Ogakiht koosneb elusatest rakkudest, mis liiguvad sõmerkihi koosseisu sedamööda, kuidas basaalkihis rakud jagunevad. Marrasnahas paiknevad värvi- ehk pigmenditerakesed (pigment melaniin) kaitsevad organismi liigse päikesekiirguse eest. Karvad ja küüned on marrasknaha moodustised. Pärisnahk on marrasnaha all paiknev sidekoeline kiht, mis sisaldab elastseid kiude ning on seetõttu veniv, painduv ja sitke. Pärisnahas paiknevad karvanääpsud, veresooned, higi-ja rasunäärmed ning närvid (karvade närvilõpmed ja retseptorid). Higinäärmete abil reguleerime naha temperatuuri. Karv kinnitub karvatuppe. Karvatupe külge kinnitub lihas (nn. karvapüstitajalihas), mis kokku tõmbudes tõstab karva püsti. Nahas olevad rasunäärmed eritavad rasu, mis takistab vee pääsu kehasse ja väldib mitmete ainete kahjulikku mõju. Naha ülesanded Lisaks katteelundkonnale on nahal ka kaitsevõime ning veel mitmeid ülesandeid: temperatuuri reguleerimine,
- Kollageen hästi painduv, vananedes tekivad, põikispiraalid, mistõttu naha elastsus väheneb - Elastiin valgukimpude vahel, veniv, annab elastsust - Retikulaarkiht kollageenide peal, aitab pärisnahka moodustada Pärisnahas u 60% vett Pärisnaha peal asub marrasnahk Keratiin valgud muutuvad suremisel, kõva, jäik, vees ei lahustu aga kuumas vees pundub Keratiinist koosnevad küüned ja juuksed Pärisnahka ulatuvad higi-ja rasunäärmed (seal palju veresooni ja närve) Naha kõige pealmine osa on sarvkiht (Ph5) Sarvkiht kaitseb nahka nii keemilises kui mehhaanilises mõttes, silma ümbruses pole Sarvkihist eraldub surnuid rakke kõõma Inimese nahal on karboksüülhapped, mille tõttu tekib happeline keskkond Kaenla all ja varvaste vahel on ph 7 Ööpäeval aurustub nahast u 200ml vett ; naha kaudu organism vett juurde ei saa
Päikesekiirgus ergutab nahka tootma melaniinni, mis kaitseb organismi liigse ultraviolettkiirguse eest. Nahk on ka eritusorgan Higistades eritub läbi naha mõningaid jääkaineid peamiselt vett ja soolasid. Marrasnahk- naha välimine kiht. Naha värvus- mida rohkem ultraviolettkiirgust, seda enam sünteesib nahk melaniini ja seda pruunim on naha jume. Pärisnahk- naha pealmine osa, milles paiknevad vere ja lümfisooned ning higi ja rasunäärmed. Melaniin- nahas toodetav pigment, mis kaitseb organismi liigse ultraviolett kiirguse eest. Marrasknaha pindmine- surnud rakkudest osa on sarvkiht. Se kiht kaits organismi liigse veekao ja ka kahjul välistin eest. takistab mikroobe, keemilisi aineid jm sisse pääsemast, ei lase läbi haigustekitajaid, vett, tolmu jms. Sarvkihi rakud kooruvad pidevalt naha pinnalt maha ning koos nendega eemaldub nahale ladestunud aineid ja mikroobe
nii ihupesule kui ka magamisriietele. Marrasknaha alumine osa koosneb elusatest jagunemisvõimetelistest rakkudest. Marrasknahast moodustuvad ka karvad, juuksed ja küüned. Terve inimese keha on karvane. Välja arvatud peopesad ja jalatallad. Kui inimene vananeb siis juustes ei toodeta enam värvipigmenti ja juuksed puutuvad läbipaistateks ehk siis halliks või valgeks. Pärisnahk sisaldab, rohkelt elastseid kiude ja on seetõttu veniv, painduv ja sitke. Rasunäärmed eritavad naha pinnale rasvarikast rasu mis muudab naha pehmeks ja elastseks ning hoiab naha niiskena. Seda eritub ööpäevas umbes 20 grammi. Pärisnaha all paikneb rasvarikas nahaaluskude. See kaitseb nahaaluseid elundeid. Raskude kaitseb külma ja põrutuste eest, annab kehale vormikuse ning on ka rasvatagavaraks. Nahk on paberõhuke, ning samas kui ujud vees on ta kummi ülikonna eest. Juuksekarv kasvab välja follikulist. Nahk vananedes hõreneb ja läheb pingule
sedamööda, kuidas basaalkihis rakud jagunevad. Marrasnahas paiknevad värvi- ehk pigmenditerakesed (pigment melaniin) kaitsevad organismi liigse päikesekiirguse eest. Karvad ja küüned on marrasknaha moodustised. Pärisnahk ehk derma on marrasnaha all paiknev sidekoeline kiht, mis sisaldab elastseid kiude ning on seetõttu veniv, painduv ja sitke. Pärisnahas paiknevad karvanääpsud, veresooned, higi-ja rasunäärmed ning närvid (karvade närvilõpmed ja retseptorid). Higinäärmete abil reguleerime naha temperatuuri. Karv kinnitub karvatuppe. Karva kasvavasse algusossa-karvasibulasse-toovad toitaineid veresooned. Karvatupe külge kinnitub lihas (nn. karvapüstitajalihas), mis kokku tõmbudes tõstab karva püsti. Nahas olevad rasunäärmed eritavad rasu, mis takistab vee pääsu kehasse ja väldib mitmete ainete kahjulikku mõju.
merokriinseid higinäärmeid, mis paiknevad üle kogu keha ja avanevad naha pinnal pooridena. Nad osalevad soojusregulatsioonis eritades higi. Kõige rohkem esineb merokriinseid higinäärmeid kätes ja jalgades. Apokriinsed higinäärmed asuvad näol, kaenlaaukudes, päraku ja suguelundite ümber. Need näärmed termoregulatsioonis ei osale, nad on naha lõhna näärmed. Nad toodavad tgevalõhnalist eritist karvajuuretupe rasunäärme ülapoolelt (Nienstedt jt 2001 : 97) Rasunäärmed on rasu. Nende nõre, moodustub surnud näärmerakkudest. Nõre katab nahka ja muudab selle siledaks ja hüdrofoobseks e. vett tõrjuvaks. Puuduvad need jalataldadel ja peopesadel. Nendes paikades ei esine knagi vinnie e. rasunäärmepõletikke (Nienstedt jt 2001 : 98) Karvad ja küüned on epidermise sarvkihi moodustised. Need on surnud rakkude jäänused, peamiselt valgud (keratiin). Neil on kaitsefunktsioon. Karvad kaitsevad sooja ja külma eest
(umbes 60%), mis moodustab kiukimpude vahel olevate mukoproteiinidega sültja geeli. Mukoproteiinid on liitvalgud, mis sisaldavad ka polüsahhariididetaolisi ühendeid. Geel toimib kollageenikimpude vahel määrdeainena, suurendades naha painduvust. Cutis ehk sisemine nahakiht on tihedalt seotud epidermisega, seal toimub proteiini teke tänu kollageeni ja elastikkudedele. Nahk püsib nii tugeva ja elastsena. Närvirakud Cutises reageerivad külmale, kuumale ja puudutusele. Ka rasunäärmed, karvarakud ja higinäärmed asetsevad selles nahakihis. Subcutis ehk kõige sügavam nahakiht on tihedalt seotud keskmise osa e. Cutisega. See on nagu energiareserv kuhu on paigutunud nahale vajalikud toitained ja see nahakiht täidab kõik vajalikud kaitsefunktsioonid. Sarvkiht on naha kaitsekihina nii mehhaanilises kui ka keemilises mõttes väga tähtis. Silmade ümbruse ja silmalaugude nahas sarvkihti peaaegu ei ole, sellepärast on nahk seal väga õrn
Selles nahakihis uuenevad rakud pidevalt. Naha elutsükli käigus tekib kõige alumistes kihtides tüvirakkudest uued rakud, pealmistes kihtides aeglaselt rakud apoptoosi mõjul degenereeruvad, rakud muutuvad lamedamaks. Välimises kihis asuvad tuumatud, lamedad ja surnud rakud, need meenutavad enamasti soomuseid. Pärisnahk Pärisahk koosneb enamuselt tihkest sidekoest. Selles nahakihis asuvad paljud erinevad struktuurid nagu: närvilõpmed, valutundlikud rakud, rasunäärmed, higinäärme juhad ja lümfisooned. See kiht annab nahale vetruvusese ja elastsuse. Alusnahk Alusnahk (kõige alumine) on vahelüli naha ja organite vahel. Alusnahk koosneb sidekoest, rasvarakkudest ja pool keharasvast asub selle all kudedes. Selles nahakihis asub ka rohkelt veresooni ja lümfisooni. Naha Ülesanded Vitamiinide omandamine- Me saame naha kudu omandada D- vitamiini päikesest Tundeelund- Nahas asuvad valu-, temperatuuri- ja puutetundlikud rakud.
IMIKUTEL KUIV NAHK KUIDAS AVALDUB? ❖ KLIINILISELT NÄEB KUIV NAHK KORTSULINE, TUHM,ELUTU,KADUNUD ON ELASTSUS;l. ❖ KATSUDES KARE JA EBAÜHTLANE, MEENUTAB LIIVAPABERIT; ❖ VAATLEMISEL PUNETAV,TUHM,HELBELINE,KIHILINE,KUIVADE, VALKJATE LAIKUDEGA,PRAGUDE JA ISEGI LÕHEGA; ❖ KAASUB EBAMUGAVUSTUNNE, SÜGELUS, TORKIMINE JA ISEGI VALULIKKUS. KUS TAVALISELT TEKIB? ❖NÄGU ❖KÄSIVARRED(ERITI KÜÜNARNUKID) ❖JALAD(PÕLVED) BEEBI NAHK ON ERILINE ❖ RASUNÄÄRMED TÖÖTAVAD VÄGA TAGASIHOIDLIKULT; ❖ NAHK KUIVAB KIIRESTI NING EI OLE PIISAVALT KAITSEVÕIMET VÄLISTEGURITELE; MIDA EI SOOVITATA TEHA? ❖PESTA MITTE ROHKEM KUI 3 KORDA NÄDALAS(RIKUB LOOMULIKU KAITSEKIHI); ❖PUHTA VEEGA PESEMINE KUIVATAB NAHKA; ❖EI TOHI PESTA TÄISKASVANUTE NAHAHOOLDUS VAHENDITEGA; ❖PEALE VANNI NAHKA MITTE HÕÕRUDA; ❖KREEME MITTE KASUTADA AINULT KUI TEKKIB PROBLEEM. KUIDAS AIDATA NIISUTADA? ❖ BEEBI VANNIVESI VÕIKS OLLA PEHMEHDATUD SPETS.VANNIPIIMAGA VÕI VANNIÕLIGA...
1. Dermis on naha tugikiht; moodustab epidermisele tugikoe; paksus on 1-2mm; niiskussisaldus 70%; demis koosneb rakkudest, rakuvaheainest ja sidekoekiududest; selles kihis asuvad verekapillaarid ja lümfisooned, mille abil toimub epidermise ainevahetus; selles kihis on veel närvikiud, higi- ja rasunäärmed ning karvatupped Dermis määrab nahakvaliteedi eelkõige toonuse ehk elastsuse ja turgori ehk niiskussisalduse osas. 2. Dermise kihid: 1) Stratum papillare näsakiht (1/5 dermisest) · Annab epidermisele toitaineid; õhem kiht; kiud lõdvas asendis 2) Stratum reticulare võrkkiht (4/5 dermisest) · Moodustab võrgustiku dermises;
Nahaprobleemid imikutel Nahk on inimkeha suurim elund, mis koosneb marrasnahast, pärisnahast ja nahaalusest rasvkoest. Marrasnaha alumise osa rakud kasvavad, jagunevad ja rändavad nahapinnale, täitudes keratiiniga, mis annab nahale tugevuse ning elastsuse. Marrasnahas leidub ka melanotsüüte, mis toodavad melaniini, mille ülesandeks on kaitsta pärisnahka päikese UV kiirguse eest. Melaniin annab ühtlasi nahale värvuse. Pärisnahas asuvad rasunäärmed, higinäärmed, närvid, veresooned, lümfisooned, karvanääpsud, lihaskiud, närviretseptorid ning nahavigastusi parandavad rakud. Nahk kaitseb imiku nahaaluseid kudesid hõõrumise, bakterite, viiruste, vedelikukaotuse ja UV-kiirguse kahjuliku toime eest. Samuti osaleb nahk lapse soojusregulatsioonis, ainevahetuses ning hingamises. Nahk on ka tunde-elund, mille kaudu kogeb imik ümbritsevast keskkonnast erinevaid stiimuleid: soojust, külma, puudutust, survet, valu, jne.
talitlust soodustavad rakud. 5. Melaniin- ühend, mis kaitseb organism liigse ultraviolettkiirguse eest 6. Marrasnahk- Moodustab naha välimise kihi, selle pindmist osa nimetatakse sarvkihiks, mis koosneb kokkusurutud surnud rakkudest. 7. Pärisnahk- asub marrasknaha all, sisaldab elastseid kiude, mistõttu on painduv ning veniv. Seal on vere- ja lümfisioonid, väliskeskkonnast ärritusi vastuvõtvad retseptorid ning higi- ja rasunäärmed. 8. Luuümbris- luud kattev õhuke ümbris, mis ühendab teda ümbritsevate kudedega. 9. Kõõlus- valkainest koosnev sidekoeline väät, mis on tõmbele ja venitusele väga vastupidav. 10. Luuüdi- on luu sees, punane luuüdi on vereloomeelund, kollane luuüdi on rasvade tagavara. 11. Skelett- ehk luustik, koosneb omavahel seondunud loudest. 12. Liiges- kahe või enama luu ühendus, mis võimaldab neil liikuda. 13
Imetajad 1. Imetajate tunnused Nad on püsisoojased; neil on pealis-, alus- ja kattekarv; higi- ja rasunäärmed; väliskõrv kõrvalestaga; piimanäärmed ja nisad; tugev keha. 2. Imetajate välimus (hundikoer) Tugev keha; jässakas kael; väike pea; silmad lähestikku; ninasõõrmed avanevad koonu tipul; liikuvad kõrvad; tugevad jäsemed; pikk saba; keha katavad karvad. 3. Imetajate välimus seotud tema eluviisiga Maapinnal elavad loomad: jäsemed suunatud otse alla; varbaid kaitsevad küünised, küüned, sõrad või kabjad. Vees elavad loomad: voolujooneline keha; sile
Munasarjades küpsevad munarakud ja tüdrukud võivad rasestuda. (K. Guldbrandsen jt 2014: 2058). Menarhe saabub tüdrukutel umbes 10 kuni 16 aastasena. Statistika näitab, et vanus menarche eelmisel sajandi jooksul väheneb umbes 3-4 kuuni. Näiteks, 1840 aastal menarche algas tüdrukutel umbes 16,5 aasta vanuselt. Tänapäeval esimene menstruatsioon saabub umbes 13 aastastel. (M. Rees 2006: 57). Sugulise küpsemise ajal tütarlapsed märkavad füsioloogilisi muutusi. Näiteks, suurenevad rasunäärmed, higistamine, juuste kasv, häbemekingus ja kaenlaalusel piirkonnal kasvavad karvad, suureneb rind, ja toimub pikkuse suurenemine. (D. Hamilton – Fairley 2004: 29). Ämmaemanduse ja günekoloogilise Ameerika kolledz (American College of Obstetrics and Gynecology) tegeleb aktiivselt noorukite tervisega. Kolledz soovitab tütarlapsele, kes on 13- 15 aastat vanad, külastada naistearsti kabineti. Seal tüdrukud saavad kontsulteerida oma
painduvus väheneb. Kiududes leidub ka elastiini, mis on nii elastne, et tema kiud vetruvad venitusel nagu kummipaelad. Veel on kiududes ka retikuliini, mis aitab moodustada pärisnaha põhiosa retikulaarkihi tugevat ruumilist struktuuri Cutis ehk sisemine nahakiht on tihedalt seotud epidermisega, seal toimub proteiini teke tänu kollageeni ja elastikkudedele. Nahk püsib nii tugeva ja elastsena. Närvirakud Cutises reageerivad külmale, kuumale ja puudutusele. Ka rasunäärmed, karvarakud ja higinäärmed asetsevad selles nahakihis. Subcutis ehk kõige sügavam nahakiht on tihedalt seotud keskmise osa e. Cutisega. See on nagu energiareserv kuhu on paigutunud nahale vajalikud toitained ja see nahakiht täidab kõik vajalikud kaitsefunktsioonid. Sarvkiht on naha kaitsekihina väga tähtis. Sarvkihi pealmisest osast eraldub pidevalt väikeste liblede kaupa surnud rakke . Nahk ja ultraviolettkiirgus Nahk on tundlik ultraviolettkiirguse suhtes
SISSEJUHATUS Mis on inimese suurim organ? Selle küsimusele vastus on nahk. Nahk koosneb tuhandetest osadetest. Siia kuuluvad higinäärmed, rasunäärmed, närvilõpmed, karvanääpsud, kollageenkiud, veresooned, rasvarakud ja poorid. Tõsiselt nahk on inimese suurim organ ning tema põhiülesanne on organismi kaitstmine. Teine tähtisülesanne on kehatemperatuuri reguleerimine. Kolmandaks nahk reageerib valule, puudutustele ja survele. Nahata inimene ei saa elada. Isegi tähtsusetu nahakahju võiks olla haiguste põhjuseks. 1. NAHA EHITUS Nahk jaotatakse neljaks funktsionaalseks piirkonnaks (joonis 1) 1. Epidermis e. Marrasknahk,
Nahk kaitseb haigustekitajate eest. Nahal elab mitmesuguseid baktereid, inimese nahk on nn. Bakterite loomaaed, nahalt on leitud üle 200 bakteri. Nahk säilitab kehatemp. Nahas on hulgaliselt väikeseid veresooni ja kapillaare. Temp. Vähenedes veresooned ahanevad ja temp. Tõustes veresooned laienevad. Naha aluskude kaitseb nahaaluseid elundeid Pärisnahk annab seal asuvad rasu- ja higinäärmed ning hulgaliselt retseptoreid, karvu närve ja veresooni. Rasunäärmed avanevad karvanääpsu, eritades rasvarokast nõret. Higinääre koosneb pärisnahas asuvasttihedalt kokkukeerdunud torukesest Sarvkiht koosneb tihedalt üksteise kõrval astesevates lamedatest surnud rakkudest. Sarvkihirakud eralduvad pidevalt. Marrasnahk asub sarvkihi all. Rakud on võimelised kiiresti paljunema ja totma uusi rakke. Moodustuvad mitmesugused naha tekised (karvad, küüned ja juuksed)
Katte- ja kaitsekihina ümbritseb nahk meie keha. Ta on keha "välispiir", mis seob meid ümbrusega. Kõige pealmine nahakiht koosneb sarvestunud rakkudest. Need kaitsevad nahka kulumise ning kogu organismi kuivamise ja nakkuse eest. Mõnel kehaosal, nagu näiteks kannad, jalatallad ja käelabad, on sarvkiht eriti paks. Ka sõrme- ja varbaküüned koosnevad sarvrakkudest. Sõrmeotstel on igal inimesel erinev nahamuster. Seetõttu saab sõrmejälgi kasutada tundemärgina kriminalistikas. Rasunäärmed eritavad rasvast võiet, mis teeb naha ja juuksed pehmeks ning kaitseb neid. Nahaveresooned ja higinäärmed aitavad hoida meie kehatemperatuuri. Nahaaluskoes ehk alusnahas paiknevad rasvaga täidetud rakud, kuhu organism talletab energiat. Samuti aitab alusnahk pehmendada lööke, mida keha aeg-ajalt saab. Nahas on sadu tuhandeid meelerakke, mille abil inimene tajub sooja, külma ja valu. Samuti on nahaga seotud kompimismeel, eriti tundlikud on sõrmeotsad.
* kimpudeks koondunud silelihasrakud-> kinnitudes karvakotikese külge-> KARVAPÜSTITAJAD lihased, mis kontraheerudes-> kananahka * palju vere- ja lümfisooni, närvikiude ja -lõmeid 2. VÕRKKIHT * sassiskiulisest tihedast sidekoest * annab nahale iseloomuliku tugevuse * palju veresooni, närvikiude, meelerakke, silelihasrakke * higi- ja rasunäärmed, karvade juured * läheb alandedes üle ALUSNAHAKS VERERSOONTE F - TERMOREGULATSIOON - ahenevad või laienevad! * u 3x paksem kui epidermis * sidekoeline, sisaldab palju kollageenseid, elastseid kiude - seetõttu on nahk SITKE ja PAINDUV ALUSNAHK e nahaalune kude: ● KÕIGE PAKSEM: kollageensete kiudude kimpudest, mille vahel palju RASVKOESAGARIKKE. Kaalub täiskasvanul 12-15 kg. Kõhul, tuharatael hästiarenenud.
Naha ehitus Nahk koosneb kahest kihist: sarvkiht marrasnahk pärisnahk nahaaluskude Nahaaluskude Nahaaluskude annab kehale kuju ja kaitseb: põrutuste eest külma eest nahaaluskude Pärisnahk Pärisnaha rakud annavad nahale elastsuse. Pärisnahas on rasu- ja higinäärmed ning hulgaliselt retseptoreid, karvu, närve ja veresooni. Juuste ja ka teiste karvade juured - karvasibulad - paiknevad pärisnahas asuvates karvanääpsudes. Rasu- ja higinäärmed Rasunäärmed avanevad karvanääpsu. Nad eritavad rasvarikast nõret, mida nimetatakse rasuks. Higinääre koosneb pärisnahas asuvast tihedalt kokkukeerdunud torukesest ja viimajuhast, mis avaneb naha pinnal. Sarvkiht Sarvkiht koosneb tihedalt üksteise kõrval asetsevatest lamedatest surnud rakkudest. Sarvkihi rakud eralduvad pidevalt (ööpäevas eraldub 10-15g surnud naharakke). Marrasnahk Marrasknahk asub sarvkihi all. Marrasknaha rakud on võimelised kiiresti paljunema ja tootma uusi rakke.
Kogu seda protsessi nimetatakse keratinisatsiooniks e sarvestumiseks. Kogu protsess võtab aega umbes ühe kuu.Marrasknahast moodustuvad mitmesugused nahatekised. Inimesel on nendeks karvad, küüned ja juuksed. PÄRISNAHK Pärisnahk koosneb tihkest kiulisest sidekoest. Siin leidub hulgaliselt erinevaid struktuure vere- ja lümfisooned, närvilõpmed, puute- ja valutundlikud rakud, rasunäärmed ja higinäärme juhad, karvasibulad, silelihaskimbud jms. Ehituselt sisaldab dermis erinevaid läbipõimunud kollageensete, elastsete (elastiin) ja retikulaarsete (retikuliin) kiudude kimpe. Nende võrgustik annab nahale vetruvuse ja elastsuse. ALUSNAHK Alusnahk ehk subkuutis on vahelüliks naha ja nahaaluste organite vahel. Koosneb ta peamiselt kohevast sidekoest, elastiinist ja rasvarakkudest. Umbes pool keharasvast asub nahaalustes kudedes
· Marrasknaha alumine osa koosneb elusatest rakkudest, mis jagunevad pidevalt, uued rakud liiguvad üles asendama eraldunud surnud rakke, seal nad lamenevad ja surevad, selles nahaosas toodetakse melaniini ja moodustavad karvad, juuksed, küüned · Pärisnaha moodustavad elusad rakud, selles on rohkesti veresooni, seal asuvad ka närvilõpmed, lümfisooned, higi- ja rasunäärmed, karvade juured. Rasunäärmed eritavad nahale rasu, mis muudab naha pehmeks ja elastseks, higinäärmed eritavad higi, mis jõuab naha pinnale läbi pooride · Nahaaluskude on rasvkoerikas ja kaitseb siseelundeid, kaitseb ka külma ja põrutuste eest, annab kehale vormikuse ja on rasva tagavaraks. Nahaalust rasvkude naistel rohkem · Juuksed kaitsevad peanahka, lihaste töö leevendab külmatunnet
5. Naha osad Marrasknahk - pindmine osa on sarvkiht, mis kaitseb organism veekaotuse, kahjulike mõjude eest. Sarvkohi rakud koorduvad pidevalt naha pinnalt maha, eralduvad ka pesemisel, kuivatamisel. Marrasnaha alumise osa moodustavad pidevalt uued rakud, selle tulemusena paranevad naha vigastused kiiresti. Seal toodetakse ka melaniini. Pärisnahk marrasnaha all. On veniv sitke, painduv. On rohkesti vere ja lümfisooni, asuvad higi ja rasunäärmed ning karvade juured nahaaluskude on pärisnaha all olev rasvkoekiht. Kaitseb nahaaluseid elundeidrasvkude kaitseb külma ja põrutuste eest ja annab kehale vormikuse. Ülesanded. Nahk on katteelundkond mille põhiülesanne on inimese keha katmine. Kaitseb organeid väliste vigastuste, UV-kiirguse, haigustekitajate ja liigse veekaotuse eest Aitab säilitada kehatemperatuuri
Sarvkihi rakud eralduvad. Marrasknaha alumises osas moodustuvad pidevalt uued rakud, mis nihkuvad nahapinnale. Jõudnud ülemistesse kihtidesse, nad lamenevad ja lõpuks surevad ning asendavad eraldunud surnud rakke. Marrasknaha rakkude pideva jagunemise tulemusena paranevad naha vigastused kiiresti. Selles nahaosas toodetakse melaniini. Pärisnahas on rohkesti vere- ja lümfisooni, väliskeskkonnast ärritusi vastu võtvaid retseptoreid (närvilõpmeid), samuti asuvad seal higi- ja rasunäärmed ning karvade juured. Nahaaluskude ühendab pärisnahka lihaste või luudega ja kaitseb nahaaluseid elundeid. Rasvkude kaitseb külma ja põrutuste eest, annab kehale vormikuse ning on ka rasva tagavaraks. 11. Marrasknaha moodustised karvad ja küüned. Vastus: Karvad ja küüned on moodustunud sarvainest. Küüned kaitsevad meie sõrme- ja varbaotsi. Juuksed kaitsevad peanahka liigse UV-kiirguse eest. 12. Nahal elutsevad bakterid. Vastus: Nahal leidub alati baktereid
- Liigse veekaotuse - Haigustekitajate - Säilitab kehatemperatuuri. - Eritusorgan- Higistamine- kuumenemisele aitab. - Retseptorid - Sünteesitakse aineid. - Melaniin- sõltub naha värvus. Marrasnahk- naha väline kiht, nt. küüned, juuksed, karvad. Marrasnaha alumine osa koosneb jagunemisvõimelistest rakkudest. - Pärisnahk- elastsed kiud, veniv, painduv, sitke. Vere- ja lümfisooned, higi- ja rasunäärmed. - Nahaaluskude- pärisnaha all. Kaitseb nahaaluseid elundeid. Rasva tagavara. - Sarvkiht- pindmine osa, koosneb surnud rakkudest, ei lase läbi mikroobe. Luud 1. Koosnevad, rakuvaheainest, luurakkudest. Seal on mineraalaineid- kõvaduse ja orgaanilisi aineid- elastsuse. - Kõhrkude- võimaldab luudel kasvada. Kasvuvööndi rakkude jagunemise tõttu kasvab luu.
kooskõlastamisega. *SISENÕRENÄÄRMED toodavad hormoone. *NAHK on inimese keha kattev mitmekihiline elund. *NAHK kaitseb mei d väliste v igastuste, UV-kiirguse, liigse veekaotuse ja mitmesuguste haigustekitajate sissetungi eest. *Nahak on kaitse-, sünteesi- ja eritusülesanne ehk nahk talitleb meeleelundina ning aitab reguleerida kehatemperatuuri. *Nahas sünteesitav värvaine melaniin kaitseb UV-kiirgus eest ja annab nahale värvuse. *Nahas on higi- ja rasunäärmed, mis tagavad naha eritus- ja kaitsevõime. *Terve nahk on tõvestavatele mikroobidele läbimatu ning nende elukeskkonnaks ebasoodne. *Naha välimise kihi moodustab MARRASKNAHK. *Marrasknaha pindmist osa nimetatakse SARVKIHIKS, mis koosneb tihedasti kokku surutud rakkudest. *Marrasknaha alumine osa koosneb elusatest jagunemisvõimelistest rakkudest. *Marrasknaha moodustavad ka karvad, juuksed ja küüned. *PÄRISNAHK sisaldab rohkesti elastseid kiude, on seetõttu veniv, painduv ja sitke.
Ptk. 13 Lindude keha on püsivalt soe. Neil on: tiivad, suled, kerge luustik, voolujooneline keha, lennulihased. Neil on soendamiseks katttesuled ja udusuled, õhku tõusmiseks hoolsuled. Ptk. 14 Linnud on putukate ja näriliste arvu vaoshoidjad, tähtsad toiduahelas, inimesed söövad neid, kodustavad neid, kasutavad ilulindudena, tehakse patju, ta hävitab taimkahjureid, kakaväetis. Ptk. 15 ja 16 Imetajad on karvased neljajalgsed loomad. Neil on higi-ja rasunäärmed, rasvkoekiht e pekk. Imetajad jagunevad lisaks: veeloomad, puudeelanikud, õhuloomad, maapinnal elavad. Imetajad mõjutavad taimestikku ja loomastikku Ptk. 17 Organismide ja väliskeskkonna vahel toimub pidev ainete vahetamine. Kõik organismid vajavad energiat. Taimed ja bakterid valmistavad fotosünteesides ise vajalikke aineid, teised peavad aga seda sööma. Kõik organismis toimuvad keemilised protsessid,
Laps teeb rinnaga üksikuid hingamisliigutusi. Väikeaju ja selgroog on moodustunud. 16. nädal Loode on 16 sentimeetri pikkune ja kaalub umbes 130 grammi. Loote liigutused toimuvad võpatustena. Tal on nii aktiivseid kui ka passiivseid perioode. Pea veresooned on juba nähtavad. Loode saab pead pöörata. Käed ulatuvad kokku. Lõppeb esimene raseduse trimester. 17. nädal Loode kaalub nüüd oma platsentast rohkem. Loode kuuleb hääli ja haigutab. 18. nädal Moodustunud on rasunäärmed, millest eritunud rasu katab loote kaitsva lootevõidega. Liigutused on koordineeritumad ja alluvad rohkem tahtele. Loode sirutab ja haarab. 19. nädal Igemed püsihammaste jaoks on moodustunud. Laps on võimeline tundma erinevaid maitseid. 20. nädal Loode on 25 sentimeetri pikkune ja kaalub 400 grammi. Loote südamelööke kuuleb stetoskoobiga või doppleriga (väike ultraheliaparaat). Süda lööb umbes 130 lööki minutis. 21. nädal
(umbes 60%), mis moodustab kiukimpude vahel olevate mukoproteiinidega sültja geeli. Mukoproteiinid on liitvalgud, mis sisaldavad ka polüsahhariididetaolisi ühendeid. Geel toimib kollageenikimpude vahel määrdeainena, suurendades naha painduvust. Cutis ehk sisemine nahakiht on tihedalt seotud epidermisega, seal toimub proteiini teke tänu kollageeni ja elastikkudedele. Nahk püsib nii tugeva ja elastsena. Närvirakud Cutises reageerivad külmale, kuumale ja puudutusele. Ka rasunäärmed, karvarakud ja higinäärmed asetsevad selles nahakihis. Subcutis ehk kõige sügavam nahakiht on tihedalt seotud keskmise osa e. Cutisega. See on nagu energiareserv kuhu on paigutunud nahale vajalikud toitained ja see nahakiht täidab kõik vajalikud kaitsefunktsioonid. Sarvkiht on naha kaitsekihina nii mehhaanilises kui ka keemilises mõttes väga tähtis. Silmade ümbruse ja silmalaugude nahas sarvkihti peaaegu ei ole, sellepärast on nahk seal väga õrn
- pärisninaõõnest eraldab limen nasi - ninaesikusse avaneb allapoole sunnatud sõõre – naris PÄRISNINAÕÕS – CAVITAS NASI PROPRIA - Concha nasaalis superior, media et inferior - Meatus nasi superior, media et inferior - Meatus nasi communis – ühinevad selleks - Nina-neelukäik – meatus nasopharyngeus -> karbikutest tagapool -> avaneb frontaaltasapinnas choana kaudu ülaneeluõõnde Regioonid - Regio cutanea – karvad (võõrkehad), higi- ja rasunäärmed - Regio olfactoria – haistmisregioon -> ülemise ninakarbiku alumine osa -> limaskestal seroosnäärmed -> haismtmiselund -> haistmisrakud + tugirakud + basaalrakud - Regio respiratoria – mitmerealine ripsepiteel + karikrakud + seganäärmed -> rikkalik verekapillaaride võrgustik + veenipõhimikud -> temperatuuri reguleerimine KÕRI – LARYNX - hääle tekke ja alumiste hingamisteede kaitseelund Skeletotoopia - kaela eesosas V-VII kaelalüli kõrgusel
Terve inimene ei tunne oma mao, oma südame jne. olemasolugi. Sisikonnast saabuvad erutused kaasnevad tavaliselt ebamääraste lokaliseerimata aistingutega. Patoloogilistes tingimustes omandavad sisikonna meelerakud kõrgendatud tundlikkuse. Siis on tuntav ka valu. KATTEELUND NAHK cutis Nahk on inimese keha väliskate. Tal on keeruline mikroskoopiline ehitus, retseptoorsed, kaitse-, eritus- ja termoregulatsioonifunktsioonid. Naha tekisteks on karvad, küüned, higi- ja rasunäärmed ning rinnanääre. Täiskasvanu naha üldpindala on ~1,6 m 2. Naha paksus on keha eri piirkondades erinev ja kõigub 0,5 - 4 mm piires tingituna ehituslikest iseärasustest. Kaitsva kattena on nahk üsna tihe: ta ei lase läbi gaase, lahuseid ja mikroorganisme. Nahk on küllaltki elastne - ta annab järele venitusele ja omandab seejärel esialgse seisundi. Mõningates kohtades läheb nahk pikkamisi, ilma Koostanud M
Kasvuspurt algab tüdrukutel umbes kaks aastat varem kui poistel, keskmiselt 12- aastaselt. Kasv ei ole aga alati ühtlane, mis tähedab, et jalad ja käed võivad venida palju kiiremini kui ülejäänud keha. Murdeeas on väga loomulik võtta kaalus juurde, sest keha peab võtma naiselikumad kehavormid puusadele, reitele, kõhule ja rindadele koguneva rasvkoe arvelt. Umbes 12-aastaselt hakkavad nii tüdrukutel kui ka poistel võimsamalt tööle naha higi- ja rasunäärmed ning tekivad vistrikud e akne. Akne teket soodustavad paratamatult meessuguhormoonide toime, naha suurenenud rasueritus ja nahal elavad bakterid. Akne raviks pöördu julgesti nahaarsti vastuvõtule. Ma kasvan! Pärast kümnendat eluaastat avastab enamik tüdrukuid, et nad kasvavad väga kiiresti ning on peagi omavanustest poistest peajagu pikemad. Märgiks, et puberteediiga hakkab saabuma, on kõigepealt kasvus väljaveninud kiitsakas keha
kuidas basaalkihis rakud jagunevad. o Marrasnahas paiknevad värvi-e.pigmenditerakesed (pigment melaniin) kaitsevad organismi liigse päikesekiirguse eest. . o Karvad ja küüned on marrasknaha moodustised. Pärisnahk on marrasnaha all paiknev sidekoeline kith, mis sisaldab elastseid kiude ning on seetõttu veniv, painduv ja sitke. Pärisnahas paiknevad karvanääpsud, veresooned, higi-ja rasunäärmed ning närvid (karvade närvilõpmed ja retseptorid). Higinäärmete abil reguleerime naha temperatuuri. Karv kinnitub karvatuppe. Karva kasvavasse algusossa-karvasibulasse- toovad toitaineid veresooned. Karvatupe külge kinnitub lihas (nn karvapüstitajalihas), mis kokku tõmbudes tõstab karva püsti. Nahas olevad rasunäärmed eritavad rasu, mis takistab vee pääsu kehasse ja väldib mitmete ainete kahjulikku mõju. 2. Naha ülesanded:
kuidas basaalkihis rakud jagunevad. o Marrasnahas paiknevad värvi-e.pigmenditerakesed (pigment melaniin) kaitsevad organismi liigse päikesekiirguse eest. . o Karvad ja küüned on marrasknaha moodustised. · Pärisnahk on marrasnaha all paiknev sidekoeline kith, mis sisaldab elastseid kiude ning on seetõttu veniv, painduv ja sitke. Pärisnahas paiknevad karvanääpsud, veresooned, higi-ja rasunäärmed ning närvid (karvade närvilõpmed ja retseptorid). Higinäärmete abil reguleerime naha temperatuuri. Karv kinnitub karvatuppe. Karva kasvavasse algusossa-karvasibulasse- toovad toitaineid veresooned. Karvatupe külge kinnitub lihas (nn karvapüstitajalihas), mis kokku tõmbudes tõstab karva püsti. Nahas olevad rasunäärmed eritavad rasu, mis takistab vee pääsu kehasse ja väldib mitmete ainete kahjulikku mõju. 2. Naha ülesanded:
kattu, mis pärsib nende loomulikku elutegevust. Samuti blokeerib DHT närvirakkude retseptoreid, mis annavad uue juukse taastootmiseks vajalikke impulsse. Kogu selle protsessi tulemusena langebki vana juus välja, uusi juukseid aga juurde ei kasva. Helsingi Ülikoolis katsetatud aine kujutaski endast pindaktiivset emulgaatorit, mis on võimeline lipiide (s.h. ka seebumit ja DHT-d) lahustama. Selle tulemusena taastus juuksesibulas normaalne vereringlus ja rasunäärmed hakkasid uuesti tootma vedelat rasu. Kui juuksenääps vabaneb teda ummistavast seebumikorgist ja teistest tema funktsioneerimist takistavatest ainetest, taastub ka loomulik juuksekasv. 2.5Juuste pesemine ja hooldamine a) Normaalne on pesta pead iga kolme päeva tagant. Mehed, nagu ka naised, kel lühike poisipea, võivad pesta ka iga päev. Teistel ei tasu aga pesta tihedamini kui kord kahe-kolme päeva tagant, muidu muutuvad juuksed liiga hapraks ning lähevad ruttu rasvaseks
karvakestega ning rasutaolise lootevõidega. Pea kasvab nüüd kehast kiiremini. Selle nädala lõpuks on loote käed kehaga proportsionaalseks kasvanud, jalad kasvavad veel edasi. Beebi liigutab aktiivselt pead, käsi ja jalgu. Kael kasvab pikemaks ja lõug ei toetu enam rinnale. 15 raseduse nädal: Beebi kasvab kiiresti, jalad kasvavad kätest pikemaks ja käed on liikuvamad. Küünarnukkidest ja põlvedest liigub beebi nüüd paremini. Moodustuvad rasunäärmed. Moodustunud on väikeaju ja selgroog. Nahk on väga õhuke, veresooned paistavad läbi, keha katavad karvakesed. Kui lapsel on tumedate juuste geenid, siis hakkavad need praegu tootma tumedat pigmenti. 16 raseduse nädal: Loode on kuni 16 sentimeetrit pikk ning kaalub ligi 100 grammi. Tal on nii aktiivseid kui passiivseid ehk magamise perioode. Käte ja jalgade liigutused muutuvad koordineeritumateks ja jõulisemateks. Pea on
verevarulaks On erituselund On puutemeeleelund Naha kihid marrasknahk ehk epidermis pärisnahk ehk dermis alusnahk ehk subkuutis Naha koostis tekised e derivaadid - näärmed, karvad ja küüned melaniin – pigment, mustjaspruun värvaine; kaitseb nahka ultraviolettkiirguse edasise mõju eest keratiin ehk sarvaine Nahanäärmed Higinäärmed -merokriinsed osalevad soojusregulatsioonis - apokriinsed toodavad tugevalõhnalist eritist Rasunäärmed - hoiavad naha väliskihi vajalikul määral rasvasena – hüdrofoobsena Rasunäärmete ummistumisel tekkinud põletikku nimetatakse akneks Nahatüübid Normaalne nahatüüp Niiskusvaene ja kuiv nahatüüp Tundlik ja allergiline nahatüüp Rasune nahatüüp Kombineeritud nahatüüp Ebapuhas probleemne nahatüüp Nahatüübid KAS SA TEAD, MILLINE ON SINU NAHATÜÜP? Nahahooldusvahendid Nahakreemid Näokreemid (öö-
eemalduvad. Kogu naharingluse protsess võtab aega umbes 28 päeva. Melanotsiidid asetsevad epidermise keskosas ja seal tekib pigmentatsioon Päikest võttes melaniini tootmine aktiviseerub ja nahas tekib ,,loomulik päikesekaitsesüsteem". Cutis ehk sisemine nahakiht on tihedalt seotud epidermisega, seal toimub proteiini teke tänu kollageeni ja elastikkudedele. Nahk püsib nii tugeva ja elastsena. Närvirakud Cutises reageerivad külmale, kuumale ja puudutusele. Ka rasunäärmed, karvarakud ja higinäärmed asetsevad selles nahakihis. Subcutis ehk kõige sügavam nahakiht on tihedalt seotud keskmise osa e. Cutisega. See on nagu energiareserv kuhu on paigutunud nahale vajalikud toitained ja see nahakiht täidab kõik vajalikud kaitsefunktsioonid. 3 Naha tüübid: Normaalne nahatüüp Normaalse nahatüübi puhul on naha loomulik rasu- ja niiskuse tase õiges tasakaalus
NAHK Keha membraanide klassifikatsioon: · Epiteliaalsed membraanid pinnakihiks mingi epiteelkoe tüüp nahk limaskestad serooskestad · Sidekoelised membraanid nii pinnakihiks kui aluskihtideks eri tüüpi sidekoe rakud sünoviaalkiled Nahk katab kogu keha välispinda ja on inimkeha suurim elund. Naha juurde kuuluvad naha derivaadid nahas paiknevad ja sellest pärinevad struktuurid: karvad, küüned, rasunäärmed, higinäärmed. Naha funktsioonid: · mehaaniline kaitse nahk kaitseb kogu keha ülejäänud elundeid väliskeskkonna kahjulike mõjude eest · kehatemperatuuri regulatsioon veresoonte ahendamise laiendamise ja higi eritamise abil · keha veesisalduse kontroll nii sees oleva vee aurumise kui ka väljas oleva vee sissetungi takistamine · kaitse ultraviolettkiirguse vastu melaniini abil · jääkainete eritamine uurea jt higi abil
roosakas jume, millel ei ole puudusi. Sellisel nahal on tasakaal niiskuse ja tundlikkuse vahel, samal ajal omades ka piisavas koguses lipiide (orgaaniline ühend). (The national skin care institute) 7 1.2.2 Rasune Rasusel nahal on laienenud poorid, tuhm kuid läikiv jume, rasupunnid ja vistrikud. Naha õlisus võib muutuda päevast päeva, olenevalt päikesest, tuulest ja aastaajast. Rasunäärmed toodavad liigselt lipiide, tänu sellele paistab nahk läikiv, tihe ja vahajas. Õlist nahka katsudes on võimalik, et rasu jääb sõrmedele. Rasuse naha põhjustavad äärmiselt aktiivsed rasunäärmed, mis toodavad rohkem õli kui vaja, kuna on puberteet, hormoonide tasakaalutus, stress, antibiootikumid, soojus või niiskus. (The national skin care institute) 1.2.3 Kuiv Kuiv nahk omab peaaegu nähtamatuid poore, on tuim, jumelt kare ja punaste laikudega.
108. Mis tüüpi kiudusid sisaldab Kollageenseid ja elastseid sidekoe kiude naha päriskiht? 109. Milline nahakiht moodustab Pärisnaha näsakiht (hästi näha sõrmenahas - sõrmejäljed) papillaarkurde? 110. Millises naha kihis leidub Pärisnaha näsakihis arvukalt vere- ja lümfisooni? 111. Kus asuvad higi- ja Pärisnaha võrkkihis rasunäärmed? Page 4 of 5 112. Milleks on vajalik nahaalune 1. Naha all paiknevate elundite mehaaniline ja termiline kaitse. 2. Organismi varuainete talletuspaik rasvkude? 113. Mis ülesanne on merokriinsetel Kehatemperatuuri reguleerimine higinäärmetel? 114. Kus leidub kõige tihedamalt Peopesades ja jalataldadel
kaks nabaarterit toovad loote kehast vere ja jäkained platsentani, kus läbi rakumembraanide antakse need ema verre. Lootevesi Põhilise osa looteveest toodab loote veekesta epiteel. Lootevee funktsioonid on: raseduse esimeses pooles on lootevete hul seoses loote kaaluga; aitab säilitada ühtlast üsasisest temperatuuri; kaitseb loodet väliskeskkonna mehaaniliste mõjude eest; aitab kaasa sünnituse kulule. Lootevõie Alates 20.rasedusenädalast eritavad loote rasunäärmed lootevõiet. Lootevõie kaitseb emakas lapse nahka lootevee söövitava mõju eest. Sünnieelne diagnostika See aitab juhtida järelejäänud rasedusnädalaid, prognoosida raseduse lõpet ja võimalikke komplikatsioone, näha ette võimalikke tüsistusi, näha ette probleeme, mis võivad esineda vastsündinul (nt alakaal); otsustada, kas jätkata rasedust. Sünnieelne diagnostika võimaldab juba üsasiseselt diagnoosida mitmesuguseid
korral tekivad suure tõenäosusega armid. (Akne erinevad..., 2015) Terje Kuke sõnul on peale eelnevate kolme põhilise aknevormi olemas ka erivorme: ·imikuea akne, ·troopika akne, ·steroidakne. ·psühhogeenne akne. 1.3. Akne tekkepõhjused Akne on päriliku eelsoodumusega haigus. Lapsel on suurem oht haigestuda, kui vähemalt ühel vanemal on esinenud akne. (Akne, 2018) Üks peamisi akne põhjustajaid on kindlasti hormoonid. Enne puberteeti on rasunäärmed väikesed ja seetõttu aknet enamasti ei teki. Puberteedieas meessuguhormoonid ehk androgeenid stimuleerivad rasunäärmete kasvu ning rasueritust. Rasunäärmete rakkude lagunemisel tekib erinevaid rasvhappeid sisaldav rasu. Ulatusliku akne põhjuseks on liigselt rasune nahk. Normaalse nahaga inimestel on rasunäärmed ja rasueritus väiksemad kui aknehaigetel. (Akne, 2018) 6 Aknet võivad esile kutsuda ka järgmised tegurid (Kroom, 2009):
kiire reageering. Ajus toodetavad endorfiinid blokeerivad valuretseptorid. (Merit) 12. Kirjeldage silma ehitust ja erinevate osade funktsioone. Kuidas toimub valguse muutmine närvisignaaliks reetinal ning kuidas on sellega seotud nägemishäired? Silmamuna katavad eestpoolt laud, nende vahel on laupilu. Lauge katab väljastpoolt õrn nahk, seestpoolt sidekest e. konjunktiiv. Laugude toese moodustab tihedast sidekoest lau- e. tarsaalplaat e. tarsus, milles paiknevad muundunud rasunäärmed (tarsaalnäärmed). Lau vabal serval on tugevad karvad - ripsmed Ninapoolse nurga läheduses on kummalgi silmalaul pisarapunkt. Pisaraaparaadi peamine osa on silmakoopa ülemises välimises nurgas paiknev seroosne pisarnääre, mille nõre niisutab ja puhastab pidevalt side- ja sarvkesta. Pisaravedelik nõristub silma sisenurga kaudu pisarakotti ja sealt nina - pisarajuha kaudu ninaõõnde. Laugude sidekoes asetseb osa silma sõõrlihasest. Sidekest jätkub konjunktivaalvõlvi kaudu silmamunal
Naha elutsükli käigus tekib alumistes kihtides tüvirakkudest uusi rakke, pealmistes kihtides järk-järgult rakud muutuvad lamedamaks. Kõige välimises kihis leiduvad juba tuumatud, lamedad, surnud rakud, mis meenutavad soomuseid. Kogu seda protsessi nimetatakse sarvestumiseks. Kogu protsess võtab aega umbes ühe kuu. Pärisnahk koosneb tihkest kiulisest sidekoest. Siin leidub hulgaliselt erinevaid struktuure – vere- ja lümfisooned, närvilõpmed, puute- ja valutundlikud rakud, rasunäärmed ja higinäärme juhad, karvasibulad, silelihaskimbud jms. Ehituselt sisaldab dermis erinevaid läbipõimunud kollageensete, elastsete (elastiin) ja retikulaarsete (retikuliin) kiudude kimpe. Nende võrgustik annab nahale vetruvuse ja elastsuse. Alusnahk ehk subkuutis on vahelüliks naha ja nahaaluste organite vahel. Koosneb ta peamiselt kohevast sidekoest, elastiinist ja rasvarakkudest. Umbes pool keharasvast asub nahaalustes kudedes.
Nahk kaitseb haigustekitajate eest. Nahal elab mitmesuguseid baktereid, inimese nahk on nn. Bakterite loomaaed, nahalt on leitud üle 200 bakteri. Nahk säilitab kehatemp. Nahas on hulgaliselt väikeseid veresooni ja kapillaare. Temp. Vähenedes veresooned ahanevad ja temp. Tõustes veresooned laienevad. Naha aluskude kaitseb nahaaluseid elundeid Pärisnahk annab seal asuvad rasu- ja higinäärmed ning hulgaliselt retseptoreid, karvu närve ja veresooni. Rasunäärmed avanevad karvanääpsu, eritades rasvarokast nõret. Higinääre koosneb pärisnahas asuvasttihedalt kokkukeerdunud torukesest Sarvkiht koosneb tihedalt üksteise kõrval astesevates lamedatest surnud rakkudest. Sarvkihirakud eralduvad pidevalt. Marrasnahk asub sarvkihi all. Rakud on võimelised kiiresti paljunema ja totma uusi rakke. Moodustuvad mitmesugused naha tekised (karvad, küüned ja juuksed) LUUD Luud koosnevad : · Mineraalainetest annavad luudele kõvaduse
Kui temp ei alane, tuleb tegevusi korrata, või pöörduda siis lastearstide, perearstide poole. c) lahjendatud viinaga hõõruda. ERITUMINE SIIA KOPEERI ERITUMISE FAILIST KOGU TEKST! Erituselunditeks: neerud, kusejuhad, kusepõis ja kusiti (uriini väljutuses), higi ja rasunäärmed. Uriin tekib neerudes, neerude paigutus nad on selja pool. Uriin koguneb kusepõide neerudest. Uriin tekib säsis ja kooroollusses koguneb väiksete torukeste kaudu neeruvaagnasse, algab kusejuha, mille kaudu lõplikult valmis uriin põide. Neerude ülesanded: 1) vee ja mineraalide omavahelise suhte normaliseerimine
kulumise eest. Kasvukihis paiknevad pigmendiosakesed kaitsevad organismi liigse päikesekiirguse eest. Peale marrasknahka tuleb pärisnahk, mis koosneb tihedast sidekoest. Selles kihis on palju veresooni, närvilõpmeid. Pärisnahk läheb üle nahaaluseks koeks, milles on palju tihedaid sidekoekiude ja rasvkudet. Nahas asuvad: higinäärmed - pärisnahas ja nahaaluses koes, avanevad poori näol (inimesel on umbes kaks miljonit, eriti palju peopesas ja jalataldadel) ja rasunäärmed - juhad avanevad karvanääpsudesse (hoiavad karvu ja nahka). Karvasibulal kinnituvad silelihasrakud, mis on karvapüstitajateks. Karvad ja küüned on nahamoodustised Inimesel on nahka umbes 1,5 m² ja paksus on kuni 4 mm. Mida vanemaks inimene saab, seda õhemaks nahk muutub. 187.Nahas paiknevad retseptorid. Naharetseptorid on sensoorsete närvide lõpmed. Nende kaudu võetakse vastu valu, temperatuuri ja puuteärritusi. Selle tulemusena tekivad ajukoores vastavad aistingud
hormonaalsed nihked, bakterid jne. 7 Suguhormoonide toimel suureneb rasueritus ja rasunäärmete ummistumise tulemusena tekivad rasukorgid e. Komedoonid. Propionibacterium acnese - aknet teket soodustava bakteri vohamisel lisanduvad põletikulised sõlmed ja mädakolded. Pärilikkus. Noorukitel, kelle vanemad põdesid noorena aknet on suurem tõenäosus haigestuda. Pärilik on ka armide teke. Hormoonid. Enne puberteeti on rasunäärmed väikesed ja akne ei saa tekkida. Puberteedis meessuguhormoonid e. androgeenid stimuleerivad rasunäärmete kasvu ja rasueritust. Rasunäärmete rakkude lagunemisel tekib rasu, mis sisaldab erinevaid rasvhappeid. Mida rohkem rasu, seda ulatuslikum akne. Mõlemal sool on piisavalt androgeene, et tagada peaaegu maksimaalne näärmete aktiivsus. Peaaegu kõigil aknehaigetel on rasunäärmed ja rasueritus suuremad kui normaalse nahaga inimestel.
Kasvukihis paiknevad pigmendiosakesed kaitsevad organismi liigse päikesekiirguse eest. Peale marrasknahka tuleb pärisnahk, mis koosneb tihedast sidekoest. Selles kihis on palju veresooni, närvilõpmeid. Pärisnahk läheb üle nahaaluseks koeks, milles on palju tihedaid sidekoekiude ja rasvkudet. Nahas asuvad: higinäärmed - pärisnahas ja nahaaluses koes, avanevad poori näol (inimesel on umbes kaks miljonit, eriti palju peopesas ja jalataldadel) ja rasunäärmed - juhad avanevad karvanääpsudesse (hoiavad karvu ja nahka). Karvasibulala kinnituvad silelihasrakud, mis on karvapüstitajateks. Karvad ja küüned on nahamoodustised Inimesel on nahka umbes 1,5 m² ja paksus on kuni 4 mm. Mida vanemaks inimene saab, seda õhemaks nahk muutub. 134. Nahas paiknevad retseptorid: (Joonis 17) naharetseptorid on sensoorsete närvide lõpmed. Nende kaudu võetakse vastu valu, temperatuuri ja puuteärritusi. Selle tulemusena tekivad ajukoores vastavad aistingud
annaabi.ee 
