10 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
~ 10 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2015-03-25
Kuupäev, millal dokument üles laeti
4 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
yanake
Õppematerjali autor
Broom Broom on keemiliste elementide perioodilisussüsteemi VII rühma element, mittemetall: järjenumber 35, aatommass on 79,904. Füüsikalistest omadustest on puhas broom terava ärritava lõhna ja sööbiva toimega punakaspruun mürgine vedelik. Broom aurustub toatemperatuuril kiiresti. Broomiaurud on oranzpruuni värvusega, terava lõhnaga, mis tugevalt ärritavad limaskesta. Lõhna tõttu sai broom ka oma nimetuse kreekakeelsest sõnast bromos, mis tähendab hais, lehk, lehkav. Broomiaurude tühine hulk õhus põhjustab inimesel rasket mürgitust. Broom keeb temperatuuril 58 kraadi Celsiust ja külmub temperatuuril 7 kraadi Celsiust.Tihedus 3,1 g/cm3. Broom sarnaneb keemilistelt omadustelt klooriga. Ta on halogeen. Broom erineb aga kloorist aktiivsuse poolest. Broom on keemiliselt väga aktiivne mittemetall, ühineb kõigi metallide (v.a
Balard saatis teate avastusest Pariisi Teaduste Akadeemiale 30. novembril 1825, olles äsja saanus 23- aastaseks (pakkudes elemendi nimeks muride). Tänapäeval kasutatakse broomi tootmise toorainena peamiselt mere- ja soolajärvede vett, maa-aluseid soolaveekogumeid ja kaaliumiväetiste tootmisel tekkivaid soolalahuseid. Neid bromiide sisaldavaid lahuseid kontsentreeritakse; vaba broomi saadakse kloori juhtimisel lahusesse. BROOM LOODUSES Broom on vähelevinud element. Looduslik broom koosneb 2 stabiilsest isotoobist: Br-79 (51%) ja Br-81. Looduses esineb broom sooladena bromiididena merevees, soolajärvede ja naftapuuraukude vees, merevetikates, mineraalides. Enamasti NaBr ja KBr ühenditena. Tuntakse üksikuid broomi sisaldavaid mineraale, peamiselt broomargiriiti AgBr ja emboloiiti Ag(Cl,Br). Looduses esineb broom hajutatult koos klooriga (kloriidsetes mineraalides), sisaldub
· Veepuhastuses - Spa-des (mullivannid) · Karastus jookides Levik looduses · Sooladena -Bromiididena merevees, soolajärvede ja naftapuuraukude vees, merevetikates, mineraalides. · Enamasti NaBr ja KBr ühenditena · NT: 1 m3 Surnumere vees sisaldub 4,8 kg broomi · Põhilised leiukohad: USA, Iisrael, Inglismaa, Venemaa, Prantsusmaa ja Jaapan Broomi avastamine · Prantsusmaa keemik Antoine Jérôme Balard 1826. - Eesmärk oli eraldada adrust joodi, kuid tulemuseks oli broom. · Saksamaa keemik Carl Jacob Löwig 1825. - Eraldas broomi mineraalveest. · Nimetus tuleneb kreeka keelsest sõnast bromos lehk, haisev. Laboratoorne saamine · Laboris saadakse Br2 konts. väävelhappe toimel NaBr-st NaBr(s) + H2SO4(l) HBr(g) + NaHSO4(s) 2HBr(g) + H2SO4(l) Br2(g) + SO2(g) + 2H2O(l) Reageerimine teiste halogeenidega · Br2(g) + F2(g) 2BrF(g) · Cl2(g) + Br2(g) 2BrCl(g) · Br2(l) + I2(s) 2IBr(s) · At2 + Br2 2AtBr Br-i reageerimine
Jõhvi Gümnaasium Keemia referaat: Jood, Fluor, Broom Õpilane: Iris Marie Sööt 10 a Õpetaja: Kristelle Kaarmaa Jõhvi 2009 Sisukord Jood............................................................................................................................................. 3 Broom..........................................................................................................................................4 Fluor .....................
Broom · Broom on keemiliste elementide perioodilisussüsteemi VII rühma element, · mittemetall; · järjenumber 35, · aatommass 79,904. · esineb kahe stabiilse isotoobina Füüsikalised omadused · Puhas broom on terava ärritava lõhna ja sööbiva toimega (nii kopsudele kui ka teistele limaskestadele ja nahale) punakaspruun mürgine vedelik, mis tavalisel temperatuuril lendub pruuni auruna. · Ta nimetus on tuletatud kreekakeelsest sõnast bromos, mis tähendab haisev. Keemilised omadused · Keemilistelt omadustelt on broom halogeen. · Broom sarnaneb keemilistelt omadustelt klooriga. Broom erineb aga kloorist aktiivsuse poolest. · Broom on keemiliselt väga aktiivne
ZnCl2 - tsinkkloriid puiduimmutusvahend mädanemise vastu. AgCl hõbekloriid valgustundlikkuse tõttu kasutatakse fotopaberite valmistamisel. KClO - kaaliumkloraat kergesti plahvatav hõõrdumisel või löögist, kasutatakse laboratooriumis hapniku saamiseks, tuletikkude ja lõhkeainete valmistamisel. Broom Broomi avastamine: Broomi avastas 1826. aastal A. J. Balard. See tegi ta nime tuntuks kogu maailmas. Paiknemine: Broom on keemiliste elementide perioodilisussüsteemi VII A-rühma element, 4. perioodis, järjenumbriga 35 ja aatommassiga 79,904. Sümbol: Br Omadused Keemilised omadused: Sarnaneb keemilistelt omadustelt klooriga. Broom on keemiliselt väga aktiivne mittemetall. Nõrgem oksüdeerija kui kloor ja fluor. Füüsikalised omadused: Terava ärritava lõhna, sööbiva toimega punakaspruun mürgine vedelik Broom keeb temperatuuril 58 kraadi C. Külmub temperatuuril 7 kraadi Celsiust
Elektriakumulaatorites (pliiakud). Röntgenkiirguse nõrgendajana (nt. meditsiinis). Pliiklaasi (kristallklaasi) koostises. Ajalooliselt on pliid kasutatud ka sööginõudes sulamis tinaga (i.k. pewter), tema toksilisuse tõttu seda enam ei tehta. Keskkonnaohtlikkuse tõttu on oluliselt kahanenud detonatsioonikindlust tõstva pliilisandiga autobensiini kasutamine. NB!! Plii on väga mürgine, metallidest on mürgisemad ainult kaadmium ja elavhõbe! Broom (Br) Keemiline element Broom (brómos kreeka keelest ''haisev'') on keemiliste elementide perioodilisussüsteemi VII rühma element, mittemetall, Broomi järjenumber 35, aatommass 79,904. Puhas broom on terava ärritava lõhna ja sööbiva toimega punakaspruun mürgine vedelik, mis tavalisel temperatuuril lendub pruuni auruna. Broom sarnaneb keemilistelt omadustelt klooriga. Broom erineb aga kloorist aktiivsuse poolest. Broom on keemiliselt väga aktiivne mittemetall, ühineb kõigi metallide (v.a. plaatina) ja
Halogeenid Sissejuhatus. Mittemetallilised elemendid võtavad enda alla vähem kui veerandi perioodilisus süsteemi tabelist. Võrreldes metallidega on mittemetallid oma ehituselt ja omadustelt palju vähem sarnased. Halogeenid on aga omavahel tunduvalt sarnasemad, kui teiste rühmade mittemetallid. Nimetust halogeenid kasutatakse VII A rühma mittemetallide fluor, kloor, broom ja jood kohta. Halogeenide hulka loetakse ka radioaktiivne element astaat, kuid tema omadusi tuntakse vähe. Füüsikalised omadused halogeenidel: 1) F2 ( Flour ) - helekollane mürgine gaas Leidumine ja saamine: Fluor on levinuim halogeen maakoores ja oli elemendina ühendite koostises tuntud juba 18. sajandil. Esimest korda saadi vaba fluori 1886. aastal vesinikfluoriidi elektrolüüsil Prantsusmaa keemiku Henry Moissani poolt.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid