Lugupeetud [avalduse saaja esindaja nimi] [Äriühingu nimi] [Aadress] [Koostamise kuupäev] LEPINGU ÜLESÜTLEMISE AVALDUS [Avalduse tegija nimi] ja [avalduse saaja nimi] vahel on [kuupäev] sõlmitud [lepingu liik]leping [lepingu eesmärk, otstarve] (edaspidi: Leping). Vastavalt Lepingu punktile [asjakohane Lepingu punkt] oli [avalduse saaja] kohustatud [kohustuse kirjeldus]. Olete Lepingust tulenevat kohustust rikkunud, kuna [põhjendus, miks kohustus on täitmata või mittekohaselt täidetud].
Ülesütlemise liigid. 4. Ülesütlemise materiaalsed ja formaalsed tingimused 5. Kohustuste vahekorra muutumine (VÕS § 97) Tudeng tunneb ja teab: 1. miks tuleb eristada taganemist ja ülesütlemist ning eristamise alust (ajalooline ülevaade) 2. taganemise ning ülesütlemise materiaalseid eeldusi ja formaalseid tingimusi (õkv skeem); erinevused ja samade sätete kohaldamine 3. milline on oluline rikkumine, kuidas sisustatakse olulist rikkumist kohtupraktikas 4. milline on poolte lepinguvabadus taganemisõiguse (alused ja kord) reguleerimisel ja selle piirangud 5. taganemisavalduse kehtivuse nõudeid (kohtupraktika) 6. ennetavat lepingu lõpetamise õigust 7. täiendava tähtaja määramise õiguslikku tähendust lepingu lõpetamisel 8
(seadmete hankimine osutus keerulisemaks kui esialgu arvatud) ei ole suutnud organiseerida tööjõudu. Seetõttu on äriplaani elluviimine ja kogu lepingu täitmine A arvates määratud nurjumisele. Autopesuäris on suveperiood teatavasti kõige tulusam aeg. A ei soovi koostööd B-ga jätkata. Ta teatab 02. aprillil, et taganeb lepingust B poolse rikkumise tõttu. Kas on tegemist rikkumisega ? Kas A-l on selleks õigus? Vastus: VÕS §100 ütleb, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.VÕS §102 sätestab teatamiskohtuse täitmist takistavast asjaolust. VÕS §105 ütleb, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, on võlausaldajal sõltumata sellest, kas võlgnik vastutab kohustuse rikkumise eest, õigus keelduda oma kohustuse täitmisest, lepingust taganeda või leping üles öelda, samuti alandada hinda.
можно предположить волю оферента на прекращение оферты в таких случаях. § 16. Pakkumus (1) Pakkumus (ofert) on lepingu sõlmimise ettepanek, mis on piisavalt määratletud ja väljendab pakkumuse esitaja (oferendi) tahet olla ettepanekule nõustumuse andmise korral sõlmitava lepinguga õiguslikult seotud. (2) Pakkumus ei ole lepingu sõlmimise ettepanek, milles ettepaneku tegija on otse väljendanud, et ta ei loe end ettepanekuga seotuks, samuti lepingu sõlmimise ettepanek, mille puhul lepingu olemusest, mille sõlmimiseks ettepanek tehti, või muudest asjaoludest tuleneb, et ettepaneku tegija ei ole oma ettepanekuga seotud. Sellist ettepanekut loetakse ettepanekuks esitada pakkumus. (3) Ettepanekut, mis on suunatud kindlaks määramata isikutele ja mis seisneb reklaami, hinnakirjade, tariifide, näidiste, kataloogide ja muu sellise saatmises või
mittejärgimine lepingurikkumine. Õige käitumise nõudmine ja sellest tulenev hea usu põhimõte on kogu õigussüsteemi toimimise eeltingimus kuni selleni välja, et mõningates õigusharudes järgnevad sanktsioonid kokkuleppe rikkumisele ka siis, kui ükski osaline pole kahju saanud.Lause päritolu pole täpselt teada, kuid Cicero kirjutas, et Pacta et promissa semperne servanda sint. Eesti positiivses õiguses sätestab võlaõigusseaduse § 8 lõige 1, et leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. Rahvusvahelises õiguses ütleb Viini rahvusvaheliste lepingute õiguse konventsioon, et iga kehtiv leping on kohustuslik tema osalistele ja nad peavad seda täitma heas usus. Lepingute sõlmimisel ja täitmisel tuleb alati lähtuda hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest. Hea usu põhimõte (bona fidei) tähendab, et lepingupooled peavad igal juhul jälgima ühiskonnas üldlevinud ja heaks kiidetud printsiipe
Kohustus loetakse kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. Kui võlausaldaja on talle kohustuse täitmisena pakutu vastu võtnud, siis eeldatakse, et täitmine oli täielik, täitmisena pakutu oli võlgnetav ja kohustus täideti kohaselt. Võlgnik peab kohustuse täitma lepingule või seadusele vastava kvaliteediga. Kui lepingulise kohustuse täitmise kvaliteet ei tulene lepingust või seadusest, peab lepingupool kohustuse täitma asjaolusid arvestades vähemalt keskmise kvaliteediga. Kui kohustuse täitmiseks võlgnetakse liigitunnustega asi ja sellesse liiki kuuluvad asjad on erineva kvaliteediga, peab võlgnik kohustuse täitma vähemalt keskmise kvaliteediga asjaga. Kui kohustuse täitmiseks võlgnetakse liigitunnustega asi ja võlgnik on kohustuse täitmiseks kõik omapoolselt vajaliku teinud, sealhulgas omandanud selliste liigitunnustega asja või eraldanud asja teistest samade
järgima iga tava, mille järgimises nad on kokku leppinud, ja praktikat, mis on nendevahelistes suhetes tekkinud. (2) Kui lepingupooled ei ole teisiti kokku leppinud, on nad majandus- või kutsetegevuses sõlmitud lepingu puhul samuti kohustatud järgima iga tava, mida isikud, kes seda liiki lepinguid vastaval tegevus- või kutsealal sõlmivad, tavaliselt tunnevad ja enamasti arvestavad, välja arvatud juhul, kui sellise tava järgimine oleks vastuolus seadusega või ei oleks vastavalt asjaoludele mõistlik. Lahtised tingimused (1) Lepingupooled võivad jätta lepingut sõlmides mõnedes tingimustes kokku leppimata kavatsusega jõuda neis kokkuleppele tulevikus või jätta need tingimused ühe lepingupoole või kolmanda isiku määrata (lahtised tingimused). (2) Kui lepingupooled ei jõua lahtises tingimuses kokkuleppele või kui lepingupool või kolmas
Kohustuse rikkumise kindlakstegemisel tuleb hinnata kohustuse sisu ja tegeliku olukorra vahelist seost. Kohustuse rikkumisega on tegemist siis, kui kohustuse sisu ja tegelik olukord erinevad, siinjuures ei ole tähendust kas tegemist on olulise rikkumisega või mitte (kõrvalkohustus), tähtis on rikkumise fakt. Järelikult VÕS § 100 järgi on kohustuse rikkumise tunnusteks 1) võlasuhte olemasolu; 2) võlasuhtest tuleneva kohustuse rikkumine, mis seisneb kohustuse sisu ja tegeliku olukorra erinevuses. VÕS §-s 100 reguleeritakse nii neid suhteid, mis tulenevad lepingust kui ka neid, mis tulenevad seadusest. Siinjuures ei pruugi olla tegemist vaid võlaõigusseadusest tuleva kohustusega. VÕS § 100 definitsioonist tuleneb, et kohustuse rikkumine võib olla kahesugune: 1) võlasuhtest tulenevat kohustust ei täideta üldse 2) kohustus küll täidetakse, aga täitmine ei ole kohane
VÕSi eriosa jaguneb omakorda kaheks: Lepingud; Lepinguvälised võlasuhted. Kõigepealt vaatame lepingut, kui leiame et lepingus pole kõiki õigusi ja kohustusi välja toodud, vaatame eriosa ja kui seal ei ole, siis vaatama üldosa. Lepingu sõlmimisel tuleb hakata kohustusi täitma. Alati on küsimus, kuidas tuleb lepingutingimusi täita. Sel juhul rakendame VÕS-i üldosa. Kui kohustusi nõuetekohaselt ei täideta, siis on see nõute rikkumine, mis toob kaasa karistuse. Kursusekaaslane läheb poodi ja ostab 300 kingad, paneb jalga ja tuleb kooli. Koolis tuleb teisel päeval konts alt ära ja tüdruk ei tea, mida teha. Kui tahame kelleltki midagi nõuda, siis kõigepealt tuleb kontrollida õigussuhte olemasolu ja kas on nõudealus. Ostutsekk on olemas ehk leping on olemas. Kõigepealt vaatan VÕS-i eriosa ja eriosast tulenevaid müügilepingu regulatsioone.
ärakasutamine, ähvardus, vägivald) vabaneda lepingulistest kohustustest. Lepingute siduvuse põhimõte ei saa aga kehtida olukorras, kus lepinguliste kohustuste tasakaal võrreldes lepingu sõlmimise ajaga on oluliselt muutunud, mistõttu ei saa enam mõistlikult eeldada, et pooled peavad võetud kohustusi tingimusteta täitma. Näiteks võivad üleliigne koormavus ja hiljem tekkivad raskused anda ühele poolele õiguse lepingust taganeda vastavalt VÕS §-le 97. Oluliseks lepingulistest kohustustest vabanemise aluseks on ka VÕS-s sätestatud võimalus lepingust taganeda või leping üles öelda lepingu olulise rikkumise korral (VÕS § 101 lg 1 p 4). Täitmiskohustusest võib võlgnik vabaneda ka täitmise võimatuse tõttu või muudel VÕS § 108 lg-s 2 sätestatud alustel. LEPING Lepingu mõiste Leping on tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub või
ärakasutamine, ähvardus, vägivald) vabaneda lepingulistest kohustustest. Lepingute siduvuse põhimõte ei saa aga kehtida olukorras, kus lepinguliste kohustuste tasakaal võrreldes lepingu sõlmimise ajaga on oluliselt muutunud, mistõttu ei saa enam mõistlikult eeldada, et pooled peavad võetud kohustusi tingimusteta täitma. Näiteks võivad üleliigne koormavus ja hiljem tekkivad raskused anda ühele poolele õiguse lepingust taganeda vastavalt VÕS §-le 97. Oluliseks lepingulistest kohustustest vabanemise aluseks on ka VÕS-s sätestatud võimalus lepingust taganeda või leping üles öelda lepingu olulise rikkumise korral (VÕS § 101 lg 1 p 4). Täitmiskohustusest võib võlgnik vabaneda ka täitmise võimatuse tõttu või muudel VÕS § 108 lg-s 2 sätestatud alustel. LEPING Lepingu mõiste Leping on tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub või
käitumisest hoidumine. Vastutus tähendab aga seda, et võlgnik peab kandma õiguslikke tagajärgi, mida võlausaldaja tema suhtes sunniviisiliselt kohaldab. Vastutus kannab kahte sorti tähendust – 1)vastutus kui õiguskaitsevahendi kohaldamise võimalust kohustust rikkunud poole suhtes 2)kohustuse rikkumise etteheidetavust, mis on ainult teatud õiguskaitsevahendite kohaldamise eelduseks. Võlasuhe - relatiivsus - eristamine mittetäielikust kohustusest (§4). Mittetäielikud kohustused tekivad hasartmängudest (kihlveod, loteriid v.a need mis on riikliku loaga korraldatud), mille täitmine vastab üldisele arusaamale ja kohustused, mille mittetäielikkus on seaduses ette nähtud. Mittetäielikeks kohustusteks on ka kohustused, mille täitmise nõudeõigus on täitmise üleandmise hetkeks aegunud. Mittetäielik
muust asjaolust. Nii saab VÕS § 15 lg 1 kohaselt juhul, kui leping on vorminõude eiramise tõttu tühine, kahjustatud lepingupoole ees vastutada vaid isik, kes on võtnud endale kohustuse valmistada ette lepingu sõlmimine või teavitada teist poolt lepingu ettevalmistamisega seotud asjaoludest. VÕS § 15 lg-d 2 ja 3 reguleerivad aga eelkõige olukordi, kus leping osutub tühiseks vorminõude täitmisega mitteseotud asjaolu tõttu, mida üks lepingupool või mõlemad teadsid või selle asjaolu ise põhjustasid. VÕS § 15 lg 4 tähenduseks on selgitada, mida mõista "asjaolu teadma pidamise" all, ja viidatud 4. lõikel saab olla tähendus vaid sama paragrahvi lõigete 2 ja 3 jaoks. VÕS § 14 sätestab lepingueelseid läbirääkimisi pidavate isikute kohustused kuni kehtiva lepingu sõlmimiseni. Viidatud sätte sisuks on läbirääkimistel tekkiv vastastikune kohustus arvestada kummagi võlasuhte poole õiguste ja huvidega (VÕS § 2 lg 2)
hea usu põhimõttest lähtuvalt vastuvõtmatu. Mõistlikkuse põhimõte tähendab võlasuhtes seda, mida samas olukorras heas usus tegutsevad isikud loeksid tavaliselt mõistlikuks. Mõistlikkuse hindamisel arvestatakse võlasuhte olemust ja tehingu eesmärki, vastava tegevus- või kutseala tavasid ja praktikat, samuti muid asjaolusid. 3. Lepingu mõiste, sõlmimine ja vorm Leping on tehing lepingupoolte vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. Leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. Leping sõlmitakse pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. Pakkumusele nõustumuse andmisega on leping sõlmitud ajast, mil pakkumuse esitaja nõustumuse kätte sai. Kui nõustumus väljendub
Ülejäänud summa pidi O tasuma 15. oktoobril pärast auto üleandmist. Pärast O-ga lepingu sõlmimist rääkis Indrek automüügist sõbrale A, kes tehingust kuuldes soovis auto ise ära osta 85 00 EURO eest. 14. oktoobril sõlmitigi leping, A maksis Indrekule kokkulepitud summa ning Indrek andis auto üle. 15. oktoobril tuli O autole järgi ning sai teada, et Indrek on auto vahepeal A-le müünud. 1. Kas O saab Indrekult nõuda lepingu täitmist? 2. Kas O saaks lepingust taganeda? Iseloomusta olukorda ja arutle. 1) VÕS § 208 (1) - Asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. VÕS § 209 (5) - Kui müüja on tarbijale müügi puhul jätnud asja ostjale õigeaegselt üle andmata, loetakse seda oluliseks
1. Mis asi on leping? Leping on tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või midagi tegemata jätma 2. Mille järgi tuvastada lepingu liik? Lepingute liigid eesmärgi järgi: Võõrandamislepingud, Kasutuslepingud, Kindlustuslepingud, Toetamislepingud, Kompromisslepingud, Seltsingulepingud, Teenuse osutamise lepingud Avalik-õiguslik leping – sisuks on õiguste ja kohustuste tekitamine, muutmine, lõpetamine avalik-õiguslike suhete valdkonnas (nt haldusleping). Halduslepinguid on erinevat liiki (sh
Õiguste kuritarvitamise keelu põhimõte TSÜS §138 lg2 + VÕS §6 lg 2, VÕS §101 lg 3 Mõitslikkuse põhimõte: Avatud õigusmõiste Normattivne ja objektiivne standard- käitumine VÕS §7 ei ole ülimuslik (võrreldes §6 lg2) Dispositiivsuse põhimõte: poolte õigus/võimalus teisiti kokku leppida kui seadus sätestab VÕS §5 piirangud: seadus, sätte olemus, vastuolu avaliku korraga/heade kommetega või isiku põhiõiguste rikkumine Lepingutruudus: leping on pooltele täitmiseks kohustuslik lepingu muutmine/lõpetamine kokkuleppel– VÕS § 13 + § 97 (asjaolude muutumine); § 26 lg 11 (lahtiste tingimuste määramine kohtu poolt) Lepingueelsed läbirääkimised: Kohustus: - kohustus arvestada mõistlikult üksteise huvide ja õigustega (VÕS § 14 lg 1) - tõekohustus (VÕS § 14 lg 1 2. lause) - teatamiskohustus - äratuntav huvi va kui teavitamist ei saa mõistlikult oodata (VÕS § 14 lg 2)
mis samas olukorras heas usus tegutsevad isikud loeksid tavaliselt mõistlikuks. • Lepingu siduvuse põhimõte - VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. See tähendab, et lepingust tulenevaid kohustusi tuleb täita nõuetekohaselt või seni, kuni võlasuhe lõpetatakse. Lepingute sõlmimine • Mis on leping? • Leping on tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. • Lepingutest tulenevad lepingu pooltele õigused ja kohustused, mida tuleb täita senikaua, kuni kohustused täidetakse nõuetekohaselt või kuni leping lõpetatakse. Lepingute sõlmimine • Võlgnikuks ja võlausaldajaks võivad olla kõik isikud, mh ka nii tarbija kui ka ettevõtja. • Tarbijale ja ettevõtjale tuleb tähelepanu pöörata tarbijalepingute sõlmimisel.
hulga raha ning soovib B-lt VÕS-i alusel kahjutasu nõuda. Kas B saab nõuda A-lt kahju hüvitamist? Kui jah, siis millises summas? AÕS § 119. Kinnisasja omandamise tehing (1)Tehing, millega kohustutakse omandama või võõrandama kinnisasja, peab olema notariaalselt tõestatud. Vt ka RKTKo 3-2-1-89-06; RKTKo 3-2-1-70-07; RKTKo 3-2-1-32-06 !!! KUI ON VÕS 15 JA 15 RIKKUMINE, SIIS ON KINDLASTI USALDUSKAHJU JA LEPINGUEELSETE LÄBIRÄÄKIMISTE VÕLASUHE. MINGIST SAAMATA JÄÄNUD TULUST EI SAA RÄÄKIDA !!! LAHENDUS: Hüpotees: B saab nõuda A-lt kahju hüvitamist VÕS § 115 lg 1 alusel. VÕS § 115 lg 1 kahju hüvitamise nõude eeldusteks on: 1. Kehtiv võlasuhe 2. Kohustuse rikkumine 3. Vastutus kohustuse rikkumise eest (VÕS 103) 4
nõustumuse andmise korral sõlmitava lepinguga õiguslikult seotud.” VÕS 16 lg 3 “Ettepanek on suunatud kindlaks määramata isikule, kui ettepanek seisneb reklaami, hinnakirjade, tariifide, näidiste, kataloogide ja muu sellise saatmises või kaubaväljapanekus, samuti kauba või teenuse konkreetsele isikule mittesuunatud pakkumist avalikus arvutivõrgus, ettepanekuks esitada pakkumus, kui ettepaneku tegija ei ole selgesti väljendanud, et tegemist on pakkumusega.” Parkimiseeskirjad ei ole ofert – see on pakkumine teha oferti. Kostja parklasse sõitmisel, tegi ta oferdi. VÕS § 20 lg 1 “Nõustumus (aktsept) on otsese tahteavaldusega või mingi teoga väljendatud nõusolek sõlmida leping” Hageja ja kostja vahel lepingu tuvastamisel tuleb vaadata, kas kostja oferdile on vastatud akseptiga.
............................................................................................................................................... 39 Tehinguõiguse üldküsimused. Kohustuste täitmise takistused. (Slaid 18) ....................... 40 Kohustuste täitmise takistused. ...................................................................................................................... 41 Tehinguõiguse üldküsimused. Kohustuste rikkumine. (Slaid 19) ........................................ 42 Kohustuste rikkumine. ........................................................................................................................................ 43 Tehinguõiguse üldküsimused. Hüvitatava kahju liigid. (Slaid 20) ....................................... 44 Hüvitatava kahju liigid. ....................................................................................
üle lepingutingimustele vastava asja, siis asja üleandmisel tasuks lepingupooltel ka asi üle vaadata või üle vaadata lasta, sest asja ülevaatamine on oluline nii üürnikule kui ka üürileandjale. VÕS-i § 334 sätestatu kohaselt, kui üüritud asja üürnikule üleandmisel koostati asja üleandmisakt, eeldatakse, et asi anti üle üleandmisaktis toodud seisundis. Kui üürileandja rikub asja üleandmiskohustust võib üürnik tulenevalt VÕS § 277 erandkorras lepingust taganeda, vaatamata asjaolule, et üürileping on oma olemuselt kestvusleping. Lepingust taganemine on võimalik tulenevalt VÕS § 277 lg 1, kui üürileandja annab üürnikule üle asja kas kokkulepitust hiljem või üleantud asja omadused välistavad asja sihipärase kasutamise või piiravad seda olulisel määral. Taganemisõigust saab üürnik teostada senikaua, kuni ta ei ole asja kasutamiseks vastu võtnud. Kui üürnik võtab asja vastu, siis tekib kestvuslepingule iseloomulik olukord,
lepinguosalised hea usu põhimõtte kohaldumist piirata või välistada? Lepingu siduvuse põhimõte. Hea usu põhimõte (prg. 6) nagu teeks endale Võlausaldaja ja võlgnik peavad teineteise suhtes käituma hea usu põhimõttest lähtuvalt. Võlasuhtele ei kohaldata seadusest, tavast või tehingust tulenevat, kui see oleks hea usu põhimõttest lähtuvalt vastuvõtmatu. Lepingu siduvuse põhimõte Leping on täitmiseks kohustuslik. Sellest saab taganeda ainult seaduslike põhjendustega/ alustel. (Leping on kehtetu pettus, eksimus, raskete asjaolude ärahoidmiseks, ähvarduse alusel koostatud.) 6. Mõistlikkuse põhimõte (sisu, tooge VÕS üldosa põhjal vähemalt kaks konkreetset näidet mõistlikkuse põhimõtte kasutamisest). Võlasuhtes loetakse mõistlikuks seda, mida samas olukorras heas usus tegutsevad isikud loeksid tavaliselt mõistlikuks.
Eelleping-kokkulepe, millega osapooled nõustuvad tulevikus sõlmima lepingu eellepingus kokkulepitud tingimustel Kohustus-tuleb täita vastavalt seadusele või lepingule,võlgnik peab täitma lepingule või seadusele vastava kvaliteediga, kui on tähtaeg, tuleb selleks ajaks kohustus täita, võlgnik peab täitma kohustuse kindlaksmääratud kohas Kohustuse rikkumise korral võib võlausaldaja:nõuda kohustuse täitmist,oma võlgnetava kohustuse täitmisest keelduda, nõuda kahju hüivtamist, taganeda lepingust, öelda leping üles, alandada hind, rahalise kohustusega viivitamisel nõuda viivist Rikkumine on vabandatav, kui võlgnik rikkus kohustust vääramatu jõu tõttu Kui võlausaldaja rikub mitterahalist kohustust, ei ole võlausaldajal õigust nõuda kohustuse täitmist, kui selle täitmine on võimatu, koormav või keerukas, tulemuse saab teha muul mõistlikumal viisil, kohustuse täitmine seisneb isikliku iseloomuga teenuse osutamises
aluseid, mis on seotud tehingu sisuga, isikutest ja vormiveast tulenevaid aluseid siin ei analüüsita. Tehingu sisust tulenevad puudused, mis tingivad tehingu tühisuse, on tehingu tühisuse alusena sätestatud tsiviilseadustiku üldosa seaduse § des 8689. Nendeks on vastuolu heade kommete või avaliku korraga, vastuolu seadusest tuleneva keeluga, näilisus ning käsutuskeelu rikkumine. Artiklis käsitletakse neid põhjalikumalt, v.a käsutuskeelu rikkumine, mis jääb artikli uurimisobjektist kõrvale. Kui tehing on seaduses sätestatud alustel ja korras tühistatud, on see algusest peale kehtetu. Tühise tehingu alusel saadu tagastatakse vastavalt alusetu rikastumise sätetele, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. (*) Kui tühine tehing vastab mõne teise tehingu tunnustele, mis ei ole tühine, kehtib viimane, kui võib eeldada, et pooled oleksid teinud sellise tehingu, kui nad oleksid teadnud algselt soovitud tehingu tühisusest.
Võlaõiguse üldosa II kontrolltöö Küsimused: 1. Kuidas saab võlgnik vältida enda suhtes õiguskaitsevahendite kohaldamist? Paragrahv 104 annab kohustust rikkunud võlgnikule seadusest tuleneva õiguse oma rikkumine veel ise parandada või asendada (heastada), näiteks puudustega kaupade asemel tarnida uued või parandada puudused, ning seda kuni ajani, mil teine pool ei ole lepingut lõpetanud, eeldusel, et ta teatab oma heastamise soovist mõistliku aja ette ning teine pool heastamisele vastu ei vaidle või teisel poolel ei ole õigustatud huvi heastamisest keelduda ning talle ei põhjustata sellega põhjendamatuid ebamugavusi ega kulutusi ega viivitust.
rehvid. Nädal enne lepingust taganemist kahjustab sõiduki peeglit parklas tundmatu auto. Nädal pärast taganemist sattus Kaupo avariisse, mille tulemusel said sõiduki vasak poritiib kahjustada. Kaupo nõuab makstud raha tagastamist, sõiduki värvimiseks tehtud kulutuste hüvitamist ning uute rehvide hinna kompenseerimist. Ben keeldub ostuhinna tagastamisest, kuna leiab, et tal ei ole avariilise sõiduki tagasivõtmise kohustust, mistõttu ei või K sellises olukorras lepingust taganeda. Igal juhul nõuab Ben sõiduki kahjustuste hüvitamist või selle parandamist enne tasutud müügihinna tagastamist. Ülesanne: 1) Kas Kaupo võib kaasuse asjaoludel nõuda Benilt makstud raha tagastamist? Hüpotees: Kaupo võib nõuda Benilt lepingu alusel üleantud raha tagastamist, ülevärvimise kulude ja rehvide maksumuse hüvitamist VÕS § 189 lg 1 järgi. Materiaalsed eeldused: kehtiv taganemine (kehtiv leping, rikkumine, vastutus, oluline rikkumine, taganemisavaldus)
möödumist ja käsundusleping lõpeb enne käsundi täitmist või selle täitmiseks antud tähtaja möödumist, on käsundisaajal õigus mõistlikule osale tasust. Sel juhul on käsundisaajal õigus saada kogu tasu üksnes juhul, kui leping lõppes käsundiandjast tuleneva asjaolu tõttu ja tasu maksmine on asjaolusid arvestades õiglane. Tähtajatu käsunduslepingu korraline ülesütlemine Kumbki lepingupool võib tähtajatu käsunduslepingu kuni käsundi täitmiseni igal ajal üles öelda (630) kuid siiski üksnes tingimusel, et käsundiandja võib käsundi esemeks oleva teenuse saada või tehingu teha muul viisil. Kui käsundisaaja ütleb lepingu üles seda arvestamata, peab ta hüvitama käsundiandjale sellest tekkinud kahju. Kui käsundusleping on sõlmitud lepingupoole eluajaks või pikemaks ajaks kui viieks aastaks, võib
Kindlale isikule suunatud tahteavaldus muutub kehtivaks kättesaamisega.Kindlale isikule suunamata tahteavaldus muutub kehtivaks tahte väljendamisega. 26. Millal tuleb tahteavaldust tõlgendada ja kuidas seda tehakse? Tahteavalduse tõlgendamise ülesandeks on avaldaja tegeliku tahte kindlakstegemine. Tõlgendamine sõltub sellest, kellele tahteavaldus on tehtud. Kindlale isikule tehtud tahteavaldust tuleb tõlgendada (vt TsÜS § 75 lg 1): _ vastavalt tahteavalduse tegija tahtele, kui tahteavalduse saaja seda tahet teadis või pidi teadma; _ vastavalt sellele, nagu tahteavalduse saajaga sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel mõistma pidi, kui tahteavalduse saaja avalduse tegija tegelikku tahet ei teadnud ega pidanudki teadma. Kindlale isikule suunamata tahteavaldust tuleb tõlgendada vastavalt tahteavalduse tegija tahtele. Kui selline tahteavaldus on suunatud avalikkusele, tuleb seda
õiguse nõuda ka kohustuse täitmist. Näiteks saab lisaks trahvile ka endiselt nõuda kauba kohale toomist. Leppetrahvi eesmärgiks on sundida lepingut rikkunud pool oma kohustusi kohaselt täitma. Täitmist asendavad leppetrahvid on oma olemuselt kokkulepped, kus kohustatud pool, kes oma kohustust ei täida, maksab selle asemel teatud rahasumma. Täitmist asendavat leppetrahvi ei või nõuda koos täitmisega, sest lepingupool saab oma kahju korvatud ja nii tekiks ebaõiglane olukord, 4 mis võimaldaks alusetult rikastuda kohustatud isiku arvelt. Kahel leppetrahvi tüübil vahetegemine sõltub lepingus kasutatud sõnadest ja lepingupoolte tahtest. Kõige parem on selgesõnaliselt kokkuleppida, et näiteks leppetrahv asendab täitmist või vastupidi. Vaidluse korral otsustab kohus millises leppetrahvis on pooled kokkuleppinud.
Võlasuhe Kas leping on sõlmitud? – Jah, leping on sõlmitud VÕS § 9 lg 1 järgi. K müüs ja H ostis, järelikult on tegu müügilepinguga VÕS § 208 lg 1 mõistes. Kas leping kehtib? – Kaasuse järgi sisust ega vormist puudusi ei tulene, järelikult leping kehtib. VÕS § 11 lg 1 – antud lepingul peab olema kindel vorm, AÕS § 119 lg 1 järgi peab olema notariaalselt tõestatud. Ei esine võlasuhte lõppemise aluseid VÕS § 186 mõistes. 2. Rikkumine. Kohustuse sisu – VÕS § 76 lg 1 järgi peab kohustust täitma vastavalt seadusele. VÕS § 77 lg 1 II lause järgi peab asi vastama keskmisele kvaliteedile. Maja peab vastama keskmisele kvaliteedile. VÕS § 217 lg 1 järgi peab ostjale üleantav asi vastama lepingutingimustele. Müüja kohustus oli tagada, et korsten on keskmise kvaliteediga ja ohutu. Kas kohustust on rikutud? – VÕS § 100 järgi on tegu kohustuse mittekohase täitmisega
3. Mõistlikkuse põhimõte b. Tühine tehing - Vorminõude rikkumise õiguslikud tagajärjed. Reeglina on tehing tühine kui seaduses ei tulene teisiti. Sõltub sellest, kas vorminõude eesmärk oli kindlasti mingi õigussuhte kaitsmine või pelgalt muude asjaoludega. Kinnisasja omandamisel kui puudub notariaalne tõestus, on tehing alati tühine. NT tööleping, vaatamata vorminõude rikkumisele, loetakse teda täidetuks. Ettenähtud vormi rikkumine ei too alati kaasa lepingu kehtetust. Kui sõlmite kirjaliku lepingu, peate näitama, et lepinguga seotud kokkulepped peavad Tühise tehingu puhul on tegemist sellega, et tehing on küll tehtud, s.t asjakohased tahteavaldused on väljendatud, kuid tehing on siiski sellise puudusega, mis tingib tehingu kehtetuse selle tegemisest alates. Tehing võib olla tühine mitme puuduse
2 b) Pakkumuse esitaja teost teada sai, kui nõustumus on kaudne tahteavaldus ehk tegu (v.a kui praktikast või kokkuleppest tulenevalt alates teo tegemisest) c) Olulistes lepingutingimustes kokkuleppe saavutamisest (kui poolte kokkuleppe või taotluse alusel tuleb teatud olulistes tingimustes kokkuleppele jõuda) Kohustuse rikkumine Kohustuse täitmata jätmine, mittekohane täitmine ja täimtisega viivitamine st nii lepinguliste kui muude kohustuste rikkumine. Tuvastamaks, kas tegu on kohustuse rikkumisega tuleb: 1. Määrata, mis on võlasuhte sisu ja millise kohustusega on tegemist: 1.1 Otsene/kaudne kohustus- otsese kohustus korral peab võlgnik saavutama konkreetse tulemuse, kuid kaudse kohustuse korral tegema kõik mõistlikult võimaliku (tegema mõistlike jõupingutusi)
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
