Nahk Nahakihi ehitus Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Marrasnahk - naha õhuke väliskiht (0.05-0,6 mm), kujutab endast mitmekihilist kattekude ehk epiteeli. Marrasknaha pealmise kihi - sarvkihi rakud on surnud ja täidetud vees lahustuva valguga (keratiin). Aeg-ajalt need eralduvad (nt peanahalt kõõm). Sarvkiht kaitseb naha alumisi kihte kulumise eest. Sarvkihi all asub sõmerkiht, mis koosneb sõmeralistest lamedatest rakkudest Sõmerkihile järgneb kasvukiht, mis jaguneb ogakihiks ja basaalkihiks. Ogakiht koosneb elusatest rakkudest, mis liiguvad sõmerkihi koosseisu sedamööda, kuidas basaalkihis rakud jagunevad. Marrasnahas paiknevad värvi- ehk pigmenditerakesed (pigment melaniin)
elundeid. Nende kuju võib olla erinev, kuid nad paiknevad tihedalt üksteise kõrval. 2. side-ja tugikude-seovad teisi kudesid ja rakke üksteisega ja toetavad neid. Üksteisest paiknevad nad üsna kaugel. Rakkudevahelist ruumi täidab vaheaine, mis võib olla tahke(luu vaheaine), vedel(vereplasma) või elastne(kõhre vaheaine). Sageli on vaheaines ka kiude, mille tõttu on nende kudede tõmbetugevus suur. 3. lihaskude-talle on omane liigutustalitlus ning lihaskoe rakud on võimelised kokku tõmbuma. 4. närvikude-koosneb närvirakkudest, millest on moodustunud peaaju, seljaaju ja kõik närvid. Närvikude võtab vastu ärritusi ja juhib närviimpulsse. Närvirakkude jätked on ühenduses teiste närvirakkudega ja moodustavad impulsse juhtiva võrgustiku. 2. ELUNDID ja ELUNDKONNAD Iga elund koosneb kudedest ja need omakorda rakkudest. Sarnase ehituse ja talitlusega koed moodustavad elundi.
elundeid. Nende kuju võib olla erinev, kuid nad paiknevad tihedalt üksteise kõrval. 2. side-ja tugikude-seovad teisi kudesid ja rakke üksteisega ja toetavad neid. Üksteisest paiknevad nad üsna kaugel. Rakkudevahelist ruumi täidab vaheaine, mis võib olla tahke(luu vaheaine), vedel(vereplasma) või elastne(kõhre vaheaine). Sageli on vaheaines ka kiude, mille tõttu on nende kudede tõmbetugevus suur. 3. lihaskude-talle on omane liigutustalitlus ning lihaskoe rakud on võimelised kokku tõmbuma. 4. närvikude-koosneb närvirakkudest, millest on moodustunud peaaju, seljaaju ja kõik närvid. Närvikude võtab vastu ärritusi ja juhib närviimpulsse. Närvirakkude jätked on ühenduses teiste närvirakkudega ja moodustavad impulsse juhtiva võrgustiku. 2. ELUNDID ja ELUNDKONNAD Iga elund koosneb kudedest ja need omakorda rakkudest. Sarnase ehituse ja talitlusega koed moodustavad elundi.
elundsüsteemi element 5. Elundsüsteemi tasand mingi funktsiooni täitmisel koostööd tegevate elundite kogum 6. Organismi tasand hõlmab üheks funktsionaalseks tervikuks kõik organismi elu teenindavad elundsüsteemid ja ka keha ja vaimu (psüühika) Elutähtsad füsioloogilised funktsioonid: · Piiride hoidmine väliskeskkonna lahutamine sisemisest erinevate barjääride abil · Ainevahetus · Infovahetus sise- ja väliskeskkonna vahel · Liikvel olek · Kasvamine · Küpsemine · Elu jätkamine endasuguste tootmine Elu eeltingimused: · Toitained energia saamiseks ja rakkude ülesehitamise toormaterjaliks · Hapnik energia ja toitainete kättesaamiseks toidust · Vesi (60-80% kehakaalust) elupuhuste keemiliste reaktsioonide tagamiseks organismi sisekeskkonnas · Püsiv kehatemperatuur, ligikaudu 37°C
Nahk koosneb kolmest kihist: epidermis ehk marrasnahk, dermis ehk pärisnahk ehk koorium, subkuutis ehk alusnahk (vt. lisa 2) [1: 91]. Epidermis ehk marrasnahk on naha pealmine kiht, see on kõige õhem kiht. Epidermis kaitseb keha nakkuse ja nakatumiste, väliste tegurite eest ning aitab niiskust kinnitada. Marrasnahk koosneb viiest kihist: basaalkiht ehk idukiht, ogakiht, sõmerkiht, läikekiht ja kõige peal sarvkiht (vt. lisa 3). Epidermis kasvab pidevalt, kuna basaalkihis tekivad uued rakud, mis surevad kiiresti ning lükatakse siis sarvkihti. Sarvkihis rakud eemalduvad vähehaaval ning nahk hakkab ketendama. Epidermis uueneb 45-75 päevaga. Ühtlasi asuvad epidermises melanotsüüdid, mis määravad naha pigmendi, värvuse [2: 12]. Kosmeetikud saavad otseselt mõjutada vaid epidermise pealmist osa, mõningate aparaatide mõjul ka marrasnaha kõige alumist kihti, basaalkihti. Kui epidermis koosneb nii surnud, kui ka elavatest rakkudest, siis dermis ehk pärisnahk
viia võhiklus meditsiiniterminite alal. Haigele koju kutsutud arst helistab välja kiirabi ja teatab diagnoosiks „Melaena“ (verine väljaheide). Häirekeskuse töötajale on see sõna tundmatu ja ka tema arvutis puudub meditsiinisõnaraamat. Ebameeldivas olukorras töötaja üritab leida arsti, kuid kohalik arst on välja läinud. Dispetšer otsustab kohale saata kopteri. Helikopteri meeskond on muidugi hämmastunud, kui patsient neile omal jalal vastu kõnnib, kott käes, ja ulatab arsti saatekirja: „Võib käia, palun viia lähimasse kirurgiahaiglasse.“ 1.1. Meditsiinilised oskussõnad Inimkeha tasandid Inimkeha saab käsitleda kolme telje suhtes: horisontaal vertikaal sagitaal Liikumised: flektsioon – painutamine ekstensioon – sirutamine pronatsioon – käelaba/pöia pööramine pihuga/tallaga allpool
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
