Mõnuained (0)

Mõnuained
Mõnuaine on aine, mille manustamine põhjustab inimese vaimses seisundis muutusi. Need muutused ei pruugi olla mõnusad, kuid esialgse tarvitamise põhjustab tavaliselt soov saada mõnus elamus .
Meditsiinilisest aspektist kasutatakse mõnuainete kohta terminit "psühhoaktiivsed ained", mis jagatakse järgmisteks kategooriateks:

• alkohol
  
• opiaadid (oopium, morfiin , heroiin, metadoon )
  
• kannabinoidid ( kanep , marihuaana, hašiš)
  
• rahustid või uinutid (bensodiasepiinid, barbituraadid )
  
• kokaiin
  
• muud stimulaatorid ( kofeiin , ecstasy, amfetamiin , metamfetamiin)
  
• hallutsinogeenid (LSD, fentsüklidiin, psilotsiin , meskaliin )
  
• tubakas
  
• lenduvad lahustid (bensiin, nitrolahusti , atsetoon)
  
• mitmed või muud psühhoaktiivsed ained
  

Lisaks on meditsiinilise tähelepanu all sõltuvust mittepõhjustavate ainete kuritarvitamine, mis jaotatakse järgmiselt:

• antidepressandid
  
• lahtistid
  
• analgeetikumid (mittepsühhoaktiivsed valuvaigistid )
  
• antatsiidid
  
• vitamiinid
  
• steroidid või hormoonid
  
• ravimtaimed või rahvameditsiini vahendid
  
• muud sõltuvust mittepõhjustavad ained
  

Nende ainete mittevajalikule tarvitamisele on iseloomulik, et ei teki sõltuvust ega abstinentsisümptomeid, nagu on iseloomulik psühhoaktiivsetele ainetele. Sageli on tegu ravimitega, mida arst on kunagi soovitanud või määranud, kuid mille tarvitamine jätkub vajaduseta ja sageli ülemäärastes annustes. Sageli võib nende ainete kasutamine põhjustada või süvendada raskeid kehalisi kahjustusi.
Saavutatava efekti järgi võib mõnuaineid jaotada järgmiselt:

• Stimulandid, ergutid -- suurendab aktiivsust
  
  • Amfetamiin, kokaiin, ecstasy, kofeiin, nikotiin
    
• Depressandid -- vähendavad aktiivsust, põhjustavad tugevat füüsilist sõltuvust
  
  • Alkohol, valuvaigistid, opiaadid
    
• Hallutsinogeenid -- muudavad taju...LSD, seened, punane kärbseseen (mõjuaine on peamiselt kile, ülejäänud osa põhjustab iiveldust), meskaliin, fentsüklidiin, psilotsübiin
  

Narkootikumid
enamike noorte jaoks ei ole uimastid osa nende igapäevaelust;

• enamus keelatud uimastieid proovinud noortest ei hakka neid püsivalt tarvitama.
  

Miks noored üldse teevad algust narkootikumide tarvitamisega? Sageli on põhjused samasugused, nagu enda purju joomisel:

• neile meeldib „ pilves " olla;
  
• nende sõbrad tarvitavad;
  
• uudishimust;
  
• uimastid on kergesti kättesaadavad;
  
• uimastid sümboliseerivad noorte jaoks mässumeelsust, iseseisvust ja igapäevareeglite rikkumist.
  

Uimastite tarvitamine on alati riskantne. Ohud, mis kehtivad iga uimasti puhul, on järgmised:

• kunagi ei saa päriselt kindel olla, mida tegelikult tarvitatakse;
  
• ostetud uimasti ei ole kunagi täiesti puhas ja pole teada, millega seda segatud on;
  
• et uimasti tegelik kangus ei ole täpselt teada, võib kogemata saada üledoosi;
  
• uimastite toimes ei saa kunagi päriselt kindel olla, ka siis kui seda on varem tarvitatud;
  
• uimastite läbisegi tarvitamine võib olla äärmiselt ohtlik, see kehtib ka juhul, kui neid tarvitatakse koos alkoholiga.
  

Nõelte, süstalde ja muu süstimisvarustuse jagamisel on suur oht nakatuda näiteks HIVsse, B ja C hepatiiti jne. Süstimine kahjustab tõsiselt veene.
Lisaks on uimastite omamine kriminaalkorras karistatav . Taoline noorusaja süüdimatus võib hiljem kujuneda tõsiseks takistuseks näiteks reisimisel, sest paljud riigid keelduvad sellistele inimestele viisade andmisest. Uimastitega seotud kriminaalkaristusest võib saada ka komistuskivi töökoha valikul .
Narkomaania levikut õpilaste seas soodustavad narkodiilerid, kes koolides mõnuaineid müüvad. Et ohjeldada narkodiilerite tegevust õppeastutuste juures, tuleb karmistada seadusi, sest täna kehtivad karistused narkootiliste ainete omamise ja edasimüümise eest on naeruväärsed. Paar aastat vanglakaristust ei ehmata kedagi, sest teenitud kasum on riski väärt. Suurema osa teenitud kasumist moodustavad just 12 - 16 aastased noored, sest nemad on narkokaubanduse kõige magusam sihtrühm.

Millised on karistused narkootikumide omamise ja müümise eest?

Eesti seaduste järgi vastutab inimene alates 14. eluaastast ise oma tegude eest. 
Narkootilise või psühhotroopse aine arsti ettekirjutuseta tarvitamist või väikeses koguses ebaseaduslikku valmistamist , omandamist või valdamist loetakse väärteoks. Selle eest karistatakse rahatrahviga kuni 12 000 krooni või arestiga kuni 30-päeva.
Koostaja :Neeme Põllu 8.kl