane, loid, pahur, olge, tervedPärnumaa Kutsehariduskeskus Kokk Lenne Lõiv Mürgid Referaat Juhendaja: Ly Kukk Pärnu 2009 Sisukord: 1)Ecstasy 2)Amfetamiin 3)Metamfetamiin 4)LSD 5)Seened 6)Ketamiin 7)Kanep 8)Heroiin 9)Moonivedelik 10)Fentanüül ehk valge hiinlane 11)Metadoon 12)Kokaiin 13)Crack 14)GHB 15)Poppers 16)Rahustid Ecstasy Tabletid, mis tunduvad kahjutud, kuid mille kasutamine võib kehvasti lõppeda. Kuidas veel kutsutakse? E, komm, ketas, ratas. Mõnel tabletil on hüüdnimi sellel oleva pildi järgi. Kuidas välja näeb? Eri kuju ja värviga tabletid, millel on sageli mõni pilt peal. Mõnikord harva on ecstasy ka kapslitena. Kuidas tarbitakse? Neelatakse alla. Mõju algab umbes 20 minuti kuni tunni pärast ja kestab mitu tundi. Miks tarvitatakse?
............................................................................Rahustid 15...................................................................................Seened Amfetamiin Palju müüakse ebapuhast amfetamiini, see võib põhjustada tugevat mürgitust.Valge pulber, mille tarvitamist on väga raske järele jätta. Kuidas veel kutsutakse? Spiid, amff, kiirus, ants, A. Kuidas välja näeb? Hallikasvalge või oranzikas-kollakas pulber või tabletid. Kuidas tarbitakse? Tablette neelatakse. Pulbrit suitsetatakse, tõmmatakse ninna või juuakse jookide hulka segatuna. Lahustatud pulbrit süstitakse. Mõju algab umbes 20 minuti pärast ja kestab mitu tundi. Miks tarvitatakse? Kasutajad tunnevad, nagu oleks neil rohkem energiat ja tegutsemisindu, neile meeldib palju rääkida. Miks on kahjulik? amfetamiin tekitab tugevat sõltuvust. Sõltlane ei suuda ilma aineta elada ja vajab enda hästi tundmiseks üha uusi koguseid;
värvuse, suuruse ja kujuga. Illegaalselt tarvitatakse teda peamiselt veeni süstides. Eesti narkoturul on morfiini suhteliselt harva ja see on pärit legaalsest käibest (ravimid). Heroiin Heroiini sünteesitakse puhtast morfiinist või tooroopiumist. Slängis kutsutakse teda mitmesuguste nimedega: hero, triip, smack, must, H, horse, tšekk, gerõts, gretska, gera, gerassim, gerik, tjažolõi, belõi. Sõltuvalt puhtuseastmest, valmistusviisist ja lisaainetest võib heroiini värvus olla valgest tumepruunini. Lõhn võib olla hapukas, kergelt äädikalõhnaga (tuntav suurema koguse puhul). Tänavatel leviv heroiin on segatud tuhksuhkru, tärklise, piimapulbri või muude sarnaste ainetega. Heroiini müüakse Eesti uimastiturul tavaliselt pulbrina fooliumisse pakitult. Pulber lahustatakse vees ja süstitakse. Heroiini on võimalik ka ninna tõmmata, kuid sel juhul on toime nõrgem ja seetõttu on selline tarvitusviis vähem levinud
Narkootikumiks loetakse keemilist ainet, mis mõjutab kesknärvisüsteemi, põhjustades muutusi vaimsetes, füüsilistes ning emotsionaalsetes talitlustes. Narkootikum ehk uimasti tekitab paljudel juhtudel kergesti sõltuvust. Üldlevinult arvatakse uimastite alla illegaalseid aineid, kuid tegelikkuses loetakse narkootikumite hulka ka paljusid sõltumusravimeid ja samuti aineid, mida iseloomustab inimeste igapäevane tarbimine, näiteks alkohol ja tubakas, kuid ka kohv, tee ning energiajoogid. Kuna paljud narkootikumid on illegaalsed, see tähendab, et nende omamine ja tarbimine on keelatud, siis on loodud vastav narkootikumite register. Nimekirjas olevad ained on kõik
Heroiini ka suitsetatakse. Suitsetamiseks mõeldud heroiin on nii pulbriline kui ka teraline. KODEIIN: Kodeiin nagu morfiingi, leiab meditsiinis kasutamist valuvaigistina, samuti on teda köharohtudes. Mõnutunde saavutamiseks e. ravimi kuritarvitamise korral peavad kogused olema suured - 10 ja enam tabletti päevas. Kodeiini on proovitud saada ka tablette lahustades ning lahust filtreerides ja aurustades. 6 METADOON: Metadoon on täissünteetiline aine. See arendati välja Teise Maailmasõja ajal, mil mõistagi oli vajadus efektiivsete valuvaigistite järele ülisuur. Metadooni toimeaeg on korduva kasutamise korral päris pikk 8-12 tundi. Metadooni süstitakse või juuakse lahusena või tarvitatakse tablettidena. Huvitav on siinjuures see, et metadoon on leidnud oma kohta ka narkomaanide ravis, seda just heroiinisõltuvusest ravimisel. Ravivõte seisneb selles, et
amfetamiini müüma ainult retseptiga. Kuritarvitamine siiski levis ning seetõttu kehtestati 1944. aastal amfetamiinipreparaatide kohta samasugused nõuded nagu narkootikumide kohta, st neid hakati väljastama üksnes retsepti alusel. 1958. aastal kanti preparaadid ametlikult narkootikumide nimekirja ning ÜRO psühhotroopsete ainete konventisooni (1971) kohaselt kuuluvad nad rahvusvahelise narkootikumi alla (Hot: 2008). Välimus Hallikasvalge või oranzikas-kollakas pulber või tabletid (Narko: 2008).Kõige levinum on amfetamiinsulfaat- tuhm valge pulber, mida müüake paberist pakikestes või väikestes kilekottides (Ganeri 2000: 25). Tarvitamine Tablette neelatakse. Pulbrit suitsetatakse, tõmmatakse ninna või juuakse jookide hulka segatuna. Lahustatud pulbrit süstitakse (Narko: 2008). Mõju Mõju algab umbes 20 minuti pärast ja kestab mitu tundi (Narko: 2008). Aine hoiab une ja nälja tundideks eemal
õigesti oma ümbrust ega tegude tagajärgi. Ecstasy viib kehast vee välja ja see on ohtlik. Enamikul inimestel, kes on surnud ecstasy kasutamise tagajärjel, on surma põhjuseks veekaotus, ülekuumenemine ning südameatakk. Samuti põhjustab tahtest sõltumatuid liigutusi ja krampe. Pikaajalised kasutajad võivad jääda vaimuhaigeks, saada südame-, maksa- või ajukahjustusi, mõned teevad depressiooni tõttu enesetappu LSD Kõige tugevam meelepetteid ja kujutelmi tekitav narkootikum. Meenutab paberitükki, mida imetakse ja neelatakse alla. Mõju algab umbes poole kuni pooleteise tunni pärast ja kestab vähemalt 8 tundi. LSD moonutab tugevalt taju: maailm kasutaja ümber muutub, tundub, et asjad hakkavad liigutama, kõik näib kiirenevat või aeglustuvat. Nähakse kummalisi nägemusi, kuuldakse hääli. Tarvitamise tagajärgi ei ole võimalik ette ennustada: mõnigi kord nähakse huvitavate elamuste asemel õudusnägemusi. Kuna LSD mõju kestab kaua, tunnevad need
vastastikuste suhete kaudu saavutada, võivad jääda sõltuvateks erinevatest objektidest või tegevustest. Saame eristada: · Keemiline sõltuvus · Käitumuslik sõltuvus - kliiniline - teoreetiline Sõltuvuskäitumisele iseloomulikud jooned (Hardiman, 2000): - Iha - Vajadus - Regulaarsus - Kahjustavus · Sõltuvus võib olla nõrk, mõõdukas, tugev Uimastitarbimine kui sõltuvuskäitumise alaliik. Mis on uimasti? Uimasti - psühhoaktiivne aine, mida kasutatakse mittemeditsiinilistel eesmärkidel oma psüühika mõjutamiseks. kasutusel ka nauteaine, mõnuaine -mis ei ole teaduslikud terminid Suur osa uimastitest on ka ravimid oma spetsiifiliste kõrvaltoimetega. Pikaaegsel kasutamisel võimalik sõltuvuse teke uimastist. Narkootikum- osa uimastitest , mis on illegaalsed e. keelatud Miks uimasteid (kuri)tarvitatakse? 1
tunda. Kui muidu on peol lõbus ka lihtsalt muusika ja sõpradega, siis sõltlasel enam ilma tore ei ole. Edasi võib juhtuda, et ka väljaspool pidusid ei ole võimalik ilma narkootikumideta hakkama saada. Füüsiline sõltuvus tähendab, et inimese keha on narkootikumide kasutamisega harjunud ning vajab neid pidevalt. Kui sellisel inimesel jääb mingil põhjusel tavapärane kogus narkootikumi saamata, jääb ta justkui haigeks: tekivad võõrutusnähud. Näiteks heroiinitarvitajal tekivad sülje- ja pisaratevool, lisaks kõhukrambid, valud liigestes ja mitmed muud hädad. Eri narkootikumidel võivad võõrutusnähud olla erinevad. Mõnes mõttes on vaimne sõltuvus isegi ohtlikum, sest seda on raskem ära tunda ja endale tunnistada. Inimene arvab tavaliselt, et tema narkootikumide tarvitamine on ajutine ja ta võib selle iga hetk lõpetada
SÕLTUVUSKÄITUMINE PSP6019 Kordamisküsimused ja vastused sügis 2oo8 1. Uimastite tarbimise ajalugu maailmas... Emotsionaalse seisundi muutmiseks on läbi aastatuhandete kasutatud looduslikke aineid. Looduslike ainete (uimastite) kasutamine kui sotsiaalse suhtlemise traditsiooniline osa. Uimastite kasutamist kontrollisid religioossed rituaalid ja elamistavad. Sotsiaalselt kontrollitud uimasti kasutamine oli kultuuri lahutamatu osa. Vanas Egiptuses unimaguna piimmahl ( oopium) valu vaigistimiseks ja eufooria tekitajamiseks Lõuna-Ameerikas- kokapõõsa lehtede närimine väsimuse peletamiseks ja eufooria saavutamiseks Aafrika ida-osas ja Araabia poolsaarel khati närimine valu vaigistamiseks ja väsimuse peletamiseks Põhja-Ameerika ja Mehhikos indiaanlastel
Kui muidu on peol lõbus ka lihtsalt muusika ja sõpradega, siis sõltlasel enam ilma narkootikumideta tore ei ole. Edasi võib juhtuda, et ka väljaspool pidusid ei ole võimalik ilma narkootikumideta hakkama saada. Füüsiline sõltuvus tähendab, et inimese keha on narkootikumide kasutamisega harjunud ning vajab neid pidevalt. Kui sellisel inimesel jääb mingil põhjusel tavapärane kogus narkootikumi saamata, jääb ta justkui haigeks: tekivad võõrutusnähud. Näiteks heroiinitarvitajal tekivad sülje- ja pisaratevool, lisaks kõhukrambid, valud liigestes ja mitmed muud hädad. Eri narkootikumidel võivad võõrutusnähud olla erinevad. Mõnes mõttes on vaimne sõltuvus isegi ohtlikum, sest seda on raskem ära tunda ja endale tunnistada. Inimene arvab tavaliselt, et tema narkootikumide tarvitamine on ajutine ja ta võib selle iga hetk lõpetada. Ei märgata seda, kuidas sõltuvus vaikselt süveneb. Reeglina peavad
Juba aastatuhandeid tagasi tarvitasid vanad egiptlased unimaguna piimmahla (oopiumi) valu vaigistajana ja eufooria tekitajana, hiljem sai oopium tuntuks ka Indias ja Hiinas. Ka kanepit on mitutuhat aastat kasutatud meeldivate psüühiliste elamuste esilekutsumiseks. Lõuna-Ameerikas on ammuilma mälutud kokapõõsa lehti töövõime parandamiseks ja eufooria saavutamiseks. Ka muid aineid on kasutatud maakera eri paikades meeleolu muutmiseks. 1. MIS ON NARKOOTIKUM? Sõna narkootikumid tähistab kõnekeeles aineid, millel on enesetunnet muutev toime. Tekib sõltuvus ja nendest loobumine on väga raske, kui mitte võimatu. Meditsiinilises mõttes on narkootikum aina, mille mõju kesknärvisüsteemile väljendub eeskätt tundlikkuse ja teadvuse seisundi muutuses. Organism kohaneb ainega nii, et samasugune toime on vaja järjest suuremat annust. Mõningaid narkootikume kasutatakse valuvaigistamisel ja psüühikahäirete puhul
Uimastid Sõltuvus 1.1 Toksiidilised ained 1.2 Alkohol 1.3 Tubakas 1.4 Kofeiin 2.1. Kanep 2.2 Heroiin 2.3 Kokaiin 2.4 LSD 2.5 Amfetamiin 2.6 GHB Sissejuhatus Järjest enam on meediast kuulda inimestest, kes on leidnud otsa uimasteid tarbides. Tihti arvatakse, et uimastid ja narkootikumid on üks ja sama. Nii see ei ole. Uimastite alla kuuluvad ka alkohol, tubakas, liimid, bensiin ja kofeiin. Need ained on legaalsed. Kõik narkootikumid on illegaalsed. Tihti ei tea inimesed kuidas uimasti toimib ja mida sisaldab. Uimastid Kõige üldisemas mõttes on uimastid sellised ained, mis mõjutavad inimese enesetunnet, ümbritseva maailma tajumist ja käitumist. Kõik uimastid võivad tekitada sõltuvust ehk soovi ja vajadust saada seda uimastit üha uuesti. Uimastid võivad olla nii seadusega lubatud ehk legaalsed, kui seadusega keelatud ehk illegaalsed. Uimastid võivad olla kas looduslikku päritolu (näiteks kanep) või sünteesitud (näiteks amfetamiin). Lisaks on igal
probleemidele leida teistsugune lahendus. Selle töö eesmärk on lahti seletada erinevate meelemürkide mõju organismile, sõltuvuse tagajärgi ning suurendada selle teema suhtes natukenegi teadlikust. 3 MEELEMÜRKIDE LIIGID Meelemürkide alla kuuluvad suitsetamine, narkootikumid, alkohol ning ka retseptiravimid, mida võetakse ettenähtust rohkem. Kanep (Lisa 2) Kõige tuntum,levinum ja arutlust tekitavam narkootikum on praegu vaieldamatult kanep. Näiteks 1516aastaste noorte seas on kanepi tarvitamine alates 1995. aastast ainult kasvanud ja seda sugugi mitte ravieesmärkidel. Poisse on proovijate ja tarvitajate hulgas tunduvalt rohkem kui tüdrukuid: vastavad näitajad olid 2007. aasta andmete kohaselt 33,4% ja 19%. Seega, kuigi kanepiproovijate ja -tarvitajate hulk on kasvanud, on enamik inimesi siiski piisavalt mõistlikud, et seda mitte kunagi proovida.
Nende kasutamine ei ole lihtsalt seadusega keelatud. Sajanditega on alkoholist ja tubakast saanud kultuuri osa, nende ärakeelamine pole lihtsalt enam õnnestunud. Küllap on põhjus ka selles, et alkohol ja tubakas pole mõõdukates kogustes tervisele siiski nii ohtlikud kui "päris" narkootikumid. Jällegi võib kanepi tarvitamine kord või paar korda aastas olla ,,tervislikum" kui alkoholi või tubaka liigtarvitamine aastaringselt. Uimastid Narkootikum ehk uimasti ehk mõnuaine on kesknärvisüsteemi mõjutav aine, mille peamine erisus teistest kesknärvisüsteemi toimivatest ainetest on see, et ta tekitab sõltuvust.Mõju omapärade järgi liigitatakse uimasteid depressantideks, stimulantideks ja hallutsinogeenideks. Illegaalsete uimastite omamine on üldjuhul keelatud, ent lubatud mitmesugustele teadusasutustele ja muudele asutustele eriotstarbeliseks kasutuseks erilitsentside alusel (nagu näiteks
NARKOOTIKUMIDE TARVITAMINE KULLAMAA KESKKOOLI 9. – 12. KLASSI ÕPILASTE HULGAS Uurimistöö Juhendaja: Mai Jõevee Kullamaa 2016 SISUKORD SISUKORD.................................................................................................. 2 SISSEJUHATUS............................................................................................ 4 1.MIS ON NARKOOTIKUM?...........................................................................6 2.KÜSITLUSE KOKKUVÕTE JA ANALÜÜS......................................................15 KOKKUVÕTE............................................................................................. 27 KASUTATUD KIRJANDUS............................................................................28 LISA 1...................................................................................................... 30
..........................10 2.3.2 Morfiin.............................................................................................................................10 2.3.3 Heroiin..............................................................................................................................11 3.SÕLTUVUS ....................................................................................................................................12 3.1 Kuidas märgata lapsel uimasti sõltuvust?................................................................................12 3.2 Sõltuvusravi.............................................................................................................................13 4.NOORED JA MÕNUAINED..........................................................................................................14 KOKKUVÕTE.....................................................................................................................
ESMAABI ÕPPEMATERJAL Marju Karin ESMAABI ÕPPEMATERJAL Koostanud: Esmaabi õpetaja Marju Karin "TALLINN 2007" ESMAABI ÕPPEMATERJAL Marju Karin SISUKORD 1. ESMAABI EESMÄRGID ......................................................................................3 1.1. SÜNDMUSPAIGA HINDAMINE.....................................................................3 1.2. LIIKLUSÕNNETUSED .....................................................................................3 1.3. PRIORITEETNE TEGEVUS ESMSAABI OSUTAMISEL..............................4 2. ABIKUTSE ESITAMINE HÄIREKESKUSELE (112) KUIDAS KUTSUDA KIIRABI?.......................................................................................................................4 2.1. ABISTAMISE ALGORITM, KANNATANU HINDAMINE..........................5 3. VEREJOOKSUD..........................................................
lisakilod ruttu juurde. Kannatada saavad kasvueas ka elutähtsad organid ja nende varustamine toitainetega. Kasvueas tekitatud muutused mõnes organsüsteemis võivad olla eluaegsete tagajärgedega, mida hiljem enam parandada ei saa. Seedetrakti häired lastel tekivad, kui: hommikul kodus loobutakse hommikusöögist; koolilõunat ei sööda; peale kooli süüakse saiakesi, hamburgereid ja juuakse limonaade jm.; ainuke tugev söök on õhtul. 3. Naise suguelundid: I. Sisemised: 1. Munasarjad ( 2 ) on käsnjad moodustised, mille säsis kulgevad veresooned ja närvid ning, mida katab n.ö. pehme koor. Paiknevad naisel alakõhus. Ülesanne: a) siin valmivad naissugurakud e. munarakud b) siin toodetakse ka naissuguhormoone 2. Munajuhad ( 2 ) ühe juha pikkus 10-12 cm ja suundub munasarjast emakaõõne suunas. Juhade avauses on harkjad moodustised e. fimbriad
TERVE NAINE KONSPEKT ÕE- JA FÜSIOTERAAPIA ERIALA I KURSUSE TUDENGITELE KOOSTAJA: DR. PILLE VAAS TARTU TERVISHOIU KÕRGKOOL TARTU 2006 1 Sisukord: 1. Naise elukaar. Naise eluperioodide iseloomustus 2. Naise reproduktiivanatoomia ja -füsioloogia 3. Seksuaalfüsioloogia 4. Seksuaalne ja reproduktiivne tervis. Pereplaneerimine ja kontratseptsioon 5. Raseduse füsioloogia 6. Raseduse diagnoosimine 7. Raseduse kulu jälgimine 8. Normaalne sünnitus 9. Vastsündinu 10.Sünnitusjärgne periood 2 I Naise elukaar. Naise eluperioodide iseloomustus. Naise eluperioodid jagunevad järgmiselt: 1. Lapseiga: sünnist kuni suguküpsusperioodi saabumiseni 2. Sugulise küpsemise periood: 10.-16.eluaasta, saabub esimene menstruatsioon 3. Suguküpsusperiood: fertiilne- e. reproduktiivne iga, 15.-45.eluaastani 4.
Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat Toimetaja Raul Adlas Koostajad: Andras Laugamets, Pille Tammpere, Raul Jalast, Riho Männik, Monika Grauberg, Arkadi Popov, Andrus Lehtmets, Margus Kamar, Riina Räni, Veronika Reinhard, Ülle Jõesaar, Marius Kupper, Ahti Varblane, Marko Ild, Katrin Koort, Raul Adlas Tallinn 2013 Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVEle aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-513-16-1 (pdf) Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit Toimetaja: Raul Adlas – Tallinna Kiirabi peaarst Koostajad: A
DEPRESSIOON 1. Sissejuhatus Depressioon on piinav. See on võimetuks tegev haigus, mis tabab igal aastal miljoneid inimesi, tekitades tohutut ahastust, segades argitoimetusi, perekonnaelu ja tööd, suurendades kehaliste haiguste ohtu ning viies vahel koguni enesetapule. Ometi on depressioon täiesti ravitav haigus, nagu ma käesolevas raamatus selgeks teen. Paraku ei saa enamik depressioonis inimesi mingit ravi ega teagi, et abi on täiesti kättesaadav. Üks depressiooni piinavamaid aspekte on abitus- ja jõuetustunne, mis masenduses inimesi sageli valdab. Võib-olla tunnete end olevat lõksus, võimetu üle saama hirmsast meeleheitest ja lootusetusest. Võimalik, et sõbrad, kes teie pärast muretsevad, üritavad teil tuju tõsta, öeldes: "Küll see üle läheb... Leia kõigest midagi head..." Enamjaolt ei suuda se
GERONTOLOOGIA GERONTOLOOGIA ...on vananemist uuriv teadus Vanurite sotsiaalhoolekanne Vanurite toimetulekule kaasa aitamiseks neile harjumus pärases keskkonnas ning teiste inimestega võrdväärseks eluks valla või linnavalitsuses 1. Loob võimalused odavamaks toitlustamiseks 2. Tagab osutavate teenuste kohta info kättesaadavuse ja loob võimalused sotsiaalteenuste kasutamiseks 3. Loob võimalused suhtlemiseks ja huvialuseks tegemiseks 4. Tagab hoolekandeasutuses elavatele vanuritele turvalisuse, iseseisvuse, nende eraelu austamise ja võimaluse osaleda nende elukeskkonda ja tulevikku puudutavate otsuste tegemistel. Demograafid jaotavad elu neljaks. 1. laps
Kuressaare Ametikool Koostanud Sirje Pree 2000/2007 ‗ 2 Sisukord ‗............................................................................................................2 SISUKORD.............................................................................................3 SISSEJUHATUS......................................................................................6 Arengupsühholoogia mõiste......................................................................................8 ARENGU MÕJURID EHK ARENGUFAKTORID.......................................13 ERINEVAD TEOORIAD INIMESE ARENGUST........................................18 Psühhoanalüütikud...................................................................................................21 Erikson....................................................................................................................
TREENERITE TASEMEKOOLITUS SPORDI ÜLDAINED · I TASE BIOLOOGIA FÜSIOLOOGIA MEDITSIIN PEDAGOOGIKA PSÜHHOLOOGIA ÜLDTEADMISED TREENERITE TASEMEKOOLITUS SPORDI ÜLDAINED I TASE 2008 Käesolev õpik on osa Eesti Olümpiakomitee projektist "1.3. taseme treenerite kutsekvalifikatsiooni- süsteemi ja sellele vastava koolitussüsteemi väljaarendamine", II etapp. Projekti rahastavad Euroopa Sotsiaalfond ja Eesti Vabariigi Haridus- ja Teadusministeerium riikliku arengukava meetme "Tööjõu paindlikkust, toimetulekut ja elukestvat õpet tagav ning kõigile kätte- saadav haridussüsteem" raames. Projekti viib läbi Eesti Olümpiakomitee, partner ja kaasrahastaja on Haridus- ja Teadusministeerium. Eesti Olümpiakomitee väljaanne. Õpik on vastavuses Eesti Olümpiakomitee poolt kinnitatud õppekava- dega. Õpik on piiranguteta kasutamiseks treenerite koolitustel. Esikaas: Fred Kudu Tartu Ülikooli kehakultuuriteaduskonna rajaja ja
Bill Rogers Käitumine klassiruumis Tõhusa õpetamise, käitumisjuhtimise ja kolleegitoe käsiraamat 1 Sisukord Arvustajad raamatust „Käitumine klassiruumis“ 4 Autorist 5 Teemad 6 Tänuavaldused 7
AAVO LUUK PSÜHHOLOOGIA ALUSED LOENGUKONSPEKT ESIMENE OSA TARTU 2003 Psühholoogia alused 2 SISUKORD 1. Sissejuhatus psühholoogia probleemidesse 3 2. Psühholoogia valdkonnad ja uurimismeetodid 6 3. Psüühika bioloogilised alused I. Närviraku ehitus ja funktsioneerimine 11 4. Psüühika bioloogilised alused II. Närvisüsteemi makrostruktuur 14 5. Aistingud I. Aistingute teooria ja mõõtmine 18 6. Aistingud II. Aistingud eri modaalsustes 21 7. Taju 26 8. Mälu I. Mälu liigid ja mudelid 30 9. Mälu II. Mälu struktuurid ja protsessid 35 10. Õppimine I. Käitu
UNIVISIOON Maailmataju Autor: Marek-Lars Kruusen Tallinn Detsember 2013 Leonardo da Vinci joonistus Esimese väljaande teine eelväljaanne. NB! Antud teose väljaandes ei ole avaldatud ajas rändamise tehnilist lahendust ega ka ülitsivilisatsiooniteoorias oleva elektromagnetlaineteooria edasiarendust. Kõik õigused kaitstud. Ühtki selle teose osa ei tohi reprodutseerida mehaaniliste või elektrooniliste vahenditega ega mingil muul viisil kasutada, kaasa arvatud fotopaljundus, info salvestamine, (õppe)asutustes õpetamine ja teoses esinevate leiutiste ( tehnoloogiate ) loomine, ilma autoriõiguse omaniku ( ehk antud teose autori ) loata. Autoriga saab kontakti võtta järgmisel aadressil: [email protected]. ,,Inimese enda olemasolu on suurim õnn, mida tuleb tajuda." Foto allikas: ,,Inimese füsioloogia", lk. 145, R. F. Schmidt ja G. Thews, Tartu 1997.
UNIVISIOON Maailmataju Autor: Marek-Lars Kruusen Tallinn Detsember 2012 Esimese väljaande eelväljaanne. Kõik õigused kaitstud. 2 ,,Inimese enda olemasolu on suurim õnn, mida tuleb tajuda." Foto allikas: ,,Inimese füsioloogia", lk. 145, R. F. Schmidt ja G. Thews, Tartu 1997. 3 Maailmataju olemus, struktuur ja uurimismeetodid ,,Inimesel on olemas kõikvõimas tehnoloogia, mille abil on võimalik mõista ja luua kõike, mida ainult kujutlusvõime kannatab. See tehnoloogia pole midagi muud kui Tema enda mõistus." Maailmataju Maailmataju ( alternatiivne nimi on sellel ,,Univisioon", mis tuleb sõnadest ,,uni" ehk universum ( maailm ) ja ,,visioon" ehk nägemus ( taju ) ) kui nim
UNIVISIOON Maailmataju A Auuttoorr:: M Maarreekk--L Laarrss K Krruuuusseenn Tallinn Märts 2015 Leonardo da Vinci joonistus Esimese väljaande kolmas eelväljaanne. Autor: Marek-Lars Kruusen Kõik õigused kaitstud. Antud ( kirjanduslik ) teos on kaitstud autoriõiguse- ja rahvusvaheliste seadustega. Ühtki selle teose osa ei tohi reprodutseerida mehaaniliste või elektrooniliste vahenditega ega mingil muul viisil kasutada, kaasa arvatud fotopaljundus, info salvestamine, (õppe)asutustes õpetamine ja teoses esinevate leiutiste ( tehnoloogiate ) loomine, ilma autoriõiguse omaniku ( ehk antud teose autori ) loata. Lubamatu paljundamine ja levitamine, või nende osad, võivad kaasa tuua range tsiviil- ja kriminaalkaristuse, mida rakendatakse maksimaalse seaduses ettenähtud karistusega. Autoriga on võimalik konta
EESTI NOORSOOTÖÖ KESKUS HARIDUS- JA TEADUSMINISTEERIUM NOORTELAAGRI KORRALDAJA KÄSIRAAMAT Tallinn 2005 Koostanud: Elo Talvoja Viire Põder Helen Veebel Argo Bachfeldt Anne Luik Kadri Kurve Kujundaja: Tiina Niin Keeletoimetaja: Anne Karu Tehniline toimetaja: Reet Kukk ISBN 9985-72-158-6 (trükis) ISBN 9985-72-159-4 (PDF) SISUKORD Noorsootöö seadus 5 Noortelaagri tegevusloa väljastamise kord 10 Noortelaagri ning projektlaagri juhataja ja kasvataja kvalifikatsiooninõuded 12 Noortelaagri registri asutamine ja noortelaagri registri pidamise põhimääruse kinnitamine 15 Noortelaagri registri pidamise põhimäärus
Tom Sawyeri seiklused EESSÕNA Suurem osa siin raamatus kirjapandud seiklustest on tõesti juhtunud; mõned nendest on mu enda elamused, teised poiste omad, kes olid mu koolivennad. Huck Finn on võetud elust; Tom Sawyer samuti, kuid mitte üksikisiku järgi; ta on kombinatsioon kolme poisi karakteristikast, keda ma tundsin, ja kuulub seepärast arhitektuuri segastiili. Ebausk, mida siin on puudutatud, valitses läänes üldiselt laste ja orjade hulgas selle loo ajajärgul, see tähendab, kolmkümmend või nelikümmend aastat tagasi. Kuigi mu raamat on mõeldud peamiselt poiste ja tüdrukute meelelahutuseks, loodan, et seda ei lükka tagasi ka mehed ja naised, sest minu plaani kuulus püüda täisealistele meeldivalt meelde tuletada, mis nad olid kord ise, kuidas nad tundsid, mõtlesid ja rääkisid ja missugustest kummalistest ettevõtetest nad mõnikord osa võtsid. 1. P E A T Ü K K «Tom!» Ei mingit vastust. «Tom!» Mingit, vastust. «Huvitav, kus see poiss peaks olema. Kuule, To
Alexandre Dumas _ «Kolm musketäri» EESSÕNA, milles selgitatakse, et is- ja os-lõpuliste nimedega kangelastel, kelledest meil on au oma lugejatele jutustada, ei ole midagi ühist mütoloogiaga. Umbes aasta tagasi, kogudes kuninglikus raamatukogus materjali «Louis XIV ajaloo» jaoks, sattusin ma juhuslikult «Härra d'Artagnani memuaaridele», mis oli trükitud -- nagu suurem osa selle ajajärgu töid, kus autorid püüdsid kõnelda tõtt nii, et nad ei satuks selle eest pikemaks või lühemaks ajaks Bastille'sse -- Pierre Rouge'i juures Amsterdamis. Pealkiri võlus mind: võtsin memuaarid koju kaasa, muidugi raamatukoguhoidja loal, ja lugesin nad ühe hingetõmbega läbi. Mul ei ole kavatsust hakata analüüsima seda huvitavat teost, piirduksin ainult tema soovitamisega neile lugejatele, kes tahavad saada pilti ajastust. Nad leiavad sealt meistrikäega joonistatud portreid, ja kuigi need visandid on enamuses tehtud kasarmuustele ja kõrtsiseintele, võib neis siiski niisama tõep�
annaabi.ee 
