Seened: *eukarüootsed organismid Seened jagunevad: pärmid ja pärmseened, dimorfsed seened, monomorfsed seened. Mükoosid-seente poolt põhjustatud haigused: pindmised, naha ja nahaderivaadi, nahaalused, süsteemsed, opurtunistlikud. Nõuanded seeninfektsiooni vältimiseks: Basseinides,saunades mitte käia paljajalu Pesta jalgu iga päev, korralikult kuivatada Puhastada korralikult dušširuumi Mitte jagada teistega rätikuid, riideid Pesta sokke võimalusel 60 kraadi juures Võimalusel ära visata vanad jalanõud Mitte kanda samu jalanõusid mitu päeva järjest Desinfitseerida jalanõusid
................................................................................... 5 2.1. Eosed................................................................................................................................5 3. SEENEMÜRGITUSED..........................................................................................................7 3.1. Mükotoksikoosid..............................................................................................................7 3.2. Mükoosid......................................................................................................................... 7 3.3. Majavamm....................................................................................................................... 7 4. SEENTE KOOSELU TEISTE ORGANISMIDEGA.............................................................8 4.1. Mükoriisa.......................................................................................................................
Seened mis söövad meid Kohila Gümnaasium 2016 Mihkel.R, Annabel.V, Mihkel.J NAHA SEENHAIGUSED jaotatakse rahvusvahelise klassifikatsiooni järgi nelja rühma: 1. dermatofüütia (naha epidermisega piirduvad seenhaigused) 2. kandidoos (pärmiseentõbi) 3. sügavad süsteemsed mükoosid (kahjustatud on siseelundid) 4. täpsustamata põhjusega oletatavalt seenhaigused Seenhaigus jalgadel Jalaseen on laialt levinud nahaprobleem, mis toob endaga kaasa mitmeid ebameeldivaid sümptomeid. Jalaseene korral on esmajoones oluline nakatumisest hoidumine ning nakatumisel jalaseene võimalikult varane äratundmine. Kuidas tekib? Haigus algab tavaliselt 4-5 varba vahelt. Nahk on punetav ja kettendab esineb mõrasidJalaseent põhjustavad teatud liiki seened dermatofüüdid, mis
Third level Fourth level Fifth level Mükotoksikoos põhjustavad seened, mis kasvavad toiduainetel ning eritavad elutegevuse käigus inimesele mürgiseid ainevahetusjääke. Tähtis on mitte süüa ilmsete seenetamise märkidega toiduaineid ega toitu, millel on hallituse maitse. Lisaks seenmürgistustele põhjustavad seened inimesel ka nakkushaigusi mükoose. Kõige sagedasemad mükoosid on nahahaigused. Kõige harvemini tuleb ette süvamükoose, mis on aga kõige eluohtlikumad nakkushaigused. Krüptokkoosi tekitav pärmseen satub inimese kopsudesse sissehingamisel. Kopsust võib seen vere kaudu kiiresti levida ajju ning põhjustada surma. See seen levib tuvi väljaheidete kaudu,mis võivad mitu aastat vanad olla. Krüptokkoosi esineb sagedasti AIDSi põdevatel inimestel. Lisaks inimese tervisele võivad seened kahjustad ka ehitusmaterjale.
-parasiit taimedel · Kandseened väävlik, austerservik, roosteseened, kukeseen, puravikud + lagundavad orgaanilist ainet, osalevad mulla tekkes, toit, pärm(pagaritööstuses), alkoholi tootmine (vein, õlu), antibiootikumid, hallitusjuust, sake(jaapani riisiviin), mükoriisa, samblike koostises -hallitus(täpphallik), seenhaigused(mükoosid), lagundavad puitu(majavamm), mürgistused Mükoos seente põhjustatud nakkushaigus Süvamükoos eluohtlik nakkushaigus Mükotoksikoos mürgistus, mis saadakse toiduainetel kasvavate seente poolt eritatud ainevahetusjääkidest Alfatoksiin (kantserogeenne) toodetakse väga mürgiste kerahalliku liikide poolt SAMBLIKUD Rohevetikas tsüanobakter + seen = samblik Tallus samblike vegetatiivne keha (koorik-, leht-, põõsassamblikud) Samblike kasvukohad: kivid, puukoor pinnas
See, mida korjame on hüüfide pakitud kogumik e viljakeha. Enamik seeni paljuneb eostega, aga pärmiseened nt punguvad. Seened ohustavad inimeste tervist seenemürgituste, mükotoksikooside või seenhaiguste e mükooside kaudu. Seenemürgitusi põhjustab mürkseente söömine. Mükotoksikoose põhjustavad seened, mis kasvavad toiduainetel ning eritavad inimesele mürgiseid ainevahetus toksiine. Mükotoksiin mürgine ainevahetus toksiin, mida seened eritavad. Mükoosid on lisaks seenemürgitusele sellised nagu inimesele nakkushaigused. Kõige sagedasemad mükoosid on mitmesugused nahahaigused, mis on levinud kõikjal maailmas. Nakatuvad ujulates, spordisaalides jms. Süvamükoos on harvaesinev, eluohtlik. Majavamm on pärit Himaalaja mäestikust. Seenteeoste sissehingamine on eluohtlik. Seente ülesanded: · toiduainetööstus · antibiootikumide tootja · Olulised lagundajad Mükoriisa seenjuur, mida kõik taimed moodustavad seentega
min), higistamine, peavalu, okse, nägemishäired, aeglustunud pulss ja madal vererõhk, inimene muutub justkui kuivaks, jääb veenälga, vstumürgiks astropiin, halotsinogeen Psilotsibiinmürgitus: närvimürk, halotsigeen, narmasnutt, sõnnikuseened, hall napsik, perek. Paljak, surmavalt mürgine -Mükotoksikoosid: seente mürkide poolt põhjustatud mürgitused ehk ntx hallitusseente põhjustatud. Aflatoksiinid (kerahallik, tugavaim kantserogeen looduses!) -Mükoosid ehk seenhaigused -Pinnamükoosid: naha ja küünte mükoosid, kandidoos ehk kandidomükoos(naha, limaskestade ja siseelundite , pärmseente kahjustavat toimet tugevdab anitbiootikumide pikaajaline kasutamine. Soor on suu limaskeesta ja siseelndeid tabav seenhaigus, mis on sage imikutel, kes saavad mustade luttide või ema rinnanibu kaudu. Soor meenutab valget piimavahtu. Samblikud Teadus mis tegeleb samblikke uurimisega on lihhenoloogia. Tallus on samliku keha. Mulla tekke
vajalikku vett ja toitaineid ning kaitsevad neid juureparasiitide eest, seen saab aga taimelt kasvuks vajalikke orgaanilisi ühendeid ning vitamiine. Ainete vahetuseks seene ja taime vahel tekivad taimejuure- ja seenerakkude ühisstruktuurid. Selline kohastumus võimaldab taimedel reeglina märgatavalt paremini hankida eluks vajalikke toitaineid. 15. Eesti seenevana on Erast Parmasto. 16. Mükoos-inimesel seene põhjustatud nakkushaigus. Kõige sagedasemad mükoosid on nahahaigused. Nahahaigusi põhjustavad seened nakatavad inimesi tihti ujulates, spordisaalides jt. Ühiskondlikes hoonetes.
üksikahel. 28) Seene põhjustatud infektsioon ehk mükoos 29) Inimese normaalse mikrofloora koostises leidub alati seeni. Leidub, kuid normaalse immuunsüsteemiga inimesel on seened võrreldes bakteritega alati vähemuses. 30) Märgi seenhaigused: kliiketendustõbi, krüptokokkoos, kandidoos, onühhomükoos. 31) Seeni ei ravita antibiootikumidega. 32) Seened on eukarüoodid ehk päristuumsed. 33) Paljud mükoosid on seotud kindla geograafilise piirkonnaga või siis on oportunistliku iseloomuga. 34) Seeninfektsioonide laboratoorseks diagnoosimiseks kasutatakse enamasti esmast algmaterjali mikroskoopiat ja seene puhaskultuuri isoleerimist 35) Seened kasvavad mikrobioloogilistel söötmetel aeglaselt, mistõttu neid kasvatatakse kuni neli nädalat. Seened kasvavad aeglaselt, v.a Candida. 36) Ureaplasma urealyticum – suguteede infektsioon, Mycoplasma hominis – suguteede
*Monotropoidne: moodustub mitte fotosünteesiva taime ja seene vahele. Seen peab olema sümbioosis ka mõne puu- või rohttaimega. Seen on toitainete vahendaja. *Orhidoidne: iseloomulik ainult käpalistele, transport seenelt taimele. Seeneniidistik on tunginud raku sisse ja hargneb seal. SEENTE TÄHTSUS. NEG.: mürgitused (valge kärbseseen tekitab amaritiinmürgitust; hallitusseened toodavad mükotoksikoosi; kerahallik toodab aflatoksiini), mükoosid ehk seennakkushaigused - *Süvamükioosid: ehk seennakkus läheb organismi sisse. *Nahamükioosid. *Allergia on inimese immuunsüsteemi ülereageerimine näiliselt ohututele asjadele. POS.:seentest on võimalik saada erinevaid ensüüme, nt. proteaase (pesupulbrites), valgulagundajaid (plekkide eemaldaja), lipaase (rasva lagundajad), penitsiliini ja tsüklosporiini kasutatakse ravimitööstustes.
mükodoksikooside ja mükooside kaudu. Seene mürgitusi pühjustavad mürgiste seente söömine. Seenemürgituse teeb ohtlikuks see et mürgtusnähud võivad ilmneda alles 12- 24h möödudes. Mürgitsutunnusteks on iiveldus, kõhuvalu, oksendamine, ning hiljem teadvusehäired ja maksakahjustus mis võib viia surmani. 23. Mükotoksikoosid- inimene tarbib toiduks hallitanud toiduaineid, Mükotoksikoose põhjustavad seened mis kasvavad toiduainetel. 24. Mükoosid- Seened põhjustavad inimestel mükoose e nakkushaigusi. Enamlevinud on nahamükoosid. Harvem esineb süvamükoose mis on aga samas eluohtlikumad nakkushaigused. Seened kasvavad inimese nahal või nende tekistel; seened kasvavad elundites.
*Haigused mis arvatakse olevat põhjuseks pärmseene vohamisest. *Pärmseene sümptomid imikutel ja lastel *Pärmseene vohamist põhjustavad ja soodustavad tegurid. *Haigused millega käib kaasas pärmseene vohamine *Pärmseene ravi MÜKOOSID EHK SEENHAIGUSED Rahvusvahelise klassifikatsiooni järgi jaotatakse naha seenhaigused nelja rühma: 1. dermatofüütia (naha epidermisega piirduvad seenhaigused) 2. kandidoos (pärmiseentõbi) 3. sügavad süsteemsed mükoosid (kahjustatud on siseelundid) 4. täpsustamata põhjusega oletatavalt seenhaigused Kliiketendustõbi Kliiketendustõbi on krooniline väga pindmine naha seenhaigus, mida tavaliselt põevad noored täiskasvanud. Haiguse tekkimist soodustab kõrge välistemperatuur, pikaajaline kortikosteroidide kasutamine jne. Ülakehale, rasketel juhtudel ka näole, kaelale ja kõhule tekivad valged või pruunid pigmenteeritud laigud. Võib esineda mõõdukat nahasügelust, peamiselt on see haigus aga
samblikud)? Saprotroofid, surnud orgaanilise aine lagundajatena, ei hoolitse sel viisil mitte ainult enda eest vaid nende poolt lihtsamateks ühenditeks lagundatud toitaineid saavad kasutada ka teised organismid. Nii on seentel tähtis roll bioloogilises aineringes. Biotroofid suudavad hankida orgaanilisi ühendeid teiste organismide elusatest rakkudest. Biotroofide hulka kuuluvad nii parasiidid (taimehaigused, mükoosid) kui ka teiste organismidega vastastikku kasulikku kooselu omavad seened, sümbiondid (mükoriisa, endofüüdid, samblikud). Seente mittesuguline staadium on anamorf. Kui eosed arenevad eoskotis (sees!), siis ikka ainult endogeenselt, mitte epigeenselt (peal). Vee sees kasvavad ka veesamblad. Eksamiks õppides kasutage ka: http://204819.edicypages.com/mukoloogia-ja-veeseenestik Sissejuhatus eSeeneriiki Sissejuhatus mükoloogiasse
1) RÄNIVETIKAD arvukus: ~16 000 liiki (suurima liikide arvuga vetikarühm) elukoht: mered, mageveekogud kirjeldus: üherakulised või koloniaalsed organismid, kes hõljuvad vabalt vees või elavad veekogu põhjas. Vetika rakku ümbritseb iseloomulik ränipantser, mis on igal liigil unikaalse struktuuriga ja muudab liigid väga eriilmeliseks. tähtsus: ränivetikad on olulised fütoplanktoni koostisosad sünteesides ~25% kogu maakeral toodetud orgaanilisest ainest (varustavad vett hapnikuga ja on toiduks veeloomadele). 2) PRUUNVETIKAD arvukus: ~2000 liiki elukoht: mered kirjeldus: mikro- ja makroskoopilised organismid, kelle seas on ka 60m pikkuseid/300kg isendeid moodustades veealuseid tihnikuid, mis võivad rannikuveest ulatuda kilomeetrite kaugusele tänu oma võimele ...
SEENED Kõik seened on heterotroofsed organismid. Seente ehitus: enamik seeni koosneb pikkadest silinderjatest hüüfidest, mis moodustavad omakorda mütseeli. Seente paljunemine: nt pärmseened punguvad, suurem osa siiski eoste abil. Seente tekitatud haigused: · seenemürgitusi põhjustab mürkseente söömine · mükotoksikoose põhjustavad seened, mis kasvavad toiduainetel ning eritavad inimtegevuse käigus mürgiseid ainevahetusjääke. · Mükoosid on nakkushaigused, mitmesugused nahahaigused. Kõige tihedamini nakatuvad ujulates, spordisaalides · Süvamükoosid harva esinevad, eluohtlikud. Levid tuvisita kaudu, leitud paljudel inimestel, kes põevad AIDSi. Majavamm igasuguste seeneeoste sissehingamine on tervisele ohtlik. Seente ülesanded: · Olulised antibiootikumide tootjad · Toiduainetööstus · Olulised lagundajad BAKTERID Bakterid - ainuraksed
rakud on silindrilised Hüüfid e. seeneniidid on sõltuvalt liigist kokku pakitud seeneniidistikuks e. mütseeniks Seeneraku organellid puuduvad erilised erinevused taimerakkudest rakukesta koostis erinev Seeneraku toitumine Heterotroofne kasutavad elutegevuseks teiste organismide poolt sünteesitud orgaanilist ainet saporotroofid – toituvad surnud orgaanilisest ainest biotroofid – toituvad elusast orgaanilisest ainest Seenhaigused inimestel mükoosid – seen kasvab inimesel mükotoksikoos – seen toodab mürgiseid ühendeid seenemürgitus – seen sisaldab mürgiseid ühendeid Seente mitmekesisus Kottseened - enamjaolt hallitusseened Ikkesseened - Kandseened – metsaseened, puuseened Seente osa looduses: Seente tähtsus inimese elus: Lagundajad – tagavad aineringe Maal, kuna Kasutamine toiduks lagundavad surnud organisme ja mitmeid o Mükotoksiine sisaldav seen põhjustab
· Ei vaja valgust. · Paljunevad eostega ja suguliselt. · Puudub aktiivne liikumine · Rakukestad kitiinist · Rakud jagunevad piirdumatult · Osad on pestiidid · Ei fotosünteesi · Varuained: glükogeen ja rasvad · Inimese elus Söögiseened Ca 400 liiki kasutatakse Ravimitööstises Kahjustavad hooneid Majavamm Põhjustavd haigusi Mürgitused Inimese seenhaigused ahk mükoosid: Pindmised mükoosid Dermatomükoosid ehk naha seentõved Trikhofüüdid Sügavad mükoosid Bronhobulmolaar Kahjustavad kultuurtaimi · Tähtsus: Surnud orgaanilise aine lagundajad Osalevad mulla tekkes Aitavad taimedel omastadda toitaineid Põhjustavad orgaaniilisi heigusi Lagundajad
Esmasteks mürgitustunnusteks on iiveldus, kõhuvalu ja oksendamine ning hiljem teadvusehäired ja maksakahjustus, mis võib viia surmani. Mükotoksikoose põhjustavad seened, mis kasvavad toiduainetel ning eritavad inimesele elutegevuse käigus mürgiseid ainevahetusjääke. Näiteks eelnevalt mainitud alfatoksiin, mida toodavad mõned kerahalliku liigid. Lisaks seenemürgitustele põhjustavad seened inimesel ka nakkushaigusi, nn. mükoose. Kõige sagedasemad mükoosid on mitmesugused nahahaigused, mis on levinud kõikjal maailmas. Nahahaigusi põhjustavad seened nakatavad inimesi tihti ujulates, spordisaalides jt. ühiskondlikes hoonetes. Kõige harvem tuleb ette süvamükoose, mis on aga samas kõige eluohtlikumad nakkushaigused. Lisaks inimese tervisele võivad seened kahjustada ka ehitusmaterjale. Üks ohtlikemaid puitkonstruktsioone lagundavaid seeni on majavamm. Nakatunud hoones võib ta näiteks toa põranda
Hüüfid moodustavad mütseele ehk seeneniidistikke. Seened paljunevad, enamik neist eostega (aga nt. pärmseened punguvad). Seened võivad ohustada inimese tervist: seenemürgitused (mürgiste seente söömine), seente lagundamiseks kulutatakse organismis väga palju energiat mükotoksikoos seda põhjustavad seened, mis elavad toiduainetel ja eritavad keskkonda inimesele kahjulikke ainevahetusjääke, ehk mükotoksiine mükoosid ehk seenhaigused inimesel esinevad nakkushaigused, eelkõige nahahaigused. Ravi on pikaajaline ja kulukas, mida varem raviga alustada, seda kergemini saab lahti. On olemas ka süvamükoosid harvaesinevad, ent eluohtlikud seenhaigused. Lisaks inimese tervise ohustamisele võivad nad lagundada maju (majavamm). Kuid inimene kasutab seeni ka positiivsetel eesmärkidel: seened on väga olulised
aktivsetel naistel põhjustab tsüstite), S.aureus (nahal ja limaskestadel, põhjustab nahamädanikke,furunkleid,karbunkleid, rinna põletkku, toidumürgistusi). 13. Teada põhilisi viirustest põhjustatud infektsioone, haigustekitajaid ja nende ülekandeteid (HIV, hepatit A, B, C; herpesviirused, tuulerõuged, punetsed, leetrid, mumps, noroviirus, puukentsefaliit). 14. Mükoos ehk seeninfektsioon – patogeensed seened, mis põhjustavad nakkust ja paljunevad kudedes. Mükoosid tekivad enamast mingi predisponeeriva faktori tulemusena: iga, stres, Ca, diabeet, AIDS jt. Nakkavateks seenteks inimesel on dermatofüüdid (Trichophyton, Microsporum, Epidermophyton) ja Candida spp. (teatud juhtudel). Teiste seente korral pärineb nakkus keskkonnast (taimed, pinnas). Dermatofüüdid levivad inimeselt inimesele otsese kontaktga, riietega, käterätkuga, jalatsitega jne. Candida on tupes, levib suguliselt. 1.Kuidas jaotatakse rakke vastavalt tuumamembraani olemasolule a
Mumifitseerumine · Haigestunud taimeosad kuivavad muumiataolisteks ja võivadki sügisel puu otsa rippuma jääda 2 Lehtede enneaegne varisemine · Lehed varisevad enne veget. per. lõppu. Samas võib see olla ka ebasoodsate ilmastikutingimuste või pestitsiidide vale kasutuse tagajärg Seenhaigused · Seenhaigused e. mükoosid. Nakkushaigustest kõige laialdasemalt levinud. Seenhaigustel pole klorofülli toituvad elavate taimede kulul või surnud org. ainest · Seene vegetatiivkehaks on seeneniidistik e. mütseel, koosneb seeneniitidest e. hüüfidest · Strooma tihe hüüfide põimik, selles või selle pinnal tekivad seene paljunemisorganid · Neil on nii suguta paljunemine spooridega, kui ka suguline paljunemine gameetidega, mood. Viljastunud rakk e. sügoot, mis areneb edasi eosteks
Tungaltera toksikoosi saadakse kõige sagedamini tungaltera sisaldava jahu, kliide jne. söömisel. Kahjustab eriti rukist, harva otra või kaera. Teriste asemel arenevad tumedad seeneniitide põimikud sklerootsiumid, mille suurus on mitmesugune ja sõltub nakatunud õie suurusest. Tsüklosporiin: Pärsib erakordse efektiivsusega inimese immuunreaktsioone. Tsüklosporiini kasutatakse suurte organite (süda, neerud) ja luuüdi tranplantatsioonil alates 1980-ndatest. Seeninfektsioonid mükoosid: Lisaks seenmürgistustele põhjustavad seened inimesel ka nakkushaigusi - mükoose. Kõige sagedasemad mükoosid on nahahaigused. Kõige harvemini tuleb ette süvamükoose, mis on aga kõige eluohtlikumad nakkushaigused. Inimesele allergiat põhjustavad seened: Aerobioloogia on õhuhõljumi levimist ja koostist uuriv bioloogia haru. Jälgitakse õhus eelkõige õietolmu ja seeneeoste koguseid, sest need on olulised allergeenid. Söögiseened:
sentimeetrit. Enamik seigseente inimpatogeenidena kirjeldatud liikidest on väliskeskkonnas laialt levinud ja tavalised labori kontaminandid, mistõttu võib olla probleemiks kontaminatsiooni eristamine patogeenist. Mõned patogeensed liigid on võimelised kasvama kõrgel temperatuuril (kuni 45ºC; Rhizopus oryzae, Absidia corymbifera). Mükooside klassifikatsioon toimub kudede alusel, mida nad koloniseerivad. Pindmised mükoosid piirduvad naha ja karvade välise pinnaga. Naha (kutaansed) mükoosid lokaliseeruvad sügavamal epidermises, karvades ja küüntes. Subkutaansed mükoosid haaravad naha, nahaaluse kihi ja lihased. Süsteemsed mükoosid on valdavalt asümptomaatilised, kuid võivad esineda ka üldnähud: kerge palavik, külmavärinad, öine higistamine, isukaotus jt. 48 Mükoosid võivad esineda : • kroonilise (armistumine, lümfotsüütide akumulatsioon);
7) biomuundamine- leib, seeneliha- koore all ja c) säsi. Viljakeha on alkohol, steroidid. LD50-letaalne doos. 50% kas üksikult või kihtidena ühe aluse peal katsealustest sureb. Naatriumtsüaniid (korrustena). Seentel võib esineda ka 10000mg/keha kg. Aflotoksiin- on tugev steriilseid vorme- need ei ole viljakehad seene mürk teratoloogia- teadus värdjatest, geneetilises mõttes (ei teki eoseid) 370mg. Mükoosid e seenhaigused. krobeline, vähivastu aitab. Must pässik- Mükotoksiinid: 1)amanitiin-kärbseseentes hümenofiilset moodustist ei ole (kasel)- ja teistes lehikulaadsetes seentes. steriilne vorm viljakehad. Eenduvad 2)Büromütriin- kottseentes. 3) Silotsüriin- viljakehad on: muguljas, kabjakujuline, narkootiline toime 4)falloidiin. Metsa konsooljas, teravnurkne, nürinurkne,
aborteeruvad. Kroonilise mürgituse korral perifeersete kehaosade kärbumine. Inimese jaoks on ajalooliselt olnud peamiseks ergotismi põhjustajaks saastunud rukkist tehtud leiva söömine. Religioossed rahutused. Tsüklosporiin. Pärsib erakordse efektiivsusega inimese immuunreaktsioone Tsüklosporiini kasutatakse suurte organite (süda, neerud) ja luuüdi tranplantatsioonil alates 1980-ndatest Tsüklosporiinil on ka ohtlikke kõrvaltoimeid (neerukahjustused jm) Seeninfektsioonid – mükoosid. Seened kui inimese patogeenid troopilistel ja üha enam ka parasvöötme aladel ca 40% hospitaalinfektsioonide poolt põhjustatud surmajuhtumitest on seeninfektsioonid AIDS, vähk, põletushaavad, siirdatud organid - kõrge oht nakatuda seenhaigustega Inimesele allergiat põhjustavad seened. Söögiseened. Seeni korjatakse söögiks. Kevadine ja sügisene aspekt Seeni kasutatakse ka mitmesuguste toitainete valmistamiseks Juustu valmistamiseks kasutatavad seened.
Ihtüpatoloogia on veterinaaria osa, mis käsitleb kalade haigusi (sh nakkushaigusi ja invasioonihaigusi) ja mürgistusi. Seega ihtüpatoloogia on kalade patoloogia. Patoloogia ehk haigusõpetus on arstiteaduse ja veterinaaria haru, mis uurib haiguste põhjusi, teket ja nähte ning organismi haiguslikke muutusi. Paaljudele haigustele iseloomulikke üldisi seaduspärasusi käsitleb üldpatoloogia, eri haiguste probleeme eripatoloogia ehk kliiniline patoloogia. Haigus on bioloogiliste (bakterite, viiruste, parasiitide), mehaaniliste, füüsikaliste, keemiliste, toiteliste või muude tegurite toimel tekkinud häire organismi normaalses elutalituses. Haiguse kulus eristatakse 4 järku: 1) Peiteehk latentsusjärgus (nakkushaiguste puhul lõimetus ehk inkubatsioonijärk) kliinilised tunnused puuduvad ning loom näib olevat terve. 2) Eelehk prodromaaljärgus ilmnevad esimesed haigustunnused, mis on paljude haiguste puhul ühesugused k...
· Cladosporium, mille mõningaid liike loetakse tugevateks allergeenideks, on kõigesööja. Ta võib hakata kasvama nii mööblil, riidel, värvitud pindadel, ventilatsioonitorudes kui ka silikoonil. · Must hallitus (Stachybotrys chartarum), mis kasvab rohekasmustade kolooniatena ning eelistab kõrge tselluloosi- ning madala lämmastikusisaldusega materjale (näiteks kipsplaadid, ökoloogilised ehitusmaterjalid). Hallitus-mükoosid Võivad tabada praktiliselt kõiki elundeid, tekitades tugevaid põletikke, haavandeid, põhjustades surma. Toksiinid on tihti kantserogeenid ehk vähkitekitavad ühendid. Allergilise reaktsiooni tagajärjeks on astma. Sagedased on nahakahjustused (dermatiidid), silmapõletikud. Taimehaigused (hahkhallitus). Biotroofsed seened - on kompleksorgan, mis moodustub seene ja kõrgema taime juurte vahel. Mükoriisa ongi seeneniitidega kaetud ja/või läbipõimunud taimejuur
annaabi.ee 
