Raamatu ,,Naeruväärsed eputised" kokkuvõte Raamat rääkis kahest ärahellitatud preilist, kes olid omavahel sugulased. Üks oli Gorgibusi tütar Madelon ja teine Gorgibusi vennatütar Cathos. Isa- ja onurolli mängiv Gorgibus oli juba liiga vana ja väsinud kasvatamaks ja ülalpidamaks sellist kahte eputist ja otsustas nad mehele panna. Tüdrukud polnud sellest mõttest eriti vaimustuses. Neile tulid kohale kaks kosilast, kellega Gorgibus ise täiesti rahule jäi. Neil oli vara, mis tähendas, et tüdrukud ei pea millestki puudust tundma ja pärinesid ka headest perekondadest. Tüdrukutele aga ei meeldinud, et noormehed kohe juttu alustasid abieluettepanekuga. Nemad soovisid mademoiselle de Scudery raamatu järgi kujunevat suhet- et algul oleksid tunnete mahasurumine, vastupuiklemine, vanemate vastuolek ja muu säärane ning lõppeks peale pikka seiklusterada romantiliselt. Ühesõnaga suhtusid tüdrukud kosilastesse väga ebaviisakalt...
5. Mitusada aastat kestis umbes barokiajastu? 6. Mis keelest tuleb"barokk"? 7. Mis pill muutus barokiajastul kõige olulisemaks? 8. Kuulus barikoajastu helilooja? ( On kirjutanud "Aastaajad") 9. Mis hoone Tartus esindab klassistsimi? 10. Millise Eesti luuletaja luuletustes on näha klassistsmi mõju? 11. Mis riik on barokikunsti sünnimaa? 12. Mitut klassitsmi perioodi eristatakse Euroopas ? 13.Kelle näidend on "Naeruväärsed eputised"? 14.Kelle öeldud lause on: "Mõtlen, järelikult olen olemas"? 15.Kes on pildil? BAROKI JA KLASSITSISMI RISTSÕNA 13. Aja, koha ja tegevuse ühtsus on ... KOLME ÜHTSUSE REEGEL 14. Mis on üldist ellusuhtumist väljendav aforismitaoline juhtlause või tarkussõna? MAKSIIM 15. Mis kunst on Barokk ? VASTANDITE 16. Kelle teos on "Käsioraakel ja arukuse kunst"? BALTASAR CRACIAN 17. Mitusada aastat kestis umbes barokiajastu? 150 18. Mis keelest tuleb"barokk"
Loomingu üldiseloom * kaasaja Prantsusmaa elu ja kombed * kriitiline, satiiriline * humaanne moraal ja filosoofia * karakterite psühholoogia ,,Taruffe" Klassitsistliku komöödia reeglid : * 5-vaatuseline värssteos * meelelahutus + õpetlikkus * taotleti moraalsust Päikese Kuningas MOLIÈRE (1622-1673) juristidiplom asutas teatritrupi komödiograaf, lavastaja, näitleja päikesekuninga soosing suri kopsuhaigusesse Loomingu ülevaade 1659 "Naeruväärsed eputised" 1661 "Meeste kool" 1662 "Naiste kool" 1664 "Tartuffe" 1665 "Don Juan" 1666 "Misantroop" 1668 "Ihnus"
mõrv jäi keisri hinge piinama.Ta ei lasknud ennast sellest häirida ja lasi sellegi poolest tappa veel palju inimesi ja isegi pereliikmeid. Lisaks kuridegudele oli Nero väga suur kultuuri- ja spordihuviline. Ta käis tihti teatris ja võttis ka ise osa paljudest näitemängudest. Talle meeldis väga rahva ees esineda. Ta võttis osa erinevatest laulu-, pillimängu- ja spordivõistlustest ning kohtunikud andsid talle alati esikoha. Nero julmus ja naeruväärsed harrastused tekitasid roomlastes palju pahameelt. Paljud roomlased arvasid, et Rooma linnas puhkenud tulekahju oli just Nero kästud tegu. Igal juhul olevat Nero põlevat linna õnneliku pilguga pealt vaadanud. Peagi tõusis roomlaste rahulolematus ja leegionid tõusid Nero vastu üles ning senat kuulutas Nero rahvavaenlaseks. Kuna sellist elu Nero elada ei tahtnud ega suutnud, tappis ta ka iseenda. Tema viimane lause olevat olnud ,,Milline kunstnik hukkub!"
algupäraseid näidendeid. Oma esimese näidendi ,,Arutu" lavastas ta 1653. aastal. 1658. aastal esines trupp Pariisis, kus ta võitis Louis XIV poolehoiu ning sai loa mängida oma trupiga kuningalossis. Lühikese ajaga tõusis ta Pariisi juhtivaks teatritegelaseks. Ta lõi uut laadi ansambliteatri, kus ta töötas autori, lavastaja, näitlejate koolitaja ja näitlejana kuni surmani. 1659. aastal sai ta hakkama pretsioosset kirjandust ja aadlisalongide silmakirjatsemist pilkava farsiga ,,Naeruväärsed eputised". Oma järgmiste komöödiate julge satiiriga vihastas ta vanameelsed ja vaimulikud aga põhjalikult välja. Õnneks kindlustasid õukonnaetendused talle kuninga Louis XIV jätkuva poolehoiu, milleta poleks ta saanud lavale tuua kõiki oma julgeid komöödiaid. Sellegipoolest kulus tal ligi viis aastat enne, kui ta sai 1664. aastal loa lavastada oma kuulsaim näidend ,,Tartuffe". Elu viimasel pooleteisel aastakümnel lõi Moliere 30 lavateost
Naeruväärsed eputised See on Moliere'i komöödia ühes vaatuses. Tegevus toimub Pariisis, Gorgibusi majas. Ta on auväärt pürjel, kellel on tütar Madelon ja vennatütar Cathos. Komöödia algas sellega, et Madeloni ja Cathose juurde tulid kosilased: La Grange ja Du Croisy. Tütarlapsed aga käitusid nendega ülbelt ning põlgasid kosilased ära. Gorgibusele tüdrukute käitumine ei meeldinud, andis neile valiku kas lähevad kloostrisse või on järgmiste kosilastega nõus naituma. Madelonile ja Cathosele ei olnud meelt mööda kumbi variant, sest nende arvates pidi kosilane olema selline nagu mademoiselle de Scudéry raamatus. La Grange ja Du Croisy olid sellise käitumise tõttu väga solvunud ning soovisid tüdrukutele kätte maksta. La Grange tegi plaani, milles oma ja Du Croisy teenrid saatis tüdrukutele kosilasteks, kuid maskeeritutena. Kõik sujus väga hästi, kuna teenrid markii De Mascarille ja vikont De Jodele...
MOLIERE ( 1622 1673) Prantsuse klassitsismi suurimad saavutused kuuluvad näitekirjandusse. Elulähedasem ja vormilt vabam oli komöödia, mille suurim esindaja oli MOLIERE. Oli rändnäitleja, loob trupi jaoks farsse ja kaks farsskomöödiat. Moliere loomingu kõrgperiood algas komöödiaga "Naeruväärsed eputised" (1659), milles ta pilkab aristokraatseid salonge ja seal harrastatavat kirjandust. Komöödiates "Meeste kool " ja "Naiste kool" naeruvääristab ta iganenud kiriklikku moraali. Need toovad hulga vaenlasi. 1664 esitab Moliere kolm vaatust teoksilolevast komöödiast "Tartuffe", milles toob lavale petisest kirikumehe, kes vagaduse maski all maiseid hüvesid ahnitseb. Keelati ära , autorile nõuti tuleriita.
komöödia peegeldas kaasaegset eluolu KÕIKIDES KLASSIDES. · MORAALSED TAOTLUSED LÄBI TÜPISEERIMISE: - VALEVAGATSEJA- Tartuffe - PAADUNUD ELUMEES- don Juan - IHNUR- Harpagon jt. MOLIERE · Jõuka kaupmehe poeg, juristiharidus · Teatrihuvi ja trupiga rändamine · Komödiograaf, lavastaja ja näitleja · Kuninga soosing etenduse ,,Naeruväärsed eputised" tõttu · Satiir tabas kõrgemaid kihte ühiskonnast, seetõttu tagakiusamine, laim ja kriitika · Kopsuhaigus ja ebaõnnestunud abielu · MENUKAMAD NÄIDENDID: ,,Meeste kool", ,,Naiste kool", ,,Tartuffe", ,,Don Juan", ,,Minastroop", ,,Ihnus", ,,Õpetatud naised", ,,Ebahaige" · Peegeldas küll konkreetse ajajärgu elu, kuid tegelastes kajastuvad üldinimlikud
Tol ajal ei hinnatud ega tuntud teda. 6. Moliere'i peetakse raskemaks autoriks, sest tema looming on kaduma läinud. Ta tegi tõsiste asjade üle nalja ja oli eelkõige näitelja (enda arvates). 7. Moliere'i komöödia tunnusjooned: peegeldas Prantsuse elu ja kombeid, olustikuliselt konkreetne, inimlikud tegelased, vastuoluline ja mõtlemapanev. 8. Moliere väärtustas loomulikkust, inimlikkust ja lihtsust. Häiris silmakirjalikkus ja peenutsemine. 9. Näidendid: ,,Naeruväärsed eputised" esimene tõeline komöödia, intriig tagaplaanil. Pilkab aadlisalongide silmakirjatsemist, peenutsemid ja vaimutsemist."Tartuffe" kujutab valeusklikku, kes kasutab jumalakartlike inimeste hirmu hauataguse elu ees nende kulul rikastumiseks. Polnud varasemat rõõmsameelsust. ,,Misantroop" arendab seltskonnakriitikat armukadeduse teema kaudu. Peategelane Alceste vihkab seltskonda pahede pärast, mida
kontsertmotett. · Suuremad motettid jõudsid oma ülesehituselt vägagi lähedale oratooriumile, neis teostes osaleb ka suur esituskoosseis. · Tähtsamad heliloojad olid Henri Dumont ja Marc- Antoine Charpentier . Molière · Kodanikunimega Jean-Baptiste Poquelin. · Sündinud 15. jaanuar 1622 - 17. veebruar 1673 · Ta oli prantsuse näitekirjanik, teatrilavastaja ja näitleja. Molière loomingust on säilinud 32 näidendit. · Kuulsamad näidendid nt "Naeruväärsed eputised" ja "Kodanlasest aadlimees" Jean-Baptiste Lully · Sünnipärase nimega Giovanni Battista Lulli · Firenze möldri poeg · Väga andekas viiuldaja, kellest sai kuninga orkestri viiuldaja. · Rajas uue orkestri La petite bande (väike ansambel) · http://www.youtube.com/watch?v=7rxjrumkEvo&featur
see on suhetes * kirjanik on kasvataja * domineerib romaan * moraal, kõlblus * tegelasi tüpiseeritakse * ühiskonna kriitika Realismi autorid ja nende seisukohad Stendhal- Tegelased punased (head, patrioodid) ja mustad (halvad, rojalistid). Alamast üh. kihist inimene püüdleb kõrgseltskonda. Tegelased juhinduvad kirest- armastusest. Flaubert- romantilised illusioonid on naeruväärsed, tühised. Rõhuasetus provintsi elu peal, kõrgklassi ei jõua. Balzac- Raha inimeste vahelistes suhetes. Tegelasi motiverib kasuahnus. Ühest küljest üh., teisest aeg ja koht- valikud. Dostojevski- tegelased virelevad vaesuses. Vaesus sunnib in. tegevustele, mis on valed (ebamoraalsed). Inimpsüühika süva analüüs. Headus ja armastus annavad lunastuse. Tolstoi- elumõte on armastus. Vene patriotism, usk saatusesse, rahvas kujundab ise oma ajaloo, inimese üle otsustatakse üh
staatiliseks. Molière tegi oma teostes nalja tõsiste ja oluliste asjade üle, sest hindas kõrgelt komöödia ühiskondklikku rolli: ,,...teatril on suur võime pahesid parandada. Me anname pahedele raske löögi, kui esitame nad üldiseks naeruks. Noomitusi talutakse kergesti, kuid pilget mitte." Teosed Tema käsikirju pole leitud, kuid siiski on ta loomingust on säilinud 32 näidendit. Neist tuntumad on: · "Arutu" (1653) · "Naeruväärsed eputised" (1659) · "Meeste kool " · "Naiste kool" · "Don Juan" ( 1665) · "Ihnus" (1668) · "Õpetatud naised " · "Ebahaige" (1673) · "Tartuffe" (1664) · "Misantroop" · "Arst vastu tahtmist" · "Kodanlasest aadlimees" (1670) · "Scapini kelmused" ,,Naeruväärsed eputised" (1659) jääb intriig aga tagaplaanile, tegevust on laval vaid niipalju, kui on vaja kommete ja iseloomude kujutamiseks. Teos pil-
Mina ei mõista, miks on vajalik olla teistest parem, võimsam, rikkam või hoopiski ilusam. Arvan,et peamine on hoopiski olla rahul ise endaga, sellised inimesed, aga osutuvad väga harva olema õnnelikeks. Sest tähits pole see vara, mille eest saab osta asju, vaid hoopis hingeline, mida ükski inimene sinult ära võtta ei saa. Kui vaadata ringi võib leida mitmeid pisikesi esemeid, mis teiste jaoks tunduvad naeruväärsed , kuid meile omab see suurt väärtust. Tegelikud väärtused on meil nina all, käega katsutavad ja lähedased. Elu on nagu välgusähvatus ja kihutab mööda nagu kärestikuline mägioja, siis tuleb väärtustada seda, mis meil on , mitte näilisi asju. Tuleb tunda aja tõelist väärtust ja nautida iga hetke.
Esimeses osas on ta soliidne, kombekas ning vastutustundlik. Teises osas hiiglaste maal esindab Gulliver meest, kes pärast mitmeid rünnakuid oma egole ning olemusele alistub. ,,Gulliveri Reisid" sisu Laevaarst Lemuel Gulliver jutustab oma loo laevahukust, mille tagajärjel ta sattus Liliputimaale. Sel saarel on asunikud kuue jala asemel kuus tolli pikad ning nende teod, vaidlused ja võitlused näivad ülimalt naeruväärsed. Nende rumalad poliitilised vaidlused pilkavad Inglise poliitilisi ja usuga seotud vaidlusi Swifti ajal. Pärast kui Gulliver on tõestanud enda heatahtlikkust sealsete elanike vastu, võetakse ta lahkesti vastu ning ta saab õukonna lemmikuks. Hiljem pöördub aga liliputidega tülli ( arvatakse, et Gulliver on reerur). Peale seda põgeneb ta saarelt. Naaseb korraks Inglismaale, aga natukese aja pärast on uuesti merel tagasi.
igalpool sama suur või isegi suurem kui enne. Varajane rasedus oli kohustuslik katkestada kõigil, kes piirkonnas elasid. Sama aasta suvel olid kõik aiasaadused väga suured ja ilusad, kuid tohutult radioaktiivsed. Tänapäeval on loodud Pärnumaa Tšernobõli Ühing Gamma Jaan Krinali eestvedamisel. Pärnumaalt saadeti Tšernobõli 400 meest, 175 on juba surnud. Eestlastele, kes aitasid Tšernobõli katastroofi ajal kohapeal, makstakse naeruväärsed 110€/kuus toetust. Siina elab 214 inimest elavad mittesoovitatavas tsoonis.
,,Gulliveri reisid'' Jonathan Swift Laevaarst Lemuel Gulliver jutustab oma loo laevahukust, mille tõttu ta sattus Lilliputtide maale. Nagu saare nimigi ütleb, on sealsed elanikud väga lühikesed, ning nende probleemid on ka naeruväärsed. Pärast seda, kui arst on tõestanud oma häid kavatsusi, võetakse ta kiiresti omaks. Mees aitab saareelanikke nende võitluses oma naabritega. Pärast kuninga vihastamist süüdistatakse Gulliveri riigireetmises ning teda tahetakse pimedaks teha. Tänu oma sõbrale suudab ta põgeneda. Gulliver jõuab koju oma pere juurde, aga ei suuda seal kaua olla, ja läheb mõne aja pärast tagasi merele. Pärast tormi, mis lahutab ta oma kaaslastest, sattub Gulliver
Lastehoiu areng on liikunud paremuse poole. Saad planeerida oma tööaega paremini ja lastaiad on ka paindlikumad. Kindlustunne peale vanemahüvitise lõppemist on olulised punktid välja toodud , mis olid küll veel osalisel täitmisel. Mõningaid punkte juba tegelikult täidetakse, nagu et ühe pere lastel on õigus käia ühes lasteaias, info kättesaadavus lastehoidude kohapealt. Aktuaalne teema oleks siiski lastetoetuse tõstmine. Praegused toetused on naeruväärsed igas valdkonnas ja isegi kui pole palju lapsi, pole ka lapsevanematel kellel on üks laps mingitki kindlustunnet. Abi peaksid saama kõik need,kes abi vajavad. Toetava keskonna edasiarendamine sündivuse suurenemises olid kõik punktid mõistlikud. Üks täidetutest oli lisa maksmine pensionisambasse. Minule tundus see ebareaalne, kui pensioniea piirmäära on tõstetud, arvatavasti tõstetakse tulevikus veelgi. Eks tulevik ole ka tähtis, aga pigem panustaks perede toetusteks.
Hispaania luules Louis de Gongora, Francisco de Quevedo, Pedro Calderon. Draama luules Lope de Vega. Filosoof Baltasar Gracian. Klassitsism rõhutas tasakaalukust korrastatus, vastandudes barokkile. Selgepiir üleva ja madala vahel, ranged normid. Tragöödia pidi inimest õilistama, komöödia õpetama. Kummagis ei tohtinud olla labasust. Klassitsismi pm Nicolas Boileau ,, Luulekunst". Moliere ( 1622-1673) Euroopa suurim komöödia kirjanik. Saavutas tuntuse etendustega ,, Naeruväärsed eputised". Kuulsaim näidend" Tartuffe". Tuntumad: ,,Don Juan", ,,Ihnus". Molire uskus, et draamateos peab sisaldama ka õpetlikku ja vale on lahus hoida traagilist ja koomilist. Molire peegeldas oma kaasaja Prantsusmaa elu ja kombeid ning tegi seda kriitiliselt terava satiiri vahendusel. Tema satiiri märklauaks on peenutsev aristokraatlik seltskond kui ka tolle salongides moes olnud pretsioone s.o eriti otsitud kujundeid kasutav, peenutsev kirjandus.
tavakomöödiad. Vanal ajal põlati komöödiates ühiskonnategelasi ja tavakodanikke. Tunnused: · lõbusa sisuga näidend · naeruvääristatakse inimeste pahesid (rumalus, argus, ahnus), või ühiskonnas levinud negatiivseid jooni. · Kasutatakse kõne-, tegelas-, või situatsioonikoomikat. · Lõpevad enamasti õnnelikult Tuntumad autorid: · Jean Moliere "Meeste kool" "Naiste kool" "Naeruväärsed eputised" · Eduard Vilde "Pisuhänd" · Lydia Koidula "Säärane mulk" Dialoog- Kahekõne. Dialoog on oluline kujutusvahend kirjanduses(eriti draamas), kui ka massimeedias. Idee - kirjandusteose peamine mõte, mis järeldub tekstist. Karakter - kirjandusteose tegelane, aga ka tegelase individuaalsed loomuomadused. Monoloog ehk ühekõne. Tegelase pikem omaette arutlus, milles ta väljendab oma tundeid ja mõtteid. Seda võtet kasutanud oma teostes J.Smuul ja J.Kross.
Riskitakse ja tehakse kõik, et saada tähtsad võidud ning teenida kopsakas tasu. Patustajad küll räägivad tavaliselt, et ei teadnud keelatud ainete tarvitamisest ise midagi või kahetsevad seda südamepõhjani, kuid see tundub olevat vale ning sellise jutuga püütakse vaid oma nime halvast kuulsusest puhastada. Nii astus ka Amstrong üles telesaadetes ja väljedas oma suurt kahetsust ebaausa käitumise pärast. Sellised üleastumised näivad naeruväärsed ning näitavad,et sport pole täielikult aus, sest mängus on tohutud rahasummad. Ebaausate võtete kasutamist on palju näha ka tippjalgpallis, kus makstakse kohtunikele mängu lõpptulemuse mõjutamiseks. Tänu võidutulemustele saavad peale võistkonna liikmed kasu ka kohtunikud, kes aitasid tiimi võidule kaasa. Ka sportlaste käitumine kaasvõistlejate vastu näitab, kas sporti tehakse oma lõbuks ja heaolu saavutamiseks või kuulsuse ja rikkuse nimel. Kui ollakse
kujuneda tõsiseks takistuseks näiteks reisimisel, sest paljud riigid keelduvad sellistele inimestele viisade andmisest. Uimastitega seotud kriminaalkaristusest võib saada ka komistuskivi töökoha valikul. Narkomaania levikut õpilaste seas soodustavad narkodiilerid, kes koolides mõnuaineid müüvad. Et ohjeldada narkodiilerite tegevust õppeastutuste juures, tuleb karmistada seadusi, sest täna kehtivad karistused narkootiliste ainete omamise ja edasimüümise eest on naeruväärsed. Paar aastat vanglakaristust ei ehmata kedagi, sest teenitud kasum on riski väärt. Suurema osa teenitud kasumist moodustavad just 12 - 16 aastased noored, sest nemad on narkokaubanduse kõige magusam sihtrühm. Millised on karistused narkootikumide omamise ja müümise eest? Eesti seaduste järgi vastutab inimene alates 14. eluaastast ise oma tegude eest. Narkootilise või psühhotroopse aine arsti ettekirjutuseta tarvitamist või väikeses koguses
koomilised sündmused) ja tavakomöödiad. Vanal ajal põlati komöödiates ühiskonnategelasi ja tavakodanikke Tunnused: · lõbusa sisuga näidend · naeruvääristatakse inimeste pahesid (rumalus, argus, ahnus), või ühiskonnas levinud negatiivseid jooni. · Kasutatakse kõne-, tegelas-, või situatsioonikoomikat. · Lõpevad enamasti õnnelikult Tuntumad autorid: Jean Moliere "Meeste kool" "Naiste kool" "Naeruväärsed eputised" Eduard Vilde "Pisuhänd" Lydia Koidula "Säärane mulk" Seleta mõisted: Monoloog ühekõne. Näidendis või kirjandusteoses pikem kõne iseendaga, või publiku poole pöördudes. Dialoog kahekõne (kahe või enama isiku kõne) Remark näidendi autori selgitav märkus, juhis lavastajale, näitlejale või lavakujundajale. Stseen on vaatuse osa, mille jooksul tegelaste koosseis laval ei muutu.
suurim komöödiakirjanik. Tema asutatud teatritrupp Kuulus Teater (Illustre Theatre) lahkus Pariisist peale laostumist ning suundus provintsi ringreisile, mis kestis kolmteist aastat. Ta hakkas visandame rolle improvisatsiooniteatriga (commedia dell'arte) ning saavutas menu. Need aastad laiendasid Moliere'i silmaringi ning tänu sellele oskas ta kirjutada näidendeid, mis köitsid inimesi. Naastes Pariisi saavutas edu tema näidend "Naeruväärsed eputised". Moliere ründas oma näidenditega silmakirjalikkust. Näidendit "Tartuffe" prooviti keelustada, kuid seda saatis ikkagi menu. Moliere tuli näidendi "Ebahaige" ajal lavalt ära kanda ning hiljem ta suri. Vaimulikud ei tahtnud Moliere'i matta kiriklikult, kuid tänu Louis XIV saadi luba ta matta surnuaeda. Loomingu üldiseloomustus Moliere ründas oma näidenditega silmakirjalikkust. Moliere Loomingu üldiseloomustus
Nt kujundati mingi tüüp. Nt Moliere ´i Tartuffe oli silmakirjalik vagatseja, don Juan paadunud elumees. Klassitsistliku Prantsusmaa suurim komöödiakirjanik oli MOLIERE. Tema isa oli jõukas kodanlane ja õukonna käsitöömeister. Pojast ei saanud isa ametijärglast ega ka advokaati (õppis ülikoolis õigusteadust), ta asustas hoopis teatritrupi, võttis endale varjunime Moliere, kirjutas komöödiaid ja oli ka lavastaja ning näitleja. 1659 lavastas trupp lühinäidendi ,,Naeruväärsed eputised", mis oli väga menukas ja meeldis ka kuningale (Louis IV) ning seejärel kuulus Moliere´ile kuninga soosing. Kuid oma järgnevate komöödiate julge satiiriga vihastas Moliere vanameelseid ja vaimulikud ringonnad välja ning Päiksekuninga poolehoiust hoolimatta sai ta loa ühe oma kuulsaima näidendi ,,Tartuffe" lavastamiseks alles pea viie aasta pärast. Teda kritiseeriti, rünnati ja laimati pidevalt. 1660. aastate keskel, loomingu kõrgperioodil, algas Moliere´il kopsuhaigus
On ju teada, et kergesti kätte tulevad asjad kaua huvi ei paku, võrreldes nendega, mille nimel oled pidanud suurt vaeva nägema.Kui lõpuks oled saanud selle, mida soovid, tuleb sellest kõvasti kinni hoida, sest armastuse korral korral peab kasutama ära iga võimalust, sest viivitades ei pruugi teist samasugust tunnet enam iialgi tulla ning painama võib hakata ka kahetsus. Armastuse nimel tuleb kõrvale heita igasugused naeruväärsed põhjused, mis suhte toimimist takistada võiksid. Kellegile pole uudis, et ka inimesed, kes on elanud kümneid aastaid koos, võivad lahku minna. Põhjuseks võib olla kas või see, et armastus saab otsa ja tekivad tunded kellegi teise vastu. See on paratamatus. Tuleb teha seda, mida süda õigeks peab ning olla koos sellega keda armastad, kuigi see võib kellegile teisele väga haiget teha. Armastus sisaldabki võlu ja valu. Armastades valdavad meid imelised tunded ja õnn, et saame
keelt kõnelevad inimesed, kelle jaoks see ümbertõlgitud on. Igaüks meist peaks põhiseadusi mõistma ja teadma. Õigusi on meil rohkem väljatoodud kui kohustusi, kuid kohustused on enamtähtsad. Eesti riik toetab ka vähesel määral inimesi, mida iga riik ei tee. Eakad inimesed saavad pensioni, lapsed saavad lasteraha, töötud saavad töötukassalt hüvitist, haiged , kes mingil põhjusel on kodus või ravil saavad ravi hüvitist haigekassalt ja muud. Need summad on küll naeruväärsed aga kui mõelda , et mõni ei saa sedagi siis on sellest ka kasu. Eesti ei ole küll kõikidele meeldiv koht, kus elada, meil on riigis ka palju puudujääke, mille tõttu inimesed õnnetud on ja oma eluga hakkama ei saa. Meie riigis on kõik väga kallis. Euro tulekuga tõusid eestis hinnad 6% , lubati ju mitte tõsta, meie hinnad on sama kõrged kui mitte kõrgemad kui mujal Euroopa riikides. See-eest aga palgatõusu pole näha olnud. Meie pension
Molière'i eluajal toimus teatris palju muudatusi. Üks tähtsamaid oli üleminek mitme tegevuskohaga lavalt üheleainsale tegevuspaigale, et säilitada tragöödias nõutavat kohaühtsust. Komöödiasse võeti see põhimõte üle ilmselt commedia dell'arte mõjul, kuna rändtrupid olid sunnitud lavakujundust lihtsustama. Molière aga kasutas oma lavastustes juba ka maalitud dekoratsioone ja keerukaid mehhanisme. Molière loomingust on säilinud 32 näidendit. Moliére näidendeid: "Naeruväärsed eputised", "Meeste kool", "Naiste kool", "Don Juan", "Ihnus", "Õpetatud naised", "Ebahaige", "Tartuffe", "Misantroop", "Arst vastu tahtmist", "Kodanlasest aadlimees", "Arutu", "Scapini kelmused"
See, kui kaugele tuleks või kui kaugele on õigustatud minna iseendaks jäämisega, ning see, kas on olukordi kus on parem olla keegi teine, sõltub ilmselt ühiskonnast, milles inimene elab. Mina usun, et inimene peaks jääma iseendaks, ning enda identiteedist ja omapärast kinni hoidma niikaua, kuni ta ei muutu selle läbi teistele ohtlikuks. Ent enda omanäolisusest ei maksa väga kõvasti teistele hõisata siis, kui seda õieti ei olegi. Näiteks Moliére'i teoses "Naeruväärsed eputised" olevad aadlikest tegelased ei erine üksteisest tegelikult mitte millegi poolest ja on nii stereotüüpsed kui veel vähegi võib, ent kõik on enda arust ülimalt omanäolised, originaalsed ja tähtsad. Ehk on selline olukord õige peeglisse, või nagu Moliére selle kohta ütleb: ,,Kauni inimese nõuandja," vaatamiseks ja tõdemiseks, et tegelikult ei ole selline inimene muud kui osake hallist massist, mis ei erine kellestki mitte millegi poolest.
Looming: Tema loomingut iseloomustab särav huumor, prantslaslik teravmeelsus ja üleolev stiil. Raamatute peategelane kajastub alati raamatu pealkirjas: nt. Tuhkatriinu ehk kristallkingake, Sinihabe, Punamütsike, Pöialpoiss jne. Muinasjutud kirjutatud õukonda sisenevatele neidudele. Arvete klaarimine jääb ära. Perraulti muinasjuttudes ei eksisteeri kättemaksu, seega on lõpp tihti halb, mitte õnnelik. Muinasjutud on räägitud õukonna jaoks. Värssmuinasjutud: Griselidis, Eeslinahk, Naeruväärsed soovid. Proosamuinasjutud: Uinuv kaunitar, Punamütsike, Sinihabe, Kassi-isand ehk saabastega kass, Haldjad, Tuhkatriinu ehk kristallkingake, Tuttpea-Riquet, Pöialpoiss. Teised muinasjutud ja valmid: Kakk ja linnud, Kukk ja rebane, Poodud kass ja rotid, Lohe ja alasi, Ahv ja tema pojad, Rebane ja kurg, Ahv ja kass, Madu ja siil, Karjane, kes muutus lambaks, Uue maailma suhkruroog ehk Suhkrutoos. Vennad Grimmid: Jakob Grimm(1785-1863), Wilhelm Grimm(1786-1859)
Kogu aeg tahetakse vastuseid. Kui keegi soovitab siinsete venelaste probleemidele tähelepanu pöörata, siis käratatakse: "Aga mis nad siis tulid siia!" - Kui meid nimetatakse fashistideks, siis on esimeseks vastuseks: "Aga vaadake, missugused te ise olete!" - Ei näita vist erilist mõttetarkust ega ärata ka usaldust. Suurem osa meie rahvuslikkust ja isamaalikkust toetavatest populaarsetest argumentidest on ju vähegi avaramalt mõtestatud taustal lihtsalt nõrgad, naeruväärsed või lausa jaburad. Enesehaletsemine ja teiste süüdistamine ei ole ju vist eriti tõsiseltvõetavad tegevused. Ega ka mitte uhkeldamine ja ülbamine. Ma ei tea, kas keegi on üldse üritanud sõnastada kõige olulisemaid ja üldisemaid küsimusi meie rahvusliku filosoofia jaoks. Alustada võiks sellest, et küsida, mis mõte on üldse meie rahval. Mis kasu on meist maailmal? Miks me üldse rahvana olemas peame olema? Ja sealt edasi. Mis on eestlaseks olemise plussid ja miinused? Kas
- kehtestas maksud (maamaks, soolamaks, tollimaks). - pensionid kultuuritegelastele. - koostas riigieelarve. - asutas Prantsuse teaduse akadeemia. Millised positiivsed arengud toimusid prantsuse kultuuris 17. sajandil? - ballett, erinevad komöödiad ja muusikud. - Prantsuse alkeemia - keele ühtlustamine. - prantsuse keel muutus kogu riigi keeleks, ladine keele tähtsus kadus. Millega on ajalukku läinud Moliere? - oli näitekirjanik, teatrilavastaja ja näitleja. - näidendid: "Naeruväärsed eputised", "Meeste kool", "Don Juan" jne. Millega on läinud ajalukku Descartes? - oli prantsuse matemaatik, filosoof ja loodusteadlane. - oli ratsionalismi rajaja; "Mõtlen, järelikult olen olemas".
Prantsuse klassitsismi suurimad saavutused kuuluvad näitekirjandusse. Elulähedasem ja vormilt vabam oli komöödia, mille suurim esindaja oli MOLIERE ( 1622 1673). Oli rändnäitleja, loob trupi jaoks farsse ja kaks farsskomöödiat. Moliere ehitas oma komöödiad üles mingi üksiku iseloomujoone igakülgsele, üldistatud kujutamisele. Piitsutas üldinimlikke ja sotsiaalseid pahesid. Moliere loomingu kõrgperiood algas komöödiaga "Naeruväärsed eputised" (1659), milles ta pilkab aristokraatseid salonge ja seal harrastatavat kirjandust. 1664 esitab Moliere kolm vaatust teoksil olevast komöödiast "Tartuffe", milles toob lavale petisest kirikumehe, kes vagaduse maski all maiseid hüvesid ahnitseb. Uued komöödiad: "Don Juan" ( 1665) "Ihnus" (1668), Peategelane Harpagon on muutunud ihnuse võrdkujuks, kes näljutab ennast ja teisi, türanniseerib kõiki. 3. Valgustusajastu, valgustusideede mõjud kirjanduses, ühiskonnas
hakata ning kasutas väljendit ,,meeldima". See ei pruugi aga mõlema osapoole jaoks sama tähtsusetu olla. Marie oli väga õnnetu, ootas armastust ning nuttis vahet pidamata. Sellised suhted ongi väga riskantsed, kuna võib juhtuda, et tunded tekivad, kuid ainult ühepoolselt. Armastuse korral peab kasutama ära iga võimalust, sest viivitades ei pruugi teist samasugust enam iialgi tulla ning painama võib hakata ka kahetsus. Armastuse nimel tuleb kõrvale heita igasugused naeruväärsed põhjused, mis suhte toimimist takistada võiksid. Härra Bõstrõi ja proua Kuusik hoolisid üksteisest silmnähtavalt, kuid naise ühe vale sammu tõttu ei võinud kunagi koos elada kui mees ja naine. Nad käitusid nagu tõeline vana abielupaar, aga ametlikult seda polnud, kuna koeramamma oli nooruses Bõstrõile ära öelnud. Seda sellepärast, et ,,kadunul olid nii suured kõrvad ja kangesti peast eemal" ning naine kartis, et ka nende tulevastel lastel tulevad sellised
Oli nii haritud, andekas, et tõusis esinäitlejaks. Teatrihuvi sai endale koolist, tänavatelt juba noorena. Elu lähedasem ja vormilt vaba oli prantsusmaal komöödia, mille suurim esinada oli Moliere (- rändnäitleja, kes loob trupi jaoks farsse). 1658 naaseb trupp Pariisi ja pälvib kuninga soosingu. Moliere töötab autori, lavastaja, näitlejate koolitaja ja näitlejana kuni surmani. Moes olid jandid / farss. Kogu koomika seisnes intriigis ja situatsioonikoomikas. ,,Naeruväärsed eputised" esimene edukam komöödia, intriig tagaplaanil ja karakter esiplaanil. Peale seda teost hakati rohkem analüüsima kombeid. 1164 lavastas komöödia ,,Tratuffe" 3 esimest vaatust. Teos räägib rikastumisest petmise teel. 1669 sai loa kõigi 5 vaatuse etendamiseks. Veel olulisi näidendeid: ,,Misantroop" armukadedusest. ,,Arst vastu tahtmist", ,,Ebahaige", ,,Kodanlasest aadlimees" menukamaid teoseid, koomika väärib tähelepanu, palju erinevat sõnavara. 1673
vahel 9. Moliere'i elu- (Jean- Baptiste Poqueliu 15.01.1622-17.02.1673)- Isa oli tapetsiir(kujundaja lossides); kaotab ema 10-a; õpib jesuiitide kolleegiumis; käis vanaisaga tänavateatris; kohtus perekonnaga, kes armastas teatrit ning lõi nendega teatri, mis läks pankrotti; sattus võlgade pärast vangi; Madeleine Bejart- Moliere'i sõber; läksid rändteatriga rändama; suri peaaegu etendusel (hakkas verd köhima, mängis edasi) Looming- ,,Naeruväärsed eputised", ,,Scapini kelmused", ,,Õpetatud naised", ,,Naiste kool", ,,Ebahaige", ,,Ihnus", ,,Tartuffe", ,,Don Juan", ,,Misantroop", ,,Arst vastu tahtmist" 10. Valgustusaja(1688-1789) iseloomulikud jooned- teaduslik-tehniline progress; inimmõistuse ülistamine; teadmiste, hariduse väärtustamine; inglise parlamentaarne monarhia-poliitilised debatid-laiem ühiskondlik arutelu; ajakirjanduse ajastu algus;
õige kähku tuleriidale viia. SÜÜDISTUS Selleks, et kedagi vastutusele võtta. oli loomulikult vaja teatavaid põhjendusi. Usuküsimustes kõlbal niisuguse põhjendusena see, kui üks inimene süüdistas teist ketserluses, ketserlusele kaasatundmises või ketserite abistamises. Inkvisitsiooni jube kuulsus lõi elanike hulgas hirmu ja terrorit, mis omakorda sünnitas hulgaliselt pealekaebusi, mille enamiku aluseks olid väljamõeldud või juhmid ning naeruväärsed kahtlused. Inkvisitsioon jaotas pealekaebajad kahte liiki: need, kes esitasid konkreetseid süüdistusi ketserluses ja need, kes viitasid ketserluses kahtlustatavatele. Pealekaebajateks kui ka süüdistajateks võisid noorukid olla alates neljateiskümnendast eluaasatst ja tütarlapesd alates kaheteistkümnendast eluaastast. Tavaliselt konfiskeeriti süüaluste vara kohe peale süüdistust. JUURDLUS Seega oli juurdluse alustamiseks vaja salakaebust või mõne juurdlusaluse ütlust kolmanda
kujutamisele ning naeruvääristas üldinimlikke ja sotsiaalseid pahesid. Ta tegi nalja tõsiste ja oluliste asjade üle, sest hindas komöödia rolli ühiskonnas kõrgelt. Moliére naljamängudest võis leida karakteriseerimise algeid, kuid pearõhk neis oli siiski suunatud intriigile ja elavale kõnele. Moliére esimene näidend "Arutu" lavastati 1653. aastal. Loomingu kõrgperiood algas tema esimese komöödiaga "Naeruväärsed eputised" (1659). Teoses pilgatakse aristokraatseid salonge ja seal harrastavat peenutsemist, silmakirjatsemist ning vaimutsemist, mis mattis enda alla siira ja inimliku suhtluse ning moonutas tunded ja arusaamu. "Naeruväärsete eputistega" sai alguse kommete analüüs uueaegses komöödias. Teose menu oli üüratu, ta meeldis nii kuningale, õukonnale kui ka lihtsatele pariislastele. 1664. aastal lavastas Moliére kolm esimest vaatust oma uuest suurest komöödiast "Tartuffe"
romaanikangelase nime, kes püüdsid riietuda vastavalt ,,maitsele" ja püüdsid omandada salongilikku keelt = õrnuste maakaart. Tegemist oli VÕLTSE VAGATSEMISEGA. Vagatsemise eesmärgiks oli rikastumine võõra vara arvelt. Sellise võlts keelepruugi tipp fraasiks, repliigiks, võib pidada tõika naeruväärsetest eputistest "Abielu pean ma suurimaks ebasündsuseks: kuidas võiks taluda isegi mõtet, magada kõrvuti täiesti palja mehega" Naeruväärsed eputised ongi Moliere murdepunktiks. Sealt alates asub ta kaitsma naist. Ta väitis, et naine peab olema suhetes mehega vaba. Ta peab olema mehe sõber, mitte ori. Ta on öelnud, et armastust ei saa kasvatada, käskida ega sundida. Aga samas ei tohi armastust liiga vabaks lasta. Mingisugused normid, mõistusele alluvad, peavad siiski olemas olema, ning neid peab alati järgima. MUIDU KAVALDAVAD NAISED MEHED ÜLE
puhkuseks aega. Viimasel asteroidil on geograaf, kes kaardistab maid vastavalt maadeuurijate jutule, kelle pädevuse kohta ta aga alati tõendeid tahab. Ise on ta liiga uhke, et oma silmaga maid uurida. Kõik need karakterid, keda väike prints kohtab, on peegelduseks ühiskonnas levinud arheotüüpidest. Vastandades neid väikesele printsile, on teose taotlus ilmne - rõhutada lapselikult lihtsameelset ja siirast suhtumist ellu ning näidata, kui naeruväärsed me oma "tähtsate asjaajamiste" juures tihti oleme. Heaks näiteks on ärimees, kes arvab end tähtede omandamise näol olevat head ärinissi tabanud, et siis saadava raha eest tähti juurde osta. Väike prints ei saa aga aru, mis kasu on tähtede omamisest, kui neid kasutada ei saa ning ka tähtedel pole ärimehest mingit kasu. Vaadata ja nautida võib tähti aga igaüks. Täiskasvanute pealiskaudsust rõhutab ka lugu autori mina-tegelase lapsepõlvejoonistusega, kus ta
Viimasel asteroidil on geograaf, kes kaardistab maid vastavalt maadeuurijate jutule, kelle pädevuse kohta ta aga alati tõendeid tahab. Ise on ta liiga uhke, et oma silmaga maid uurida. Kõik need karakterid, keda väike prints kohtab, on peegelduseks ühiskonnas levinud arheotüüpidest. Vastandades neid väikesele printsile, on teose taotlus ilmne - rõhutada lapselikult lihtsameelset ja siirast suhtumist ellu ning näidata, kui naeruväärsed me oma "tähtsate asjaajamiste" juures tihti oleme. Heaks näiteks on ärimees, kes arvab end tähtede omandamise näol olevat head ärinissi tabanud, et siis saadava raha eest tähti juurde osta. Väike prints ei saa aga aru, mis kasu on tähtede omamisest, kui neid kasutada ei saa ning ka tähtedel pole ärimehest mingit kasu. Vaadata ja nautida võib tähti aga igaüks. Täiskasvanute pealiskaudsust rõhutab ka lugu autori mina-tegelase lapsepõlvejoonistusega,
näitlejana kuni surmani. Kui Molière astus draamakirjandusse, olid moes jandid, mille eesmärgiks oli publikut üllatada ja igasuguste veidrustega naerma panna. Tolleaegne farss ei paistnud silma tõepäraste karakteritega, kogu koomika seisis intriigis ja situatsioonides. Molière'i varasematest naljamängudest võis juba leida karakteriseerimise algeid, kuid pearõhk oli neiski intriigil ja elaval kõnel. Tema esimeses tõelises komöödias ,,Naeruväärsed eputised" (1659) jääb intriig tagaplaanile, tegevust on laval vaid niipalju, kui on vaja kommete ja iseloomude kujutamiseks. Teos pilkab tolle aja aadlisalongidele omast silmakirjatsemist, peenutsemist ja vaimutsemist, mis mattis enda alla siira inimliku suhtluse, moonutas arusaamu ja tundeid. Kaks ärapõlatud austajat saadavad oma peenusehulludele südamedaamidele kättemaksmiseks nende juurde ümberrõivastatud teenrid, kes peavad daamide ees etendama eriti peeni markiisid
Komöödias on saavutatud suurim vabadus, kaasaegsus, igapäevasus, tavainimestest kirjutamine ning see oli mõeldud pigem alamklassile. Moliere oli pärit jõukast keskklassi perekonnast. Ta õppis ülikoolis õigusteadust. Ta asutas kõigepealt teatritrupi, kus ta oli lavastaja, kirjanik ning näitleja, kuid esimene etendus Pariisis kukkus läbi. Järgnevalt mingi Lõuna-Prantsusmaale esinema, kus Moliere avastas enda jaoks komöödia. Tema menutükk oli ,,Naeruväärsed eputised Pariisis", mille kuningas heaks kiitis. Kuigi tal oli palju austajaid oli ka neid kes teda laimasid. Teda laimati vaimuliku ringkonna ning vanameelsete poolt. Tähtsamad teosed ,,Don Juan", ,,Tartuffe", ,,"Meeste kool", ,,naiste kool", ,,Misantroop", ,,ihnus", Õpetatud naised", ,,ebahaige" Tema loomingu väärtus seisneb selles, et ta on kirjeldanud tolleaegse Pariisi elu ja
ta niiviisi selle aja kohta üsna hea humanitaarhariduse. Paraku ei saatnud Pariisis Kuulsa Teatri nime all esinenud truppi edu, teater tuli sulgeda ja Molière pandi võlavanglasse.Trupis tõusis ta tänu oma andekusele ja haritusele peagi esinäitlejaks.Et saada etendusteks uut ja sisukamat repertuaari, hakkas Molière ise kirjutama.Oma esimese näidendi ,,Arutu" lavastas ta 1653. aastal.Temast kujunes parim prantsuse komöödiakirjanik.Tema esimeses tõelises komöödias ,,Naeruväärsed eputised" (1659) jääb intriig aga tagaplaanile, tegevust on laval vaid niipalju, kui on vaja kommete ja iseloomude kujutamiseks. Teos pilkab tolle aja aadlisalongidele omast silmakirjatsemist, peenutsemist ja vaimutsemist, mis mattis enda alla siira inimliku suhtluse, moonutas arusaamu ja tundeid.Aastal 1664 lavastas Molière komöödia ,,Tartuffe" kolm esimest vaatust. See teos kujutab valeusklikku, kes kasutab jumalakartlike inimeste hirmu hauataguse elu ees nende kulul rikastumiseks
just näitekirjanduses. Näidendid pidid olema viievaatuselised, kujutama antiikseid süzeesidja vastama kolme ühtsuse reeglile: üks katkematuu tegevus, üks aeg, tegelasühtlus (kõrgest seisusest isikud või antiikangelased). Koomilne ja traagiline pidid jääma eraldi. Klassitsismi kõige parem esindaja on Moliere. Moliere (1622-1673). Tundis varakult huvi teatri vastu, milles tegutses ühteaegu nii komödiografi, lavastaja kui ka näitlejana.1659 aastal lavastati lühinäidend ,,Naeruväärsed eputised" mis oli ülimenukas ja meeldis ka monarhile. Kuulsaim näidend om ,,Tortuffe". Teda kritiseeriti, rünnati ja laimati pidevalt. Tema teatri tegi paeluvaks see ,et ta peegldas oma kaasaja Prantsusmaa elu ja kombeid laiemalt ja värvikamalt kui keeegi teine tollane näitekirjanik, ta ei piirdunud lihtsalt eluolu kirjeldamisega vaid tegi seda kriitiliselt. Tema tegelased olid üliinimlikud oma nõrkuste ja voorustega.Ta oli loomulikuse ja lihtsuse pooldaja. Moliere suri näidendi
pärast etendust sureb. · Looming. Alustab kirjanikuteed: Commedia dell'arte Itaalia rahvakomöödia. Välja kujunenud karnevalipidustustest. Oli olemas sõna, muusika, tants. Kasutatakse antonüümi. Kindlad tegelastüübid: kaks armastajapaari, koomiline vanamees, teenijaskond. (,,Armastus kolme apelsini vastu" vanameheks Pantalone). Esimesed näidendid tagasihoidlikumad. Tunnustus näidendiga ,,Naeruväärsed eputised" pilkab kõrgseltskonnaeputamist, peenutsemist, korjab palju vaenlasi. Sellele järgnevad ,,Meestekool" ja ,,Naistekool" lahkavad armastusvabadust. Sisukamad ,,Tartuffe" lugu petisest kirikumehest, kes vagaduse maski all püüab rikast perekonda ära petta. ,,Don Juan" pettus armastuse tasandil. (palju legende, et sellel on ka teisi autoreid). Teiste petmine maksab talle (Don Juanile) endale kätte.
NAERUVÄÄRSED EPUTISED Komöödia ühes vaatuses TEGELASED: LA GRANGE, põlatud kosilane. DU CROISY, põlatud kosilane GORGIBUS, auväärt pürjel. MADELON, Gorgibusi tütar, naeruväärne eputis. CATHOS, Gorgibusi vennatütar, naeruväärne eputis. MAROTTE, naeruvääärsete eputiste toatüdruk. MAROTTE, naeruväärsete eputiste toapoiss. MARKII DE MASCARILLE, La Grange´i teener. VIKONT DE JODELET, Du Croisy teener. KAKS MEEST KANDETOOLIGA, NAABRID, VIIULDAJAD. Tegevus toimub Pariisis, Gorgibusi majas. ESIMENE STSEEN La Grange ja Du Croisy on just külastanud provintsiplikasid ning saanud naeruväärse kohtlemise osaliseks. Du Croisy võtab asja üpriski rahulikult, mitte nagu La Grange, kes tahab plikadele õppetunni anda. Tal on üks isevärki toapoiss, Mascarille, kellele meeldib mängida isandat, püüab olle koledasti galantne, luuletab, põlastab teisi toapoisse jne. Mida mees temaga teha kavatseb jääb esialgu aga saladuseks. TEINE STSEEN Gorgubus uurib m...
.. Moliére'i elulugu: * Pärisnimi: Jean-Baptiste Poquelis * Kuninga tapetsiiri poeg * Lõpetas Clermont'i jesuiitide kolleegiumi * Õppis õigusteadust * Tõlkis Lucretiuse poeemi ,,Asjade loomusest" * Oli üks Illustre Theatre rajajaid (1643-1645) * Veetis alates 1645. aastast 13 aastat oma lavatrupi riismetega provintsi ringreisil (1645-1658) * Mängisid/lavastasid improvisatsiooniteatrit * Pariisi naasdes ,,pööras" näidendid õukonna poole * ,,Naeruväärsed eputised" 1659 * Loomingu kõrgperiood oli 1660 keskel * Oli vastuolus õukonna ja vaimulikega * Suri kopsuhaigusesse ,,Ebahaige" neljanda etenduse järel, milles ta ise näitlejana kaasa oli mängunud * ,,Meeste kool"; ,,Naiste kool"; ,,Tartuffe"; ,,Don Juan"; ,,Misantroop"; ,,Ihnus"; ,,Õpetatud naised"; ,,Ebahaige"; ,,Naeruväärsed eputised" (17.sajand) ,,Don Juan" Don Juan uskus sellesse, et 2+2=4 (=ratsionalism) Oli jumalasalgaja.
Ta on autoe, lavastaja ja näitleja. Kuhjab palju vaenlasi. Tervis läheb kehvaks. ,,Ebahaige" kujutab haiguse ette ja paar tundi parast etendust ta sureb. Tal olid pikad juuksed. ,,Commedia dell' arte"(Itaalia rahvakomöödia" Välja kujunenud Karnvali pidustustest. Muusika, sõna, tants. Kasutatakse pantoniini. Kindlad tegelastüübid: 2 armastavat paari ja koomiline vanamees ja teenijaskond. (Pantolane: ,,Armastus kolme apelsini vastu") Näidendid: ,,Naeruväärsed eputised" pilgates kõrgseltskonna eputust ja peenutsust. Kodub vaenlasi ,,Meeste kool ja naiste kool" armastsprobleemid, õeldes sellega, et naistel on õigus armastusvabadusele. ,,Tartuffe" on sisukamaid. Lugu petisest kirkiku mehest, kes vagaduse maski all püüab ära petta. Kiriku all. Laste ahistamis probleemid. ,,Don Juan" pettus armastuse tasemel. Liiderlik noormees armastab ja lõpuks maksab elu talle kätte. Keeruliseim ,,Misantroop" inimese põlgner, tihkaja vaidlesid inimeste
(kunsti arengu pidur) · Klassitsistliku kirjanduse põhitõed Nicolas Boileau värsstraktaadis ,,Luulekunst" · Prantsuse klassitsismi alusepanijateks olid Pierre Corneille (,,Cid) ja Jean Racine (,,Phaidra") (draamakirjandus ja lavakunst) 2. Moliere- klassitsistliku draama suurim esindaja (pärit Pariisist) · ,,Arutu" esimene näidend · ,,Naeruväärsed eputised" Teos (komöödia) pilkab tolle aja aadlisalongidele omast silmakirjatsemisest, peenutsemisest ja vaimutsemisest, mis mattis enda alla inimliku suhtluse, moonutas arusaamu ja tundeid. Kaks ärapõlatud austajat saadavad oma peenusehulludele südamedaamidele kättemaksmiseks nende juurde ümberrõivastatud teenrid, kes peavad daamide ees etendama eriti peeni markiisid.
Rahvale läksid Moliere komöödiad peale ning nende trupi tuli kõikjalt häid näitlejaid juurde. 1658. aastal mängisid nad juba kuninga juures. Sellest sai alguse Moliér'i karjäär eduka teatridirektori ja näitekirjanikuna. Kuna usuti, et kõik komöödiatega seotud lähevad põrgusse, keeldus kirik Moliere pärast tema surma (mis leidis aset peale ,,Ebahaige" neljandat etendust) matmast ning ta maeti St. Josephi kalmistule, kuhu enamasti maeti enesetapjaid. Tema tuntumad teosed on "Naeruväärsed eputised" (1658), "Naiste kool" (1662), "Tartuffe" (1664), "Don Juan" (1665), "Misantroop" (1666), "Ihnus" (1668), "Kodanlasest aadlimees" (1670), "Scapini kelmused" (1671), "Õpetatud naised" (1672), "Ebahaige" (1673). Valgustusaeg Charles Louis de Montisqueu (1698-1755) sündis põlises gaskooni aadliperekonnas, pühendades end ennekõike õigusteadusele. Lõi mahuka entsüklopeedilise teose "Seaduste vaim" (1748), mis pandi paavsti "Keelatud kirjanduse" nimekirja
annaabi.ee 
