Kasutamine · 1,2-dibromoetaani tootmine (kütuste oktaaniarvu tõstmine) · Värvainete tootmine · Juuksehooldusvahendid · Pisargaas · Tulekustutus vahendina · Ravimid · Plastide tulekindluse suurendamiseks · Pestitsiidid (e putukmürgid) · AgBr- fotograafias · Veepuhastuses - Spa-des (mullivannid) · Karastus jookides Levik looduses · Sooladena -Bromiididena merevees, soolajärvede ja naftapuuraukude vees, merevetikates, mineraalides. · Enamasti NaBr ja KBr ühenditena · NT: 1 m3 Surnumere vees sisaldub 4,8 kg broomi · Põhilised leiukohad: USA, Iisrael, Inglismaa, Venemaa, Prantsusmaa ja Jaapan Broomi avastamine · Prantsusmaa keemik Antoine Jérôme Balard 1826. - Eesmärk oli eraldada adrust joodi, kuid tulemuseks oli broom. · Saksamaa keemik Carl Jacob Löwig 1825. - Eraldas broomi mineraalveest. · Nimetus tuleneb kreeka keelsest sõnast bromos lehk, haisev. Laboratoorne saamine · Laboris saadakse Br2 konts
• Alkohol disotseerub vees: • CH3-OH + H2O <<<=>CH3O- + H3O+ • Vee eraldumine: • CH3-CH2-CH2-OH -H2O => CH3-CH=CH2 Eetrite omadused: 1. Füüsikalised omadused: • madal keemistemperatuur • kergesti lenduv • väga hea lahusti paljudele ainetele • ei lahustu vees 2. Keemilised omadused: • C-O-C sidet väga raske (praktiliselt võimatu) lõhkuda, seetõttu eriti teiste ainetega ei reageeri. • Saamine: Alkoholi sooladest eetri saamine: CH3-CH2-ONa + CH3-Br => NaBr + CH3-CH2-O-CH3 Alkoholist happelises keskonnas: 2CH3-CH2-OH =>(H+) CH3-CH2-O-CH2-CH3 + H20 Esindajad: 1. dietüüleeter: lahustine ja uimastava toimega ainena 2. MTBE – metüültertbutüül: bensiini sees, kasutatakse oktaanarvu tõstmiseks Amiinide omadused: 1. Füüsikalised omadused: • Saab moodustada vesiniksidemeid, lahustub vees, lahustuvus sõltub ahela pikkusest. • Madal keemistemperatuur (madalam kui alkoholidel), sest omavahel on amiinimolekulidel nõrgad sidemed.
kaks alküülrühma või ka muud asendusrühma välja arvatud funktsionaalrühmad. Üldvalem: R´OR´ Füüsikalised omadused · madal keemistemperatuur · kergesti lenduv · väga hea lahusti paljudele ainetele · ei lahustu vee Keemilised omadused · C-O-C sidet väga raske (praktiliselt võimatu) lõhkuda, seetõttu eriti teiste ainetega ei reageeri. · Saamine: Alkoholi sooladest eetri saamine: CH3-CH2-ONa + CH3-Br => NaBr + CH3-CH2-O-CH3 Alkoholist happelises keskonnas: 2CH3-CH2-OH =>(H+) CH3-CH2-O-CH2-CH3 + H20 Füsioloogilised mürgised, narkootilise toimega, kui süsiniku ahel on väga pikk, siis ei ole mürgised, sest ei lahustu vees. KasutusaladEetrid on heaks lahustiks orgaanilistele ühenditele. Neid kasutatakse ka viimaste sünteesis, parfümeerias ja meditsiinis. Eetreid kasutatakse veel lõhna- ja soojuskandjatena ning bensiinkatalüsaatori lisandina. Amiinid kuuluvad
Joodi puudujääk võib tekitada ka kilpnäärmehaigust- struumat. Joodi sublimeerumine Jood on ainuke halogeen, kes suudab sublimeeruda Teeb seda tahkes olekus ja kuumutamisel. Kui jood on aurustunud, moodustuvad aurude jahtumisel uuesti tahke aine kristallid. Füüsikalised omadused Hallikasmust värvus Terava lõhnaga Sööbiva toimega Mürgine Saamine Joodi saadakse merevee töötlemisel klooriga 2I + Cl = 2Cl + I Laboris saadakse I konts. väävelhappe toimel vastavalt NaBr-st või NaI-st Kasutamine meditsiinis AgI fotograafias keedusoola lisandiks
vett, maa-aluseid soolaveekogumeid ja kaaliumiväetiste tootmisel tekkivaid soolalahuseid. Neid bromiide sisaldavaid lahuseid kontsentreeritakse; vaba broomi saadakse kloori juhtimisel lahusesse. BROOM LOODUSES Broom on vähelevinud element. Looduslik broom koosneb 2 stabiilsest isotoobist: Br-79 (51%) ja Br-81. Looduses esineb broom sooladena bromiididena merevees, soolajärvede ja naftapuuraukude vees, merevetikates, mineraalides. Enamasti NaBr ja KBr ühenditena. Tuntakse üksikuid broomi sisaldavaid mineraale, peamiselt broomargiriiti AgBr ja emboloiiti Ag(Cl,Br). Looduses esineb broom hajutatult koos klooriga (kloriidsetes mineraalides), sisaldub merevees(0,065%) ja soolajärvedes (tavaliselt kuni 0,2%, Surnumeres 0,4-0,6%). Ookeanis sisalduvad summaarsed broomivarud on väga suured (pole arvestatud maakoores leviku hulka). Ülemaailmne tootmine hinnanguliselt on 330 000 tonni aastas
ioon Vesinikuioon (H) ja happejääk Enamus ainetest met hapnik (O) (OH) happejääk Mittemetalli oksiidid ·NaOH ·HCl -vesinikkloriidhape ehk ·NaCl-naatriumklorii CO - süsinikdioksiid ·Ca(OH) soolhape keedusool NO - NB!Muutuva o.-a. ·HBr -vesinikbromiidhape ·NaBr- naatriumbrom dilämmastiktrioksiid metallid ·HF -vesinikfloriidhape ·NaF - naatriumfluor PO - Cr(OH) ·HS - divesiniksulfiid ·NaS - naatriumsulf tetrafosfortekaoksiid -kroom(3)hüdr. ·HSO ·NaSO-naatriumsu Metallioksiidid CuOH-vask(1)hüdr. ·HSO ·NaSO-naatriumsu
erineb aktiivsuse poolest • Keemiliselt väga aktiivne mittemetall, ühineb kõigi metallide (v.a. plaatina) ja paljude mittemetallidega • Ta on nõrgem oksüdeerija kui kloor ja fluor Broomi avastamine • 1826. aastal • Prantsuse keemik ja õpetaja Antoine Jérôme Balard Levik looduses • Looduses esineb sooladena – bromiididena merevees, soolajärvede ja naftapuuraukude vees – merevetikates – mineraalides • Enamasti NaBr ja KBr ühenditena • Ei moodusta mitte kunagi suuri soolakihte • Leiukohad: USA, Iisrael, Inglismaa, Venemaa, Prantsusmaa ja Jaapan Kasutamine • Juuksehooldusvahendite, värvainete, putukamürkide, ravimite valmistamiseks, keemialaboratooriumides, tulekustutites • Anorgaaniliste ning orgaaniliste broomiühendite saamiseks • Fotopaberi ning fotoplaatide katmiseks Broom enesekaitseks • Broom mürkainete koostises, mida kasutati laialdaselt I
Tekivad peroksiidid, mis on plahvatusohtlikud. Eetrid on väga lenduvad. Ei moodusta omavahel vesiniksidemeid ning ka veega ei anna vesiniksidemeid. Seetõttu ei lahustu hästi või üldse mitte vees. Eetrid ise on aga head lahustid paljudele orgaanilistele ainetele. Kasutatakse selle omaduse tõttu tööstuses ning laboratooriumites. Eetreid saadakse alkoholaadi ja alküülhalogeniidi reaktsioonil (CH 3CH2ONa + CH3CH2CH2Br CH3CH2OCH2CH2CH3 + NaBr) või hargnemata lühikese ahelaga alkoholi kuumutamisel happelisandi manulusel (2 CH 3CH2OH CH3CH2OCH2CH3 + H2O). Keemistemperatuur on kõrgeim alkoholidel, järgnevad amiinid, eetrid, ning alkaanid (süsinike arvu suuruse ja vesinike arvu vähesuse järgi). Dietüüleeter (CH3CH2OCH2CH3) on tavakeeles tuntud lihtsalt eetri nime all. Kasutati narkoosivahendina, kuid tekitab ebameeldivaid kõrvaltoimeid. Kasutatakse peamiselt lahustina. Epoksiidid (R- CH CH R) on epoksürühmaga eetrid
1. 9. 17. Hüdrolüüsimin 10. Reageeri 18. Reageeri e vad leelistega mine 2. CH₃Cl + H₂O 11. CH₃CH₂B alkoholaatideg -> CH₃OH + r + NaOH -> a (alkohol sool) HCl CH₃CH₂OH + -> eeter 3. NaBr 19. CH₃Cl + 4. 12. CH₃CH₂OK -> 5. 13. CH₃OCH₂CH₃ 6. 14. +KCl 7. 15. (etüülmetüüle 8. 16. eter) 20. 21. Tähtsamad ühendid: Vinüülkloriid ehk kloroeteen:
toomiseks, tänavate soolamiseks, füsioloogiline lahus. Soolhape HCl- saadakse vesinikkloriidi lahustamisel vees. Värvuseta, terava lõhnaga, õhus suitseb, sisaldub maomahlas. Ravimid, metallipinna puhastamiseks. Hõbekloriid-AgCl-fotondus, värvimuutlik prilliklaas. Kaaliumkloraat -KClO3-Berthollet' sool-lõhkeaine. Hüpokloritid:2NaOH + Cl2 = NaOCl + NaCl+H2O. NaOCl-- >desinfitseerimisvahend ujulates. Broom:punakaspruun, ainuke vedel mittemetall, terava lõhnaga, mürgine. Kasutus-NaBr-rahustid, AgBr-fotondus. Jood:hallikas-must, läbivas valguses violetne, metalliläikega kristalliline aine, soojendamisel üle auruks(vedelat pole). Tähtsus:vajalik kilpnäärme normaalseks tööks, ainevahtuse reguleerimiseks. AgI- hõbejodiid-saab esile kutsuda sademeid, fotondus. Jooditinktuur: 2-10% joodi piirituse lahus-hävitab baktereid, sulgeb verd, kasutatakse meditsiinis. Halogeeniidioonide tõestamine:tõestatakse AgNO3'ga NaCl + AgNO3 = AgCl(valge sade) + NaNO3
10. Reaktsioonid metallide ja hapetega. Osata lõpetada reaktsioonivõrrandeid. Ei oska siia midagi kirjutada 11. Halogeenide kui lihtainete füüsikalised omadused (sublimatsioon), lahustuvus. (Õ213-214) Lahustuvad vees vähe Lihtainena mürgised Terav lõhn 12. Halogeenide reaktsioon metallidega halogeniidid. 13. Halogeenide reaktsioon sooladega halogeeni aktiivsus. (Õ215) Metall lükkab halogeniidist (nt NaBr) välja teise metalli, kui on sellest aktiivsem. 14. Halogeniidide tõestusreaktsioonid hõbekloriidiga. (Õ218) 15. Kloori reaktsioon veega. Kloorivee koostis, omadused. (Õ219) 16. Halogeenid looduses ja argielus: nimi, omadus, kasutusala või tähtsus organismile: HCl; F-, I- ja Br-ühendid; NaCl, freoonid, teflon. (Õ219-220) 17. Arvutusülesanne.
10. Reaktsioonid metallide ja hapetega. Osata lõpetada reaktsioonivõrrandeid. Ei oska siia midagi kirjutada 11. Halogeenide kui lihtainete füüsikalised omadused (sublimatsioon), lahustuvus. (Õ213-214) Lahustuvad vees vähe Lihtainena mürgised Terav lõhn 12. Halogeenide reaktsioon metallidega halogeniidid. 13. Halogeenide reaktsioon sooladega halogeeni aktiivsus. (Õ215) Metall lükkab halogeniidist (nt NaBr) välja teise metalli, kui on sellest aktiivsem. 14. Halogeniidide tõestusreaktsioonid hõbekloriidiga. (Õ218) 15. Kloori reaktsioon veega. Kloorivee koostis, omadused. (Õ219) 16. Halogeenid looduses ja argielus: nimi, omadus, kasutusala või tähtsus organismile: HCl; F-, I- ja Br-ühendid; NaCl, freoonid, teflon. (Õ219-220) 17. Arvutusülesanne.
vahele Jood on vajalik kilpnäärme normaalseks tegevuseks ja ainevahetuse reguleerimiseks Hõbejodiid (AgI)- saab esile kutsuda kunstlikke sademeid Jooditinktuur 2-10% joodipiirituse lahus. Kasutatakse meditsiinis (verd hüübiv toime, hävitab baktereid) Halogeeniidioone saab tõestada ühise reaktiivi (AgNO 3) abil. Kloriidiooni puhul tekib valge sade NaCl + AgNO 3 = AgCl(valge sade) + NaNO3 Bromiidiooni puhul tekib kollane sade NaBr + AgNO3 = AgBr (kollane sade) + NaNO3 Jodiidiooni puhul tekib helekollane sade NaI + AgNO 3 = AgI (helekollane sade) + NaNO3 Vaba joodi tõestatakse tärklise lahusega. Tärklise lahuse värvus muutub joodi toimel siniseks.
HNO2- kovalntne polaarne Br2- kovalentne mittepolaarne C- kovalentne mittepolaarne CO- kovalentne polaarne CO2- kovalentne mittepolaarne Al2(SO4)3 - iooniline H2- kovalentne mittepolaarne Zn(OH)2- iooniline 3. KC l- neutraalne Na2O- aluseline HNO2- happeline Br2- neutraalne C- neutraalne CO- neutraalne CO2- happeline Al2(SO4)3 - happeline H2- neutraalne Zn(OH)2- neutraalne 4. NaBr- ioonvõre S8- molekulvõre O2- molekulvõre Fe- metallivõre SO2- molekulvõre 5. temperatuuri alandada- aeglustab; rõhku tõsta- kiirendab; lähteainete kontsentratsiooni tõsta- kiirendab (saaduse kontsentratsiooni vähendada) 6. vt töövihikust või õpikust 7. fosfor- tetrafosfordekaoksiid- naatriumfosfaat- kaltsiumfosfaat- fosforhape 4P + 5O2 = P4O10 P4O10 + 6Na2O = 4Na3PO4 või P4O10 + 12NaOH = 4Na3PO4 + 6H2O
Näiteks alkoholi teke halogeeni aatomi asendamisel hüdroksüüliga Sideme heterolüütilisel dissotsiatsioonil: R - C+H2 :Cl- à R - C+H2 + :Cl- tekivad ioonid Tugevam nukleofiil - hüdroksiidioon -võib kloori asendada, andes alkoholi R - C+H2 :Cl- à R - C+H2 + :Cl- NaOH à Na+ + :OH- . R - C H2 + :OH à R - C H2 :OH summaarselt: R - CH2-Cl + NaOH à R - CH2- OH + NaCl + - + - C2H5Br + NaOH à C2H5OH + NaBr jne etanool CH3-CHBr- CHBr-CH3 + 2KOH à CH3-CH(OH)- CH(OH)-CH3 + 2KBr 2,3 -butaandiool Veel tugevam nukleofiil on alkoksiidioon (alkoholaat) Alkoksiidi (alkoholaadi) saab leelismetalli reageerimisel alkoholiga ja ta on tugev alus RONa à RO:- + Na+ CH3-C (CH3)2 - CH2-Br + CH3ONa à CH3-C (CH3)2 - CH2-O-CH3 + NaBr
vahest kasutatakse floriidi hambapastades ja mõnedes riikides ka joogi lisandina. HF kasutatakse klaasi söövitamiseks ehk töötlemiseks Puhast Cl kasutatakse joogi- ja basseinivee desinfitseerimiseks. kasutatakse veel pleegitajana, plastmasside tegemisel, lahustite valmistamiseks, närvigaasid ja mürkgaasid. Br kasutatakse putukatõrjevahendite valmistamiseks, orgaanilise keemia ühendite tõestamiseks, rahustites (NaBr) ja fotograafias I kasutatakse meditsiinis iooditinktuur
CH3COONa+HCl=CH3COOH+NaCl,-- H2 Zn+2HCl=ZnCl2+H2, H2 CuO+H2SO4=CaSO4 +SO2+2 H2O,CaO+H2SO4=CaSO4+H2O.- H2SO4, HCl, HNO3, H3O4. - Me(OH)n -(OH-) NaOH=Na++OH- -KOH,NaOH,LiOH,Ba(OH)2 - Zn(OH)2 Al(OH)3 -KOH,NaOH (OH)2 Fe(OH)3.-- Ca(OH)2+CO2=CaCO3+ H2O, Al(OH)3+3HCl=AlCl3+3H2O, (KOH,NaOH) (OH)2=CaO+H2O.- Ca+2H2O=Ca(OH)2+H2, ( ) MgO+H2O=Mg(OH)2, ( )CuSO4+2KOH=Cu(OH)2+K2SO4, ( KOH,NaOH).- NaOH, C(OH)2. - , . - K2SO4 AlCl3 NaBr, NaHSO4 K2HO4 KH2O4,Al(OH)Cl2 Al(OH)2Cl. - , - , -- Ca+S=CaS,CaO+SO3=CaSO3,Ca(OH)2+H2SO4=CaSO4+2H2O,CaO+H2SO4=CaSO4+H2O, Ca(OH)2+SO3=CaSO4+H2O,Ca+H2SO4=CaSO4+H2,+H2S+ CuSO4=CuS+H2SO4,+K2CO3+CaCl2=CaCO3+2KCl,+2NaOH+CuSO4=Cu(OH)2+Na2SO4,+Zn+Pb(NO3)2=Zn (NO3)2+Pb, - , NH4+ , , (Ag+ Hg22+ Pb2+), (BaSO4 Pb SO4 Hg SO4),, (Na+ Li+ K+ NH4+) - -,,- . - - 5/ 3(Li,Na,Ca,Mg,Al,Ti), -Fe (Pt,W,Mo,Cu,Ni), --Fe ,- (Cu,Ni,Co)
oks' + 3e = red'' 2 Kui meil on täisarv redutseerija molekule ja täisarv oksüdeerija molekule, siis nad saavad vahetada võrdse arvu elektrone juhul, kui mõlemal on vahetamiseks minimaalselt kuus elektroni. Kuus elektroni saadakse 6/2 = 3 molekulist redutseerijast ja 6/3 = 2 molekulist oksüdeerijast, mis ongi nende molekulivalemite koefitsientideks redoksreaktsiooni võrrandis. Ülesanne. Tasakaalustada redoksreaktsiooni võrrand NH3 + Br2 + NaOH = N2 + NaBr + H2O. Teeme kindlaks need keemilised elemendid, mille oksüdatsiooniaste on lähteainetes ja saadustes erinev: -III 0 0 -I NH3 + Br2 + NaOH = N2 + NaBr + H2O. Lähtume redokssüsteemist, mille algolekuks on lähteained: 1(-III) (-) 10 N - 3e = N 2 20 (-) 2(-I) 6 Br2 + 2e = 2Br 3 6 7
1. Füüsikalised omadused: · Lahustuvus soltub ahela pikkusest. · Madal keemistemperatuur (madalam kui alkoholidel), sest omavahel on amiinimolekulidel norgad sidemed. · Struktuur tetraeedriline 2. Keemilised omadused: · Reaktsioon veega RNH2 + H2O RNH3+ OH- RNH3+ + OH- · Nukleofiilsed omadused: reageerib halogeeniuhenditega: NH3 + CH3CH2Br CH3CH2NH3Br see reageerib alustega: CH3CH2NH3Br + NaOH CH3CH2NH2 + NaBr + H2O (seda protsessi saab järkata) · Amiini saamine alkoholist: CH3CH2OH + NH3 CH3CH2NH2 + H2O CH3CH2NH2 + CH3CH2OH (CH3CH2)2NH2 + H2O Nukelofiilide tugevus reastatult: 1. amiinid 2. alkoholid 3. halogeenide ühendid. 4 Amiinide esindajad Metüülamiin (CH3NH2) · Ammoniaagi lõhnaga gaas
Et mõnes piirkonnas on pinnase joodisisaldus väike, siis lisatakse lauasoolale juurde joodi, mida müüakse poes jodeeritud soolana. Joodi ülemäärane tarbimine põhjustav suuhaavandeid, süljenäärme paisumist. Kõhulahtisust, okensamist, peavalu ja hingamisraskusi. MÜRGISED ON KÕIK Leidumine looduses: Ehedalt ei leidu ühtegi neist ainetest, ainult ühenditena leidub neid looduses. F CaF2 Cl NaCl, KCl (merevees lademetena) Br NaBr,KBr (merevees ~ 300 x vähem Cl st) I ( Haruldane ) (merevetikates) Saamine: Sulatatud halogeenide elektrolüüsil Sula 2NaCl --- elektrolüüs---> 2Na + Cl2 CaF2 ---elektrolüüs--> Ca + F2 NaCl lahuse elektrolüüsil 2NaCl + 2H2O -----elektrolüüs---> H 2+ Cl+ 2Na + OH Br 2 ja I 2 saadakse tavaliselt Br ja I reag, kas kloori või flooriga 2NaBr + Cl 2 = 2NaCl + Br 2 2NaI + Br2 = 2NaBr + I2 Cl2 lab. Saamine 2KmnO4 + 10HCl = 2KCl + 2MnCl2 + 5Cl2 + 8H2O
15. Lihtne hinnang annab 0,29 promilli. 16. Võrdleme elektronstruktuuri hapniku aatomi juures: CH3 CH2 O H CH3 CH2 O 17. a) CH3 CH CH3 + KOH CH3 CH CH3 + KCl I OH Br OH b) + NaOH + NaBr c) Cl CH2 CH2 CH2 CH2 Cl + 2NaOH HO CH2 CH2 CH2 CH2 OH + 2NaCl 9 18. Vesi toimib alkoholaadile nii nagu hape soolale: CH3--CH2--ONa + H2O ® CH3--CH2--OH + NaOH 19. Vt ka eelmist ülesannet. CH3--CH2--ONa + H2O ® CH3--CH2--OH + NaOH CH3--CH2--ONa + H2O + CO2 ® CH3--CH2--OH + NaHCO3 20.
Leelismetallid tõrjuvad hüdroksüülrühmast vesiniku välja - tekivad alkoholaadid (alkoksiidid) 2CH3OH + 2Na == 2CH3ONa + H2 naatriummetanolaat ( naatriummetoksiid)alkoksiidid on alkoholilahustes tugevad alused (nagu hüdroksiidid vees, aga vesilahuses alkoksiidid lagunevad alkoholiks ja hüdroksiidiks) 2 Alkoksiidide abil on mugav sünteesida eetreid CH3ONa + Br- CH2 - CH3 CH3-O- CH2 - CH3 + NaBr etüülmetüüleeter · Vesinikhalogeniidide abil saab kogu hüdroksüülrühma asendada halogeeniga CH3-CH(OH)-CH3 + HBr CH3-CHBr-CH3 + HOH Reaktsioon kulgeb vasakult paremale happelises keskkonnas ja paremalt vasakule aluselises keskkonnas. · Dehüdraatimine - vee eraldamine vettsiduvate ainete ( H2SO4 ; P4O10 ...)toimel - molekulisisene D annab saaduseks alkeeni C3H7OH H2O + C3H6 (propeen) Tegelikult küll
kloropropaan-2-ool H H H | | | CH 2 (Cl) CH (OH) CH 3 HC CCH | | | Cl OH H Lõpeta ja tasakaalusta! a) 2ROH + 2Na 2RONa + H2 b) CH 3 CH 2 CH 2 OH + K CH3 CH2CH2OK + H2 c) 2 OH + Na 2 ONa + H2 d) 2CH 3 OH + 3O 2 2CO2 + 4H2O e) C 5 H 11 Br + NaOH C5H11OH + NaBr f) CH 3 CH 2 CH 3 + Cl 2 CH3CH (Cl) CH3 + NaCl g) CH 3 CH CH 3 + NaOH CH3CH CH3 + NaCl | või | Cl LiOH OH või KOH (v.a. kahevalentsed metallid) 4 EETRID Üldvalem R-O-R Kasutatakse järelliidet eeter, mille ette märgitakse radikaalide nimetused. etüül CH3OCH2CH3 metüül -dimetüüleeter
* 1 klaaspulk * 1 leeknel (kroomnikkeltraadi jupike) * 1 pleti * 1 tiiglitangid * 1 katseklaasihoidja * 1 katseklaaside statiiv * 1 - 3 tilgapipetti Tiitrimiseks. Igale pilasele brett, 2 keeduklaasi ja mtepipett. Vajalikud reaktiivid. Happed. HNO3 , H2SO4 , HCl , CH3COOH. Alused. NaOH , KOH , NH3H2O. Soolad. NH4NO3 NH4Cl (NH4)2C2O4 (NH4)2SO4 (NH4)2CO3 NH4SCN (NH4)2MoO4 CH3COONH4 NaNO3 Na2HPO4 Na2SO3 Na2SO4 Na2CO3 NaCl NaBr NaI NaNO2 HCOONa CH3COONa Na2Pb[Cu(NO2)6] KNO3 K2CrO4 KI KMnO4 K4[Fe(CN)6] K3[Fe(CN)6] K2[HgI4] AgNO3 Al(NO3)3 Ba(NO3)2 BaCl2 Ca(NO3)2 Cu(NO3)2 Cr(NO3)3 Fe(NO3)2 Fe(NO3)3 Hg2(NO3)2 Hg(NO3)2 Mg(NO3)2 Pb(NO3)2 Sr(NO3)2 Zn(NO3)2 Muud. H2O2 , C6H6 , C5H11OH , CH3CSNH2 , Al , universaalindikaatorpaber. Lahuste valmistamisest. Henn Kuusi soovituse kohaselt peaksid analsitavad lahused olema ~2-molaarsed ja reaktiivid ~1-molaarsed (kui juhendis ei ole eldud teisiti)
OH + O2 kat O OH O O + CH4 H2 + O but-1-een 1-bromobutaan butaan-1-ool butanaal butaanhape naatriumbutanaat HBr + H2 + Br Br + NaOH OH + NaBr O OH + + H O O H + O2 kat + OH O O 2 OH + Na2O 2 ONa + H2O 3-kloropentaanhape metüül-3-kloropentanaat naatrium-3-kloropentanaat
ROR´ CH3OC2H5 • kergesti lenduv seetõttu eriti teiste ainetega ei reageeri. Reageerimisel 1) Alkoholi sooladest eetri saamine: etüülmetüüleeter • väga hea lahusti paljudele 2 alkoholi → eeter + H2O CH3-CH2-ONa + CH3-Br→NaBr + CH3-CH2-O- ainetele dietüüleeter: lahustine ja CH3 • ei lahustu vees uimastava toimega ainena 2) Alkoholist happelises keskonnas:
Broom keeb temperatuuril 58 kraadi Celsiust ja külmub temperatuuril 7 kraadi Celsiust.Tihedus 3,1 g/cm3; Keemilised omadused Broom on halogeen.Ta sarnaneb keemilistelt omadustelt klooriga. Broom erineb aga kloorist aktiivsuse poolest. Broom on keemiliselt väga aktiivne mittemetall. Ta on suhteliselt nõrgem oksüdeerija kui kloor ja fluor. Levik looduses Looduses esineb broom sooladena bromiididena merevees, soolajärvede ja naftapuuraukude vees, merevetikates, mineraalides. Enamasti NaBr ja KBr ühenditena. Näiteks 1 m3 Surnumere vees sisaldub 4,8 kg broomi.Ülemaailmne tootmine hinnanguliselt on 330 000 tonni aastas. Põhilised leiukohad on USA, Iisrael, Inglismaa, Venemaa, Prantsusmaa ja Jaapan. Broom aga ei moodusta mitte kunagi suuri soolakihte või lademeid. Kasutamine Broomi kasutatakse juuksehooldusvahendite, värvainete, putukamürkide, pisargaasi, ravimite valmistamiseks ja keemialaboratooriumides. Broomi kasutatakse veel tulekustutus vahenditena.
• C2H6O C2H6O • CH3 — CH2 — O — CH2 — CH3 (dietüüleeter), • CH3 — CH2 — CH2 — O — CH2 — CH3 (etüülpropüüleeter). Omadused • vees lahutuvad väga halvasti (ei saa moodustada vesiniksidemeid), • on väga lenduvad. On head lahustid paljudele orgaanilistele ainetele. • Eetrite saamine: alkoholaadi ja halogeeniühendi reageerimisel: CH3– CH2–ONa + CH3–CH2–CH2–Br → CH3– CH2–O–CH2–CH2–CH3 + NaBr, • sümmeetrilisi eetreid saadakse: 2 alkoholi → eeter + H2O. Amiinid • Amiinid – on NH3 derivaadid, kus üks või mitu H-d on asendunud radikaalidega. • Amiinid on orgaanilised alused. • Nimetuse andmisel loetletakse lämmastikuga seotud rühmad ja lisatakse lõppu järelliide –amiin. • Näited: CH3 — CH2 — NH2 – etüülamiin, • CH3 — CH2 — NH2 – aminoetaanCH3 — CH2 — • CH2 — NH —CH2 — CH3 – etüülpropüülamiin,
Vesiniku saamine: Zn(tahke) + 2HCl(lahus) -> ZnCl2(lahus) + H2(gaas) C(t) + H2O(gaas) ->( temp.) CO(g) + H2(g) 2 H20(el)->2 H2 + O2 2 HCl + Fe -> FeCl2 + H2 2K + 2HF -> 2KF + H2 Jood redutseerijana: 2FeCl3(l) + 2KI(l) ->I2(t) + 2FeCl2(l) + 2KCl(l) 2KI + HNO3 -><- H2 + I2 + 2KNO3 FOTOSÜNTEES!: 6 CO2 + 12 H2O C6H12O6 + 6 O2 + 6 H2O Hapniku saamine: 2H2O2 -Mno2--> 2H2O + O2 Kloori keemilised omadused: Cl2 + H2 -> HCl + Na -> NaCl + Fe -> FeCl3 + NaBr -> NaCl + Br2 + H2O -> Kloorivesi( Kloorivee teke: Cl2 + H2O <-> HCl + HClO) HClO -> HCl + O + KI -> KCl + I2 Kloori saamine: KMnO4(tahke) + HCl (konts) -> 5 Cl2 + 2 MnCl2 + 8 H2O 2NaCl ->(elektrolüüs) 2Na + Cl2 2 NaCl + 2 H2O -> (elektrolüüs) 2 NaOH + H2 + Cl2 2 NaCl(t) + H2SO4(konts.) -> (temp.) 2 HCl(l) + Na2SO4(l) Vesinikkloriidhape ehk soolhape on tugev hape. Polaarsed HCl molekulid on lahuses täielikult dissotseerunud ioonideks. HCl + H2O -> H3O + Cl
O2 Elektronskeemi koostamine. Ioonide moodustumine aatomitest 9. Koosta järgmiste elementide elektronskeemid: N Li Al Se Ca Kas nende elementide aatomid püüavad elektrone eelkõige liita või loovutada? Millised ioonid tekivad? Oksiidide, hapete, aluste ja soolade äratundmine, nimetuste andmine ja valemite koostamine 10. Liigita järgmised ained aineklassidesse: a) H2SiO3 b) Al 2O3 c) KOH d) N 2O e) Ba(OH) 2 f) NaBr ........................ ....................... ................... .................. .................... ............ 11. Koosta järgmiste ainete valemid ja määra aineklass: a) dikloorheptaoksiid........................ e) nikkel(II)karbonaat........................... b) süsihape.................................... f) rubiidiumoksiid.............................. c) mangaan(II)kloriid........................ g) alumiiniumhüdroksiid.....................
Samas on eetrid heaks lahustiks paljudele orgaanilistele ainetele. Eetrid on omapärase lõhnaga vedelikud, välja arvatud dimetüüleeter, mis on toatemperatuuri gaas. Eetrite saamine Eetreid saadakse alkoholide või fenoolide oksüdeerumisel. Lihtsamaks eetrite saamisviisiks on alkoholaatide ja orgaaniliste halogeeniühendite omavahelisel reaktsioonil. CH3CH2ONa + CH3CH2CH2Br CH3CH2OCH2CH2CH3 + NaBr Veel on võimalik eetreid saada lühikese ja hargnemata ahelaga alkoholi kuumutamisel, kuhu on lisatud juurde veel veidi hapet 2CH3CH2OH + H2SO4 CH3CH2OCH2CH3 + H2O 7 Keemilised omadused Eetrid on keemiliselt püsivad ja alkoholidest vähem aktiivsemad, kuna süsiniku ja hapniku vahelisi sidemeid on raske lõhkuda.
Samas on eetrid heaks lahustiks paljudele orgaanilistele ainetele. Eetrid on omapärase lõhnaga vedelikud, välja arvatud dimetüüleeter, mis on toatemperatuuri gaas. Eetrite saamine Eetreid saadakse alkoholide või fenoolide oksüdeerumisel. Lihtsamaks eetrite saamisviisiks on alkoholaatide ja orgaaniliste halogeeniühendite omavahelisel reaktsioonil. CH3CH2ONa + CH3CH2CH2Br CH3CH2OCH2CH2CH3 + NaBr Veel on võimalik eetreid saada lühikese ja hargnemata ahelaga alkoholi kuumutamisel, kuhu on lisatud juurde veel veidi hapet 2CH3CH2OH + H2SO4 CH3CH2OCH2CH3 + H2O 7 Keemilised omadused Eetrid on keemiliselt püsivad ja alkoholidest vähem aktiivsemad, kuna süsiniku ja hapniku vahelisi sidemeid on raske lõhkuda.
ZnO+2HCl ZnCl2+H2O ; EA kJ/mol. ZnO+KOH+ H2O K[Zn(OH)3] SO3+Ca(OH)2 CaSO4+H2O . (.15). - CaO+H2SO4CaSO4+H2O - . - : . : -(K2SO4,AlCl3,NaBr) . -(NaHSO4,K2HPO4,KH2PO4) 37. - : -(Al(OH)Cl2, Al(OH)2Cl) NaCl 10 250 . - , () , (NaKCO3,KAl(SO4)2,Na2NH4PO4) p1 p2 - C%=1%+(2% - 1%)/(p2-p1)*(p-p1) . C=m(NaCl)/m(-)*100% m(-)= p*V.
Br- vähesel määral merevees(300 vähem kui Cl-) I- haruldane võrreldes teiste halogeniididega, leidub vetikates. Biotoime: Kuni 1 mg F- liitris vees aitab vältida kaariese teket, rohkem kui 1 mg F- liitris vees aga tekitab fluoroosi. Suuremas koguses aga põhjustab mälukaotust ja ükskõiksust ohu suhtes. NaCl (200g inimorganismis) hoiab osmootset rõhku. 2-5g NaCl päevas normaalne (300g korraga-tapab). Struuma vältimiseks lisatakse NaI keedusoolale. NaBr kasutatakse meditsiinis rahustina. Halogeenide saamine. F2 ja Cl2 saadakse põhiliselt(NaF,NaCl) elektrolüüsil: Sula 2NaClkatoodil 2Na + anoodil Cl2 või 2NaCl+2H2Okatoodil H2+ anoodil Cl2 +2NaOH Laboratoorselt saadakse Cl2 kaaliumpermanganaadi ja soolhappe vahelisel reaktsioonil: 2 KMnO4+16 HCl2 KCl+ 2 MnCl2 +5Cl2 + 8 H2O Br2 ja I2 saadakse bromiididest ja jodiididest Cl2-ga: 2NaBr + Cl22NaCl+ Br2 2NaI + Cl22NaCl+ I2 Halogeenide keemilised omadused. Halogeen= soola tekitaja. 1
· Eetrite saamine: alkohole ja fenoole oksüdeerides. Lihtsaim saamisviis on alkoholide ja alküülhalogeniidi reaktsioon: CH3CH2ONa + CH3CH2CH2Br = CH3CH2OCH2CH2CH3 + NaBr Oksoühendid (aldehüüdide ja ketoonide võrdlus). Eetrid. · karbonüülrühm CO esineb kahes lähedases ühendite klassis: Eetrid on süsivesinike funktsionaalderivaadid, milles üks või mitu aldeüüdides(RCHO) ja ketoonides(RCOR). vesinikuaatomit on asendatud alkoksü-rühmadega R-O
Sideme heterolüütilisel dissotsiatsioonil: R - C+H2 :Cl- à R - C+H2 + :Cl- tekivad ioonid Tugevam nukleofiil - hüdroksiidioon -võib kloori asendada, andes alkoholi R - C+H2 :Cl- à R - C+H2 + :Cl- NaOH à Na+ + :OH- . R - C+H2 + :OH- à R - C+H2 :OH- summaarselt: R - CH2-Cl + NaOH à R - CH2- OH + NaCl C2H5Br + NaOH à C2H5OH + NaBr jne etanool CH3-CHBr- CHBr-CH3 + 2KOH à CH3-CH(OH)- CH(OH)-CH3 + 2KBr 2,3 butaandiool H3C Br + : OH- H3C OH + : Br- 11. klassi Orgaanika konspekt Jaan Usin 6 Aktiivne vahekompleks Ründav osake :OH- Lahkuv osake :Cl- -tekkiv side katkev side
Näiteks alkoholi teke halogeeni aatomi asendamisel hüdroksüüliga Sideme heterolüütilisel dissotsiatsioonil: R - C+H2 :Cl- R - C+H2 + :Cl- tekivad ioonid Tugevam nukleofiil - hüdroksiidioon -võib kloori asendada, andes alkoholi R - C+H2 :Cl- R - C+H2 + :Cl- NaOH Na + :OH- + . R - C H2 + :OH- + R - C+H2 :OH- summaarselt: R - CH2-Cl + NaOH R - CH2- OH + NaCl C2H5Br + NaOH C2H5OH + NaBr jne etanool CH3-CHBr- CHBr-CH3 + 2KOH CH3-CH(OH)- CH(OH)-CH3 + 2KBr 2,3 butaandiool Katkev side + - Ründav osake Lahkuv osake - - H3C Br + : OH H3C OH + : Br Elektrofiilne
mürgine kokkupuutes) kasutama, gaas. keelmiliselt vastu pidav polumeer Br2 Broom Punakas Vabalt ei aktiivne pole NaBr, rahusti pruuni leidu meditsiinis. värvusega mürgine vedelik Page 8 I2Iood Mustjas Vabal ei Aktiivne pole Ioodi lahus pruuni leidu. alkoholis on
- Ei 3. Tasakaalustada järgmised reaktsioonivõrrandid: Cr2O72- + 3H2S + 8H+ ↔ 2Cr3+ + 3S + 7H2O 6NaCl + 8HNO3 ↔ 6NaNO3 + 3Cl2 + 2NO + 4H2O I2 + 5F2 + 6H2O ↔ 2HIO3 + 10HF 2Cr(OH)3 + 3Br2 + 10NaOH ↔ 2Na2CrO4 + 6NaBr + 8H2O 3Cu + 8HNO3 → 3Cu(NO3 )2 + 2NO + 4H2O 4. Arvutada järgnevatele reaktsioonidele redokspotentsiaalid temperatuuril 25°C , kui pH on 3 ja süsteemis olevate ioonide aktiivsused on võrdsed 1-ga. E0 väärtused võtta tabelist. (V:1,26 V; 0,95V) ClO3- + 6 H+ + 6 e- → Cl- + 3 H2O Cr2O72- + 14 H+ + 6 e- → 2 Cr3+ + 7 H2O 12. Korrosioon
orgaanilistele ühenditele. On värvuseta imala lõhnaga ühendid, sageli narkootilised, raskesti süttivad, peaaegu mittepõlevad, mürgised. IV KEEMILISED OMADUSED 1. reageerimine leelistega CH3 CH2Cl + NaOH CH3CH2OH + NaCl 2. reageerimine alkoholigaa CH3CH2Cl + CH3CH2OH CH3CH2 O CH2CH3 + HCl dietüüleeter 3. reageerimine alkoholaadiga CH3CH2Cl + CH3CH2ONa CH3CH2OCH2CH3 + NaBr 4. reageerimine soolaga CH3CH2Cl + CH3COONa CH3COOCH3 + NaCl metüületanaat 5. reageerimine amiiniga CH3CH2Cl + CH3NH2 CH3CH2 NH3 CH3 + HCl etüülmetüülamiin V KASUTAMINE Alkoholi saamisel Eetri saamisel Estri saamisel Fluori ja Cl ühendid freoonid CF2Cl2 Alkoholid Alkoholid on ühendid, mis sisaldavad molekulis hüdroksüülrühma OH.
mittepõlevad, mürgised. IV KEEMILISED OMADUSED 1. reageerimine leelistega Created by Riho Rosin 9 13666324649407.doc.doc CH3 CH2Cl + NaOH CH3CH2OH + NaCl 2. reageerimine alkoholigaa CH3CH2Cl + CH3CH2OH CH3CH2 O CH2CH3 + HCl dietüüleeter 3. reageerimine alkoholaadiga CH3CH2Cl + CH3CH2ONa CH3CH2OCH2CH3 + NaBr 4. reageerimine soolaga CH3CH2Cl + CH3COONa CH3COOCH3 + NaCl metüületanaat 5. reageerimine amiiniga CH3CH2Cl + CH3NH2 CH3CH2 NH3 CH3 + HCl etüülmetüülamiin V KASUTAMINE Alkoholi saamisel Eetri saamisel Estri saamisel Fluori ja Cl ühendid freoonid CF2Cl2 Alkoholid Alkoholid on ühendid, mis sisaldavad molekulis hüdroksüülrühma OH.
CH3 -- CH2 -- CH2 -- O -- CH2 -- CH3 (etüülpropüüleeter). · Füüsikalised omadused: 1) vees lahutuvad väga halvasti (ei saa moodustada vesiniksidemeid), 2) on väga lenduvad. On head lahustid paljudele orgaanilistele ainetele. · Eetrite saamine: 1) alkoholaadi ja halogeeniühendi reageerimisel: CH3CH2ONa + CH3CH2CH2Br CH3CH2OCH2CH2CH3 + NaBr, 2) sümmeetrilisi eetreid saadakse: 2 alkoholi eeter + H2O. CH3 CH2 CH2 OH CH3 CH2 CH2 O CH2 CH2 CH3 + H2O CH3 CH2 CH2 OH AMIINID 1. Amiinid ja nende nimetused · Amiinid on NH3 derivaadid, kus üks või mitu Hd on asendunud radikaalidega. · Amiinid on orgaanilised alused.
Kõik halogeenid reageerivad fosfori, väävli, süsinikuga. 2P + 3 Cl2 = 2 PCl3 ja P + 5 Cl2 = 2 PCl5 Halogeenide saamine Halogeenide oksüdeerivate omaduste nõrgenemine rühmas ülevalt alla avaldub sellest, et iga aktiivsem halogeen võib vähem aktiivsema halogeeni ühendist välja tõrjuda. Vähem aktiivseid halogeenseid on seega võimalik saada vastava halogeniidi reageerimisel aktiivsema halogeeniga. 2 NaBr + Cl2 -> 2Na Cl + Br2 Cl2 + 2 KI = I2 + 2 KCl Laboris saadakse konts. soolhappe reageerimisel MnO2 või KMnO4-ga MnO2+ 4HCl MnCl2 + Cl2 + 2H2O VIA rühm 7 Üldiseloomustus Hapnik ja väävel kuuluvad perioodilisustabeli VIA rühma elementide ehk kalkogeenide hulka. Enamik VIA rühma elemente on üsna tugevate mittemet. omadustega. Rühmas ülevalt alla mittemet omadused nõrgenevad.
CH3 -- CH2 -- CH2 -- O -- CH2 -- CH3 (etüülpropüüleeter). · Füüsikalised omadused: 1) vees lahutuvad väga halvasti (ei saa moodustada vesiniksidemeid), 2) on väga lenduvad. On head lahustid paljudele orgaanilistele ainetele. · Eetrite saamine: 1) alkoholaadi ja halogeeniühendi reageerimisel: CH3CH2ONa + CH3CH2CH2Br CH3CH2OCH2CH2CH3 + NaBr, 2) sümmeetrilisi eetreid saadakse: 2 alkoholi eeter + H2O. CH3 CH2 CH2 OH CH3 CH2 CH2 O CH2 CH2 CH3 + H2O CH3 CH2 CH2 OH AMIINID 1. Amiinid ja nende nimetused · Amiinid on NH3 derivaadid, kus üks või mitu Hd on asendunud radikaalidega. · Amiinid on orgaanilised alused.
CH3 -- CH2 -- CH2 -- O -- CH2 -- CH3 (etüülpropüüleeter). · Füüsikalised omadused: 1) vees lahutuvad väga halvasti (ei saa moodustada vesiniksidemeid), 2) on väga lenduvad. On head lahustid paljudele orgaanilistele ainetele. · Eetrite saamine: 1) alkoholaadi ja halogeeniühendi reageerimisel: CH3CH2ONa + CH3CH2CH2Br CH3CH2OCH2CH2CH3 + NaBr, 2) sümmeetrilisi eetreid saadakse: 2 alkoholi eeter + H2O. CH3 CH2 CH2 OH CH3 CH2 CH2 O CH2 CH2 CH3 + H2O CH3 CH2 CH2 OH AMIINID 1. Amiinid ja nende nimetused · Amiinid on NH3 derivaadid, kus üks või mitu Hd on asendunud radikaalidega. · Amiinid on orgaanilised alused.
juurest. Tekivad peroksiidid, mis on plahvatusohtlikud. Eetrid on väga lenduvad. Ei moodusta omavahel vesiniksidemeid ning ka veega ei anna vesiniksidemeid. Seetõttu ei lahustu hästi või üldse mitte vees. Eetrid ise on aga head lahustid paljudele orgaanilistele ainetele. Kasutatakse selle omaduse tõttu tööstuses ning laboratooriumites. Eetreid saadakse alkoholaadi ja alküülhalogeniidi reaktsioonil (CH 3CH2ONa + CH3CH2CH2Br CH3CH2OCH2CH2CH3 + NaBr) või hargnemata lühikese ahelaga alkoholi kuumutamisel happelisandi manulusel (2 CH 3CH2OH CH3CH2OCH2CH3 + H2O). Keemistemperatuur on kõrgeim alkoholidel, järgnevad amiinid, eetrid, ning alkaanid (süsinike arvu suuruse ja vesinike arvu vähesuse järgi). Dietüüleeter (CH3CH2OCH2CH3) on tavakeeles tuntud lihtsalt eetri nime all. Kasutati narkoosivahendina, kuid tekitab ebameeldivaid kõrvaltoimeid. Kasutatakse peamiselt lahustina. Epoksiidid (R- CH CH R)
- soolalahuseid, mis tekivad K-väetiste tootmisel Vajadusel lahused kontsentreeritakse kuni Br-sisalduseni 1 kg/m 3 (sageli rohkem) Lahusest lastakse läbi Cl2: 2Br-- → Br2 Br2 eraldatakse lahusest veeaurudestillatsiooniga või õhu läbipuhumisel, aurud kondenseeritakse, puhastatakse (Cl 2-st jm.) rektifikatsiooniga jt. meetoditega. 3.28.6. Toodang, kasutamine Maailmatoodang ca 300 tuhat t/a (ilma postsotsalistlike riikideta) Kasutatakse broomiühendite tootmiseks - anorgaanil. (NaBr, KBr, HBr, AgBr, KBr, KBrO3 jpt.) - orgaanilised ühendid (sageli kasutatakse neid edasi org. sünteesis (näit. bromobenseen, dibromobenseenid jt.) - ca 50% toodetavast Br2-st kasutatakse C2H4Br2 (1,2-dibromoetaani) tootmiseks - “etüülvedeliku” komponent, fumigant (pestitsiid) Br2 ja broomiühendeid kasutatakse keemialaboris, bromiide fotograafias, meditsiinis jm. 3.29. Jood Lad. Iodum – I Avastas Pariisi keemik ja salpeetrivabrikant Bernard Courtois 1811
annaabi.ee 
