Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Näidis - Lepingu ülesütlemise avaldus (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
LEXTAL
Lugupeetud [avalduse saaja esindaja nimi]
[Äriühingu nimi]
[Aadress]
[Koostamise kuupäev]
LEPINGU ÜLESÜTLEMISE AVALDUS
[Avalduse tegija nimi] ja [avalduse saaja nimi] vahel on [kuupäev] sõlmitud [lepingu liik]leping [lepingu eesmärk, otstarve] (edaspidi: Leping). Vastavalt Lepingu punktile [ asjakohane Lepingu punkt] oli [avalduse saaja] kohustatud [kohustuse kirjeldus].
Olete Lepingust tulenevat kohustust rikkunud, kuna [põhjendus, miks kohustus on täitmata või mittekohaselt täidetud].
[Kuupäev] andsime [avalduse saajale ] täiendava tähtaja kohustuse täitmiseks, kuid käesolevaks hetkeks ei ole [avalduse saaja] lepingurikkumist kõrvaldanud.
Võlaõigusseaduse (VÕS) § 196 lg 1 kohaselt võib kumbki lepingupool kestvuslepingu mõjuval põhjusel etteteatamistähtaega järgimata üles öelda, eelkõige kui ülesütlevalt lepingupoolelt ei või kõiki asjaolusid ja mõlemapoolset huvi arvestades mõistlikult nõuda lepingu jätkamist kuni kokkulepitud tähtpäevani või etteteatamistähtaja lõppemiseni (erakorraline ülesütlemine). VÕS § 116 lg 6 kohaselt on meil õigus Leping üles öelda, kui kestvuslepingut rikutakse oluliselt.
[Avalduse saaja] poolt toime pandud lepingurikkumine on oluline, kuna [põhjendus, miks lepingurikkumine on oluline, viidates ühele või mitmele VÕS § 116 lg-s 2 toodud alusele. VÕS § 116 lg 2 kohaselt on olulise lepingurikkumise eelkõige tegemist, kui:
  • kohustuse rikkumise tõttu jääb kahjustatud lepingupool olulisel määral ilma sellest, mida ta õigustatult lepingust lootis, välja arvatud juhul, kui teine lepingupool ei näinud kohustuse rikkumise niisugust tagajärge ette ja temaga sarnane mõistlik isik ei oleks seda tagajärge samadel asjaoludel samuti ette näinud;
  • rikuti kohustust, mille täpne järgimine oli lepingust tulenevalt teise lepingupoole huvi püsimise eelduseks lepingu täitmise vastu;
  • kohustust rikuti tahtlikult või raske hooletuse tõttu;
  • kohustuse rikkumine annab kahjustatud lepingupoolele mõistliku põhjuse eeldada, et teine lepingupool ei täida kohustusi ka edaspidi;
  • teine lepingupool ei täida oma ükskõik millist kohustust VÕS §-s 114 nimetatud täitmiseks antud täiendava tähtaja jooksul või teatab , et ta selle tähtaja jooksul kohustust ei täida.]
    Käesolevaga ütleb [avalduse tegija] Lepingu alates [kuupäev] üles seoses [avalduse saaja] olulise lepingurikkumisega.
    Lugupidamisega
    [nimi, ametikoht , allkiri ]
    2
  • Näidis - Lepingu ülesütlemise avaldus #1
    Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
    Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2013-03-21 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 284 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor stiinapv Õppematerjali autor
    Lepingu ülesütlemise avalduse näidis on mõeldud selleks, et taganeda äriühingute vahel sõlmitud kestuslepingust (nt üürileping, laenuleping jne) seoses teise lepingupoole olulise lepingurikkumisega. Üldiselt on soovitatav enne lepingu ülesütlemist anda kohustust rikkunud poolele mõistlik lisatähtaeg, et rikkumise tagajärge parandada (VÕS § 196 lg 2). Lepingut saab üles ütelda ülesütlemisavaldusega teisele lepingupoolele (VÕS § 195 lg 1). Kui teine lepingupool ülesütlemisavaldusega nõustub, siis loetakse leping lõppenuks. Kui teine lepingupool ei pea ülesütlemist õigustatuks (kuna puudub oluline lepingurikkumine või muu mõjuv põhjus), siis lahendab vaidluse kohus.

    Sarnased õppematerjalid

    Näidis - Lepingust taganemise avaldus
    1
    doc

    Näidis - Lepingust taganemise avaldus

    Lugupeetud [avalduse saaja esindaja nimi] [Äriühingu nimi] [Aadress] [Koostamise kuupäev] LEPINGUST TAGANEMISE AVALDUS [Avalduse tegija nimi] ja [avalduse saaja nimi] vahel on [kuupäev] sõlmitud [lepingu liik]leping [lepingu eesmärk, otstarve] (edaspidi: Leping). Vastavalt Lepingu punktile [sisestada vastav Lepingu punkt] oli [avalduse saaja] kohustatud [kohustuse kirjeldus]. [Avalduse saaja] on oma Lepingust tulenevat kohustust rikkunud, kuna [põhjendus, miks kohustus on täitmata või mittekohaselt täidetud]. [Kuupäev] andsime [avalduse saajale] täiendava tähtaja kohustuse täitmiseks, kuid käesolevaks hetkeks ei ole [avalduse saaja] lepingurikkumist kõrvaldanud. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 116 lg 1 kohaselt on meil õigus Lepingust taganeda, kui teine lepingupool

    Kategoriseerimata
    Taganemine ja ülesütlemine
    11
    docx

    Taganemine ja ülesütlemine

    1. Taganemise mõiste ja liigid. Tarbija taganemisõigus 2. Taganemise materiaalsed eeldused ja formaalsed tingimused 3. Ülesütlemise mõiste. Kestvuslepingu mõiste. Ülesütlemise liigid. 4. Ülesütlemise materiaalsed ja formaalsed tingimused 5. Kohustuste vahekorra muutumine (VÕS § 97) Tudeng tunneb ja teab: 1. miks tuleb eristada taganemist ja ülesütlemist ning eristamise alust (ajalooline ülevaade) 2. taganemise ning ülesütlemise materiaalseid eeldusi ja formaalseid tingimusi (õkv skeem); erinevused ja samade sätete kohaldamine 3. milline on oluline rikkumine, kuidas sisustatakse olulist rikkumist kohtupraktikas 4. milline on poolte lepinguvabadus taganemisõiguse (alused ja kord) reguleerimisel ja selle piirangud 5. taganemisavalduse kehtivuse nõudeid (kohtupraktika) 6. ennetavat lepingu lõpetamise õigust 7

    Õiguskaitseasutuste süsteem
    VÕS üldosa kordamisküsimused
    44
    docx

    VÕS üldosa kordamisküsimused

    Loetlege võlasuhte tekkimise alused. Võlasuhe ja vastutus. § 1. Seaduse kohaldamine (1) Käesoleva seaduse üldosas sätestatut kohaldatakse kõikidele käesolevas seaduses või muudes seadustes nimetatud lepingutele, muu hulgas töölepingule, ja muudele mitmepoolsetele tehingutele, samuti lepingutele, mida ei ole küll seaduses nimetatud, kuid mis ei ole seaduse sisu ja mõttega vastuolus, samuti võlasuhetele, mis ei ole tekkinud lepingust. (2) Kui leping vastab kahe või enama seaduses sätestatud lepinguliigi tunnustele, kohaldatakse nende lepinguliikide kohta seaduses sätestatut üheaegselt, välja arvatud sätted, mille üheaegne kohaldamine ei ole võimalik või mille kohaldamine oleks vastuolus lepingu olemuse või eesmärgiga. (3) Rohkem kui kahe poole vahel sõlmitud lepingutele (mitmepoolne leping) kohaldatakse käesolevas seaduses lepingute kohta sätestatut, kui see ei ole vastuolus lepingu olemuse ega eesmärgiga.

    Võlaõigus
    Võlaõiguse üldosa konspekt
    19
    odt

    Võlaõiguse üldosa konspekt

    Võlgnik e deebitor) kohustus teha teise isiku (õigustatud isik e võlausaldaja e kreeditor) kasuks teatud tegu või hoiduda mingi teo tegemisest. Kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist (VÕS § 2 lg 1). Võlaõigusuhtest omandab üks isik õiguse nõuda võlgnikult teatus sooritust ja sellele vastab võlgniku kohustus teha võlausaldaja kasuks mingi tegu. 2. Lepinguvabadus on põhiseadusega tagatud põhimõte. Kõik isikud on vabad otsustama kas ja kellega leping sülmida (PS § 19,31, 32). Lepingu mõiste on seotud ka lepinguvabaduse ideega, mis seisneb eelkõige vabaduses valida, milline leping, millise sisuga, kellega ja millises vormis sõlmida. Lepinguvabadus on siiski oluliselt piiratud - sundkindlustusleping on kohustuslik, seadus võib ette näha tehingu kohustusliku vormi või keelata teistsuguste kokkulepete sõlmimise (näiteks tarbija kui nõrgema poole kaitse). Samuti ei ole õiguslikku jõudu lepingutel, mis on suunatud

    Võlaõiguse üldosa
    Lepinguõiguse kaasused koduseks lahendamiseks 2
    3
    docx

    Lepinguõiguse kaasused koduseks lahendamiseks 2

    rajatise remontimiseks ja seadmete paigaldamiseks, A aga pidi andma talle kuuluva rajatise ühise äri eesmärgil kasutusse järgnevaks 3 aastaks. Tulevase koostöö täpsemad (s.h. rajatise kasutusse andmise) tingimused pidid pooled kokku leppima edaspidi. 01. aprilliks ongi B leidnud vajalikud seadmed ja need ka ära ostnud, kuid ajapuudusel (seadmete hankimine osutus keerulisemaks kui esialgu arvatud) ei ole suutnud organiseerida tööjõudu. Seetõttu on äriplaani elluviimine ja kogu lepingu täitmine A arvates määratud nurjumisele. Autopesuäris on suveperiood teatavasti kõige tulusam aeg. A ei soovi koostööd B-ga jätkata. Ta teatab 02. aprillil, et taganeb lepingust B poolse rikkumise tõttu. Kas on tegemist rikkumisega ? Kas A-l on selleks õigus? Vastus: VÕS §100 ütleb, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.VÕS §102 sätestab

    Lepinguõigus
    Võlaõiguse arvestus
    12
    pdf

    Võlaõiguse arvestus

    TALLINNA MAJANDUSKOOL Ametnikutöö osakond Võlaõiguse arvestus Kodutöö Juhendaja: TALLINN 2016 Küsimused: 1. Kuidas toimub kohustuste täitmine (millistele tingimustele peame kohustuste täitmisel tähelepanu pöörama) ja kas kohustuste täitmine tähendab nõuetekohast täitmist? Palun põhjendage oma seisukohta! 2. Kuidas toimub lepingu lõpetamine ning mille poolest erineb lepingust taganemine lepingu ülesse ütlemisest? 3. Kuidas toimub õiguskaitsevahendite kohaldamine kohustust rikkunud isiku suhtes ehk mida tuleb õiguskaitsevahendite kohaldamiseks teha? 4. Millal saab nõuda kahju hüvitamist ja kuidas toimub tekkinud kahju hüvitamine? 5. Palun selgitage, mida tähendab kõrvalkohustus ning millal saab nõuda leppetrahvi? 6. Millal ja kuidas on võimalik lepinguid lõpetada ning mille poolest erineb taganemine ülesütlemisest? Vastused: 1. § 76. Kohustuse täitmine

    Võlaõigus
    VÕLAÕIGUSE ÜLDOSA KONSPEKT
    100
    docx

    VÕLAÕIGUSE ÜLDOSA KONSPEKT

    Üldosa erineb eriosast, sest kõigepealt rakendame eriosa norme ja kui need puuduvad, siis rakendame üldosa norme. Üldnormi kohaldatakse alles siis, kui erinorm puudub. Üldosas on üldnormid, mis on rakendatavad kõikide lepingute suhtes- tööleping jne. (§1) VÕS-i üldosa normid on kohandatavad ka lepinguväliste ja lepingusarnaste lepingute puhul. VÕS-i üldosa koosneb 4. suurest osast. VÕS-i üldosast leiame alati vastuse küsimusele, kas leping on sõlmitud või mitte. Eriosas on konkreetsed õigused ja kohustused, mida lepingupooled peavad täitma. Võlaõigust loeme tagant ettepoole. VÕSi eriosa jaguneb omakorda kaheks: Lepingud; Lepinguvälised võlasuhted. Kõigepealt vaatame lepingut, kui leiame et lepingus pole kõiki õigusi ja kohustusi välja toodud, vaatame eriosa ja kui seal ei ole, siis vaatama üldosa. Lepingu sõlmimisel tuleb hakata kohustusi täitma. Alati on küsimus, kuidas tuleb

    Võlaõiguse üldosa
    VÕLAÕIGUSE ÜLDOSA
    71
    docx

    VÕLAÕIGUSE ÜLDOSA

    Pärimisõigus. 1.Võlasuhte tekkimise alused Nagu eelpool mainitud leiab võlaõiguses käsitlust kaks suuremat õigussuhete gruppi - lepingud ja lepinguvälised võlasuhted. Vastavalt VÕS § 3 võib võlasuhe tekkida: 1. lepingust; 2. kahju õigusvastasest tekitamisest; 3. alusetust rikastumisest; 4. käsundita asjaajamisest; 5. tasu avalikust lubamisest; 6. muust seadusest tulenevast alusest. Võlasuhete peamiseks tekkimise aluseks on ennekõike leping, samas võib võlasuhe tekkida inimeste vahel ka muudel alustel, kui lepingust. Võlaõiguses kehtivad põhimõtted Lepinguõigus, nii nagu iga õigusvaldkond, tugineb teatud üldistele põhimõtetele, mida tuleb teada ja arvestada nii seaduste tõlgendamisel kui ka rakendamisel. Olulisemad lepinguõiguse üldprintsiibid on sätestatud VÕS-s ja TsÜS-s. Võlaõiguses kehtivad peamised põhimõtted on järgmised: 1. Lepinguvabaduse põhimõte; 2. Dispositiivsuse põhimõte; 3

    Võlaõiguse üldosa




    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun