Mood XX sajandil Mood on üldine termin ehk populaarne stiil kehtib eriti rõivaste, jalanõude aksessuaaride, meigi kui ka piercing (keha kaunistamine) ja mööbli jm sisustuse osas. "Mood" viitab eristusvõimele, mis toimib hästi koos oskusega riietuda trende järgides samas arvestades oma isikut ja figuuri, kuid tihti on tavaline lihtsalt trendi jälgida. "Mood" tavaliselt on uusim disainerite tehtud looming ja üldiselt on tegemist ainuekseplaride või üksikute
MOE MUUTUMINE 20.SAJANDIL Referaat Sissejuhatus 20. sajandi esimese kümnendi algus oli väga naiselik ja graatsiline aeg, millel oli külluslikust visuaalsusest hoolimata palju ühist 18. saj. stiiliga. Selle ajastu mood oli ülinaiselik, siluett oli lopsakas, ideaaliks küps naine. 1900 aastate alguses oli S-figuur populaarsuse tipul, 1908. tutvustas Poiret aga uut ampiirmoodi ning tasapisi saadeti figuuri moonutav korsett viimsele teekonnale. Sel ajal pandi isegi lapsed korsettidesse, sest see pidi tulema neile kasuks. Need tervisekorsetid olid eelkäijaks vabama joonega pihikule, millest sai uus lastealuspesu ese ning millele järgnes taljepihik. 10-ndad
palgad olid madalad ning kellele juhtivad töökohad jäid peaaegu kättesaamatuks. Naised töötasid vabrikutes, kauplustes ja kontorites ning pidid leidma rõiva, mis oleks samaaegselt ilus, mugav ja väljaskäimiseks piisavalt sikk. Moodi tulid särkpluuskleidid, kampsunid, põlvini ulatuvad volditud seelikud, bürookostüüm ning mehelikkus. Enimkasutatud kangas oli siid ning põhivärvideks said hall, beez ning valge. Kahanes ka kleidi alumise ääre pikkus 6 (vt joonis 5). Joonis 5. Mood 1920. aasta tänaval Allikas: http://www.gorodmod.com/1920s-womens-fashion/ (15.05.17) 5 Kättesaadav raamatust:Mulvey, Kate; Richards, Melissa 2000. Meie sajandi iluideaalid. Tallinn: Varrak 6 Kättesaadav raamatust:Mulvey, Kate; Richards, Melissa 2000. Meie sajandi iluiseaalid. Tallinn: Varrak 7 Vabalt langeval särkkleidil oli lihtne varrukateta ülaosa ja alla viidud vöökoht. Esmakordselt ajaloos paljastati naiste jalad
hoides oma töövahendeid ja kõike asjasse puutuvat rikkalikult kaunistatud kastides. Harvad polnud ka juhud, kui juuksur kuulus jõuka Egiptlase kaaskonda. Samas ei olnud teenus ainult rikkurite lõbu. Vaesemad kodanikud nautisid rändjuuksuri teenust, kes sättis oma äri õles sobivaima puu najale. Umbes 3000 e.m.a, oli Egiptuses aadli tunnuseks kiilaks raseeritud pea, millel oli ka kliimat arvestades praktiline väärtus. Samas nõudis mood, et tähtsamatel sündmustel kaeti pea parukaga,mida kandis kogu vaba elanikkond. Parukate valmistamiseks kasutati nii inimjuukseid kui ka lambavilla. Paruka kuju ja mõõtmed näitasid kandja sotsiaalset kuuluvust. Mehed uhkeldasid ka valehabemetega, mis olid eelnevalt lokitud ja ka punutistega ehitud. Et parukatel oleks kaunis must värvus, tooniti neid indigoga, kui aga juustele ja küüntele sooviti punakas-oranzikas läiget, saadi abi hennast. Umbes 1150 e.m
Kõik kommentaarid