[avalduse saaja] kohustatud [kohustuse kirjeldus]. [Avalduse saaja] on oma Lepingust tulenevat kohustust rikkunud, kuna [põhjendus, miks kohustus on täitmata või mittekohaselt täidetud]. [Kuupäev] andsime [avalduse saajale] täiendava tähtaja kohustuse täitmiseks, kuid käesolevaks hetkeks ei ole [avalduse saaja] lepingurikkumist kõrvaldanud. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 116 lg 1 kohaselt on meil õigus Lepingust taganeda, kui teine lepingupool on lepingust tulenevat kohustust oluliselt rikkunud. [Avalduse saaja] poolt toime pandud lepingurikkumine on oluline, kuna [põhjendus, miks lepingurikkumine on oluline, viidates ühele või mitmele VÕS § 116 lgs 2 toodud alusele. VÕS § 116 lg 2 kohaselt on olulise lepingurikkumise eelkõige tegemist, kui: 1) kohustuse rikkumise tõttu jääb kahjustatud lepingupool olulisel määral ilma sellest, mida ta
tulekahju põhjustas tootmise enda töötaja. 3.3. Taganemine. VÕS § 101 lg 1 p 4 järgi kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja taganeda lepingust. Kuna eelnevalt leidsin, et müüja rikkus oma lepingulist kohustust köögimööbel ostjale üle anda, siis võib ostja lepingust taganeda. Kontrollin nüüd lepingust taganemise eeldusi. VÕS § 116 lg 1 järgi lepingupool võib lepingust taganeda, kui teine lepingupool on lepingust tulenevat kohustust oluliselt rikkunud (oluline lepingurikkumine). § 116 lg 2 (tegemist ei ole ammendava nimekirjaga ehk seda § saab kasutada ka teistel juhtudel, mis ei ole seal nimekirjas) kohaselt olulise lepingurikkumisega on eelkõige tegemist, kui (ühest punktist piisab): p. 1. kohustuse rikkumise tõttu jääb kahjustatud lepingupool olulisel
hoolimata ikkagi tüüptingimustega lepinguid sõlmitakse? Millal muutuvad tüüptingimused lepingu osaks? Mis on tüüptingimuste peamiseks tühisuse aluseks ja nende tühisuse tagajärjed? § 35. Tüüptingimuse mõiste (1) Tüüptingimuseks loetakse lepingutingimust, mis on eelnevalt välja töötatud tüüplepingutes kasutamiseks või mida lepingupooled muul põhjusel ei ole eraldi läbi rääkinud ja mida tüüptingimust kasutav lepingupool (tingimuse kasutaja) kasutab teise lepingupoole suhtes, kes ei ole seepärast võimeline mõjutama tingimuse sisu. (2) Eeldatakse, et tüüptingimust ei olnud eraldi läbi räägitud. (3) Tüüptingimus võib sisalduda lepingudokumendis või olla lepingu eraldi osa. Tüüptingimus võib olla lepingu tingimuseks sõltumata sellest, milline on selle tingimuse ulatus, millisel viisil on tingimus lepingus kajastatud või mis vormis on leping sõlmitud.
täitmise üldreegel on, et kui lepingust ei tulene teisiti, võib võlausaldaja nõuda täitmist kohustuse täitmise või selleks ettenähtud tähtaja möödumisel. Kui täitmise aega ei ole kindlaks määratud ja see ei tulene ka võlasuhte olemusest, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist pärast mõistliku tähtaja möödumist. Võlgnik peab kohustuse täitma lepingule või seadusele vastava kvaliteediga. Kui kohustuse täitmise kvaliteet ei tulene lepingust või seadusest, peab lepingupool kohustuse täitma asjaolusid arvestades vähemalt keskmise kvaliteediga. Näiteks kui teadlane peab töövõtulepingu täitmise raames tegema mingi projekti rakendus uuringu ja lepingus ei ole täpseid kvaliteedinäitajaid paika pandud, siis peab uuring olema tehtud vähemalt sellise põhjalikkusega, et see sobiks teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduses ning muus õigusaktis ettenähtud otstarbeks. Kui võlgnik ei pea kohustust
1. A kasutab kokkuleppel B-ga viimase autot ja tasub selle eest 500 eurot kuus, maksetähtajaga iga kuu 25. kuupäevaks. B laenas 20. oktoobril A käest 500 eurot. Tagasimaksmise tähtajaks määrati 20. november. Tagasimaksmisega hilinemise puhuks lepiti kokku viivis 1 % viivitatud summast päevas. 20. novembril teatab B A-le, et tasaarvestab oma üürinõude A võlanõudega ning seetõttu mingit eraldi makset A-le ei tee. (1) Kas B seisukoht on õigustatud? (2) Kas ja millised nõuded on A-l sellises olukorras B vastu? Variant: 20. novembril teatab A B-le, et viimane ei pea talle võlga üle kandma, kuna A tasaarvestab oma võlanõude B üürinõudega? Kui, siis kuidas peaks A tasaarvestust teostama? Kirjelda arutelu käiku viidetega õigusnormidele.
Kohustus loetakse kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. Kui võlausaldaja on talle kohustuse täitmisena pakutu vastu võtnud, siis eeldatakse, et täitmine oli täielik, täitmisena pakutu oli võlgnetav ja kohustus täideti kohaselt. Võlgnik peab kohustuse täitma lepingule või seadusele vastava kvaliteediga. Kui lepingulise kohustuse täitmise kvaliteet ei tulene lepingust või seadusest, peab lepingupool kohustuse täitma asjaolusid arvestades vähemalt keskmise kvaliteediga. Kui kohustuse täitmiseks võlgnetakse liigitunnustega asi ja sellesse liiki kuuluvad asjad on erineva kvaliteediga, peab võlgnik kohustuse täitma vähemalt keskmise kvaliteediga asjaga. Kui kohustuse täitmiseks võlgnetakse liigitunnustega asi ja võlgnik on kohustuse täitmiseks kõik omapoolselt vajaliku teinud, sealhulgas omandanud selliste liigitunnustega asja või eraldanud asja teistest samade
) Mis hetkest alates on leping poolte vahel sõlmitud? Sõltub vormist/Vastavalt lepingu vormile erinevatel hetkedel. Suulise ja kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis on leping sõlmitud kui pakkumus saab nõustumuse. Kirjalikus vormis- allkirjastamise hetkest. Notariaalses vormis lepingu loeme sõlmituks kui lepingule on antud notariaalne vorm. Lepingu kõik lkd tuleks allkirjastada, et vältida pettust. Hiljem võib tulla kohtuvaidlus, et kumb lepingupool, on kehtiv või mitte (lepingud on kahes eksemplaris). Lepingu mõlemad eksemplari allkirjastama ei pea §11 lg 4. Kohustusi peame hakkam täitma lepingu sõlmimise hetkest. Näide: Inimesel tekkis soov suvilasse lasta ehitada puurkaev. Saatis siis erinevatele puurkaevu valmistavatele äriühingutele hinnapärinug ,,Tahan et valmistate puurkaevu, selles selles kohas, oleme teie poolt küsitava hinnaga nõus, palju soovite?" Üks läks ja tegi kaevu valmis ja esitas arve. Kas tuleb maksta?
poolele õiguse lepingust taganeda vastavalt VÕS §-le 97. Oluliseks lepingulistest kohustustest vabanemise aluseks on ka VÕS-s sätestatud võimalus lepingust taganeda või leping üles öelda lepingu olulise rikkumise korral (VÕS § 101 lg 1 p 4). Täitmiskohustusest võib võlgnik vabaneda ka täitmise võimatuse tõttu või muudel VÕS § 108 lg-s 2 sätestatud alustel. LEPING Lepingu mõiste Leping on tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. Seega loovad lepingulpooled lepingu sõlmimise kaudu nii endale kui ka teisele poolele nii õigusi kui ka kohustusi, mida tuleb lepingupooltel täita kindlaksmääratud viisil. Seega võivad lepingupoolte kohustused olla suunatud nii aktiivsele käitumisele kui võivad olla suunatud ka passiivsele käitumisele. Leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik, tulenevalt VÕS § 8 lg 2.
poolele õiguse lepingust taganeda vastavalt VÕS §-le 97. Oluliseks lepingulistest kohustustest vabanemise aluseks on ka VÕS-s sätestatud võimalus lepingust taganeda või leping üles öelda lepingu olulise rikkumise korral (VÕS § 101 lg 1 p 4). Täitmiskohustusest võib võlgnik vabaneda ka täitmise võimatuse tõttu või muudel VÕS § 108 lg-s 2 sätestatud alustel. LEPING Lepingu mõiste Leping on tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. Seega loovad lepingulpooled lepingu sõlmimise kaudu nii endale kui ka teisele poolele nii õigusi kui ka kohustusi, mida tuleb lepingupooltel täita kindlaksmääratud viisil. Seega võivad lepingupoolte kohustused olla suunatud nii aktiivsele käitumisele kui võivad olla suunatud ka passiivsele käitumisele. 4
Eriti oluline on seejuures tähele panna, et kahjuhüvitiste määramisel nõuab seadus ka võimalike kindlustuskatete arvestamist (see on suhteliselt vaieldav ja poliitiline otsus: kindlustusseltside põhjendatud väide oleks, et kahju ei peaks vaatama kindlustuse vaid kindlustus kahju järele § 140 lg 1 lõpus). Siiski on tegemist suhteliselt suure erandiga üldisest kahju hüvitamise põhimõttest. 3. Taganemine (VÕS §-d 116-117, 188-194) Lepingulise võlasuhte puhul võib üks lepingupool ühepoolselt lepingulisest suhtest taganeda, kui teine pool on lepingut oluliselt rikkunud. Olulise lepingurikkumisega on tegemist kui ( VÕS § 116 lg 2) 1) teine pool jääb oluliselt ilma sellest, mida ta lepinguga taotles 2) kohustuse täpse täitmise vastu oli õigustatud poolel eriline huvi 3) teine pool rikkus kohustust tahtlikult või raskelt hooletult 4) rikkumine annab alust eeldada rikkumisi ka edaspidi 5) teine pool ei täida kohustust täiendava tähtaja jooksul
(2) Võlasuhte olemusest võib tuleneda võlasuhte poolte kohustus teatud viisil arvestada teise võlasuhte poole õiguste ja huvidega. Võlasuhe võib sellega ka piirduda Võlasuhe võib tekkida Võlasuhe võib tekkida: 1) lepingust; 2) kahju õigusvastasest tekitamisest; 3) alusetust rikastumisest; (näiteks üürin kellegi teise maja välja) 4) käsundita asjaajamisest; (väidan olevat kellegi asjaajaja) 5) tasu avalikust lubamisest; (see kes teatab, kes varastas selle või selle asja ära/ kes annab infot, mis viib jüri tapmiseni) 6) muust seadusest tulenevast alusest. Mittetäielik kohustus (1) Mittetäielik on kohustus, mille võlgnik võib täita, kuid mille täitmist ei saa võlausaldaja temalt nõuda. (2) Mittetäielik kohustus on: 1) hasartmängust, välja arvatud loa alusel korraldatavast hasartmängust ja loteriist tulenev kohustus; 2) kõlbeline kohustus, mille täitmine vastab üldisele arusaamale;
Tavaliselt on vastastkuses sõltuvussuhtes soorituste vahetamisele suunatud kohustused, näiteks asja üleandmise ja selle eest tasumise kohustus müügilepingus, üürileandja kohustus anda asi üürile ja üürniku kohustus selle eest tasuda. Vastastikused on kõik tasulised lepingud (müügileping, rendileping, töövõtuleping). Kui lepingust tulenevad kohustused on vastastikused, siis võib VÕS § 111 sätestatud tinimustel üks lepingupool oma kohustuste täitmisest keelduda seni, kuni teine lepingupool on oma kohustuse täitnud, täitmist pakkunud, andnud täitmiseks tagatise või kinnitanud, et ta kohustuse täidab. Kui vastastikkus lepinguliste kohustuste vahel puudub, ei saa lepingupooles VÕS § 111 tulenevalt tulenevalt vastuväidet kasutada. Pooled võivad lepinguliselt muuta teatud kohustused vastastikusteks, sidudes ühe poole kohustuste täitmise teise poole kohustuste
muust asjaolust. Nii saab VÕS § 15 lg 1 kohaselt juhul, kui leping on vorminõude eiramise tõttu tühine, kahjustatud lepingupoole ees vastutada vaid isik, kes on võtnud endale kohustuse valmistada ette lepingu sõlmimine või teavitada teist poolt lepingu ettevalmistamisega seotud asjaoludest. VÕS § 15 lg-d 2 ja 3 reguleerivad aga eelkõige olukordi, kus leping osutub tühiseks vorminõude täitmisega mitteseotud asjaolu tõttu, mida üks lepingupool või mõlemad teadsid või selle asjaolu ise põhjustasid. VÕS § 15 lg 4 tähenduseks on selgitada, mida mõista "asjaolu teadma pidamise" all, ja viidatud 4. lõikel saab olla tähendus vaid sama paragrahvi lõigete 2 ja 3 jaoks. VÕS § 14 sätestab lepingueelseid läbirääkimisi pidavate isikute kohustused kuni kehtiva lepingu sõlmimiseni. Viidatud sätte sisuks on läbirääkimistel tekkiv vastastikune kohustus arvestada kummagi võlasuhte poole õiguste ja huvidega (VÕS § 2 lg 2)
hea usu põhimõttest lähtuvalt vastuvõtmatu. Mõistlikkuse põhimõte tähendab võlasuhtes seda, mida samas olukorras heas usus tegutsevad isikud loeksid tavaliselt mõistlikuks. Mõistlikkuse hindamisel arvestatakse võlasuhte olemust ja tehingu eesmärki, vastava tegevus- või kutseala tavasid ja praktikat, samuti muid asjaolusid. 3. Lepingu mõiste, sõlmimine ja vorm Leping on tehing lepingupoolte vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. Leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. Leping sõlmitakse pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. Pakkumusele nõustumuse andmisega on leping sõlmitud ajast, mil pakkumuse esitaja nõustumuse kätte sai. Kui nõustumus väljendub
1. Mis asi on leping? Leping on tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või midagi tegemata jätma 2. Mille järgi tuvastada lepingu liik? Lepingute liigid eesmärgi järgi: Võõrandamislepingud, Kasutuslepingud, Kindlustuslepingud, Toetamislepingud, Kompromisslepingud, Seltsingulepingud, Teenuse osutamise lepingud Avalik-õiguslik leping – sisuks on õiguste ja kohustuste tekitamine, muutmine, lõpetamine avalik-õiguslike suhete valdkonnas (nt haldusleping). Halduslepinguid on erinevat liiki (sh
Ilma vastava kokkuleppeta on üürileandja ühepoolne üüri tõstmine alusetu ja suurendatud üür ei kuulu seega üürniku poolt tasumisele. Selleks, et üürileandjal oleks õigus tähtajalisest üürilepingust tulenevat üüritasu ühepoolselt suurendada, tuleb vastavas õiguses eraldi kokkuleppida. Muude kui eluruumi üürilepingute puhul VÕS piiranguid poolte kokkuleppele üüri suurendamise kohta ei sea. Kuidas üürileandja üüri suurendamisest üürnikule ette teatab, kui sageli ja kui palju üüri võib tõsta, on poolte kokkuleppe küsimus. Lepingupooled võivad näiteks kokkuleppida, et üürileandal on õigus üüritasu tõsta kord poole aasta jooksul 1000 kroon võrra või et üürileandjal on õigus üüritasu suurendada lähtuvalt tarbijahinna indeksist jne. Samas tuleb lepingupooltel perioodiliste üürisuurendamise kokkulepete tegemisel arvestada VÕS § 300 tuleneva põhimõttega.
09.02 Irene Kull Peeter Viirsalu: [email protected] Võlaõigus: tegeleb õigussuhete dünaamikaga, turusuhete korraldamise vahend, olulisemaks osaks on lepinguõigus, keskne põhimõte- privaatautonoomia. VÕS §150 Kaaskäendajad Kui sama kohustust käendab mitu isikut (kaaskäendajad), vastutavad nad võlausaldaja ees solidaarselt, isegi kui nad ei andnud käendust ühiselt. - imperatiivne (pole lubatud teistmoodi kokku leppida, lähtudes eesmärgist) Tsiviilseadustiku ülesehitus: TSÜS- 01.07.2002 VÕS- 01.07.2002 AÕS- 01.12.1993 PerekS- 01.07.2010 PärimisS- 01.01.2009 Võlaõigus on eraõiguse osa, mis reguleerib võrdsete õigussubjektidevahelisi võlasuhteid (tekkimist, muutumist, lõppemist) Võlg=Kohustus VÕS koht õigussüsteemis: laieneb kõikidele võlasuhetele, va osas, mis on erinormidega reguleeritud. Relatiivne õigusvaldkond, st normidega reguleeritakse suhteid isikute vahel. Võlgnik- isik, kellel on kohustus võlg tasud
tehtud püsivat kirjalikku taasesitamist võimaldaval viisil ja sisaldama tehingu teinud isikute nimesid, kuid ei pea olema omakäeliselt allkirjastatud. Tehingu kirjaliku vormiga loetakse võrdseks tehingu elektrooniline vorm, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Elektrooniliseks allkirjaks on ka digitaalallkiri. Kui seaduses on sätestatud tehingu notariaalne kinnitamine, peab tehingudokument olema kirjalikult koostatud ning tehingu tegija allkiri notari poolt kinnitatud. Seaduses sätestatud juhtudel võib allkirja tehingudokumendil kinnitada notari asemel ka muu isik. Tehingu notariaalset kinnitamist asendab tehingu notariaalne tõestamine. Seaduse või poolte kokkuleppega ettenähtud juhtudel peab tehing olema notariaalselt tõestatud. Tehingu notariaalse tõestamise õigus on Eesti notaril. Seaduses sätestatud juhtudel on tehingu notariaalse tõestamise õigus notari asemel ka muul isikul.
teada saanud pool juhib rikkuja tähelepanu lepingu korrigeerimise vajadusele, mille peale rikkuja lõpetab pooltevahelised läbirääkimised, tuginedes iseenda rikkumisele.” VÕS § 14 ja § 15 kohaldamine VÕS § 15 Eeldused: läbirääkimised on lõppenud, pooled on lepingu sõlminud, leping on tühine. Lepingu tühisus tuleneb mõnest must asjaolust, mitte vorminõudest. VÕS § 15 lg 1 Kui üks lepingupool oli kohustunud lepingu ettevalmistamiseks või teise lepingupoole teavitamiseks lepingu ettevalmistamisega seotud asjaoludest ja leping on vorminõude järgimata jätmise tõttu tühine, tuleb teisele lepingupoolele hüvitada kahju, mis tekkis seetõttu, et teine lepingupool uskus, et leping on kehtiv. KAHJU HÜVITAMISE ERIKOOSSEISUKS. Lepingu tühisus tuleneb vorminõuete täitmata jätmisest. Kohaldub nii põhilepingule kui ka eellepingule
võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. VÕS § 209 (5) - Kui müüja on tarbijale müügi puhul jätnud asja ostjale õigeaegselt üle andmata, loetakse seda oluliseks lepingurikkumiseks. V: Seega võib öelda, et O saab Indrekult nõuda lepingu täitmist, kuna asi ei olnud üle antud 2) VÕS § 116 (1,2) - Lepingupool võib lepingust taganeda, kui teine lepingupool on lepingust tulenevat kohustust oluliselt rikkunud. Olulise lepingurikkumisega on eelkõige tegemist, kui: 1) kohustuse rikkumise tõttu jääb kahjustatud lepingupool olulisel määral ilma sellest, mida ta õigustatult lepingust lootis, välja arvatud juhul, kui teine lepingupool ei näinud kohustuse rikkumise niisugust tagajärge ette ja temaga sarnane mõistlik isik ei oleks seda tagajärge samadel asjaoludel samuti ette näinud;
B asub koheselt tegema ettevalmistusi korteri remondiks: nädala jooksul tellib ta 1000 euro eest sisekujundusprojekti ja tasub selle eest osaliselt ettemaksu ning ostab 830 euro eest siseviimistlusmaterjale. Tal on kavas korteris kiiresti remont teha ning siis korter uuesti müüki panna. Nädala lõpuks on aga ka C jõudnud otsusele, et ta on nõus Kalamaja korteri eest pakkuma 7000 euro võrra kõrgemat hinda. Seetõttu teatab A kaks nädalat peale lepingu sõlmimist B- le, et müüb korteri hoopis C-le. B nõuab A-lt notariaalse lepingu sõlmimist, A aga teatab, et nendevaheline kokkulepe on vormivea mittejärgimise tõttu tühine, mistõttu ei saa selle alusel nõuda notariaalselt tõestatud müügilepingu ega asjaõiguskokkuleppe sõlmimist. Liiatigi pidi B seda ise teadma, kuivõrd B töötab kohtu kinnistusosakonnas ja teab väga hästi, millised on kinnisasja võõrandamise
mis samas olukorras heas usus tegutsevad isikud loeksid tavaliselt mõistlikuks. • Lepingu siduvuse põhimõte - VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. See tähendab, et lepingust tulenevaid kohustusi tuleb täita nõuetekohaselt või seni, kuni võlasuhe lõpetatakse. Lepingute sõlmimine • Mis on leping? • Leping on tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. • Lepingutest tulenevad lepingu pooltele õigused ja kohustused, mida tuleb täita senikaua, kuni kohustused täidetakse nõuetekohaselt või kuni leping lõpetatakse. Lepingute sõlmimine • Võlgnikuks ja võlausaldajaks võivad olla kõik isikud, mh ka nii tarbija kui ka ettevõtja. • Tarbijale ja ettevõtjale tuleb tähelepanu pöörata tarbijalepingute sõlmimisel.
kohaldatakse käesoleva seaduse §-s 40 sätestatut. Hilinenud nõustumus Kui pakkumuse esitaja saab nõustumuse hilinemisega, loetakse nõustumus õigeaegselt ärasaadetuks, kui see korrapärase edastamise korral oleks jõudnud pakkumuse esitajani õigeaegselt. Kui pakkumuse esitaja saab nõustumuse hilinemisega, sest see on hilinemisega ära saadetud, võib pakkumuse esitaja lugeda selle õigeaegselt saabunuks, kui ta sellest teisele poolele viivitamata teatab. Kui pakkumuse esitaja seda ei tee, loetakse nõustumus uueks pakkumuseks. Kui pakkumuse esitaja saab nõustumuse hilinemisega, kuid pakkumuse esitajale on ilmne, et see oli ära saadetud õigeaegselt, loetakse nõustumus hilinenuks üksnes siis, kui pakkumuse esitaja teatab teisele poolele viivitamata nõustumuse hilinemisest. Kui pakkumuse esitaja seda teeb, loetakse nõustumus uueks pakkumuseks. Kui pakkumuse esitaja ei ole nõustumust kätte saanud või ei ole seda kätte saanud
Võlaõiguse üldosa II kontrolltöö Küsimused: 1. Kuidas saab võlgnik vältida enda suhtes õiguskaitsevahendite kohaldamist? Paragrahv 104 annab kohustust rikkunud võlgnikule seadusest tuleneva õiguse oma rikkumine veel ise parandada või asendada (heastada), näiteks puudustega kaupade asemel tarnida uued või parandada puudused, ning seda kuni ajani, mil teine pool ei ole lepingut lõpetanud, eeldusel, et ta teatab oma heastamise soovist mõistliku aja ette ning teine pool heastamisele vastu ei vaidle või teisel poolel ei ole õigustatud huvi heastamisest keelduda ning talle ei põhjustata sellega põhjendamatuid ebamugavusi ega kulutusi ega viivitust. Põhimõtteliselt annab heastamise teostamine rikkunud poolele võimaluse vältida hiljem tema vastu õiguskaitsevahendite kasutamist, v. a. tekitatud kahju hüvitamist (§ 104 lg. 4). Heastamise teate
muu seadusest tulenev alus; Võlasuhte olulised põhimõtted: seaduse dispositiivsuse põhimõte ( VÕS § 5) hea usu põhimõte ( VÕS § 6); mõistlikkuse põhimõte ( VÕS §7); Töölepingu mõiste- TLS § 1 lg 1- töölepingu alusel teeb füüsiline isik (töötaja) teisele isikule (tööandja )tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile. Tööandja maksab töötajale töö eest tasu. Leping on tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. Töösuhetes on oluline see, kuidas on alluvus või kontrolli suhe. Juhul, kui poolte kokkuleppel on ühtviisi nii töölepingu kui ka mõne muu tsiviilõigusega reguleeritava lepingu tunnused, mistõttu ei ole lepingulise suhte olemust võimalik üheselt määrata, ja tööandja ei tõenda, et pooled sõlmisid mõne muu lepingu, tuleb poolte sõlmitud leping lugeda töölepinguks
Tööseadusandluse praktiline rakendamine Töölepingu ja töövõtulepingu erisused (A) TLS § 1 sätestab töölepingu mõiste, mille kohaselt töölepingu alusel teeb füüsiline isik (töötaja) teisele isikule (tööandja) tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile, ning tööandja maksab töötajale töö eest tasu. TLS § 1 sätestab töölepingu mõiste, mille alusel muutub võimalikuks töölepingu eristamine teistest võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) 8. osas nimetatud teenuse osutamise lepingutest, ning määrab töölepingu asukoha kehtivas õiguses. Töölepingu eristamine muudest VÕS-s nimetatud teenuse osutamise lepingutest (eelkõige § 619 käsundusleping, § 635 töövõtuleping, § 658 maaklerileping, § 670 agendileping ja § 692 komisjonileping) on vajalik töölepingu alusel tekkiva tugeva sõltuvussuhte tõttu, mille alusel vajavad pooled, eelkõige töötaja, erilist kaitset ja
olnud selle kohustuse või sätte eesmärgiks, mille rikkumise tagajärjel kahju hüvitamise kohustus tekkis. Selle üürilepingust tuleneva kohustuse eesmärk võiks olla kahju ära hoidmine, kuna pooled ei sõlmi ju üürilepingut selleks, et seda kohe rikkuda, mille tulemusel võib teisele poolele kahju tekkida. (???) 4.2.2. Kahju pidi olema ettenähtav – VÕS § 127 lg 3 kohaselt lepingulist kohustust rikkunud lepingupool (A) peab hüvitama üksnes kahju, mida ta nägi rikkumise võimaliku tagajärjena ette, välja arvatud juhul, kui kahju tekitati tahtlikult. A sai lepingut rikkudes ette näha seda, et kui ta augusti lõpus K-le teatab, et ta korterisse ei saagi, siis ta peab hakkama uut korterit otsima ja ta tekitab sellega kahju, kuna augusti lõpus enne ülikooli ei ole ühtegi soodsat korterit alles. =>
möödumist ja käsundusleping lõpeb enne käsundi täitmist või selle täitmiseks antud tähtaja möödumist, on käsundisaajal õigus mõistlikule osale tasust. Sel juhul on käsundisaajal õigus saada kogu tasu üksnes juhul, kui leping lõppes käsundiandjast tuleneva asjaolu tõttu ja tasu maksmine on asjaolusid arvestades õiglane. Tähtajatu käsunduslepingu korraline ülesütlemine Kumbki lepingupool võib tähtajatu käsunduslepingu kuni käsundi täitmiseni igal ajal üles öelda (630) kuid siiski üksnes tingimusel, et käsundiandja võib käsundi esemeks oleva teenuse saada või tehingu teha muul viisil. Kui käsundisaaja ütleb lepingu üles seda arvestamata, peab ta hüvitama käsundiandjale sellest tekkinud kahju. Kui käsundusleping on sõlmitud lepingupoole eluajaks või pikemaks ajaks kui viieks aastaks, võib
ja sisaldama tehingu teinud isikute nimesid, kuid ei pea olema omakäeliselt allkirjastatud (vt TsÜS § 79). Elektroonilise vormi põhierinevuseks kirjalikust vormist on see, et elektroonilise vormi puhul allkirjastatakse tahteavaldus elektrooniliselt. Õiguslikult loetakse elektrooniline vorm võrdseks tehingu kirjaliku vormiga, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti (vt TsÜS § 80 lg 1). TsÜS-i alusel saab väita, et elektrooniline allkiri on üldmõiste ja digitaalallkiri üks elektroonilise allkirja liike (vt TsÜS § 80 lg 3). 28. Mis on tingimuslik tehing ja milliseid tingimusi TsÜS eristab? Tingimuse all mõistetakse tulevast sündmust, mille toimumine ei ole kindel. On tehing , mis on tehtud edasilükkava või äramuutva tingimusega.(TsÜS § 102) Eristatakse edasilükkavat ja äramuutvat (lõpetavat) tingimust (vt TsÜS § 102 lg 1) ning võimatut ja seadusevastast tingimust (vt TsÜS §-d 108 ja 109). Tehing on tehtud
õiguse nõuda ka kohustuse täitmist. Näiteks saab lisaks trahvile ka endiselt nõuda kauba kohale toomist. Leppetrahvi eesmärgiks on sundida lepingut rikkunud pool oma kohustusi kohaselt täitma. Täitmist asendavad leppetrahvid on oma olemuselt kokkulepped, kus kohustatud pool, kes oma kohustust ei täida, maksab selle asemel teatud rahasumma. Täitmist asendavat leppetrahvi ei või nõuda koos täitmisega, sest lepingupool saab oma kahju korvatud ja nii tekiks ebaõiglane olukord, 4 mis võimaldaks alusetult rikastuda kohustatud isiku arvelt. Kahel leppetrahvi tüübil vahetegemine sõltub lepingus kasutatud sõnadest ja lepingupoolte tahtest. Kõige parem on selgesõnaliselt kokkuleppida, et näiteks leppetrahv asendab täitmist või vastupidi. Vaidluse korral otsustab kohus millises leppetrahvis on pooled kokkuleppinud.
aluseid, mis on seotud tehingu sisuga, isikutest ja vormiveast tulenevaid aluseid siin ei analüüsita. Tehingu sisust tulenevad puudused, mis tingivad tehingu tühisuse, on tehingu tühisuse alusena sätestatud tsiviilseadustiku üldosa seaduse § des 8689. Nendeks on vastuolu heade kommete või avaliku korraga, vastuolu seadusest tuleneva keeluga, näilisus ning käsutuskeelu rikkumine. Artiklis käsitletakse neid põhjalikumalt, v.a käsutuskeelu rikkumine, mis jääb artikli uurimisobjektist kõrvale. Kui tehing on seaduses sätestatud alustel ja korras tühistatud, on see algusest peale kehtetu. Tühise tehingu alusel saadu tagastatakse vastavalt alusetu rikastumise sätetele, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. (*) Kui tühine tehing vastab mõne teise tehingu tunnustele, mis ei ole tühine, kehtib viimane, kui võib eeldada, et pooled oleksid teinud sellise tehingu, kui nad oleksid teadnud algselt soovitud tehingu tühisusest.
Omandi üleandmine ja omandireservatsioon (§ 233). Ostja müügilepingust tulenevad põhikohustused sisalduvad § 208 lg 1 lõpuosas: kohustatud tasuma müüjale ostuhinna; kohustatud müüdud asja vastu võtma. Ülejäänud on kõrvalkohustused. Lepingulise vastutuse üldpõhimõtted VÕS kohaselt on lepinguline vastutus üldjuhul nn garantiivastutus. Vastutus tähistab õkv kohaldamise võimalust lepingu rikkumise korral. Garantiivastutus tähendab, et lepingupool võtab lepingu sõlmimisega garantii, et täidab lepingut nõuetekohaselt. See tähendab, et lepingu rikkumise fakti esinemine on üldjuhul piisavaks eelduseks vastutuse tekkimisele ja õkv kohaldamisele. Õkv eeldused: 1) kehtiv leping; 2) lepingu rikkumine; 3) vastutus lepingus/seaduses; kokkulepete puudumisel § 103 lg 1 (garantiivastutus). Vastutust välistavad asjaolud: § 103 lg 2 (§ 105), § 101 lg 3 (kinnitab kohustuse rikkumist)
VIII Seminar 8. Võlasuhte/kohustuste lõppemine 1. Kaupo ostab Benilt kaupade vedamiseks sobiva kasutatud kaubiku, mis osutub kokkulepitust erinevalt avariiliseks. Pärast puuduse avastamist taganeb Kaupo lepingust. Kaupo on jõudnud kaubiku üle värvida, kuna autol olid roostekahjustused ning panna alla uued rehvid. Nädal enne lepingust taganemist kahjustab sõiduki peeglit parklas tundmatu auto. Nädal pärast taganemist sattus Kaupo avariisse, mille tulemusel said sõiduki vasak poritiib kahjustada. Kaupo nõuab makstud raha tagastamist, sõiduki värvimiseks tehtud kulutuste hüvitamist ning uute rehvide hinna kompenseerimist. Ben keeldub ostuhinna tagastamisest, kuna leiab, et tal ei ole avariilise sõiduki tagasivõtmise kohustust, mistõttu ei või K sellises olukorras lepingust taganeda. Igal juhul nõuab Ben sõiduki kahjustuste hüvitamist või selle parandamist enne tasutud müügihinna tagastamist. Ülesanne:
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
