Sisukord 1. Sissejuhatus..............................................................................................................................3 2.Naftareostuse tekkepõhjused.....................................................................................................3 3. Naftareostuse mõju elusloodusele............................................................................................4 3.1 Linnud....................................................................................................................................4 3.2 Lindude puhastuse võimalikkus.............................................................................................4 3.3 Kalad......................................................................................................
...................................................................................................7 Naftareostuse vätlimine ja kõrvaldamine..................................................................................10 Kokkuvõte.................................................................................................................................12 Reostuse korral ei jää ükski organism veekogus sellest puutumata. Traagilised on tagajärjed lindude kokkupuutel naftaga nende sulestik märgub ja nad hukuvad. Kaladel põhjustavad PAH ühendid geenimutatsioone ja kasvajaid nõrgestades immuunsüsteemi, kahjustades maksa ja muid kudesid põhjustades viljatust ja muutes kalade käitumist. Mereimetajatel põhjustab naftaga kokkupuude alajahtumist ja keha viiakse shokki. Meretaimed vajavad aga elutegevuseks valgust mille neeldumine nafta tõttu vette on pärsitud. Naftareostusel on
TARTU ÜLIKOOL Geoloogia ja keskkonnatehnoloogia NAFTAGA SEOTUD PROBLEEMID LÄÄNEMERES Referaat Kärt Kingisepp Tartu 2020 SISUKORD SISUKORD................................................................................2 SISSEJUHATUS..........................................................................3 MIS ON NAFTAREOSTUS............................................................4 NAFTAREOSTUSE MÕJU LÄÄNEMERELE JA SELLES ELAVATELE ORGANISMIDELE.......................................................................5 NAFTAREOSTUSE VÄLTIMINE JA KÕRVALDAMINE.........................6 KOKKUVÕTE.............................................................................7 KASUTATUD KIRJANDUS............................................................8 2 SISSEJUHATUS
Nafta ja sellega kaasnevad probleemid Maailma majandus sõltub tänapäeval naftast, mida kasutatakse tarbekaupade, energia ja mootorikütuste tootmiseks. Nafta on taastumatu kütus, selle hulk looduses on piiratud ning erinevate ennustuste kohaselt erineval ajal saab see otsa. Kuigi naftavarud ei ammendu päeva pealt ja reserve veel on, muutub nafta kättesaamine keerulisematest kohtadest majanduslikult ebaotstarbekaks. Fossiilkütuste, sealhulgas nafta kasutamisse, suhtutakse kriitiliselt ka selle tõttu, et nende kasutamisel atmosfääri paisatud süsihappegaas võib globaalse soojenemise üheks põhjuseks olla. Lisaks on mitmeid poliitilisi ja majanduslikke põhjuseid, mis nafta kasutamise problemaatiliseks muudavad. Ühte või teistpidi tundub selge olevat, et mingist hetkest alates me praeguses ulatuses naftat enam kasutada ei saa. Naftat sattub iga päev merre, reostades rannikualasid, tappes loomi-linde ning hävitades kalavarusid
Nafta ja sellega seotud probleemid Maailma majandus sõltub tänapäeval naftast, mida kasutatakse tarbekaupade, energia ja mootorikütuste tootmiseks. Nafta on taastumatu kütus, selle hulk looduses on piiratud ning erinevate ennustuste kohaselt erineval ajal saab see otsa. Kuigi naftavarud ei ammendu päeva- pealt ja reserve veel on, muutub nafta kättesaamine keerulisematest kohtadest majanduslikult ebaotstarbekaks. Fossiilkütuste, sealhulgas nafta kasutamisse, suhtutakse kriitiliselt ka selle tõttu, et nende kasutamisel atmosfääri paisatud süsihappegaas võib globaalse soojenemise üheks põhjuseks võib olla. Lisaks on mitmeid poliitilisi ja majanduslikke põhjuseid, mis nafta kasutamise problemaatiliseks muudavad. Ühte või teistpidi tundub selge olevat, et mingist hetkest alates me praeguses ulatuses naftat enam kasutada ei saa. Naftat sattub iga päev merre, reostades rannikualasid, tappes loomi-linde ning hävitades kalavarusid
Nafta koosneb põhiliselt süsinikust (82...87%), vesinikust (12...15%), väävlist (1,5%), lämmastikust (0,5%) ning hapnikust (0,5%). Hoolimata sellest, et elemendiline koostis on naftal suhteliselt lihtne, on molekulaarne koostis väga keerukas. Peamised naftat moodustavad ühendid jaotatakse kolmeks: parafiinid, nafteenid ning aromaatsed ühendid. Parafiinide ehk alkaanide keemiline valem on CnH2n+2. Nende keemistemperatuur on 40...200°C. Nad on nafta peamised koostisosad. Nafteenide keemiline valem on CnH2n. Nad on raskemad ning keerukama struktuuriga kui parafiinid. Nende hulka kuulub ka asfalt. Aromaatsed ühendid on keemilise valemiga CnH2n-6. Nende hulka kuulub näiteks benseen. Aromaatsed ühendid kuuluvad küll alati nafta koostisse, kuid moodustavad sellest suhteliselt väikse osa. Peale süsiniku ja vesiniku sisaldab nafta ka väävlit, hapnikku, lämmastikku, metalle ning mittetäielikult lagunenud orgaanilist ainet
Meresaaste vältimine. Küsimustik arvestuseks, semester 2.3. 1.Nimetage IMO keskkonnakaitset puudutavaid konventsioone. INTERVENTION sekkumisest naftareostuskahjude korral avamerel (1969) CLC tsiviilvastutusest naftareostusest põhjustatud kahju korral (1969) FUND naftareostuse kahju kompenseerimise fondi asutamisest (1971) LONDON DUMPING merereostuse vältimine jäätmete ja muu dumpingust (1972) MARPOL reostuse vältimiseks laevadelt (1973/78/97) Lisad I-VI OPRC valmisolekust, vastutusest ja koostööst naftareostuse korral (1990) HELCOM Läänemerepiirkonna merekeskkonna kaitsest (1992) OSPAR Kirde-Atlandi merekeskkonna kaitsest (1992) Bonni kokkulepe
IMO on loodud 1948. aastal toimunud konverentsil Genfis. Eesmärk:ohutu, kindel ja tõhus laevandus puhtal maailmamerel Rahvusvahelised konventsioonid: INTERVENTION-sekkumisest naftareostuskahjude korral avamerel CLC-tsiviilvastutusest naftareostusest põhjustatud kahju korral FUND-naftareostuse kahju kompenseerimise fondi asutamisest LONDON DUMPING-merereostuse vältimine jäätmete ja muu dumpingust MARPOL-reostuse vältimiseks laevadelt OPRC-valmisolekust, vastutusest ja koostööst naftareostuse korral HELCOM-Läänemerepiirkonna merekeskkonna kaitsest OSPAR-Kirde-Atlandi merekeskkonna kaitsest HNS -vastutusest ja kahju hüvitamisest ohtlike ainete mereveol BUNKER-tsiviilvastutusest laevakütusereostuse korral AFS-laevakorpuse kinnikasvamist takistavatest värvidest BWM-laevade ballastvete ja setete kontroll ja käitlemine 2. Millised protsessid toimuvad merre sattunud naftaga? Merre lekkinud õli teeb läbi mitmeid protsesse, mida nimetatakse ilmastiku mõjuks
Tsivilisatsioon pole mõeldav kütuseta. Energia saamiseks põletatakse puitu, gaasi, naftat ja paljusid teisi materjale. Nafta ja maagaas on moodustunud bakterite ja vetikate biomassist. Kuna kütused on pärit elusorganismidest, sisaldavad nad peale süsivesinike veel teisigi lisandeid, nagu lämmastiku ja väävli ühendeid. Naftat ja temaga kaasnevaid looduslikke materjale, nagu bituumenit ja asfalti, tunti juba antiikajal, kuid nende ainete kasutamine on juhuslik ja väheoluline. Nafta esmakasutamise au omistatakse sumeritele. Sedamööda, kuidas arenes nafta töötlemise tehnoloogia ja kasvas nõudlus energiaallikate järele, hakati üha enam täiustama ka nafta saamisviise. Et maapinnale imbunud naftast ei piisanud isegi meie kaugetele eelkäijatele, ehitati esimesed puurtornid Hiinas juba meie ajaarvamise alguseks. Nafta tootmine müügiks sai alguse 1850-ndail Venemaal, Rumeenias ja USA-s. Esimene naftapuurtorn lasti käiku 1859. aastal Pennsylvanias
reostust. Maismaalt ookeani jõudnud jäätmetest on tekkinud ulatuslikud prügisaared. Prügisaared on inimeste poolt tekitatud olmejäätmete kogumid ookeanis, mis on hoovuste toimel kokku kuhjunud ning see plastprügi on segunenud merevee ja plantoniga. Õli- ja naftareostus- Suurimat kahju naftareostusest saavad organismid ja plankton, mis asuvad vee pealmises kihis. Väheneb vetikate fotosüntees ja selle tõttu algproduktsioon. Nafta toksilised komponendid võivad põhjustada reostustundike liikide hävimise, mille tõttu väheneb liigiline mitmekesisus. Loomadest on naftareostuse mõju eriti tugev kaladele ja nende kudemispaikadele ning veelindudele. Reostuse mõju avaldub kõigepealt toksilisuses. Lisaks otsesele suremusele, mis mõnede vähiliste puhul võib ulatuda 90 protsendini, põhjustavad naftasaadused väärarenguid ja häireid näiteks kaladel ning loodete hukkumist
.....................................................................................................................................................3 1. VEE REOSTUS...................................................................................................................................................4 1.1. SINIVETIKAD..................................................................................................................................................5 1.2. NAFTA REOSTUSED.........................................................................................................................................6 1.3. PÕHJAVEE REOSTUS........................................................................................................................................7 1.4. VEE PUHASTAMINE.........................................................................................................................................8
sõjaobjekti kogupindalaga 80 000 ha. Nõukogude Liidul oli Eestis viis suuremat lennujaama - Tartus Raadi, Harjumaal Ämari, Tapal, Paralepal ja Pärnus. Nende juurde kuulusid ka kütuse-ja autobaasid, raadijaamad, mõnedel juhtudel ka raketibaasid. Lisaks oli arvukalt väiksemaid lennuvälju. [1] Tapa lennuväljal 1993. a. märtsis ja aprillis viidi läbi lennuvälja inventariseerimine, mille eesmärgiks oli kindlaks teha loodusele tekitatud kahjustuste ulatus ja suurus. Kokku leiti sõjaväeosa territooriumil 101 reostusobjekti 162 reostuskoldega. Järgnevate aastate jooksul koristati sealt ligi 1217 tonni raua- ja terasemurdu, 4485 ruutmeetri suuruselt alalt õlilaike, 1225 m suurusel maa-alal 151 tonni kütteõli ja mahutisetteid. Raadi lennuväljal 750 hektarisel maa-alal olid suurimateks saastekolleteks kütusehoidlad ja raketikütuse (samiini ja melanzi) mahutid ning suured kogused jääsulatusvahendeid, mis
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Majandusteaduskond Ärikorralduse instituut Ettevõtluse õppetool Siim Aru GLOBAALSED NAFTARESERVID, NAFTA TARBIMINE JA TULEVIKUSTSENAARIUMID Referaat aines Ärilogistika Õppejõud: dotsent Tarvo Niine Tallinn 2016 SISUKORD SISSEJUHATUS ............................................................................................................ 4 1. NAFTA KUI RESSURSS .......................................................................................... 5 1.1 Nafta definitsioon .................
hapnikupuuduse merepõhjas. See on kohati tekitanud kahju merepõhja faunale. Tagajärjeks on kalavarude, lindude ning imetajate tunduv vähenemine. Läänemeri on seetõttu üks reostatumaid meresid. 3 SISSEJUHATUS Läänemeri on üks unikaalsemaid mereökosüsteeme maailmas. Läänemeri pole ainult koduks rikkalikele bioloogilise mitmekesisuse tasanditele ja ürgsele loodusele, vaid hoiab alal miljonite inimeste elatist ja majapidamisi üheksas rannikumere äärses riigis, kes ühtmoodi kutsuvad Läänemere regiooni oma koduks. Läänemeri on juba maksnud ränka hinda aastaid merel ja meres kestnud inimtegevuse eest - kalavarude rööv- ja ülepüük, vastutustundetu laevandus, kurnamine ja surve põllumajandusest ning tööstusest on jätkuvalt negatiivsete mõjudega nii õrnale merekeskkonnale. Selle tulemusena on Läänemere
Nafta, gaasi, vedelkütuse jt kasutamise tulkemusena hakkasid biosfääri kogunema nende ainete jääkproduktid ning loodus ise ei suutnud enam hakkama saada kogu selle reostusega, mille tagajärjks on vee, õhu, mulla jm. reostumine. See mõjub hukutavalt lindudele, loomadele, taimedele aga ka inimesele endale. Tekkis vajadus looduse kaitsmiseks. Kesk-Euroopa tihedasti rahvastatud alad olid kohad, kus kõige esmalt hakati tunnetama inimese survet loodusele ja sellega looduse kaitsmise vajadust. Maailma vanimaks kaitsealaks peetakse Belovesje metsa Poola ja Valgevene piiril. 1537.a kuulutati kuninglikuks jahipargiks Ahvenamaa, kus piirati talupoegade õigust jahile. 1875- esimene looduskaitseline org. (saksamaal) . 1888- esimene looduskitseline ssseadus (saksamaal). 1873-75- esimesed metsakaitseorganisatsioonid (põhja-am). Looduskaitse ajalugu Eestis: Varajase looduskaitse ilminguteks võib lugeda looduslike
Loodusest üldistatud tootmiseks võetud tooraine, toodangu valmistamisel tekkivad jäätmed ja tarbitud või kasutatud toodang koormavad loodust ja muudavad seda. Kas üldistatud tootmise tulemustel muutub inimese elukeskkond halvemaks või paremaks, see sõltub üldistatud tootmise tulemustest. 2. Õhu seirest Eesti sadamates Seirejaamad peavad olema suuremate kaubasadamate suuremate terminalide juures ja jaamad mõõdavad seda liiki saasteparameetreid mida nõuab terminali spetsiifika nt nafta käitlemise tagajärjel tekkivad saasteliigid,puistlastide käitlemisel tekivad saasteliigid ning üldisi õhuparameetreid.Eesti sadamatest omavad õhuseirejaamu : Muuga sadam omab 5 seirejaama (Muuga1, Muuga2, Maardu1, Maardu2, Coal1, Coal2) mis kontrollivad keskkonda paiskuvat õhku, nafta ja naftasaaduste produktidest, puistelatidest ( kivisüsi) ja teistest ohtlikkest ainetest mis saasatavad õhku. Paldiski Lõunasadam 1 seirejaam mis kontrollib keskkonda paiskuvat õhku, nafta
näiteks naftat ja mitmesuguseid kemikaale, mis keskkonda sattudes kahjustavad elusorganisme. Tankerlaevadega juhtuvate õnnetuste tagajärjel satub vette suurel hulgal ohtlikke aineid. Eriti ohtlikud on elusorganismidele naftasaadused: kütus, õlid 8 jms. Õhuke naftakiht katab veepinna ega lase vette õhuhapnikku, mida veeorganismid kasutavad. Õlireostus on ohtlik ka veelindudele, sest kokkupuutel õliga kaotab sulestik veekindluse, mistõttu linnud hukkuvad. Arvatakse, et merereostuse tagajärjel hukkub igal aastal tuhandeid vaalu ja miljoneid merelinde. /3/ Veereostuse tüübid Mürgine aine - toksiline aine on keemiline saasteaine, mis ei ole kehaomane aine veeökosüsteemile. Suurimad mürgised reostusained on herbitsiidid, pestitsiidid ja tööstuskemikaalide ühendid. /6/ Orgaaniline aine - orgaaniline reostus tekib siis, kui ülemäärase orgaanilise aine, näiteks sõnnik või kanalisatsioon, siseneb vette
püüdmiseks, jääb igal aastal kinni ning hukkub tuhandeid delfiine, haisid, merekolpkonni ja linde. Merepõhja tõmmatud võrgud muutuvad surmalõksuks paljudele loomadele. Arvatakse, et nöörid, võrgud ja mitmesugused plastikesemed põhjustavad aastas ligikaudu 100 000 mereimetaja ning 2 miljoni linnu surma. Suurte, raskestiladestatavate esemete merre uputamine ei võimalda erilaevadel merepõhja puhastada. Naftareostus Õlikatkuoht pole kuhugi kadunud, pigem suurened see aasta-aastalt. Selgitustööde ja avalikkuse nõudmiste survel ollakse tänapäeval küll hoolikamad õlitankerite puhastamisel ning õnnetuskindlamaks on tehtud ka nende ehitud. Ent praeguseks on muutunud õlisaaste iseloom ja allikad. Vähenenud on küll suurte õnnetuste hulk, kuid kasvanud väikereostajate osakaal. Enamik vette sattunud õlist pärineb nüüd leketest õli ümberpumpamisel
ISO-seeria vastavalt pikkusele märgitakse: 1A 40 jalga (12,19 m); 1D 10 jalga (3,05 m); 1B 30 jalga (9,14 m) VII peatükk 7. Vedellastide vedu tankeritel. 7.1. Sissejuhatus Naftat (maaõli) ja naftasaadusi veetakse tänapäeval meritsi aastas umbes 1 miljard tonni. Aastal 1972 veeti meritsi 2,7 miljardit tonni toornaftat. 1970-ndate aastate suure kütusekriisi järel langes meritsi veetava nafta kogus üle kahe korra ja on viimase kümne aasta jooksul jäänud 1 miljardi tonni piiresse. Nafta ja temast toodetav gaas katab praegu 60 % kogu maailma energiavajadusest. Suurimaks nafta tarbijaks on USA 780 miljoni tonniga aastas. Lääne-Euroopa tarbib 620 miljonit tonni ja Jaapan 245 miljonit tonni aastas, Eesti aastatarbimine on 330 000 tonni vedelkütust. Kütuse tarbimisel on toimunud nihe kergemate produktide suunas. Ikka enam ja enam kasutatakse bensiini, lennukikütust
Nõnda põhjustavadki rannalhedased külmad hoovused mandril kuiva ja mõnevõrra jahedamat kliimat. 26. Mere kuhjuva ja kulutava tegevus järsk-ja laugrannikutel; näited inimtegevuse mõjust rannikutele Järskrannikutel sügavneb veekogu kiiresti ja lained jõuavad rannajoone lähedale suure energiaga. Seetõttu on ülekaalus lainete kulutav tegevus ning kujunenud kulutusrannad. Lained purustavad ja kannavad rannajoone lähedalt ära setteid, mistõttu sinna moodustuvad rannajärsakud või suure kaldega nõlvad. Kui selline järsak on kujunenud monoliitsetesse aluspõhjakivimitesse, siis nimetatakse seda pangaks ja vastavat rannalõiku pankrannaks. Kulutusrandadel on iseloomulik rannajoone sirgemaks muutmine ehk õgvenemine. Laugrannikutel on ülekaalus lainete kuhjav tegevus. Lainetel ei ole suur energia, kui nad jõuavad rannajoonele lähedale neil on vaid setteid liigutav jõud. On kujunenud kuhjerannad
· Joogipurkide kilest kooshoidjad võivad tekitada loomadele piinarikkaid vigastusi. Loomad võivad lämbuda, kui nende pea jääb ühe sellise rõnga sisse kinni, või surra nälga noka külge takerdunud kile tõttu. Partidele jäävad sellised rõngad kergesti noka ja pea ümber, kui nad rannavees põhjast toitu otsivad. · Purgi alumiiniumist avamisrõngas võib jääda linnu noka külge, mistõttu lind võib surnuks nälgida. · Vees ujuvate joogipurkide kilest kooshoidmisrõngaste hävimiseks kulub 450 aastat. Kõikvõimalikud vette sattunud plastmassid nagu näiteks kilekotid, toiduainete pakendid, purkide kilest kooshoidmisrõngad, kilepaelad, õhupallid, veepallid jne. on loomadele ohtlikud. Linnud, kalad ja hülged võivad hukkuda, neelates meres ujuvat prahti, mis ummistab või vigastab nende seedeelundeid. Plastmassid võivad jääda
!Stratosfääri sattunud väga pikaealised ühendis hävitavad osooni kihti Saasteallikad: heitgaasid, süsinikdioksiid, õli kasutamine (USA), haloonid (kasutatakse tuleohutussüsteemides) + freoonid, energeetika, põllumajandus, tööstus, metsade raie. Õhureostus Eestis. (Kiviõli, Kunda -tehased, Sillamäe-asbest), ületatakse lubatud piire, CO2, CH4 ja N2O on põhilised kasvuhoonegaasid. Kõrge radoonisisaldus õhus Põhja- Eestis. Õhureostuse kahjustav toime loodusele (taimestik, muld jne.). hapestumine( mullad), osoonikihid, kasvuhoonegaasid (taimede mutatsioon, ei saa vajalikke aineid kätte) Õhureostus ja tervis. 1.) Happesademed- panevad liikuma maapinnas leiduvad raskmetallid, mis sattudes pinna- ja põhjavette tekitavad tõsiseid terviseprobleeme. Kasvab elavhõbeda, alumiiniumi ja kaadmiumi sisaldus keskkonnas.(Alumiinium - inimene ei vaja alumiiniumi isegimikroelemendina. Alumiiniumi kahjulik mõju neerudele)
tõttu tekivad maavärinad. Laamade põrkumine põhjustab ka kivimite kurrutumist ning kurdmäestike teket. Kahe mandrilise laama põrkumine- Kahe mandrilise laama põrkumisel liigub üks laam teise peale (mandriline maakoor topeldub). Tekivad kurdmäestikud ning maavärinad. Kahe mandrilise laama kokkupuutealal vulkaane tavaliselt ei esine. Kahe ookeanilise laama põrkumine- /NB! Minu teada puudub koht, kus kaks ookeanilist laama põrkuks, mistõttu on järgnev vaid spekulatsioon./ Kivimitevahelised pinged põhjustavad maavärinaid. Lõhedest pinnale tungiv magma tekitab vulkaane ning vulkaanilisi saari. Kuum täpp süvavahevööst pärit kuumade kivimite ülessulamiskolde tõusukoht Maa pinnale, nad paiknevad vahevöös laamade piiridest sõltumata ega tee kaasa laamatriive. Kui selle kohalt triivib üle suhteliselt õhuke ookeanilaam, siis tekitab kuum täpp pika aja jooksul selle kohale vulkaanide aheliku (nt vai)
Inimese mõju tugevnemine loodusele Kauges minevikus reguleeris inimeste arvukust maa peal toit selle hankimine ja kättesaadavus. umbes 2 miljonit aastat tagasi kui inimesed toitusid metsikutest taimedest ja jahtisid metsloomi, suutis biosfäär st. loodus ära toita ca 10 miljonit inimest st. vähem, kui tänapäeval elab ühes suurlinnas. Põllumajanduse areng ja kariloomade kasvatamine suutsid tagada toidu juba palju suuremale hulgale inimestest. inimeste
!Stratosfääri sattunud väga pikaealised ühendis hävitavad osooni kihti Saasteallikad: heitgaasid, süsinikdioksiid, õli kasutamine (USA), haloonid (kasutatakse tuleohutussüsteemides) + freoonid, energeetika, põllumajandus, tööstus, metsade raie. Õhureostus Eestis. (Kiviõli, Kunda -tehased, Sillamäe-asbest), ületatakse lubatud piire, CO2, CH4 ja N2O on põhilised kasvuhoonegaasid. Kõrge radoonisisaldus õhus Põhja-Eestis. Õhureostuse kahjustav toime loodusele (taimestik, muld jne.). hapestumine( mullad), osoonikihid, kasvuhoonegaasid (taimede mutatsioon, ei saa vajalikke aineid kätte) Õhureostus ja tervis. 1.) Happesademed- panevad liikuma maapinnas leiduvad raskmetallid, mis sattudes pinna- ja põhjavette tekitavad tõsiseid terviseprobleeme. Kasvab elavhõbeda, alumiiniumi ja kaadmiumi sisaldus keskkonnas.(Alumiinium - inimene ei vaja alumiiniumi isegimikroelemendina. Alumiiniumi kahjulik mõju neerudele) (Kaadmium - koguneb
lähialadel. (4) Nuee ardente (pr.k. 'tuline pilv') - õhust raskem kuumade gaaside ja tuha segu. Sellise pilve sisemine temperatuur võib olla üle 1000°C, liikudes vulkaani jalami suunas kiirusega üle 100 km/h. (Kuulsaim selline sündmus: Mont Pelee 1902 Martinque saarel Kariibi meres. 25-40 000 inimest hukkus; ainus ellujääja surmamõistetud vang, kes oli oma kongis neljaks päevaks maetud). Paljudel vulkaanidel on selle nähtuse teadaolev ajalugu, mistõttu inimesed peaksid seda ohtu tunnetama ja vulkaani aktiviseerumist märgates lahkuma. (5) Toksilised gaasid. Pursetel eraldub mürgiseid gaase (CO, SOx, HC1). Paljud inimesed hukkuvad enne, kui tajuvad ohtu. (Ajalooline juhtum: Nyosi järv Kamerunis, 21. august 1986. CO2 pilv lämmatas 1700 inimest.) (6) Auruplahvatused. Mõnede vulkaanide puhul seisneb suurim oht nende asukohas: vulkaanilisel saarel tungib suur hulk merevett kivimitesse, kuuma magma läheduses aurustub ja vulkaan
2. Terased, 3. Malmid, 4. Magnetmaterjalid, 5. Metallide termiline töötlemine 6. Vask ja vasesulamid, 7. Alumiinium ja alumiiniumisulamid, 8. Magneesiumisulamid, 9. Titaan ja selle sulamid, 10. Laagriliuasulamid , 11. Kermised, 12. Metallide korrosioon, 13. Plastid , 14. Klaas, 15. Värvid, 16. Värvide liigitus, 17. Värvimisviisid, 18. Pindade ettevalmistamine, 19. Metallide konversioonkatted, 20. Metallkatted, 21. Kütuste koostis, 22. Kütuste koostis, 23. Nafta koostis ja kasutamine, 24. Nafta töötlemise viisid, 25. Kütuse põlemine , 26. Vedelkütuste üldised omadused ja nende kontrollimine, 27. Bensiinid, 28. Petrooleum, 29. Diislikütused, 30. Gaasikütused, 31. Hõõrdumine ja kulumine, 32. Määrdeainete liigitus, 33. Õlid, 34. Õlide omadused, 35. Mootoriõlid, 36. Õli vananemine ja vahetamine, 37. Jõuülekandeõlid, 38. Tööstusõlid, 39. Muud õlid, 40. Plastsed määrded, 41. Kaitsemäärded, 42. Kõvad määrded,
2. Terased, 3. Malmid, 4. Magnetmaterjalid, 5. Metallide termiline töötlemine 6. Vask ja vasesulamid, 7. Alumiinium ja alumiiniumisulamid, 8. Magneesiumisulamid, 9. Titaan ja selle sulamid, 10. Laagriliuasulamid , 11. Kermised, 12. Metallide korrosioon, 13. Plastid , 14. Klaas, 15. Värvid, 16. Värvide liigitus, 17. Värvimisviisid, 18. Pindade ettevalmistamine, 19. Metallide konversioonkatted, 20. Metallkatted, 21. Kütuste koostis, 22. Kütuste koostis, 23. Nafta koostis ja kasutamine, 24. Nafta töötlemise viisid, 25. Kütuse põlemine , 26. Vedelkütuste üldised omadused ja nende kontrollimine, 27. Bensiinid, 28. Petrooleum, 29. Diislikütused, 30. Gaasikütused, 31. Hõõrdumine ja kulumine, 32. Määrdeainete liigitus, 33. Õlid, 34. Õlide omadused, 35. Mootoriõlid, 36. Õli vananemine ja vahetamine, 37. Jõuülekandeõlid, 38. Tööstusõlid, 39. Muud õlid, 40. Plastsed määrded, 41. Kaitsemäärded, 42. Kõvad määrded,
vältida haiguse sissetoomist tervesse majandisse kalade ja kalamarjaga. Sugukalu, asustusmaterjali ja kalamarja tuleb tuua ainult nendest majanditest, kus varem ei ole haigust esinenud. VHSi ravi ei tunta. Soovitatakse kasutada antibiootikume (oksütetratsük liin) ja antiseptikume (metüleensinine), mis küll ei hävita viirust, kuid kergendavad haiguse kulgu ja hoiavad ära sekundaarse nakatumise. On leitud ka, et vee pH tõstmisel üle 8,0 väheneb kalade suremus märgatavalt, mistõttu tiikidesse (basseini desse) soovitatakse manustada kustutamata lupja (100150 kg/ha). 3)Arguloos Arguloos on kalade invasioonihaigus, mille tekitajaks on Argulus'e (kalatäi) perekonda kuuluvad parasiitvähid. Arguloosipuhangud esinevad eelkõige tiikides ja basseinides kasvatatavatel kaladel, aga ka väikestes järvedes ja veehoidlates. Kalatäid on lameda ovaalse kehaga ja hallikasrohelise värvusega parasiitvähid
......................... 42 38. analüüsib kaartide ja teiste infoallikate abil etteantud riigi majanduse arengu eeldusi ja struktuuri; ....... 42 39. iseloomustab rahvusvaheliste firmade osa kaasaegses maailmamajanduses ja toob näiteid rahvusvahelistest firmadest; ............................................................................................................................. 42 40. teab peamisi majandusorganisatsioone (WTO, Maailmapank, EL, NAFTA, ASEAN, OPEC) nende tegevusvaldkondi ja rolli maailmamajanduses, teab EL liikmesriike; ............................................................... 43 41. selgitab globaliseerumise olemust ja toob näiteid selle mõjust arenenud ja arengumaadele; .................. 44 Mõisted: ............................................................................................................................................................ 45 RAHVASTIK JA ASUSTUS .........................
Olukorra parandamine: adsorptsioon veega, moni-di-trietanoolmiinide kasutamine, tahkete adsorbentide kasutamine. CH2O + O2 = CO2 + H2O (hingamine) Lämmastikuühendid Õhus on lämmastik molekulaarsena N2. Anorgaanilised ühendid: N2, N2O, NO, NO2, HNO3, NH3. Lämmastiku oksiidid on mürgised, välisõhus reeglina ülekaalus NO2, ka NO(neid tähistatakse NO x.Atmosfääris toimub ka NOx üleminek HNO3-ks, mis on ohtlik loodusele ja tehnilistele konstruktsioonidele. Looduslikeks saasteallikateks on metsade ja rohtlate põlengud. Tehslikud allikad on põlemine küttekolletes, sisepõlemismootorites(autotransport). Orgaanilised ühendid: Aminorühm NH2 on aminohapetes, valkudes Nitrorühm NO2 imiinid (püridiin jne). Väävliühendid -Õhus on gaasilistena: *COS+ > *SO2+ > *H2S+ > *CS2+ [SO2] metsas ~10ppb, linnas ppm-des [H2S] ~10 ppb [COS] ~0,8 ppb -Lisaks DMS (dimetüülsulfiid), DMSO (dimetüülsulfoksiid)
1) Aina rohkem kardetakse puuke, putukaid, karusid, mürgiseid taimi. Kuna igapäevaselt on loodusega kokkupuudet aina vähem, siis kujunevad põhjendamatud hirmud, mis kaugenemist veelgi süvendavad. Eesti linnastumise tase on üle 70%, see näitab linnaelanike osakaalu kogurahvast. 2) Samuti näitab inimese võõrandumist loodusest liigne sekkumine. Aidatakse hüljatud loomapoegi, toidetakse oravaid, linde, siile, teadmata, et pakutud abi võib osutuda loodusele hoopis kahjulikumaks 3) Inimese mõju avaldab ka võõrliikide toomises, nii on Eestis võimust võtnud mitmed liigid, kelle loodusesse sattumine võib halba külvata (nt kährikkoer, karuputk) Lahemaa rahvuspark on juba 45-aastane, kuid ilma inimeste pideva abita ei ole kaitsealad paraku püsivad. Loodushoid Hea küll, loodusest võõrandumine poleks nii hull, kui see vaid meid ennast mõjutab. Oma asi. Aga paljud sellistest looduspimedaks jäänutest peavad otsustama meie maa looduse üle
· võistlus (parem asukoht, rohkem toitained, jne) Liigisisene konkurents toimib vaid suure tiheduse juures. Liikide vahelised · võitlus toitumise pinnal toiteahel "hävitaja ohver", kisklus (karnivoorid, omnivoorid, herbivoorid) · parasitism "parasiit peremees", ei lõpe surmaga, kuid üks organism elab teise arvel seened taimedel, kirbud koertel · konkurents tekib toitumisel sarnasest toidust, mistõttu areng nõrgeneb, aga ka valguse vajadus. On nii liikidevaheline kui ka liigisisene · sümbioos - sümbiondid, suhe vastastikku kasulik toitumise pinnal; tolmlejad, levitajad ÖKONISS · Mingi liigi ökoamplituudid e kogum kõigi oluliste keskkonna tegurite suhtes. · Põhiniss, · tegelik e. realiseeritud niss Antropogeensed tegurid · Inimtegevuse mõju organismidele · otsene mõju · kaudne mõju keskkonna muutuse läbi Otsene vahetu toime elusale
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
